3-15-2397/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. november 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2397

Haldusasi

Avt Service OÜ kaebus Päästeameti peadirektori 27.08.2015

käskkirja

nr

tühistamiseks

osas,

millega

jäeti

kvalifitseerimata pakkuja Avt Service OÜ ning millega

tunnistati riigihanke osas 2 edukaks WAWRZASZEK ISS

SPÓKA Z OGRANICZON ODPOWIEDZIALNOCI –

SPÓKA KOMANDYTOWA

Menetlusosalised

Kaebaja – Avt Service OÜ, volitatud esindaja Ants Kuningas

Vastustaja (Hankija) – Päästeamet, volitatud esindaja Pille

Martin

Kolmas

isik

–

WAWRZASZEK

ISS

SPÓKA

Z

OGRANICZON

ODPOWIEDZIALNOCI

–

SPÓKA

KOMANDYTOWA

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Avt Service OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

3. Tagastada kaebajale võõrkeelsed tõendid (tl 140–143).

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19. novembril 2015 (HKMS § 278 lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Päästeamet

avaldas

25.06.2015

riigihangete

registris

riigihanke

„Avariiliste

päästesõidukite remont“ (viitenumber 164557) hanketeate (teade VAKO toimikus). Vastavalt

hanketeate osa IV p-dele 1.1) ja 3.4) viib hankija läbi avatud hankemenetlust ning pakkumuste

esitamise tähtpäevaks oli 11.08.2015 kell 10:00. Hange on jaotatud kaheks osaks (I osa

päästesõiduki Scania P 340 CB 4x4 HHZ remont ja II osa päästesõiduki Scania P 94 GB 4x2

NZ220 remont).

3-15-2397

2(10)

2. Hankes esitasid pakkumuse kaks pakkujat: Avt Service OÜ hanke 2. osas ja

WAWRZASZEK ISS SPÓKA Z OGRANICZON ODPOWIEDZIALNOCI – SPÓKA

KOMANDYTOWA hanke 1. ja 2. osas.

3. Päästeameti peadirektori 27.08.2015 käskkirjaga nr 282 (edaspidi ka käskkiri nr 282;

käskkiri VAKO toimikus) jäeti Avt Service OÜ hanke 2. osas kvalifitseerimata (p 1.2) ning

mõlemas hanke osas tunnistati edukaks WAWRZASZEK ISS SPÓKA Z OGRANICZON

ODPOWIEDZIALNOCI – SPÓKA KOMANDYTOWA pakkumused (p 3).

3.1. Käskkirja p 1.2 kohaselt ei vasta Avt Service OÜ hanketeate punktis III.2.3) alapunktis 2

esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Nimetatud punkti kohaselt peab pakkuja olema viimase

kolme aasta jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt kaks käesoleva riigihanke lepingu

esemega (päästesõidukite tootmine ja/või remont) sarnast müügitehingut, alates maksumusest

60 000 EUR käibemaksuta iga müügitehingu kohta või vähemalt ühe käesoleva riigihanke

lepingu esemega sarnase müügitehingu, alates maksumusest 120 000 EUR käibemaksuta. Avt

Service OÜ on Vormil II esitanud kaks müügitehingut (kogumaksumusega 224 400 eurot)

avariiliste veoautode remondi osas.

Hankija ei nõustu pakkuja selgitustega, et avariiliste veoautode remont on sarnane

päästesõidukite remondiga, kuna päästesõidukite näol on tegemist spetsiifiliste, eriotstarbeliste

sõidukitega, mis väga suures osas erinevad tavaveoautodest. Taolist pealisehitust nagu

päästeautodel, ei kasutata ühelgi teisel veoautol. Kuna päästesõiduki remont hõlmab ca 75%

ulatuses just uue pealisehituse paigaldamist, ei saa töö spetsiifikat hinnata sarnaseks veoautode

remondiga.

3.2. Kuna võrreldavad pakkumused puuduvad, tunnistati WAWRZASZEK ISS SPÓKA Z

OGRANICZON ODPOWIEDZIALNOCI – SPÓKA KOMANDYTOWA pakkumused

mõlemas hanke osas edukaks.

4. 31.08.2015 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) Avt Service OÜ vaidlustus

(VAKO toimikus), milles taotleti hanke 2. osas Avt Service OÜ kvalifitseerimata jätmise ja

WAWRZASZEK ISS SPÓKA Z OGRANICZON ODPOWIEDZIALNOCI – SPÓKA

KOMANDYTOWA pakkumuse edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamist.

5. VAKO jättis 15.09.2015 otsusega (tl 7-10) Avt Service OÜ vaidlustuse rahuldamata,

leides, et hankija otsus Avt Service OÜ kvalifitseerimata jätmise kohta on õiguspärane, mistõttu

puudub alus ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks

tunnistamiseks.

5.1. Riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg 1 kohustab hankijat kontrollima pakkujate

kvalifikatsiooni lähtuvalt hanketeates (mitte teistes hanke alusdokumentides) sätestatud

kvalifitseerimise tingimustest. Pärast pakkumuste esitamist ei saa enam vaidlustada hanketeates

sätestatud kvalifitseerimise tingimusi. VAKO nõustub hankija ja kolmanda isikuga, et

hanketeates oli nõutud üksnes päästesõidukite remontimise/tootmise eelnevat kogemust, mitte

päästesõidukite või nendega sarnaste sõidukite remontimise eelnevalt kogemust.

5.2. Kvalifitseerimise tingimuse tõlgendamisel on oluline hanketeate osa III p 2.3) alapunkti 2

sulgudes olev tekst „päästesõidukite tootmine ja/või remont“, millest ei ole võimalik aru saada

selliselt, et tegemist on ainult viitega sõlmitava hankelepingu esemele või et see on üks

võimalikest variantidest. Hankedokumentide p 3 järgi on hanke 2. osas sõlmitava hankelepingu

esemeks päästesõiduki Scania P 94 GB 4x2 NZ220 liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud

vigastuste kõrvaldamine. Sulgudes olevat teksti tuleb käsitleda selle kvalifitseerimise tingimuse

täpsustusena ja nõutavatele lepingutele määratud tunnusena RHS § 41 lg 1 p 2 mõttes. Kui

hankija on hanketeate osa III p 2.3) alapunkti 2 esimeses lauseosas sulgudes täpsustanud, millist

lepingut loetakse käesoleva riigihanke lepingu esemega sarnaseks, käib see täpsustus ka teises

3-15-2397

3(10)

lauseosas toodud ühe lepingu nõude kohta. Sulgude asukoht lauses võinuks olla sõna „sarnast“

järel, kuid sulgudes olev tekst pidi siiski pakkumuse esitamisest huvitatud isikutele näitama, et

hankija on määratlenud nõutavate lepingute tunnuse ja sarnaseks loetakse päästesõidukite

tootmise ja/või remondi lepinguid.

5.3. Et nõutud on just eelnevat päästesõidukite tootmise ja/või remondi kogemust, nähtub koos

pakkumusega esitada tulnud vormist II „Müügitehingute nimekiri“, kus pakkuja pidi kinnitama,

et esitab „käesoleva riigihanke hankelepingu esemega sarnase teenuse (päästesõidukite

tootmine ja/või remont)“ lepingud. Vormis II näitab sulgudes olev tekst täpselt, et see käib

käesoleva riigihanke esemega sarnase teenuse kohta. Kui hanketeate tekst jäi pakkumuse

esitamisest huvitatud isikutele arusaamatuks, oleks RHS § 56 lg 1 alusel tulnud küsida hankijalt

selgitusi. Elementaarseks hoolsusnõudeks on kasutada enne pakkumuse esitamist võimalust

küsida hankijalt selgitusi. Avt Service OÜ pole pidanud vajalikuks seda teha.

5.4. Hanketeate kohaselt pidi pakkuja sellele kvalifitseerimise tingimusele vastavuse

tõendamiseks esitama müügitehingute andmed koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade

ja infoga teiste lepingupoolte kohta ning kinnituse, et loetletud müügitehingud on teostatud

nõuetekohaselt. Tehingute nimekiri ja kinnitus tuli esitada vastavalt vormile II. Avt Service OÜ

on vormi II koos pakkumusega esitanud ja vaidlust pole selles, et seal nimetatud kahe lepingu

alusel ei ole toimunud päästesõidukite tootmist ega ka päästesõidukite remonti. on hankija

teinud Avt Service OÜ esitatud vormis II nimetatud lepingute ja Avt Service OÜ esitatud

selgituse alusel õige järelduse ning otsus Avt Service OÜ kvalifitseerimata jätmise kohta on

õiguspärane ja kooskõlas RHS § 39 lõigetega 1 ja 6.

6. Tallinna Halduskohtule saabus 22.09.2015 Avt Service OÜ kaebus Päästeameti

peadirektori 27.08.2015 käskkirja nr 282 tühistamiseks osades, millega jäeti kvalifitseerimata

pakkuja Avt Service OÜ ning millega tunnistati riigihanke osas 2 edukaks WAWRZASZEK

ISS SPÓKA Z OGRANICZON ODPOWIEDZIALNOCI – SPÓKA KOMANDYTOWA.

Koos kaebusega esitas Avt Service OÜ esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata

Päästeametil WAWRZASZEK ISS SPÓKA Z OGRANICZON ODPOWIEDZIALNOCI –

SPÓKA KOMANDYTOWA’ga hankelepingu sõlmimine kuni käesolevas haldusasjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni.

7. Kohus võttis kaebuse 23.09.2015 määrusega menetlusse ning rahuldas esialgse õiguskaitse

taotluse. Sama määrusega tunnistas kohus vastustajaks Päästeameti ning kaasas kolmanda

isikuna menetlusse WAWRZASZEK ISS SPÓKA Z OGRANICZON ODPOWIEDZIALNOCI

– SPÓKA KOMANDYTOWA.

Vastustaja esitas 29.09.2015 seisukoha, milles vaidleb kaebusele vastu ja palub selle

rahuldamata jätta.07.10.2015 ja 20.10.2015 on kaebaja esitanud täiendavad seisukohad ja

tõendid. Vastustaja on esitanud täiendavad seisukohad ja tõendid 15.10.2015 ja 27.10.2015.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja leiab, et ta on jäetud õigusvastaselt kvalifitseerimata. Kuna kaebaja

kvalifitseerimata jätmine oli õigusvastane, on alusetu ja õigusvastane ka hankija otsus

kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Samuti on ebaõigesti lahendanud

kaebaja vaidlustuse VAKO. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulu 1775 eurot

(riigilõiv 1295 eurot ning õigusabikulu 480 eurot). Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.

8.1. VAKO jättis vaidluse eseme piiritlemata ja kaebaja seisukohad sisuliselt arvestamata.

VAKO ei ole kvalifitseerimise tingimuste tõlgendamisel lähtunud tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 75 lg-s 2 sätestatust.

3-15-2397

4(10)

8.2. Hanketeates ei sätestatud kriteeriume pakkujate tehnilisele varustatusele ega seatud keeldu

või piirangut alltöövõtu korras hankes nimetatud töö sooritamiseks. Kvalifitseerimistingimuste

seadmise eesmärk on leida sobiv pakkuja, kes on võimeline hankelepingut täitma, ega tohi

muutuda varjatud vahendiks konkurentsi piiramisele. Hanketeates on kvalifitseerimise

tingimuseks seatud sarnaste müügitehingute kriteerium.

8.3. Hanketeates ega ka muudes hankedokumentides ei esitata kriteeriumit, mille kohaselt

moodustaks uue pealisehituse paigaldamine remonditavale päästesõidukile 75% hanke

remonditööst. Seega on vastustaja kehtestanud uue mitteobjektiivse kriteeriumi alles pakkuja

kvalifitseerimise otsustamisel. Vastustaja ei ole hanketeates, hankedokumentides ega isegi

otsuses selgitanud, missugune müügitehing loetakse vastustaja poolt päästesõidukite tootmise

ja/või remondi müügitehinguga sarnaseks.

8.4. Ka tehniliselt on päästesõiduki remont ja pealisehitise paigaldamine sarnane veoki

alusvankri ja pealisehitise remondiga. Vastustaja esitas hanketeate päästesõiduki Scania P 94

GB 4x2 NZ220 remondi tehingule ja seadis rahalise kriteeriumi ning hangitava tehinguga

sarnaste müügitehingute olemasolu nõude viimase kolme aasta jooksul. Hanketeates märgitud

päästesõiduk Scania P 94 GB 4x2 NZ220 remonditööd on avariiliste veokite remonditöödega

samalaadsed tehnilised tööd, mis sooritatakse nii Scania P94 alusvankri kui ka pealisehitise

osas valmistajatehaste nõuete ja parameetrite kohaselt. Nii päästesõidukite kui ka veokite

remondi korral on tegemist vastava veoki margi ühe ja sama tüübilise alusvankri remondiga,

olenemata, missugune on pealisehitis. Alusvankri remonti puudutavas osas ei eristu

päästesõiduki alusvanker tavaveoki alusvankrist. Pealisehitis on reeglina eraldiseisva tehnilise

kogumina eraldatav ja paigaldatav ning vastab reeglina spetsiifilistele tehnilistele nõuetele ning

seda on võimalik eraldiseisvalt soetada. Pealisehitis ja alusvanker liidetakse nii ehitamisel kui

ka remondil kokku ühtseks koostoimivaks tervikuks. Kõikide veokite, sh ka eriotstarbeliste

sõidukite, tootmise ja/või remondi tööd on ka oma tehniliselt sisult sarnased.

8.5. Kaebaja ei vaidlusta kvalifitseerimise tingimusi, vaid kaebaja õigusi kahjustavat

kitsendavat tõlgendust. Vastustaja ei ole rõhutanud ega eraldi esile toonud päästesõiduki

pealisehitist. Seega on üheks tingimuseks seatud riigihanke lepingu esemega sarnased

müügitehingud. Sulgudes osa „päästesõidukite tootmine ja/või remont„ täpsustab riigihanke

lepingu eesmärgina sõiduki (päästesõiduki) remonti ja sulgudes osale järgneb: „sarnast

müügitehingut“. Sõna „sarnane“ tähistab pealiskaudsel hindamisel samalaadset, kuid olemuselt

või sisult erinevat nähtust, asja. Kui kvalifitseerimise tingimuseks oleks seatud tekst „vähemalt

kaks päästesõidukite tootmise ja/või remondi tehingut“ – oleks igale mõistlikule inimesele

selge, et kvalifitseerub üksnes päästesõidukite tootmise ja/või remondi tehingu teinud isik.

8.6. Kaebajale teadaolevalt ei oma hankes edukaks tunnistatud kolmas isik iseseisvalt pädevust

ega võimekust ilma allhanketa remontida ega ehitada päästesõiduki alusvankriks olevat veokit.

8.7. Vastustaja on oma seisukohas kirjeldanud uusi nõudeid, mida ei ole hankedokumentides

kirjeldatud (vastustaja selgitused päästesõidukile pumba paigaldamise kohta). Kaasajal ei ole

mõeldav sooritada remonti veokile ja selle pealisehitisele, ilma komponentidele ja agregaatidele

seatud tehnilisi tingimusi täpselt järgimata. Hankedokumentides ei ole kajastatud nõuet, mille

kohaselt peaks remontija olema alusauto tehase poolt autoriseeritud. Vastustaja on

päästesõiduki

pealisehitusele

esitanud

nõuded

alles

kohtuvaidluse

käigus,

kuid

hankedokumentidest neid ei nähtu. Hankedokumentides ei ole seatud kaebaja tehnilise

varustatuse ja ka tehnilise personali pädevuse tõendamiseks erinõudeid. Hankedokumentides ei

ole seatud pakkujale ühtegi piirangut kasutada hankelepingu täitmisel alltöövõtjaid, kuid

hankedokumendi kohaselt puudub kohustus koostööpartnereid ja allhankijaid pakkumuses

nimetada.

3-15-2397

5(10)

8.8. Vastustaja esitatud dokumendid, sh väljavõtted Eesti Standarditest, ei sea eritingimusi

päästeautode remondi teostaja pädevusele ning selliseid tingimusi ei ole teadaolevalt

kehtestatud ka üheski teises Euroopa Liidu liikmesriigis.

8.9. Kaebaja kinnitab, et tal on lisaks koolitatud tehnilisele personalile ka spetsiifiline tehniline

varustatus, mis võimaldab teostada hankedokumentides nimetatud tööd.

9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

9.1. VAKO otsus on õige ja põhjendatud ning kaebaja kvalifitseerimata jätmine on kooskõlas

RHS § 39 lg-tega 1 ja 6. VAKO on õigesti järeldanud, et vastustaja otsus kaebaja

kvalifitseerimata jätmise kohta on õiguspärane, mistõttu puudub alus ka kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

9.2. Vastustaja on palunud kaebajal selgitada Vormil II loetletud tehinguid, tuues iga tehingu

kohta eraldi välja päästesõiduki remondile sarnase töö maksumuse. Vastustaja ei nõustu, et

avariiliste veoautode remont on sarnane päästesõidukite remondile. Vastasel juhul ei oleks

vastustaja hanketeatesse seadnud tingimust, et tegemist peab olema päästesõiduki tootmise

ja/või remondiga. Vastustaja jättis kaebaja kvalifitseerimata põhjendusel et, pakkuja tehniline

ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeate punkti III.2.3) alapunktis 2 sätestatud tingimusele.

9.3. Vastava pädevuse omamiseks peab pakkujal olema viimase kolme aasta jooksul vähemalt

kaks riigihanke lepingu esemega (päästesõidukite tootmine ja/või remont) sarnast

müügitehingut ning määratlenud summad. See tingimus on üheselt mõistetav ja objektiivne ega

piira konkurentsi. RHS § 3 p-s 4 sätestatud üldpõhimõte ei eelda, et hankija peab kehtestama

riigihanke läbiviimisel tingimused, mis võimaldaksid pakkumuse esitada võimalikult paljudel

– hankija peab ära kasutama olemasoleva konkurentsi. Hankija ei ole kohustatud tellima

teenust, mida võimalikult suur hulk pakkujaid pakkuda saaks (VAKO 13.05.2013 nr 84-

13/140843). Kuna tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankega, oli tagatud

juurdepääs kõikidele asjast huvitatud isikutele ka rahvusvahelisel tasandil.

Sätestatud tingimusega on vastustaja soovinud leida kogemustega pakkujat, et garanteerida

päästesõiduki töökindlus elupäästevõimekuse tagamisel ja päästesündmuste lahendamistel.

Pakkujal on võimalik pakkumuse tegemisel kasutada alltöövõtjaid ning vajadusel tugineda

kvalifitseerimise vastavuse tõendamisel ka teise isiku näitajatele. Kaebaja ei ole oma vastavust

vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele tõendanud, vaid on väitnud sõnaselgelt, et tema

kogemus piirdub vaid avariiliste veoautode remonttööde teostamisega ning on kinnitanud, et

päästesõidukite remonttööde teostamise kogemus tal puudub.

9.4. Kaebaja on jätnud täitmata hoolsusnõude, et küsida selgitusi hanke ja hankedokumentide

kohta (RHS § 56 lg 1). Päästesõiduk on sõiduk, mis on kohandatud üksnes päästetöödeks ning

millele on ehitatud spetsiifiline pealisehitus. Niisuguste spetsiifiliste sõidukite remondi

eesmärgil on hange välja kuulutatud. Lisaks on kvalifitseerimistingimustes „hankelepingu ese“

lahti kirjutatud tehnilises kirjelduses, mille kohaselt ostetakse avariiliste päästesõidukite

remonditeenust. Tehnilise kirjelduse punkti 5 kohaselt peab töö tagama sõiduki vastavuse

päästesõidukile esitatud tehnilistele nõudmistele ning tingimustele.

9.5. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja

selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 5 punkt C kohaselt on eriotstarbelised

sõidukid M, N või O kategooria sõidukid, mis on ette nähtud reisijate või veoste veoks ja

erifunktsiooni täitmiseks, milleks on vaja spetsiaalselt kohandatud keret või varustust.

Päästeamet on tööandjana kohustatud tagama päästjatele nende tööks võimalikult ohutud

töötingimused ning kvalifitseerimise tingimuste eesmärk on leida usaldusväärsed ja

majanduslikult tugevad pakkujad, kes on võimelised hankelepingut täitma. Kaebaja on üksnes

veoautode remontija.

3-15-2397

6(10)

9.6. Kuna kaebaja jäeti kvalifitseerimata päästesõidukite tootmise ja/või päästesõidukite

remondi eelneva kogemuse puudumise tõttu, on asjakohtu viidata lepingutele kohaldatavatele

sätetele.

9.7. Kuigi kaebuse eesmärk on kaebaja kvalifitseerimata jätmise, mitte hanketeate

vaidlustamine, tuginevad kõik kaebuse väited kvalifitseerimise tingimuste kummutamisele.

9.8. Kaebaja esitatud kutsetunnistused ei tõenda tema kogemusi praeguse vaidluse tähenduses.

10. Kolmas isik ei ole kohtumenetluses oma seisukohta avaldanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Vaidlus poolte vahel on hanketeate osa III p 2.3) alapunkti 2 (VAKO toimikus sisukorra

punkti nr 9 all) tõlgendamise osas ning selles, kas vastustaja on õigesti jätnud kaebaja

tingimustele mittevastavuse tõttu kvalifitseerimata.

Sellest, kas kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli õiguspärane või mitte, oleneb ka, kas

õiguspärane oli kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine hanke 2. osas.

12. Vastustaja (hankija) avaldas 25.06.2015 riigihangete registris hanketeate „Avariiliste

päästesõidukite remont“ (viitenumber 164557). Hange on jaotatud kaheks osaks (I osa

päästesõiduki Scania P 340 CB 4x4 HHZ remont ja II osa päästesõiduki Scania P 94 GB 4x2

NZ220 remont).

Vastustaja esitas hanketeate osa III punktis 2.3) RHS § 41 lg 1 p 2 alusel pakkuja tehnilise ja

kutsealase pädevuse hindamiseks kvalifitseerimise tingimused. Vastava sätte alapunktis 2 nähti

ette: „Pakkuja peab olema viimase 3 (kolme) aasta jooksul nõuetekohaselt täitnud: vähemalt 2

(kaks) käesoleva riigihanke lepingu esemega (päästesõidukite tootmine ja/või remont) sarnast

müügitehingut, alates maksumusest 60 000 (kuuskümmend tuhat) EUR käibemaksuta iga

müügitehingu kohta või vähemalt 1 (ühe) käesoleva riigihanke lepingu esemega sarnase

müügitehingu, alates maksumusest 120 000 (sada kakskümmend tuhat) EUR käibemaksuta“.

Vaidlus on tõusetunud selle üle, kas vastustaja seadis kvalifitseerimise tingimuseks üksnes

päästesõiduki tootmise ja/või remondiga seotud müügitehingute tegemise ning kas sellele

sarnasteks müügitehinguteks saab pidada ka kaebaja esitatud veokite remondi müügitehinguid.

Muudele kvalifitseerimise tingimustele vastavuse üle poolte vahel vaidlust pole.

13. Kaebaja ei ole hanketeates sätestatud kvalifitseerimise tingimusi vaidlustanud ning

pärast pakkumuste esitamist ei ole see ka enam võimalik (RHS § 121 lg 1 teine lause). Kaebaja

leiab, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjaga jätnud ta ebaõigesti kvalifitseerimata, kuna

kaebaja vastab hanketeate osa III p 2.3) alapunkti 2 tingimusele. Samuti väidab ta, et

hanketeates esitatud kriteeriumit tuli mõista tavatähenduses ning et päästeautode ning nende

remondi puhul pole muude sama marki veoautodega võrreldes erisusi, mis välistaks kaebaja

kvalifitseerimise.

Kaebaja on seisukohal, et vastab eelnevalt tsiteeritud tingimusele, kuna on viimase kolme aasta

jooksul viinud läbi päästesõidukite tootmise ja/või remondiga sarnaseid müügitehinguid,

milleks saab hanketeate osa III p 2.3) alapunkti 2 mõttes kaebaja hinnangul pidada ka tema

poolt näidatud veokite remondi müügitehinguid. Vastustaja hinnangul oli kvalifitseerimise

tingimuseks viimase kolme aasta jooksul just konkreetselt päästesõiduki tootmise ja/või

remondiga seotud müügitehingute tegemine.

14. RHS § 39 lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik

ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud

kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või

3-15-2397

7(10)

taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja

proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse,

koguse ja otstarbega. RHS § 41 lg 1 loetleb andmed ja dokumendid, mille esitamist võib hankija

pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse

kontrollimiseks hanketeates nõuda. See hõlmab ka andmeid olulisemate, kuni viimase kolme

aasta jooksul täidetud hankija poolt määratletud tunnustele vastavate asjade müügi või teenuste

osutamise lepingute, sealhulgas otstarbekuse ja olemasolu korral asjade või teenuste

hankelepingute nimekiri koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste

lepingupoolte kohta (RHS § 41 lg 1 p 2).

15. Kohus nõustub kaebajaga, et kvalifitseerimistingimuse tõlgendamisel on kohaldatav

TsÜS § 75 lg 2 teine lause, mille kohaselt tuleb tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule,

vaid on suunatud avalikkusele, tõlgendada nii nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Kohus

nõustub seejuures aga käesoleval juhul tingimuse tõlgendamisega viisil nagu on seda teinud

vastustaja ning VAKO, st et vastustaja on hanketeate osa III punkti 2.3) alapunktis 2

kvalifitseerimise eelduseks seadnud pakkuja poolt eelnevalt just päästesõidukite tootmise ja/või

remondiga seotud müügitehingute tegemise.

16. Kohus nõustub VAKO-ga, et kaebaja keeleline tõlgendus vaidlusaluse tingimuse osas

oleks õige juhul, kui vastustaja ei oleks sulgudes täpsustanud, mida ta peab riigihanke lepingu

esemega sarnaseks müügitehinguks. Praegusel juhul on selline täpsustus („päästesõidukite

tootmine ja/või remont“) esitatud. Kuigi sulgudes märgitud täpsustus on asetatud sõnapaari

lepingu esemega järel, ei saanud kaebaja pidada sulgudes märgitud täpsustust lepingu esemeks,

vaid tuleb mõista, et sulgudes täpsustas vastustaja, mida ta peab silmas „sarnaste

müügitehingute“ all.

Hanketeate kohaselt on hanke 2. osas sõlmitava hankelepingu esemeks „päästesõiduk Scania P

94 GB 4x2 NZ220 liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastuste kõrvaldamine HD-s sätestatud

tingimustel ja korras“. Seega ei ole mõistlik järeldus, et sulgudes täpsustatakse hankelepingu

eset ennast, vaid oleks pidanud järeldama, et vastustaja on sulgudes täpsustanud, mida ta peab

silmas lepingu esemega (s.o. päästesõiduk Scania P 94 GB 4x2 NZ220 liiklusõnnetuse

tagajärjel tekkinud vigastuste kõrvaldamine) sarnaste müügitehingute all. Lepingu ese on

eeltoodud tsitaadist nähtuvalt piisava täpsusega määratletud ning pole loogiline, et selle

täpsustamiseks või selgitamiseks oleks lisatud sulgudesse sõnad „päästesõidukite tootmine

ja/või remont“, mis on üldisem mõiste lepingu esemena määratletust. Hankelepingu eseme

sõnastusest ilmneb selgelt, et silmas ei peeta sõidukite tootmist.

Seetõttu on kohus arvamusel, et sulgudes esitatud sõnastusega on hankija soovinud täpsustada

sarnaste tehingute mõistet ning on pidanud tingimusele vastavaks pakkujat, kellel on nõutav

kogemus päästeautode remondil ja/või tootmisel.

17. Ühtegi kvalifitseerimise tingimust ei saa vaadelda eraldiseisvana ülejäänud hanketeates

sisalduvast informatsioonist ning tingimuse mõtet tuleb selgitada hanke eesmärgi ja hankija

kavatsuste kaudu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2011 otsus haldusasjas nr 3-10-1495,

p 18). See tuleneb ka RHS § 39 lg-st 1. Kvalifitseerimise tingimuste esitamise eesmärk on

tagada, et pakkumusi esitaksid isikud, kelle puhul on hankijal piisav põhjus eeldada, et nad

pakkumuse parimaks osutumisel suudavad hankelepingu nõuetekohaselt ja tõrgeteta täita ning

välistada pakkumuse esitamine nende poolt, kes pakkujas sellist usaldust ei tekita.

18. Isegi, kui nõustuda kaebaja väitega, et hanketeate osa III punkti 2.3) alapunkti 2 sõnastus

on ebaselge, nähtub selle lisast (Vorm II; VAKO toimikus sisukorrapunkti 8 all) selgelt, et ka

kaebaja ise on hankelepingu esemega sarnaseks teenuseks pidanud päästesõidukite tootmise

ja/või remondiga seonduvaid müügitehinguid. Nimelt sisaldub Vormis II pakkuja kinnitus

järgmises sõnastuses: „Kinnitame, et oleme viimase 3 (kolme) aasta jooksul nõuetekohaselt

3-15-2397

8(10)

täitnud alljärgnevaid käesoleva riigihanke hankelepingu esemega sarnase teenuse

(päästesõidukite tootmine ja/või remont) müügitehinguid:[---]“.

Hankedokumentidest tervikuna ilmneb praegusel juhul, et hankija eesmärk on päästesõidukite

remont. Vastustaja on nii vaidlustusmenetluses vaidlustusele vastates (vastus VAKO toimikus)

kui ka kohtumenetluses rõhutanud päästeautode eripära võrreldes sama marki tavaliste

veoautodega. Vastustaja on, viidates dokumendile „Päästeameti põhiautoode kontseptsioon

aastani 2024“ (tl 60–68) osutanud ka päästetööde olemuslikule eripärale, samuti ka sellest

tulenevalt vajadusele tagada päästevõimekus ning päästjatele võimalikult ohutud

töötingimused. Vastustaja on selgitanud, et päästeautode funktsioonist tulenevalt seisneb

spetsiifikaga eripärases pealisehituses, sh varustatuna integreeritud veesüsteemi ja pumbaga.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja on kohtumenetluses esitatud seisukohas

märkinud täiendavaid nõudeid, mida hankedokumentides esitatud ei ole (nt selgitused pumba

paigaldamise kohta). Kohtu hinnangul ei ole tegemist täiendava nõude või tingimuse

kehtestamisega, vaid vastustaja argumentidega väite kinnituseks päästesõidukite eripära kohta

võrreldes sama marki muude veokitega.

19. RHS § 56 lg 1 kohaselt on igal hankemenetluses osaleval isikul ja huvitatud isikul,

kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, õigus saada selgitusi või

täiendavat teavet hanketeate ja hankedokumentide kohta. Ka kohtupraktikas on leitud, et

elementaarseks hoolsusnõudeks on kasutada enne pakkumuse tegemist võimalust küsida

selgitusi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2011 otsus kohtuasjas 3-11-1452, p 18). Seega,

kui kaebajale jäi kvalifitseerimise tingimus ebaselgeks, pidanuks ta küsima vastustajalt

täpsustust konkreetse sätte kohta. Kaebaja ei ole pidanud vajalikuks vaidlustada hanketeate

vaidlusalust tingimust. Pole vaidlust selle üle, et kaebaja pole küsinud vastustajalt vastava

tingimuse osas selgitusi.

20. RHS § 39 lg 4 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni

tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või

dokumentide esitamist. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et vastustaja küsis kaebajalt enne

vaidlustatud otsuse tegemist e-riigihangete keskkonna teabevahetuse lehel „Küsimused

pakkujale“ selgitusi Vormil II loetletud tehingute osas ning palus iga tehingu kohta eraldi välja

tuua päästesõiduki remondile sarnase maksumuse. Ka pärast vastava päringu tegemist ei

esitanud kaebaja vastustajale teavet päästesõidukite remondi või tootmisega seonduvate

tehingute kohta ning asus seisukohale, et avariiliste veoautode müügitehingud vastavad

hanketeate osa III punktis 2.3) alapunktis 2 toodud tingimustele. Seejuures on vastustaja ka

vastava päringuga selgitanud omapoolset tõlgendust hanketeate osa III punkti 2.3) alapunkti 2

kohta. Pole vaidlust, et vastustaja on palunud täpsustusi pakkujal esitada (vt ka VAKO

toimikus, kvalifitseerimise protokolli lisa 1, lk 4/9).Samuti selle üle, et kaebaja pole tehinguid

päästesõidukitega teinud.

21. RHS § 39 lg-s 41 on sätestatud, et kui pakkuja või taotleja on jätnud esitamata hanketeates

nõutud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi või pakkuja või taotleja ei esita hankija nõudmisel

kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist

võimaldavaid andmeid või dokumenti ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale oluliste

kulutusteta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad, jätab hankija pakkuja

või taotleja kvalifitseerimata.

Kaebaja ei esitanud vastustajale dokumente, mis tõendaksid müügitehinguid seonduvalt

päästesõidukite tootmise või remondiga, seega on vastustaja vaidlustatud otsusega

õiguspäraselt jätnud kaebaja kvalifitseerimata.

22. Kohtupraktikas on leidnud kinnitust põhimõte, et kui kvalifitseerimistingimus on

hanketeates sõnastatud mitmetimõistetavalt, tuleb sellist kvalifitseerimistingimust tõlgendada

3-15-2397

9(10)

laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumiste tegemise (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2010 otsus haldusasjas nr 3-09-3081, p 12). Kohus leiab

eeltoodud põhjendustest lähtudes, et hanketeate vaidlusalune tingimus ei ole mitmetimõistetav

ning seetõttu ei ole praegusel juhul põhjendatud ka laiendav tõlgendamine.

23. Kaebaja esitas Vormil II vastustajale hanketeate osa III punkti 2.3) alapunkti 2 nõuetele

vastavuse

tõendamiseks

teabe

kahe

avariiliste

veoautode

müügitehingu

kohta

kogumaksumusega 224 400 eurot. Kaebaja hinnangul ei erine tema senine kogemus veoautode

remondil päästeautode remondist.

Kuna hankelepingu esemeks on päästesõidukite remont, on mõistetav, et vastustaja seab

kvalifitseerimise tingimuseks sarnaste tehingute tegemise kogemuse ning seega saab sarnaseks

müügitehinguks vaidlusaluse hanketeate mõttes pidada üksnes päästesõidukite remontimise või

tootmisega seonduvaid töid. See järeldub tingimuse sõnastuse tekstilisest analüüsist koostoimes

hanke eesmärgiga.

24. Vastustaja on päästeautode remondi eripära väites esitanud ka standardid tuletõrje- ja

päästeteenistuse sõidukite nomenklatuuri ja tähistuse (tl 69–74), üldnõuete – ohutus ja jõudlus

(tl 75–107) ning püsipaigaldatud seadmed. Ohutus ja jõudlus (tl 108–134) kohta. Kaebaja sõnul

sisaldavad need standardid normatiivseid, standardiseeritud tehnilisi kirjeldusi. Samalaadsed

standardid on kõigi üldlevinud mehhanismide ja suurema ohu allikate, sh veokite kohta,

eesmärgiga kehtestada ühetaolisuse ja võrreldavuse kriteeriumid.

Kaebaja väidab, et vastustaja poolt esitatud dokumendid ei tõenda eritingimusi päästeautode ja

nende pealisehitiste, sh püsipaigaldatud seadmete remondi teostaja pädevuse kohta.

Kohtu hinnangul ei ole tegemist asjassepuutumatute tõenditega. Esitatu veenab päästesõidukite

eripäras, kuna vastasel korral poleks spetsiaalseid standardeid nii Eesti kui Euroopa Liidu

tasandil peetud vajalikuks kehtestada. Standarditest koos kohtumenetluses esitatud seletustega

ning hankedokumentidega järeldub päästesõidukite eripära nende funktsionaalsuse ja

varustatuse osas. Vastustajal hankijana oli otsustusruum, millised nõuded ta pakkujale

kehtestab ning sõidukite spetsiifiliste omaduste tõttu ei saa põhjendamatuks pidada vastustaja

poolt kvalifitseerimise tingimuse kitsamalt määratlemist (päästeautode remont/tootmine) ega

sellest nõudest kinnipidamist pakkujate kvalifitseerimisel.

25. Kaebaja väited päästesõidukite remontimise tööde teostamise võimalikkuse kohta

alltöövõtu korras ei ole asjakohased, kuivõrd selle lubatavuse osas poolte vahel tegelikult

vaidlust ei ole. Kaebaja ei ole esitanud vastustajale ka võimalike alltöövõtjate poolt tehtud

vastavaid müügitehinguid.

26. Kohtu hinnangul on vastustaja kaebaja kvalifitseerimata jätmisel tõlgendanud

hanketeate osa III p 2.3) alapunkti 2 kooskõlas tingimuse sõnastuse ja mõttega. Esitatud

dokumentide põhjal ei saanud vastustaja teha järeldust kaebaja vastavuse kohta hanketeate osa

III p 2.3) alapunktis 2 sätestatud kvalifitseerimise tingimusele ning vastustaja käskkiri kaebaja

kvalifitseerimata jätmise kohta on õiguspärane ja kooskõlas hanketeate osa III p 2.3)

alapunktiga 2, RHS § 39 lõikega 6 ja § 3 punktiga 2 ning kaebaja õigusi sellega ei rikuta.

Tulenevalt RHS § 39 lõikest 7 ja RHS §-st 50 ei saanud kaebaja pakkumus eduka pakkumuse

kindlakstegemisel osaleda, mistõttu on kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus

õiguspärane ning kaebaja õigusi sellega rikutud ei ole. Samuti on VAKO kohtu hinnangul

õigesti tõlgendanud vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse sisu ning VAKO otsus, millega jäeti

kaebuse esitaja vaidlustus rahuldamata, on põhjendatud.

27. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

3-15-2397

10(10)

28. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ei ole kohtule esitanud andmeid menetluskulude

kandmise kohta ega taotlenud nende väljamõistmist. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud

menetluskulud nende endi kanda.

29. Kaebaja on koos 20.10.2015 kaebuse täiendusega esitanud võõrkeelsed tõendid (tl 140–

143), mis avalduse lisade loetelust nähtuvalt kujutavad endast kaebaja töötajatele omistatud

erialase koolituse tunnistusi. Vaidlus poolte vahel kaebaja tehnilise ja kutsealase pädevuse üle

on selles, kas tema varasemast kogemusest välja toodud tehingud on käsitletavad sarnaste

tehingutena hanketeates esitatud tingimuse mõttes, mitte selle üle, kas tema töötajad oleksid

suutelised hankes ette nähtud töid tegema. Seega ei ole esitatud tõendid asjassepuutuvad ning

kohus ei ole pidanud vajalikuks nõuda kaebajalt nende tõlkeid (HKMS § 81; § 62 lg 2).

Nimetatud tõendid tuleb kaebajale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe