1-15-6158/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.novembril 2015.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-6158 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kriminaalasi O.S-i süüdistuses KarS § 424; § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.septembri 2015 aasta otsus lühimenetluses

Apellatsioonide esitajad

O.S-i sikukood: XXX, elukoht:

XXXXXXX, kodakondsus: EV kodanik, haridus: keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht- XXXXXXXX,

karistatus: kriminaalkorras kehtivaid karistusi ei ole; kehtivaid väärteokaristusi 6.

Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON

Jätta O.S-i ja tema kaitsja Merike Allikmäe apellatsioonid kui ilmselt

põhjendamatud läbi vaatamata.

Välja mõista O.S-ilt riigieelarve tuludesse 48 (nelikümmend kaheksa) eurot

määratud kaitsjale maksud tasu katteks.

Summa tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355

(SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT:

NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik.

Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos.

Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

2

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS: 1. O.S süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 09.11.2014 kella 15.09 paiku

Varja külas, Lüganuse vallas, Ida-Viru maakonnas, Tallinn-Narva mnt 142 km-l mootorsõidukit Mazda 6, registree-rimismärgiga XXXXX, olles joobeseisundis (narkojoove). Sellise käitumisega rikkus O.S liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse

aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/

ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholi-joobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi

alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega O.S pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, isikuna, keda on karistatud 26.11.2014 Politseija Piirivalveameti kiirmenetluse

otsusega KarS § 218 lg 1 alusel ja 14.12.2014 Politseija Piirivalveameti kiirmenetluse otsusega KarS § 218 lg 1 alusel, uuesti 27.01.2015 kella 16.43 paiku viibides aadressil Akadeemia tee 35, Tallinn asuvas Eesti Tarbijateühistute Keskühistule kuuluvas Akadeemia Konsumi kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalis kaupa kogumaksumusega 17,91 eurot. Peitis kauba kilekotti ning möödus kassade rivist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema uuesti 21.02.2015 kella 11.20 paiku viibides aadressil Akadeemia tee 35, Tallinn asuvas ETK Jaekaubandus AS-le kuuluvas Akadeemia Konsumi kaupluses, võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalis kaupa kogumaksumusega 15,11 eurot. Peitis kauba seljakotti ning möödus kassade rivist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi

tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viima-ta, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema uuesti 27.03.2015 kella 17.00 paiku viibides aadressil Akadeemia tee 35, Tallinn asuvas ETK Jaekaubandus AS-le kuuluvas Akadeemia Konsumi kaupluses, võõra vallasasja

ebaseadusliku omasta-mise eesmärgil, võttis müügisaalis kaupa kogumaksumusega 2,88 eurot. Peitis enda taskutesse ning möödus kassade rivist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi

tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viima-ta, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema uuesti 18.05.2015 kella 15.28 paiku viibides aadressil Tammsaare tee 116,

Tallinn asuvas Prisma Peremarket AS-le kuuluvas kaupluses Prisma, võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalis kaupa kogumaksumusega 19,92 eurot. Peitis kauba kotti ning möödus kassade rivist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema

tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt.

3 Seega O.S isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS: 2. Harju Maakohus tunnistas O.S-i süüdi KarS § 424 järgi ja mõistis karistuseks 4 kuud vangistust. Samuti tunnistati O.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõisteti 8 kuud

vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 arvestati karistusaja hulka

eelvangistuses oldud aeg 6 päeva ning kandmisele kuulub 5 kuud 4 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 18.05.2015.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

APELLATSIOONID: 3. Apellatsioonid esitasid süüdistatav O.S ja tema kaitsja Merike Allikmäe. 3.1 O.S esitas apellatsiooni, milles palub lisakaristus asenda trahviga. 3.2 Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 24.09.2015.a otsus kriminaalasjas nr 1-15-6158

O.S suhtes lisakaristuse mõistmise osas ja mõista süüdistatavale lisakaristus pikkusega 1 kuu. O.S leiab, et kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning kohaldanud

vääralt materiaalõigust. Mõistetud lisakaristus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu

isikule. O.S tunnistas, et ta juhtis 09.11.2014.a mootorsõidukit Mazda 6

registreerimismärgiga 517MLU, olles narkojoobeseisundis. Sõitis nimetatud päeval Kohtla-

Järvelt Tallinna. Saka kandis süstis endale veeni pool doosi narkootikumi „hiinlane“ ning

sõitis edasi Tallinna poole. Kohus otsustas O.S ´it karistada KarS § 424 järgi 4

kuulise vangistusega, seega alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul pidi O.S

vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks

süüdistatava liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaksid lisakaristuse

kohaldamist. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu

toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Kohus on

arvestanud, et on varem väärteo korras karistatud. Kuid asjaolu, et isikul on töökoht OÜ-s

Kruviks, kus ta töötab keevitajana ning omab ametlikku sissetulekut, on lisakaristuse mõistmisel jätnud selle arvestamata võttes mootorsõiduki juhtimisõiguse ära kolmeks kuuks. Isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Ta sõidab tööle autoga. Kuna töökoht asub 5 km kaugusel bussijaamast, siis juhtimisõiguse äravõtmine ei ole kooskõlas karistuse mõttega,

kuna ka rahalised kohustused, summas ligi 800 eurot, kuuluvad tasumisele ning neid

kohustusi pole võimalik täita ilma sissetulekut omamata. Juhilubade äravõtmine kolmeks kuuks, ei vasta kuriteo raskusele ega ka süüdimõistetu isikule. Karistuse eesmärgid on olulises ulatuses saavutatud juba põhikaristuse kohaldamisega.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud

apellatsioonidega leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-

1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased,

4 s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist lisakaristuse

osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud

järelduste muutmiseks. Apellatsioonide sisust lähtudes on tegemist perspektiivitute

apellatsioonidega, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

4.1 Apellandi O.S-i apellatsioonis taotletu ei ole õiguslikult asjakohane, kuna selleks puudub seaduslik alus. Seadus ei näe ette lisakaristuse asendamist rahatrahviga.

4.2 Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine, s.h lisakaristuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud lisakaristuse muutmiseks puudub alus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites märkinud (vt RKKK 3-1-1-122-13), et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse

eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust

kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude

toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Kaitsja apellatsioonist ei nähtu, et maakohus oleks O.S-ile lisakaristuse mõistmisel

ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Maakohus ei ole ainuüksi lähtunud lisakaristuse mõistmisel õiguskorra kaitsmise huvidest, vaid on arvestanud ka toimepandud süüteo asjaolusid ja süüdlase isikut. KarS § 50 lg 1 p 1 näeb ette

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Käesolevas asjas on maakohus kohaldanud lisakaristuse äravõtmist 3 kuuks, seega alammäära lähedal. O.S-ile lisakaristust mõistes on maakohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatust

ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Maakohus on mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmist motiveerinud, kaaludes seejuures kõiki faktilisi asjaolusid. Käesolevas

kriminaalasjas lisakaristuse kohaldamata jätmine ei täida oma eesmärki eripreventiivses

mõttes, s.t võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ilja Narõškini arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra

huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada lisakaristuse kohaldamine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt oma lahendites, nt 3-11-10-03; 3-1-1-69-03; 3-1-1-20-06; 3- 1-1-55-07; 3-1-1-54-07 jne rõhutanud, et Karistusseadustiku § 424 järgi süüdimõistetud isikult

tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Lisaks

on Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemalt märkinud, et iseenesest ei ole ka esmakordse

rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine (vt

RKKK 3-1-1-122-13). Kuigi süüdistatavat ei ole varasemalt samalaadsete rikkumiste eest

karistatud, esinevad sellise esmakordse rikkumise puhul isiku süüd ja tema isikut (nt

5

varasemalt karistatud korduvalt liiklusrikkumiste eest) iseloomustavad asjaolud, mis teevad

selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Apellatsioonis kirjeldatud töökoha kaugus

bussijaamast, rahaliste kohustuste täitmine ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega

vähenda süüdistatava süüd. Apellatsioonis pole kaitsja esitanud selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti O.S-ile mõistetud lisakaristuse tühistamise. Käesoleval juhul leiab

kolleegium, et O.S-i puhul erandlikud asjaolud puuduvad, mis õigustaks O.S-ilt

juhtimisõiguse äravõtmata jätmist. Töökoha kaugusest oli O.S teadlik juba siis, kui ta narkojoobes mootorsõidukit juhtima asus. Töökoha kaugus, millest tulenevalt puudub võimalus autoga sõita tööle peale vabanemist ja rahalised kohustused ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2

kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda

sõidukit liikumispuude tõttu. Kolleegiumi seisukoht on kooskõlas Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi lahendis tooduga nr 3-1-1-26-10. Käesolevas kriminaalasjas on lisakaristuse mõistmine toimunud KarS § 56 alusel ja vastab karistuse eesmärkidele ning lisakaristuse määr ei ületada süü suurust KarS § 56 lg 1 tähenduses.

5. Kaitsja esitas ka taotluse hüvitada temale õigusabi osutamisega seotud kulud. Taotluse kohaselt kulus kaitsja kokku 1,0 tund (apellatsiooni koostamine) ja taotleb seega hüvitada

temale koos käibemaksuga 48 eurot. Kohtukolleegium nõustub taotlusega ja peab põhjendatuks hüvitada kaitsjale kulud summas 48 eurot koos käibemaksuga.

6. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Orvi Tali Meelika Aava Ivi Kesküla