1-15-1117/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoobril 2015 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number

1-15-1117 (14244000126)

Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Rahvakohtunikud

Hele Kärner ja Sirje Stepanova Kohtuistungi sekretär, tõlk

Merike Erisalu, tõlk Xxx Hamaza Kriminaalasi

H.I

00 lg 2 p 4 süüdistuses KarS § 2 järgi üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnapr

okuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk Süüdistatav

H.I , isikukood XXX, kodakondsus puudub, põhiharidus, emakeel vene keel, töötu, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud: 14.10.2011 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 7 kuud, mis asendati ÜKT-ga 420 tunni ulatuses, täitmistähtajaga kuud. Viru Maakohtu 30.08.2012 määrusega pöörati karistuse ärakandmata osa, 6 kuud 22 päeva vangistust, täitmisele

alates 08.08.2012; 25.09.2013 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi vangistusega 6 kuud. Karistus on kantud. Viibis kahtlustatavana vahi all 28.08.2014 ja 29.08.2014, kokku 2 päeva Tõkend, vahistamine, alates 12.10.2014 Kaitsja Määratud kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § § , § § 312, § 306, 309 lg 1, 3 311, 313, § , § 318 lg 1, §

319 lg 1, 2, kohus

O T S U S T A S:

H.I

2 p 4 ( kannatanute xx. Xxx süüdi tunnistada KarS § järgi lg , xx. Xxx ja xx. Xxx episoodides).

Mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

H.I xx. Xxx episoodis). süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5 järgi (

Mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, kuritegude kogumi eest, üksikkaristustest raskeima karistuse suurendamise teel, mõista liitkaristusena 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aega 28.08.- 29.08.2014, kokku 2 päeva.

Kandmisele kuulub 5 (viis) aastat 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 12.10.2014.

Tõkend – jätta H.I suhtes muutmata. vahistamine-

Rahuldada kannatanute xx. Xxx, xx. Xxx ja xx. Xxx esitatud tsiviilhagid ja täielikult Võlaõigusseaduse § 127, § 132, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista H.I-lt tsiviilhagide katteks: - Xxx Xxx (isikukood xxx) kasuks 862,50 eurot, mis tuleb kanda Xxx Xxx arveldusarvele nr.xxx Swedbank pangas; - Xxx Xxx (isikukood xxx) kasuks 14 eurot, mis tuleb kanda Xxx Xxx

’i arveldusarvele nr.xxxx Swedbank pangas; - Xxx Xxx (isikukood xxx) kasuks 22 eurot 30 senti, mis tuleb kanda Xxx Xxx arveldusarvele nr.xxx Swedbank pangas.

Rahuldada kannatanu xx Xxx esitatud tsiviilhagi 800 eurot osaliselt summas 761,57 eurot . ja Võlaõigusseaduse § 127, § 132, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista H.I-lt tsiviilhagi katteks: - Xxx Xxx (isikukood xxx) kasuks 761,57 eurot, mis tuleb kanda Xxx Xxx arveldusarvele nr.xxx Swedbank pangas;

Asitõendid:

– KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta DVD-R plaat, mis asub kriminaalasja juures kriminaalasja juurde.

Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga kaitsealusele H.I-le taotlus ja määrata tema poolt osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 480

96 eurot). eurot, käibemaks

Menetluskulud:

61 eurot isiku kohtuarstliku ekspertiisi eest,

264 eurot ka

itsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest -j

ätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Välja mõista H.I lt

- riigituludesse menetluskulud: , eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest

975 eurot sundraha.

KrMS menetluskulude 1551 euro tasumine ositi 12 § 180 lg 3 alusel määrata (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisel

.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele: H.I l- SEB pangas nr EE351010052031000004

Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „H.I 99915700073019

1-15-1117 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 22.10.2015 Kohtuotsuse t 09.11.2015 erviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates Kohtuotsus jõustub

15 päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti - kättesaadavusest ehk juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni 25.11.2015 kohtuotsuse peale.

Süüdistus

H.I on antud kohtu alla ja selles, et tema,

süüdistatakse 13.08.2014 kella 17.35-17.45 ajal Jõhvi pargis Jõhvi Kontserdimaja lähedal Jõhvis Pargi tn 40 juures, kasutades vägivalda, röövis lt koti isikliku varaga. Nimelt H.I Xxx Xxx tagant Xxx poolt läks juurde, haaras tema kotist kinni ja hakkas seda käest rebima. Kui H.I l see ei õnnestunud, siis lükkas - Xxxt tema enda kotiga, millest naine kukkus ja lasi kotist lahti. Pärast seda H.I põgenes sündmuskohalt varastatud kotiga maksumusega 10 eurot maksumus 10 eurot, prillid , milles oli järgmine vara: rahakott – prillitoosis maksumus 90 eurot, lehvik maksumus 10 eurot maksumus 11 – – võtmekimp – eurot, kamm maksumus 2 eurot, mobiiltelefon Sony Ericsson maksumus 85 eurot, raha – –

10 eurot maksumus 30 senti, pakend tablette Ibuprofen

, pakk pabersalvrätikuid – – maksumus 2 eurot, prillipuhastusvahend

plastpudelis koos väikese kruvikeerajaga – maksumus 10 eurot, dokumendid xx.Xxx nimele SEB pangakaart, Swedbanki – pangakaart tekitas Xxxle varalise kahju summale 265,30 eurot. . Oma tegevusega H.I

Peale selle 10.10.2014 kella 12 ajal Jõhvis Mooni tn H.I , kasutades vägivalda, nimelt läks tagantpoolt juurde ja lükkas teda, mille tagajärjel Xxx Xxx naine kukkus, varastas Xxx jope taskust rahakoti, milles oli raha 14 eurot ja dokumendid Xxx nimele

-kaart, pangakaart, kuupilet, erinevate kaupluste kliendikaardid. Oma – ID tegevusega H.I tekitas Xxxle varalise kahju kokku 14 eurot.

Peale selle 10.10.2014 kella 16.30 paiku Kohtlaxxx maja teisel korrusel H.I Järvel , kasutades vägivalda, nimelt lõi rusikaga t parema põsesarna piirkonda, Xxx Xxx mille tagajärjel naine kukkus, rebis käest koti maks Xxx umusega 68 eurot, milles oli isiklik vara: vihmavari maksumus 30 eurot, prillid maksumus 250 eurot, prillid – – – maksumus 300 eurot, võtmekimp, erinev kosmeetika (puuder, huulepulk jne) kokku summale 25 eurot, mobiiltelefon Nokia maksumus 60 eurot, rahakott rahaga summas 127 – eurot ja dokumendid Xxx nimele pangakaart maksumusega 2,50 eurot, ID-kaart, – netipanga kaardid, erinevate kaupluste kliendikaardid. Oma tegevusega H.I tekitas Xxxle varalise kahju kokku 862,50 eurot.

Peale selle 11.10.2014 kella 19.50 paiku Kohtlaxxx maja trepikoja esimese korruse Järvel trepimademel, kasutades vägivalda, nimelt lõi kaks korda rusikaga t näo Xxx Xxx piirkonda, mille tagajärjel lõi kannatanul hamba välja ja kannatanu kukkus maha, rebis Xxx koti maksumusega 50 eurot, milles oli isiklik vara: rahakott - maksumus 50 käest eurot, Xxx nimele, mobiiltelefon Nokia koos rahaga summas 30 eurot, pääslaluba, juhiluba – , nägemist korrigeerivad prillid – maksumus 20 eurot maksumus 300 eurot. Oma tegevusega H.I tekitas Xxxle varalise kahju kokku 450 eurot.

Sel moel H.I pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s o kuriteo KarS § 200 lg 2 p 4 järgi.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Talle esitatud süüdistuses tunnistas süüdistatav end süüdi osaliselt ja selgitas kokkuvõtlikult järgmist. Kahes episoodis, nimelt kannatanutega xx. Xxx ja xx. Xxx, mis on toime pandud Kohtla-

Järvel 10.10.2014 ja 11.10.2014, ei tunnistas süüdistatav ennast süüdi üldse ja väidab, et ta ei ole kannatanute suhtes kuritegusid toime pannud. Kahes episoodis, nimelt kannatanutega xx. Xxx ja xx. Xxx, mis on toime pandud jõhvis 13.08.2014 ja 10.10.2014, tunnistas süüdistatav end süüdi osaliselt ja selgitas, et ta küll varastas kannatanutelt vara avalikult, kuid ei kasutanud nende suhtes vägivalda. Ta ei lükanud agajärjel kukkunud. Samuti lükanud xxx Xxxt, et naine oleks selle t .

ei ta kannatanu xx. Xxx tagantpoolt, vaid kannatanu hoidis taskust kinni ja kaotas tasakaalu, mille tagajärjel võis kukkuda.

Tsiviilhagide osas võttis süüdistatav omaks kannatanute xx. Xxx ja xx. Xxx esitatud tsiviilhagid summas vastavalt 14 eurot ja 22.30 eurot. xx. Xxx ja xx. Xxx esitatud tsiviilnõudeid süüdistatav ei tunnista ja vaidleb vastu põhjendusel, et ta ei ole kahju tekitaja.

Kannatanu xx. Xxx episood

Antud episoodis on süüdistatava tegu kvalifitseeritud KarS § 200 lg 1 järgi võõra - vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toime pandud vägivallaga. Korduvuse tunnus selles episoodis puudub. Süütõendeid, mis kinnitaksid süüdistatava poolt KarS § 200 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemist, kohtule esitatud ei ole. Kannatanu ütlusi kohtule esitatud ei ole. Süüdistatav ei vaidlusta, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas varas tas ta avalikult kannatanu xx. Xxx xx lt süüdistuses loetletud asjad. Varastatud mobiiltelefoni andis üle . xxx.

Süüdistatava ütlustega on kooskõlas kohtule esitatud tõendid: muud

Asitõendi vaatlusprotokoll k 2 lk 74 75, millest nähtub, et 13.08.2014 on politseiuurija - käsutuses ja ta vaatleb musta värvi naiste käekotti, milles on avastatud mõned seemned. Käekott antakse hoiule xx. Xxxle. Andmete protokoll k 2 lk 76, millest nähtub, et kannatanu xx Xxxlt varastatud telefoni IMEI koodiga kasu uriteo tati 13.08.2014 ja 14.08.2014 kl 23.42 ja 18.38 ( ehk pärast k toimepanemist, mis leidis aset 13.08.2014 kl 17.35-17.45 paiku) , kasutaja abonendinumber xxx, mis kuulub xx. xx. 15.08.2014 kasutati antud telefoni abonendinumbriga xxx, mis kuulub xxx. Leping k 2 lk 77, millest nähtu võttis laenu b, et 15.08.2014 xx. Xxx xxx, tagatiseks on mobiiltelefon Sony Ericsson IMEI xxx. Asitõendi vaatlusprotokoll k 2 lk 78-81, vaadeldakse mobiiltelefon Sony Ericsson vastava IMEI koodiga. Kannatanu xxx. Xxx kaks allkirja k 2 lk 82 ja 84, et ta sai kätte oma käekoti isiklike asjadega ja mobiiltelefoni.

Ülalnimetatud tõenditega leiab kohus kohtuliku arutamise käigus tuvastatuks, et 13.08.2014 kella 17.35- argi

17.45 ajal Jõhvi pargis Jõhvi Kontserdimaja lähedal Jõhvis P tn 40 juures, võttis süüdistatav lt ära koti isikliku varaga, tegutsedes avalikult. Xxx Xxx Pärast seda H.I põgenes sündmuskohalt varastatud kotiga maksumusega 10 eurot, milles oli järgmine vara: rahakott – – maksumus 10 eurot, prillid prillitoosis maksumus 90 eurot, lehvik maksumus 10 eurot maksumus 11 eurot, kamm maksumus 2 – võtmekimp – – eurot, mobiiltelefon Sony Ericsson maksumus 85 eurot, raha 10 eurot, pakk – pabersalvrätikuid – – maksumus 30 senti, pakend tablette Ibuprofen maksumus 2 eurot, prillipuhastusvahend maksumus 10 eurot, plastpudelis koos väikese kruvikeerajaga – dokumendid xxx.Xxx nimele SEB pangakaart, Swedbanki pangakaart. Oma tegevusega – H.I tekitas Xxxle varalise kahju summale 265,30 eurot.

Ülaltoodud tõendite alusel on süüdistatava tegu kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 5 alusel võõra vallaasja äravõtmine selle omastamise eesmärgil, toime pa ebaseadusliku ndud avalikult

Kannatanu L. Xxx 10.10.2014 episood.

Antud episoodis on tegemis -

sõna sõnalt vastu olukorraga. Süüdistus on rajatud kannatanu ütlustel, sündmuse pealtnägijaid tuvastatud ei ole. Maakohus tuletab kohtuotsuses meelde, et kohtupraktikas on selgelt juurdunud seisukoht, et isik võib olla süüdi tunnistatud ka ühe isikulise tõendi näiteks kannatanu ütluste alusel, peamine on see, et tõendi kvaliteet oleks selleks piisav ja kõik kahtlused veenvalt lahendatud. Viimati kordas sama seisukohta Riigikohus lahendis 3-1-1-73-15 vt p 13. Süüdistatav ei vaidlusta kuriteo toimepanemise fakti, aega, kohta ega varastatu mahtu, vaid leiab, et ta ei kasutanud kannatanu suhtes vägivalga. Kaitsja seisukoha järgi, toimus tema kaitsealuse ja kannatanu vahel rüselus, mida ei saa lugeda vägivallaks KarS § 200 mõttes. Kaitsja arvates tekitab kahtlust kannatanu ütlustes see moment, et kohtu küsimusele, kuhu kehapiirkonda teid lükati või tõugati, ei osanud kannatanu vastata ega selgitada.

Maakohus analüüsib kohtuistungil ristküsitluses antud ütlusi kannatanu xx. Xxx k 1 lk 43 pöördel 44 pöördel. -

Kannatanu selgitas, et 10.10.2014 enne röövimist kais ta poes ja pani rahakoti jopetaskusse. Teel koju tänaval seljatagant jooksis üks mees ja lükkas ta pikale ja võttis jopetaskust rahakoti. Ta nägi seda meest siis kui oli pikale ja too krabas rahakotti, sel hetkel oli mees näoga kannatanu poole. Ta kirjeldab ründajat järgmiselt.. tal oli habe, müts peas, tumedad riided, pikka kasvu nagu süüdistatav. Pärast röövimist ta läks koju, helistas tütrele, kes kutsus politsei. Politsei tuli tema kohale. Ta rääkis neile, kuhu mees jooksis ja kirjeldas meest. Ta kinnitab, et talle näidati kolm fotot politseist ja küsiti, kas ta saaks ära tunda. Tema meelest oli fotol teda kallale tunginud mees ja ta osutas sellele fotole. Ta ei kukkunud, teda just lükati ja ta tundis valu. Maakohus jälgis kannatanu ristküsitlemist ja kohtul tekib kohtuliku arutamise tulemina veendumus, et kannatanu andis kohtuistungil ütlusi vabalt, et kallale tunginud isik kasutas tema suhtes vägivalda, mis seisnes seljatagant lükkamises, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha ja selle kaudu sai võimalikuks temalt rahakoti äravõtmine. Kannatanu esines kohtuistungil , ta ei varjanud veenvalt ja järjekindlalt tema ütluste kvaliteeti

kahjustada , tunnistades, et praegu ta tea, on see isik, võivaid momente kas süüdistatav et ke a on s teda ründas, aeg sündmusest piisavalt möödunud. Samuti tunnistas ta, et ei oska öelda, millal ta tundis isiku ära foto järgi al päeval või hiljem

- sam . Kohus arvestab siinjuures, et kannatanu on augustis 1930 a., ta on 86- sündinud aastane. Kannatanu ütluste kvaliteedi hindamisel arvestab kohus kannatanu vanust ja leiab, et vanuse ad tõttu võiv kannatanu mälus esineda lünka mõnede asj aolude kohta, mida kannatanu ise kohtuistungil tunnistas. See on mõistlik ja loomulik sellises vanuses inimese puhul ja märgitud fakt ei kahjust . a kannatanu ütluste kvaliteeti ega usaldusväärsust Kaitsja juhtis kannatanu ütluste analüüsimisel tähelepanu momendile, et kannatanu ei suutnud kohtule selgitada, mis kehapiirkonda teda lükati. Kaitsja arvates osutab nimetatud fakt sellele, et õigeks tuleb lugeda süüdistatava ütlusi, et kannatanu kaotas tasakaalu rüseluse käigus siis, kui süüdistatav üritas rahak i taskust välja võtta ja seega ei ole

ot kannatanu suhtes vägivalda kasutatud. Kohus n Kannatanu andis ütlusi ii ei arva. kohtuistungil nii nagu ta oskab ennast väljendada. K 1 lk 44 väitis ta, et “seljatagant jooksis mees ja lükkas mu piukali ja siis võttis jopetaskust rahakoti “; prokuröri küsimusele vastates k 1 kukkusite, mis lk 44 “ kui kukkusite maha, kas oskate kirjeldada mis moodi asendisse jäite” selgitas kannatanu, et “ ma ei kukkunud vaid mind lükati… jäin selle külje peale kus mul rahakott oli”. Siin toodud ütlused annavad aluse mõista ütluste sisu ühte moodi - kannatanu suhtes kasutati vägivalda, mis seisnes seljatagant lükkamises, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha ja pärast võeti tema jopetaskust rahakoti ära. Antud ütlusi ei ole kohtu võimalik tõlgendada kuidagi teisiti. arvates

Kaitsja ja

süüdistatav ei esitanud kohtule kannatanu ütlusi ümberlükkavaid veenvaid tõendeid. Kohus leiab, et kannatanu xx. Xxx

ütlused on usaldusväärne otsene isikuline süütõend süüdistatava süüditunnistamiseks KarS § 200 alusel ehk võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga.

Kannatanu ütlused leiavad kinnitamist ka teiste tõenditega. Nimelt arvestab kohus süütõendina süüdistatava endi ütlusi, et just tema süüdistuses näidatud ajal ja kohas võttis kannatanu lt rahakoti ära. Süüdistatav samuti, nagu xx. Xxx kannatanugi, kinnitab, et rahakott oli taskus k 1 lk 50 pöördel. K 1 lk 11-14 s äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et 13.10.2014 tundi kannatanu xx. Xxx ära H.I , kui isiku, kes ründas teda ja võttis rahakoti ära 10.10.2014. Süüdistatav ei eita, et teo toimepanija oligi tema ise. Asitõendi vaatlusprotokollist lk 44 45 nähtub, - et 10.10.2014 kellaajaliselt 12.49-12.51 viibis süüdistatav poes Grossi Jõhvis, kus samal ajal viibis kannatanu ( kannatanu ilmub salvestisele korraks, see on naisterahvas punases jopes). Süüdistatav viibib kassade juures. K 1 lk 50 pöördel ei eita süüdistatav, et see on tema, kes salvestise põhjal tuvastatav, kes liigub poes, kuid väidab, et ta ei näinud kannatanut. Salvestis oli kohtuistungil uuritud vahetult. Salvestise visuaalselt liigub põhjal on kohtu arvates tuvastatav, et süüdistatav ilma asjata poe ruumis, kassade juures, kui kannatanu kohast möödub, siis on nähtav, kuidas kannatanu liikumise suunas. Sama asjaolu oli süüdistatav pöörab pea ja vaatab nähtav ka salvestise vaatlusel kohtueelsel uurimisel ja see on fikseeritud ka protokolli k 1 lk 45.

Nimetatud tõenditega leiab kohus on tuvastatud järgmised asjaolud. Süüdistatav viibis poes Grossi Jõhvis samal ajal millal kannatanu tegu seal sisseostud. Süüdistatav jälgis kan b natanu liikumist poe ruumis. Pärast poe külastamist suundus kannatanu koju, mis asu läheduses. Süüdistatav lähenes kannatanule seljatagant, kasutas kannatanu suhtes vägivalda lük ja võttis taskust rahakoti ära, tekitades kannatanule , ates ta pikali kannatanu materiaalse kahju summale 14 eurot. Kohus kvalifitseerib tegu röövimisena KarS § 200 alusel.

Kohus siinjuures juhib tähelepanu järgmisele. Kohus tuvastas, et süüdistatava tegu kannatanu suhtes seisnes selles, et ta lükkas kannatanu seljatagant, mille tagajärjel kukkus ta maha ja seejärel võttis süüdistatav temalt rahakoti ära. Sellisena on süüdistatava tegu kirjeldatud ka süüdistuse tekstis. Kohtupraktikas on kestvalt kehtinud arusaam, et vägivalla all teatud koosseisude (muuhulgas röövimise puhul) tähenduses tuleb mõista tegusid, mis on süütegudena kvalifitseeritavad eeskätt § 120 121 järgi ( vt R § - iigikohtu lahend 3-1-1-25-07).

KarS 121 näeb ette teise inimese tervisekahjustuse eest väärkohtlemise , samuti valu tekitava kehalise eest. Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud, et kannatanu xx Xxxle oleks tekitatud . tervisekahjustus, seda ei ole ka süüdistuses näidatud. Kuigi kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et lükkamisele järgneval mahakukkumisel tundis kannatanu valu k 1 lk 44, ei ole valu tekitamine süüdistuses esitatud. Sel juhul on välistatud valu põhjustamise fakti omastamine süüdistatavale ( vt Riigikohtu lahend 3-1-1-6-15, p 8 Samas ei leia kohus, et ). alati oleks lubatav igal juhul eeldada valu tekitamist . lükkamisel Valu põhjustamist tuleb kohtulikul arutamisel tuvastada, arvestades valu kui nähtuse subjektiivsust ( vt Riigikohtu lahend 3-1-1-29-15 S kohaselt ja kohtuliku ). eega, kohus lähtub sellest, et süüdistuse arutamise tulemina võib lugeda tuvastatuks, et kannatan lükati ja ta kukkus maha.

Kohtul u puudub õigus väljuda esitatud süüdistuse piiridest, valu tekitamine aga jääks süüdistuse piiri apoole istatava poolt kannatanu suhtes toimepandud tegu, välj . Sellest lähtudes süüd nimelt mahakukkumisega, ei saaks kvalifitseerida teona seljatagant lükkamine järgneva KarS § 121 mõttes. Sel juhul tuleks lugeda, et tegemist on üksnes avaliku vargusega ja kan st . natanu suhtes kohaldatud füüsiline mõju jääks süüteokoosseisu väljapoole

Maakohus väljendab toetust ja nõustub Tartu Ringkonnakohtu 15.06.2015 kohtuotsuses kriminaalasjas 1-15-2301 väljendatud seisukohaga, et senine praktika vajab muutmist, tegelikult tuleb arvestada 2002. aastal kehtinud kohtupraktikat ( vt nimetatud otsust p 7,10). 2002.a kehtinud praktika kohaselt ( vt Riigikohtu lahend 3-1-1-131-02 p 7) vägivalla all teatud koosseisude puhul

st tulen mõista sellist kannatanu psüühilist või füüsili mõjutamist, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks.

Kohus Tartu Ringkonna käesolevas asjas ühineb mainitud kohtuotsuses väljendatud seisukohtadega. Ringkonnakohus pakub otsuses lähtuda nö kõrvaltvaataja figuurist ja lugeda, et vägivalla jaatamiseks tuleb kõrvaltvaataja seisuseisukohalt tuvastada sellise intensiivsusega sundi, mis on kohane mõjutama kannatanu tahet, jällegi arvestades keskmise inimese tahtetundlikkust.

Kohus leiab statav kasutas kannatanu xx Xxx , et süüdi suhtes just sellist vägivalda, lükates . kannatanu kkus kannatanu maha, mis, olles kohaldatud 85- seljatagant, mille tagajärjel ku aastase isiku kohta, oli piisavalt intensiivne, mõjutas kannatanu tahet, nõrgendas kannatanu , vastupanuvõimet ( sest ta jäi pikali kui süüdistatav võttis temalt rahakoti ära). Süüdistatava vägivald oli kannatanule ootamatu, süüdistatav lähenes tagant. Kogu süüdistatava vägivaldne tegevus oligi suunatud ootamatule kiirele rünnakule kannatanu suht

es, et kannatanu ei saaks osutada tõsiseltvõetavat vastupanu ja rahakoti äravõtmine osutuks edukaks.

xx. Xxx 10.10.2014 ja xx. Xxx 11.10.2014 episoodid.

Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav ei tunnistanud end nimetatud episoodides süüdi ja selgitas, et kuriteod pani toime keegi teine temaga sarnane k 1 lk 51. Kaitsja toetas kohtuistungil oma kaitsealust ja leidis, et xx. Xxx ja Nxx Xxx episoodides ei ole süüdistatava süü usaldusväärselt tõendatud, need ei ole tema kaitsealuse teod. Kaitsja põhjendused olid järgmised. Kaitsja juhtis tähelepanu, et süüdistatava vastu on tõendiks üksnes kannatanute ütlused. Muid tõendeid läbiotsimised, DNA ekspertiisid -

- ei ole. Kuriteod on toime pandud Kohtla- Järvel, mitte Jõhvis, kurite ude käekiri ei ole süüdistatavale . Kaitsja väidab, et tema g omane kaitsealune vaadata - pigem väldib vägivalda, tasub kasvõi viimane kohtuotsus ( k 2 lk 53 54). Kannatanud tundsid süüdistatava kohtueelse uurimise käigus ära k 2 lk 17-21 ja 34-

38. Samas kaitsja kritiseeris teravalt äratundmise esitamist, selle läbiviimist ja leidis, et kannatanud ei tundnud isiku ära vabalt vaid suunatult. Nimelt konkreetselt osutas kaitsja faktile, et kohtuistungil avaldas kannatanu xx. Xxx, et ta ei näinud ründaja nägu tervikuna, sest too kandis kapuutsi, juuksed ei olnud nähtavad, nägi näo alaosa k 1 lk 48, äratundmisel aga fikseeriti kannatanu öeldu, et selle mehe nägu jäi mulle hästi meelde, kuna ta jooksis mulle vastu nägu varjamata,… tume ruuged juuksed jäid kannatanule hästi meelde k 2 lk 18,20. Kannatanu xx. Xxx , peas oli kapuuts, avaldas kohtuistungil, et ta nägi küll ründaja nägu habe, k 1 lk 45- ja ta tundis isiku uurija juures foto järgi ära, 46, samas ta ei rääkinud eeluurimisel seda, mida ta vastas tunnus, kohtu küsimusele k 1 lk 47, mis oli see põhiline mille järgi tundis ta isiku järgi, kannatanu vastas kohtule, et see oli väikesed silmad mis - asetsevad lähestikku. Kaitsja arvates, osutavad tema poolt kirjeldatud asjaolud sellele, et kannatanud ei tundnud isikut ära vabalt, vaid neid suunati ja hiljem jäävad kannatanud omapositsioonile ega julge sellest loobuda.

Kohus leiab, et kaitsja argumendid on tõsised ja kuuluvad tähelepanelikule hindamisele.

Eeskätt märgib kohus, et xx. Xxx ja xx. Xxx episoodide puhul on tegemist klassikalise juhtumiga, kus ainukeseks süütõendiks on kannatanu ütlused ehk ainuke otsene isikuline tõend. Kohus on juba osutanud kindlale kohtupraktikale, et ainukese otsese isikulise süütõendi alusel võib isik süüdi tunnistada ja karistada. Süütõend kuulub aga eriti u põhjalikule kontrollile.

Kannatanu xx. Xxx andis kohtuistungil

-48 kokkuvõtlikult ütlusi k 1 lk 47 , et ta tuli töölt koju, tegi oma trepikoja ukseluku lahti ja trepikotta jooksis mees. Isikul oli kapuuts peas. Kui kannatanu jõudis teise korruse trepimademele, kuulis ta, et isik jookseb trepist alla, see oli sama isik, riided olid samad. isik kannatanut Jõudes kohani, kus seisis kannatanu, lõi rusikaga põsesarna pihta, löögist viskas kannatanut eemale ja ta kukkus maha. Selle peale isik rebis koti kannatanu käest ja jooksis ära. Kohtuistungil kannatanu väitis, et kohtusaalis viibiv süüdistatav on ründaja k 1 lk 47 pöördel, ainult et habet enam ei ole. Kaitsja küsimusele vastates selgitas kannatanu k 1 lk 48, et ta tundis isiku eeluurimisel ära rohkem näo alaosa järgi ja oli mitmepäevane habe, sellised laiad põsesarnad ja lõug, juukseid ta ei näinud, kapuuts oli pähe tõmmatud. 13.10.2014 läbiviidud äratundmise käigus k 2 lk 17 väitis tanu, et mehe nägu jäi -21 kanna

talle hästi meelde, sest ta jooksis talle vastu nägu varjamata, tema näojooned, habemetüügas ruuged juuksed jäi talle hästi meelde. , tume-

Kohus nõustub, et kannatanu kohtuistungil antud ütlused ründaja isiku ja tema äratundmise kohta ei ühti äratundmise protokolli sisuga. Tegelikult kohtuistungil on tuvastatud, et kannatanu ei näinud ründaja nägu äratundmisel avaldas tervikuna, vaid selle alaosa. Miks kannatanu, et ta nägi nägu, kuna see oli varjamata, jääb ka kohtule arusaamatuks. Sama lugu on juustega: kohtuistungil kannatanu avaldas, et ei näinud juukseid, eeluurimisel aga väitis, et ründaja tume ruuged juuksed jäid talle hästi meelde. -

Veelgi, kohtuistungil avaldas kaitsja kohtu loal k 1 lk 48 pöördel kannatanu xx. Xxx 10.10.2014 avaldas, et ta ei näinud ründaja nägu ja ei suuda teda ära tunda. Seda selgitas kannatanu stressiga, talle oli kutsutud kiirabi ja veel seoses seisundiga pidi ta pöörduma erakorralise meditsiini osakonda. Vaatamata sellele 13.10.2014 esitatakse isik kann

. atanule äratundmisele fotode järgi Samas kohus märgib, et jätkates kaitsja küsimustele vastata, ütles kannatanu kohtuistungil kindlalt ja vabalt, et ka praegu on ta veendunud, et saalis viibiv süüdistatav on ründaja ja on selles käesole k 1 lk 48 pöördel. val ajal kindel

Kohus märgib, et kui võtta episood eraldi, siis vaatamata kannatanu ütlustele xx. Xxx kohtuistungil, et nüüd aasta pärast on ta , et ründaja on süüdistatav, võin kindel kohtul tekkida kahtlus kannatanu ütluste usaldusväärsuses, sest vahetult pärast sündmust 10.10.2014 itis ta ülekuulamisel vä , et ei näinud ründaja nägu ja osutas äratundmise võimatusele. 13.10.2014 äratundmisel tundis ta ikka isiku ära, avaldades, et nägu oli varjamata, jäi hästi meelde ja juuksed ka jäid hästi meelde. See annab aluse kahtluse tekkimiseks, . Kannatanu selgitus, et kas kannatanut üritati suunata, et ta tunneks isiku ära algul oli ta stressis ja kolme päeva pärast rahunes, on kohtule arusaadav inimlikus mõttes, aga see ei tee kohtule piisavalt selgeks, miks kannatanu ei väljendanud äratundmise läbiviimisel, et tal on uurijale kirjeldada, kuidas ründaja välja nägi, kuidas ta saab ründaja ära tunda, mis jäi talle eriti meelde, kuigi ta nägi ainult näo alumist osa. Samas kohus jälgis kannatanut kohtuistungil ristküsi lusel ja jõuab veendumusele, et t kohtuistungi ajaks on kannatanu tõepoolest kindel ründaja isikus, et see on süüdistatav. Kohus ei välista ka sedagi, et 13.10.2015 fotode esitamisega äratundmisele värskendati kannatanu mälu ja ta osutaski süüdistatava fotole vabalt ja kindlalt. Kannatanu ei suutnud äratundmisel formuleerida väljendeid, mille järgi ta tegelikult tunneb isiku järgi, see aga ei tee kohtu arvates olematuks kannatanu kindla ja vaba ndajaks on järelduse tegemist, et rü fotol olev isik. Probleemiks on ka menetleja oskus selgitada kannatanult välja eelnevalt, kuidas kannatanu saaks isiku ära tunda ja probleemiks on ilmselt see, kuidas kannatanu avaldust protokolli kirja panna.

Äratundmise läb usõigust KrMS § 81 82 mõttes. Kohus iviimisel ei ole rikutud menetl - tuletab meelde, et kohtupraktika kohaselt isegi menetlusõiguse rikkumisega läbiviidud äratundmine ei tähenda automaatselt selle menetlustoimi gu ebausaldusväärsust. Näiteks n kohtupraktika kohaselt on aktsepteeritud ka olukord, kui äratundmisele foto järgi esitatakse ainult üks foto (3 06), ehk eiratud on nõue esitada äratundmiseks mitu -1-1-33- objekti. Kohtupraktikas aktsepteeriti, et äratundmisel ei nimeta isik üksikasjalikult mille järgi tundis ta objekti ära (3 Ainult oluline rikkumine võib kahjustada tõendi -1-1-98-07). - antu

- kvaliteeti ( vt 3-1-1-33-06 p 6,2 Peamine d juhul äratundmise esitamise protokolli ). on hinnata, kuivõrd tõenäoline on see, et äratundja tegi objektiivse otsustuse. Arvestades xx. Xxx xx. Xxx ütlusi, jõuab kohus järeldusele, et äratundmisel tegi objektiivse otsustuse - ta hindas fotol oleva isiku ja ründaja isiku sarnasusi ja erinevusi vabalt, objektiivsust natada objektiivselt niivõrd, kuivõrd võib oodata röövimisest kan saanud isikult. Kuigi ta ei nimetanud äratundmisel, mille järgi ta tegelikult tunneb isiku ära ära näo alumise osa ( kohtuistungi tulemina on tuvastatud, et tegelikult ta tundis isiku järgi, põsesarnade ja lõua joonte järgi), ei teinud senini kohtupraktika sellest olulist menetluslikk -1-1-98-07). u probleemi ( vt jällegi 3

Kohtuistungil püüdis kannatanu kohtule veenvalt selgitada, kuidas ta tundis isiku ära ja tunnebki ära ka praegu erilised põsesarna ja lõua jooned, ta oskas võrrelda ku välimust - isi teo toimepanemise ajal ja käesoleval ajal, selgitas, et nüüd on süüdistatav kaalust juurde võtnud näo stada, et ühele tunnusele osutas kannatanu kindlalt st ja habet ei ole. Tuleb arve nii äratundmisel kui ka kohtus ründajal oli väike line nagu mitmepäevane - sel habe.

Kohus on arvamusel leiab tugi , et kohtu veendumus kannatanu ütluste usaldusväärsuses järgmises.

Kohus leiab, et ei tohiks ülalnimetatud kaks episoodi tuleb analüüsida kogumis, võtta analüüsimiseks ainult ühes episoodis antud kannatanu ütlusi väljarebituna, vaid andes tõenditele laiemat hinnangut, arvestades xx Xxx episoodi.

Kaitsja juhtis xx. Xxx ja xx Xxx episoodidele nende kogumis. põhjendatult tähelepanu

Kannatanu ütluste põhjal on tuvastatav ude toimepanemise ühine käekiri,

e kuriteg ilmn sarnane toimepanemise viis ehk juriidilist keelt kasutades modus operandi. Kohtupraktika kohaselt mitme kuriteo toimepanemise viisi analüüsides ( seda küll kaudsete tõendite alusel) võib jõuda järeldusele üks isik pani toime mitu kuritegu ( vt , et just Riigikohtu lahend 3-1-1-8-10, pp 10-12). “ Küsimusele, milliste tunnuste pinnalt on 12. võimalik usaldusväärselt rääkida kuritegude toimepanemise viisist kurjategija isiku identifitseerimise moodusena, ei saa vastata abstraktselt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandi'st kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv.“

Kohus leiab, et asudes xx.Xxx ja xx. Xxx suhtes toimepandud kuriteo võrdlema asjaolusid, võib jõuda , et mõlemad kuriteod pani toime süüdistatav, arvestades seisukohale siinjuures kohtuliku arutamise käigus saadud tõendit, nimelt kannatanu ütlusi, et xx. Xxx kohtuistungil on ta kindel, et toimepanija on süüdistatav). Kuigi võrdlemisele kuuluvate juhtumite arv on minimaalne (2), on kohus arvamusel, et ühes ja teises episoodid tuvastatud faktiliste asjaolude kogum on keskmisest rikkalikum ja üksikasjalik , ehk selline, et sarnasusi võib tuvastada isegi spetsiifilistes detailides um .

Nimelt, kannatanu xx Xxx . andis kohtuisatungil ütlusi tema suhtes toimepandud kuriteo kohta, mille sisu on võib võrrelda kannatanu ütlustega ja tuvastada kuriteo xx Xxx . toimepanemise sarnasusi. Kannatanu selgitas k 1 lk 44 pöördel 47, et ta tuli õhtusel ajal koju töölt. Ta nägi, et pingil istud noormees, kes pärast seda, kui kannatanu temast mööda läinud, tõusis püsti ja tuli järgi. Kui ta jõudis oma majani ja tegi majaukse lahti, tuli noormees ligidale ja palus sisse lasta. Ta lasi sisse. Ta nägi, et tegemist on noormehega, kellel kapuuts oli peas, habe, ta oli sale ja kannatanust pikem. Noormees läks lifti juurde, kannatanu aga keeras trepile, kuna ta elab teisel korrusel. Noormees tuli tagasi ja läks trepist üles, jooksis kannatanust mööda. Siin kohus juhib tähelepanu kannatanute ütluste sisu kokkulangevusele xx. Xxx ja xx. Xxx osas, et soost isik, kes osutus ründajaks, läheneb õhtusel ajal nais kannatanule ja üritab koos kannatanuga trepikotta saada. Pärast seda isik jookseb trepist üles. Edasi selgitas kannatanu, et kui isik jooksis , oli ta esimese ja teise korruse temast mööda trepimademel. Isik jooksis teisele korrusele, siis vaatas korraks ja jooksis tagasi. Kannatanu ootaski trepimademel. talle

Sõnagi ütlemata lõi isik rusikaga näkku.

Siin kohus jällegi osutab kuriteo toimepanemise asjaolude sarnasusele, nimelt osas, et isik, algul joostes kannatanust mööda teatud kohani, jookseb kohe tagasi ja lööb kannatanut rusikaga näkku. Selle toimepanemise viisist võib tuletada, kuidas isik kuriteo tegutsemise viis on läbi mõeldud joostes trepist üles jõua - , tegutsedes kiiresti nii, et kannatanutel ei gi tekkida kahtlust, kas nende turvalisus on ohus, ja kannatanu ei ole valmis ennast kuidagi kaitsma. Isik jookseb trepist alla ja lööb rusikaga näkku. Seda tegelikult piisab, arvestades rünnaku ootamatust ja naissoost kannatanu isikut, kannatanu vastupanuvõime oluliseks kah

justamiseks. Kohus ei ütleks, et näiteks eraldivõetuna rusikaga näkku löömine oleks spetsiifiline tunnus modus operandi hindamisel. Just see tegutsemise viis, kuidas isik, saades tre kohe kiiresti tagasi pikotta jookseb üles ja trepist alla ( et kannatanu ei jõua hinnata olukorda) ja siis lööb kannatanu näkku, osutab sellele, et see on ühe ja sama isiku konkreetse kuriteo liigi ( naissoost kannatanutelt käekottide äravõtmine vägivallaga ) läbimõeldud toimepanemise efektiivne viis. xx. Xxx selgitas, et rusikaga löömise tagajärjel hakkas kohe verd jooksma ja hammas hakkas loksuma, ta tundis seda kohe. Ründaja hakkas rebima kotti. Kannatanu ütlustest nähtub, et antud juhtumis ei läinud kõik nii sujuvalt nagu kannatanu xx. Xxx puhul. Kannatanu xx. Xxx suutis hakata ennast kaitsma. Kannatanu ütluste kohaselt hoidus ta koti käes , püüdis seda kaitsta ja hakkas karjuma, mille peale lõi ründaja teda teistkordselt rusikaga näkku ses trepist alla. Ründaja jooksis . Kannatanu kukkus ja libi alla ja rebis koti käest ära. Kannatanu avaldas, et tal tekkis tervisekahjustushammas tuli välja. Kannatanu kinnitas, et kohtuistungil viibiv süüdistatav on sama isik, kes teda ründas, nüüd tal ei ole habet.

Kohus mä ütluste usaldusväärsuses vähimatki rgib, et kohtul ei tekkinud kannatanu xx. Xxx kahtlust. Kannatanu selgitas , arusaadavalt ja loogiliselt , mis temaga juhtus, põhjalikult miks ta oli

tema jaoks eriline tunnus, võimeline tundma ründaja isiku ära, milline oli see mille järgi ta tegelikult tundis isiku kohe ära väikesed silmad, mis asetsevad lähestikku ja - habe. Kaitsjal ei õnnestunud kõigutada kannatanu ütluste kvaliteeti ristküsitluse tulemina saadud ütluste või muude tõendite esitamisega

.

Kannatanute xx. Xxx ja xx. Xxx kohtuistungil antud ütlused on kinnitatud kohtuistungil uuritud muude tõenditega, nimelt:

Äratundmiseks esitamise protokollis k 2 lk 17 22 nähtub, et kannatanu - Xxx Xxx tundis

tema suhtes kuriteo toimepan H.I nud isiku ära fotode järgi, ja äratuntuks osutus . Äratundmine toimus 13.10.2014, kolme päeva jooksul alates kuriteo sündmusest. Kohus peab siinjuures asjaoluks ei ole see, et isikud vajalikuks märkida, et vähetähtsaks olid kannatanule äratundmiseks esitatud fotode järgi lühikese aja jooksul pä rast kuriteo sündmust, mis kohtu arvates vähendab kannatanupool eksimuse tõenäosust oluliselt.

se Veelgi kohus selgitab, et kehtivas menetlusõiguses KrMS § 81-82 regulatsiooni arvestades ei olegi tegelikult vajalik äratundja ülekuulamine isiku tunnuste kohta (varasemad menetlusseaduse redaktsioonid nõudsid äratundja kohustuslikku ülekuulamist asjaolude kohta, millel ta võib isiku ära tunda). Sellest lähtudes tuleb jõuda seisukohale, et ei oma olulist annatanu valmisolekut isiku tähtsust, kas eelneval ülekuulamisel väljendas k äratundmiseks, sest tegelikult uurijal on menetluslik õigus jätta kannatanu enne äratundmist üldse ülekuulamata. See on märkuse korras. Sellest tulenevalt ei ole kaitsja argumen misel avaldas kannatanu, et ta ei ole tidel, et enne äratundmist läbiviidud ülekuula võimeline isikut ära tundma, väga suurt kaalu süüdistaja positsiooni kõigutamiseks.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist k 2 lk 23-32 ( kannatanu xx. Xxx episoodis) koos fotodega nähtub, et vaadeldud on trepikoda Järvel aadressil xxx Kohtla- . Trepikotta viib

fonolukuga uks. Avades trepile viiva ukse on nähtav, et põrandal on hulgalisi punakaspruuni värvi tilkasid, mis viivad trepilt üles kuni teise korruseni. Nimetatud tõend kinnitab ütlusi, et kohe pärast rusikaga löögi saamist kannatanu xx. Xxx hakkas tal verd jooksma, ta libises trepiist alla. Pärast kuriteo lõppemist, kui ründaja lahkus, tõusis ta püsti ja läks oma korterisse teisele korrusele.

Kiirabikaardi koopia t 11.10.2014 kl 20.20 saabus xx. Xxx k 2 lk 33, millest nähtub, e juurde kiirabi, sõnade järgi patsient sai peksa, diagnoositud pindmised peavigastused. Patsient on adekvaatne, teadvust ei kaotanud, peal on muhk. See tõend kinnitab kannatanu ütlusi osas, milles kannatanu ründaja poolt tema kirjeldas suhtes vägivalla kasutamist. Nimelt ta lõi kannatanut kahel korral, ühe löögi tagajärjel sai kahjustatud hammas ja teine tabas laupa.

Äratundmiseks esitamise protokoll k 2 lk 34 38, millest nähtub, et 13.10.2014 tundis - kannatanu xxx. Xxx

ründaja ära fotode järgi ja äratuntuks osutus H.I. Siinjuures kohus märgib , et tutvudes fotoga lk 38, on kohtu veendumus kannatanu ütluste usaldusväärsuses veelgi kindlam. Kannatanu selgitas, et ründajal olid sellised väikesed silmad, mis asetsesid lähestikku. Vaadates fotole lk 38, saab kohus aru, millest rääkis kannatanu. Süüdistatava silmad ja nende asetsemine on tõepoolest omapärased ja selline välimus jääbki meelde.

Kohus annab seisukoha veel ühele kaitsja argumendile. Kaitsja avaldas, et süüdistatav oli kinni peetud 12.10.2014. tema riided on kirjeldatud kinnipidamisprotokollis k 2 lk 1-10 koos fotodega. Süüdistatava riided ei ühti kirjeldusega, mille annavad kannatanud xx Xxx ja xx. Xxx ei olnud kontrollitud ja . . Süüdistatav elukoht kannatanute kirjeldustele vastavad riided ei olnud ära võetud. See osutab kaitsja arvates sellele, et kannatanu eksivad ründaja isikus. Kohus sellega siiski ei nõutu ja järgmistel põhjendustel. Üleval on kohus juba analüüsinud kannatanute ütlusi ja nendega läbiviidud menetlustoiminguid – äratundmisi. Kohus leidis, et kannatanud tundsid isiku ära vabalt ja kindlalt, kinnitades oma veendumust ründaja isikus ja kohtuistungil ristküsitluse käigus. Kohtuliku arutamise käigus ei olnud tuvastatud ühtki tõsiseltvõetavat asjaolu, millele tuginedes tekkiks kohtul kahtlus kannatanute ütluste usaldusväärsuses. Kohtus on kontrollinud kõiki asjaolusid, mis kaasnesid kuriteole ja mis võiksid mõjutada kannatanu tajumist ründaja isiku osas. Välja selgitatud oli, mis valgustus oli, kui kaugel viibis ründaja kannatanu kohast kuriteo ajal. xx. Xxx puhul uuris kohus ka sedagi, kas see asjaolu, et kuriteo sündmuse ajal ei kandnud ta prille, võiks mõjutada kannatanu võimet tunda ründaja ära. Kannatanu nägemise minus on 3,5, tal on lühinägelikkus.

xxx. Xxx Kohus tõdeb, et kui ründaja asub kannatanult käe ulatuses, ei takista miinus 3,5 nägemine kannatanul ründaja välimuse meelde jätta. Kõik need asjaolud oma kogumis näitavad, et kannatanutepoolse eksimuse tõenäosus ründaja isikus on väga vähene, peaaegu kaduvväike. Äratundmised nagu kohus juba tõdes, olid läbi viidud 2 3 päeva jooksul alates kuriteo toimepanemisest. Selle ajavahemiku - jooksul mitte ainult, et kannatanu mälu on värske, aga veel ka ründaja välimust ilma muutusteta. Sellel foonil kaitsja argument riiete osas ei ole kohtule sell mis saaks ise tähtsusega, süüdistust ümber lükata. Tõepoolest, selgitas kohtuistungil, et ründaja seljas oli helepruun jope kapu xx. Xxx utsiga, heledat värvi k 1 lk 46 pöördel, see oli 11.10.2014. Kannatanu xx. Xxx selgitas, et jope oli must ja must kapuuts peal, see oli 10.10.2014. Kinnipidamisprotokollis k 2 lk 4 nähtub, et 12.10.2014 oli süüdistatava seljas halli värvi sviiter ja must nahkjope ilma kapuutsita. Nii, et süüdistatava riided ei ühti kannatanute kirjeldustega. Kohus leiab, et see fakt ei ole oluline süüdistuse ümberlükkamiseks, sest riideid ( sviitrit ja jopesid) võib väga vabalt ära vahetada igal hetkel. See fakt oleks suurema kaaluga sel juhul, kui kohtuliku arutamise käigus oleks tuvastatud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses ründaja isiku suhtes näiteks, kui kannatanud väljendaksid kohtuistungil - kahtlust, kas . süüdistatav on siiski see isik, kes neid ründas oktoobris 2014

Kuna tegemist on olukorraga, kus tõenduslikus mõttes on süüdistatava sõna kannatanu sõna vastu, tegutses kohus kohtupraktikas vastuvõetud viisil, kontrollis kõiki asjaolusid, lahkas kohtuliku arutamise käigus tekkinud probleeme ja kahtlusi, ja andis vastused kogu kaitsja argumentatsioonile. Kohtu loplik seisukoht kannatanute xx. Xxx ja xx. Xxx episoodides, et süüdistatava võib süüdi tunnistada tuginedes ütlustele. xx. Xxx ja xx. Xxx

Kasutatud vägivalla mõtleb kohus kannatanu puhul kannatanu löömist rusikaga all xx. Xxx näkku. Tervisekahjustus tekitatud ei ole, vähemalt selle kohta ei ole kohtule tõendeid t esitatud. Kohus leiab, et selline füüsiline vägivald, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha, oli kohaldatud eesmärgiga nõrgendada kannatanu vastupanuvõimet, et süüdistatav saaks võtta kannatanuilt ära käekoti. Sellele osutab kuriteo toimepanemise objektiivne pilt. Kohe pärast lööki, rebis süüdistatav kannatanult koti ära ja koos sellega põgenes. Kuigi kohaldatud vägivald ei ole kvalifitseeritav KarS § 120 121 järgi (süüdistuses - ei ole märgitud, et löök rusikaga tekitaks kannatanule valu ja süüdistuse piiridest väljumine ei ole lubatud, vt kohtu analüüsi sama episoodis), oli süüdistatava l teemal kannatanu xx. Xxx tegu selline, mis mõjutas kannatanu tahet füüsiliselt. Ka kõrvaltvaataja jaoks on rusikaga näkku löömine, mille tagajärjel kukub kannatanu maha, selline vägivald, mis mõjutab kannatanut ja rikub tema kehalist puutumatust oluliselt, mille tagajärjel kannatanu vastupanuvõime nõrgeneb ja see kergendab ründajale kuriteo toimepanemist.

Kannatanule xx. Xxxle on tekitatud tervisekahjustus. Süüdistuses on see formuleeritud kui tagajärjena, et kannatanul oli välja löödud hammas. Tervisekahjustust ei ole vaja alati tuvastada ekspertiisiga ( vt Riigikohtu lahend 3-1-1-38-12, p 8.1 ). Mainitud asjas võeti tõendina tervisekahjutuse olemasolu kohta perearsti tõend. Käesolevas kriminaalasjas on tõendina kannatanu ütlus, et rusikaga löögiga lõi ründaja talle hamba välja, ning prokuröri täiendava tõendina esitatud ravikaart k 2 lk 86 87, millest nähtub, et hambaarsti - juurde pöördus 14.10.29014 kaebusega, et 11.10.2014 sai ta trauma ülalõuga, patsient xx Xxx . selle tulemusena eemaldus hammas. Arst fikseerib, et puudub hammas d 22, d 21 on muutnud oma asendit, huulel on hematoom. Ravikaardist nähtub, et järgneb d 21 juureravi ja d 22 proteesi tegemine olemasolu, . Kohtu arvates tõendab ravikaart tervisekahjustuse nimelt ühe hamba hävitamist ja teise hamba kahjustamist Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 1 lg 2kohaselt ( VV määrus nr 266 13.08.2002) tervisekahjustusena loetakse määruse mõttes organismi elundite või kudede või anatoomili terviklikkuse se nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaa

nilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise psüühilise või muu teguri toimel. Kannatanul oli rikutud hammaste terviklikkus, mis seisnes selles, et üks hammas hävitus üldse, teine oli kahjustatud selliselt, et hammas muutis asendit. Seega süüdistatav kasutas kannatanu suhtes vägivalda õ 121 mõttes, tekitades xx Xxx KarS talle tervisekahjutuse-

lõi suust hamba välja.

Ülalnimetatud tõenditega on kohtuliku arutamise käigus tuvastatud, et: 10.10.2014 kella 16.30 paiku Kohtlaxxx maja teisel korrusel Järvel H.I , kasutades vägivalda, nimelt lõi rusikaga t parema põsesarna piirkonda, mille Xxx Xxx tagajärjel naine kukkus, rebis käest koti maksumusega Xxx

68 eurot, milles oli isiklik vara: vihmavari maksumus 30 eurot, prillid maksumus 250 eurot, prillid maksumus – – –

300 eurot, võtmekimp, erinev kosmeetika (puuder, huulepulk jne) kokku summale 25 eurot, mobiiltelefon Nokia maksumus 60 eurot, rahakott rahaga summas 127 eurot ja – dokumendid Xxx nimele pangakaart maksumusega 2,50 eurot, ID-kaart, netipanga – kaardid, erinevate kaupluste kliendikaardid. Oma tegevusega H.I tekitas Xxxle varalise kahju kokku 862,50 eurot.

Peale selle 11.10.2014 kella 19.50 paiku Kohtlaxxx maja trepikoja esimese korruse Järvel trepimademel, kasutades vägivalda, nimelt lõi kaks korda rusikaga t näo Xxx Xxx piirkonda, mille tagajärjel lõi kannatanul hamba välja ja kannatanu kukkus maha, rebis Xxx koti maksumusega 50 eurot, milles oli isiklik vara: rahakott - maksumus 50 käest eurot, Xxx nimele, mobiiltelefon Nokia koos rahaga summas 30 eurot, pääslaluba, juhiluba – , nägemist korrigeerivad prillid – maksumus 20 eurot maksumus 300 eurot. Oma tegevusega H.I tekitas Xxxle varalise kahju kokku 450 eurot.

Arvestades kannatanute xx. Xxx, xx. Xxx ja xx. Xxx episoode, tuleb süüdistatava teod kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 4 alusel võõra vallasasja äravõtmine - selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga ja korduvuse tunnusel.

Tahtlus

Kohus leiab, et süüdistatav tegutses nelja kuriteoepisoodi toimepanemisel KarS § 16 lg 2 mõttes. Isik paneb teo toime kavatsetusega, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. K seisukohalt arS õ 199 ja 200 järgi kuritegude toimepanemise on koosseisu täitmise kohustuslik, et isik tegutseb võõra vallasasja äravõtmisel selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Vallaasja äravõtmine peab olema toime pandud kavatsetult. Eesmärk omastada võõra vaalasja on kohtu arvates leidnud oma tõendamise igaühes episoodis. Kannatanute xx. Xxx, xx. Xxx, xx. Xxx ja xx. Xxx puhul osutab vallasja omastamise eesmärgile tõendatud fakt, et pärast asjade äravõtmist kohtulikul arutamisel kannatanutelt põgenes süüdistatav kohe sündmuskohalt koos hõivatud varaga. Sellega ta demonstreeris tahet asuda vallaasju vallata lähtudes oma soovidest. Tuvastatud kuritegude objektiivse pildi põhjal on tuvastatav, et süüdistatav seadiski endale eesmärgiks võtta kannatanutelt nende vallaasjuta lähenes kannatanutele, kasutas ootamatuse momendi ja ründas kannatanuid, võttes neilt ära nende vara. Varguse avalikkuse ja röövimise vägivalla puhul on piisab, et avalikkuse ja vägivalla suhtes oleks süüdistatav vähemalt kaudse tahtlusega, ehk süüdistatav peab tegutsenud võimalikuks, et; vargus on avalik, et vähemalt kannatanu tajub tema tegevusi, ja möönab seda ehk soostub asjaoluga, et kannatanule on tema k

uritegelik käitumine arusaadav; vallasasja äravõtmine toimub vägivallaga ja möönab seda, ehk soostub vägivallaga. Lükates kannatanu seljatagant, lüües kannatanu rusikaga näkku ja lüües xx. Xxx xx. Xxxt kannatanu xx Xxx . t kahel korral rusikaga pea piirkonda, kindlasti pidas süüdistatav võimalikuks, et ses on vägivald ehk füüsiline mõjutamine, ja soostus sellega, jätkates kuriteo toimepanemist, võttes kannatanutelt ära nende vara.

Süüdistatava tegude õigusvastasust välistavaid 2.peatüki 2. jao mõttes asjaolusid KarS-u ei ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud.

Menetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis tingiksid tõendite kohtulikku lubamatust, ei ole kohtu kohtuliku arutami

se käigus tuvastanud.

Süüd välistavaid u 2.peatüki 3.jao mõttes ei ole kohus tuvastatud. asjaolusid KarS-

Kohus leiab, et süüdistatav on talle süüksarvatud kuritegude toimepanemises süüdi KarS §

32 mõttes, kuna kuritegude toimepanemisel ajal oli ta v täiskasvanu ja puudusid ja puuduvad tema süüdivust välistavad asjaolud.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-58-13 p.7 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sama otsuse p.8 selgitatakse, et lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada - süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus võtab karistust kergendava asjaoluna arvesse, et süüdistatav võttis kahes episoodis tsiviilhagi omaks, tunnistas oma süüd ja avaldas kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Eraldi peab kohus süüd leevendava asjaoluna välja tooma, et kuriteoepisoodide toimepanemisel ei kasutanud süüdistatav kehavigastuste tekitamiseks erilisi vahendeid (nt nuga) ja piirdus üksikute löökide või tõukamisega, millest tulenevalt ei ole kellelegi tekitatud püsivat tervisekahjustust. Samas arvestab kohus süüd raskendava asjaoluna, et süüdistuses esitatud kolm viimast episoodi pani süüdistatav toime kahe päeva, s.o suhteliselt lühikese aja jooksul ning asjaolu, et tal oli teo toimepanemise ajal välja kujunenud kindel käitumismuster (osutab omakorda isiku kuritegeliku käitumise planeerimisele). Lisaks asjaolu, et kannatanu Xxx (vanus 85 a) suhtes toime pandud vägivaldne käitumine on ühiskonna poolt eriti taunitav ja küüniline, kuivõrd kannatanu on kõrgeealine.

Isik on varasemalt kohtulikult karistatud. Nimelt nähtub Viru Maakohtu 14.10.2011 otsusest, et H.I tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati vangistusega 7 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 420 tunni ulatuses, täitmistähtajaga

18 kuud. Sealjuures pöörati Viru Maakohtu 30.08.2012 määrusega karistuse ärakandmata osa, 6 kuud 22 päeva vangistust täitmisele.

Samuti nähtub Viru Maakohtu 25.09.2013 otsusest, et H.I tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud.

Korduv karistatus iseloomustab isiku kalduvust süütegude toimepanemisele. Tähelepanuta ei tohi ka jätta fakti, et üldkasulik töö jäi sooritamata ja karistus pöörati täitmisele. Kohus leiab, et kuna käesolevas kriminaalasjas tunnistatakse isik süüdi juba kolmandat korda eeskätt varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning käesoleva asja esemeks on mitu varavastast kuritegu, mis on seotud vägivalla kasutamisega, jõuab kohus järeldusele, et süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kellest tuleneb reaalne oht uute varavastaste kuritegude toimepanemiseks.

KarS § 200 lg 2 p 4 näeb karistusena ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani. Seega on keskmine määr 9 aastat vangistust.

Kohus leiab, et süüdistatava süü suurus antud kuriteos on alla keskmise määra, kuid siiski ei tohi seda hinnata väheoluliseks. Süüdistatav pani toime kolm röövimise episoodi suhteliselt lühikese aja jooksul. Kuriteo toimepanemiseks ei kasutatud vahendeid, mis suurendaksid kannatanute valu ja oleksid sedavõrd intensiivsed. Kannatanute jaoks ei saabunud kuriteo toimepanemise tulemina olulisi tagajärgi (haigus), kuigi kohus arvestab ka asjaoluga, et süüdistatav lõi kannatanu l löödi hammas välja. Xxx Samas ei ole tegemist väga tõsiste kehavigastustega. Süüdistatav tunnistas kahes episoodis oma süüd ja avaldas kahetsust. Kõiki asjaolusid kogumis kaaludes, võttes arvesse süüdistatava süü suurust ja isikut, leiab kohus, et süüdistatavat võib KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest karistada sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras, vangistusega 5 aastat.

KarS § 199 lg 2 p 5 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni viie aastani. Kohus leiab, et süüdistatava süü suurus on antud kuriteos väike, pigem alammäärale vastav kuna käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud vägivalla kasutamine. Süüdistatava tegu seisnes selles, et ta haaras kannatanu kotist, hakkas seda rebima ja kui see ei õnnestunud, tõukas kannatanut tema enda kotiga. Tegemist on ühe episoodiga, mis ajaliselt ei kestnud väga kaua. Süüdistatav tunnistas oma tegu ja avaldas kahetsust. Kuigi kohus hindab süüdistatava süü suuruse pigem väikseks, ei ole põhjendatud süüdistatava karistamine rahalise karistusega. Nimelt ei ole isikul seoses vahistamisega kindlat töökohta ja teiste kuritegude eest mõisteti isikule vanglakaristust. Vangistuses on isik küll kohustatud töötama, kuid ta määratakse tööle alles pärast individuaalse töökava kinnitamist. Samuti tuleb arvestada, et tööhõive vanglas ei pruugi olla piisav ja võib juhtuda, et isikut ei määratagi tööle. Nii oleks rahalise karistuse määramine isikule põhjendamatult koormav kuna isiku sissetulekud vanglas ei pruugi olla piisavaks, et täita rahaline karistus. Arvesse tuleb võtta ka süüdimõistmisega kaasnevaid menetluskulusid. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava süü suurust ja süüdistatava isikut, leiab kohus, et süüdistatavat, tuleb teda karistada vangistusega 1 aasta.

KarS § 64 lg 1 alusel, kuritegude kogumi eest, üksikkaristustest raskeima karistuse suurendamise teel, tuleb süüdistatavale mõista liitkaristusena vangistus 5 aastat 6 kuud. Karistusaja hulka tuleb arvata eelvangistuses viibitud aega, 2 päeva, ja lõplikult kuulub kandmisele 5 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise algust tuleb arvata alates kinnipidamise hetkest, 12.10.2014. Kuna süüdistatav pani kuriteod toime mitme kannatanu suhtes, tuleb liitkaristuse moodustamisel suurendada üksikkaristustest raskeimat. Nii on arvestatud süüdistatava tegusid kõigi kannatanute suhtes ja süüdistatava süüd konkreetsetes kuritegudes.

TÕKEND

Tõkend, vahistamine, tuleb jätta süüdistatava suhtes muutmata. Kohus leiab, et tõkendi muutmiseks ega tühistamiseks ei ole käesoleval ajal alust. Süüdistatav oli vahistatud uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Isegi asjaolu, et isik on vahi all viibinud natuke rohkem kui üks aasta (alates 12.10.2014) ei anna kohtule alust arvata, et alused tõkendi muutmiseks oleksid muutunud. Isik pani toime vägivallaga seotud kuriteod, mistõttu tuleb teiste inimeste elu ja tervise ning vara kaitseks jätta tõkend muutmata.

TSIVIILHAGID

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Järelikult peab kohus tuvastama, kas isikule on kahju tekitatud, kas kahju on õigusvastane, kas kahju on tekitanud süüdistatav. Tõendamiseseme asjaolude hulka kuulub ka põhjusliku seose tuvastamine süüdistatava teo ja tekkinud kahju vahel.

Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud: - xx. Xxx suhtes toime avaliku varguse;

süüdistatav pani kannatanu - süüdistatav pani kannatanu suhtes toime röövimise; xx. Xxx

- süüdistatav pani kannatanu suhtes toime röövimise; xx. Xxx

- süüdistatav pani kannatanu ime röövimise xx. Xxx suhtes to - ja on loetletud kuritegude toimepanemises süüdi.

VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus võtab vastava normi materiaalõiguslikuks aluseks süüdistatava vastu esitatud nõude menetlemisel.

Kahju hüvitamisel on isiku süü kahju tekitamises eeldatud VÕS § 1050 lg 1 alusel.

Käesolevas kriminaalasjas võttis kohus koos süüdistatava kohtu alla andmisega (k 1 tl 17-

) menetlusse järgnevad tsiviilhagid: - xx. Xxx esitas tsiviilhagi summas 22 eurot 30 senti (k 1 tl 7-8)

- xx. Xxx esitas tsiviilhagi summas 14 eurot (k 1 tl 5-6)

- x. Xxx esitas tsiviilhagi summas 862,50 eurot (k 1 tl 11-12)

- xx. Xxx esitas tsiviilhagi summas 450 eurot (k 1 tl 9-10)

Süüdistatav võttis omaks kannatanute Xxx Xxx ja Xxx Xxx esitatud tsiviilhagid.

Vastavalt TsMS § 440 lg 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Nii rahuldab kohus Xxx Xxx Xxx Xxx esitatud tsiviilhagi summas 14 eurot täies mahus ja esitatud tsiviilhagi summas 22 eurot 30 senti täies mahus lähtudes Võlaõigusseaduse § 127, § 132, § 1043, § 1045 lg 1 p 5. Kohus märgib, et kohtu põhjendamiskohustusest vabastamist (tsiviilhagi õigeksvõtu korral) toetab ka Riigikohtu seisukoht (lahend nr.3-1-1-81-12; 3-1-1-79-09).

Kannatanu xx. Xxx tsiviilhagi summas 862,50 eurot kuulub rahuldamisele täielikult VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kuna kohus tuvastas, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritud kuriteo ja tsiviilhagis esitatud summad on kohtu jaoks mõistlikud.

Kannatanu xx. Xxx esitas tsiviilhagiavalduses tsiviilhagi summale 450 eurot.

Kohtuliku arutamise käigus esitas prokurör KrMS § 297 alusel taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks, kuna kannatanu oli seoses röövimisega sunnitud xx. Xxx pöörduma raviasutusse. Prokurör esitas ravikaardi, millest nähtub, et viibis OÜ xx. Xxx xxx - - hambaarstivastuvõtul (k2 tl 86 87). Lisaks esitas prokurör kuludokumendid 7 l leheküljel. Dokumenditest nähtuvad järgnevad andmed: panoraamülesvõte (kd 2 tl 87-88) – 5,05 €; suukaudne lahus (kd 2 tl 89) – maksumus 4,2€; suuvesi (kd 2 tl 90) – maksumus

maksumus 7,32€; raviteenus (kd 2 tl 91) – maksumus 5 €; raviteenus (kd 2 tl 92) – maksumus 70 €; raviteenus (kd 2 tl 93) – maksumus 70 €; raviteenus (kd 2 tl 94) – maksumus 150 €.

Kohus leiab, et kuigi üldmenetluses ei ole võimalik täiendada tsiviilhagi täiendada (vastavalt KrMS § 225 lg 1 tuleb esitada hiljemalt kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva jooksul ja saadetakse vastavalt KrMS § 226 lg 7 koos süüdistusaktiga kohtusse), on tegemist tõenditega, mis on asjasse puutuvad, sest need on seotud kannatanu xx. Xxxl tekkinud traumaga ja sellest tulenevate kulutustega.

KrMS § 306 lg 1 p 11 tulenevalt peab kohus otsustama kas ja millises ulatuses tsiviilhagi rahuldada.

Vastavalt Riigikohtu praktikale (lahendis nr.3-1-1-105-10) on kohtul kohustus lahendada kannatanu nõue, kui on põhjendatud alus arvata, et väljaspool kriminaalmenetlust jääksid kannatanu seadusest tulenevad õigused ja huvid tõhusa kaitseta.

Kohtu hinnangul tuleb lähtuda siinkohal ka menetlusökonoomia printsiibist ja seega liita tõendid kannatanu hagiavalduse juurde, et lahendada süüteoga tekitatud kahju xx. Xxx tervikuna VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel.

xx. Xxx

avaldas istungil, et jääb lõplikult kahjunõude juurde summas 800 eurot.

Kohus, tuvastanud süüdistatava poolt kuriteo toimepanemise ja tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud, leiab, et xx. Xxx hagi kuulub rahuldamisele 761,57 euro ulatuses.

Kohus märgib, et kuigi resolutiivosa kuulutamisel rahuldati xx Xxx hagi summas 759,57 . euro ulatuses, näitavad kuludokumendid, et tegelik summa on 761,57 eurot. Tegemist oli aritmeetilise arvutusveaga.

Nimelt tsiviilhagiavalduses esitatud summas 450 eurot, millele tuleb juurde liita esitatud kuludokumendid (panoraamülesvõte (kd 2 tl 87

– maksumus 5,05 €; suukaudne lahus -88) (kd 2 tl 89)

– maksumus 4,2€; suuvesi (kd 2 tl 90) – maksumus 7,32€; raviteenus (kd 2 tl 91)

3)

– maksumus 5 €; raviteenus (kd 2 tl 92) – maksumus 70 €; raviteenus (kd 2 tl 9 – maksumus 70 €; raviteenus (kd 2 tl 94) – maksumus 150 €) kokku summas 311,57 eurot, kõik kokku seega 761,57 eurot.

ASITÕENDID

Asitõendina esitati kohtule DVD R plaat, millel on salvestis ja mis tuleb vastavalt KrMS § -

126 lg 3 p 1 järgi jätta kriminaalasja juurde kui dokument.

KRIMINAALMENETLUSE KULUD

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 on kuludeks ekspertiisitasu, kaitsjatasu, sundraha.

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab menetluskulusid süüdistatav süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel.

Kohus on teinud H.I suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Järelikult kannab menetluskulusid süüdistatav ise. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik jätta osa menetluskulusid riigi kanda arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, kui kohtukulude summa käiks isikule ilmselt üle jõu ja võib takistada tema resotsialiseerimist.

Esimese astme kuriteo puhul on sundraha 975 eurot.

Kohus leiab, et H.I lt tuleb välja mõista riigituludesse menetluskulud: -

975 eurot sundraha,

576 eurot kaitsjatasu kohtulikus menet

luses osutatud õigusabi eest.

Menetluskulud –

61 eurot isiku kohtuarstliku ekspertiisi eest,

264 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Kohus leiab, et kuna isik on süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega ning sealjuures vanglas ei tööta, tuleb jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kuna menetluskuludest osaline vabastamine KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik üksnes arvestades isiku majanduslikku seisundit, leiab kohus, et töötu süüdistatava suhtes, kellel puudus sissetulek, kellel ei ole vara, millest nõuded rahuldada, kelle majandusliku seisundi kohta ei ole võimalik teha lootusrikast prognoosi, on põhjendatud menetluskuludest osaline vabastamine, kuna kohtukulude täielik summa on isikule ilmselt üle jõu. Tuleb märkida, et kuna ka vangistuses ei pruugi isikule tagatud olla tööhõive, annab see kaalu argumendile, miks isik tuleb osaliselt menetluskulude tasumise kohustusest vabastada. Kohus märgib täiendavalt, et isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulud tuleb jätta riigi kanda põhjusel, et selle tulemina ei saavutatud uut tõenduslikku teavet (ja lisaks ei viidanud sellele ka prokurör oma kõnes). Samuti tuleb lubada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Inna Kirsipuu

/allkirjastatud digitaalselt/

rahvakohtunik Sirje Stepanova

/allkirjastatud digitaalselt/

rahvakohtunik Hele Kärner