1-15-9073/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-15-9073

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-9073 (15230200839) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi H.P süüdistus KarS § 424 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav H.P

Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: XXX OY, elukoht: XXX Tõkendit kohaldatud ei ole.

Varem kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 10. Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. H.P süüdi tunnistada KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud.

2. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta H.P-le mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o

tähtajaline vangistus 5 kuud H.P suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et H.P temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada H.P-le määratud 1 aastase katseaja kulgemist

alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10.11.2015.

4. H.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179

lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

• teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot;

• riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamise uuringu tegemisel tekkinud kulud 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot;

• määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks)

2

eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 24 (kakskümmend neli) eurot, kokku 96 (üheksakümmend kuus) eurot,

s.o kokku menetluskulu 719 (seitsesada üheksateist) eurot, mis tuleb kohtuotsuse

jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis,

EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „H.P, 1-15-9073, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo

koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel

H.P-le tema poolt avaldatud elektronposti aadressile. Menetluskulude tähtaegse

tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib

teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest

eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades

määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

H.P süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 30.08.2015 kella 10.40 ajal

Tallinnas, Viru 3 maja juures mopeedi Aprilia Scarabeo 50, registreerimismärgiga XXX,

olles joobeseisundis (etanooli sisaldus veres 2,14 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06, lõplik tulemus 2,08 mg/g).

Sellise käitumisega rikkus H.P liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36

lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides

ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on

vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani .P toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o H mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 30.10.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri

abiprokuröri Kadi Ruusi, süüdistatava H.P ja tema kaitsja Leelo Viili vahel järgnev kokkulepe:

Prokurör taotleb kohtus H.P süüdimõistmist KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja nõuab süüdistatava karistamist vangistusega 5 (viis) kuud, mis jätta

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu.

3

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424; § 73 lg-test 1 ja 3; §-st 78 asub kohus seisukohale, et H.P kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo

toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas

kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses, joobe tuvastamisega seotud ekspertiisikulud ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest.

H.P ankeetandmete kohaselt omab ta töökohta Soomes, seega ka sissetulekut ning süüdistatav ei ole ka esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra

tõttu maksevõimeline. Samuti ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja

läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi,

mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Lisaks on inkrimineeritud süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik, seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista.

Samas leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt, et on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude

tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue

suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/