1-12-11512/48 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 09.11.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-11512 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör

Tõlk Elle Karm

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid S.E kohta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks

Süüdimõistetu

S.E , isikukood XXX,

kannab karistust Viru Vanglas, elukoht võimalik vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 14.05.2012 ja lõpp 14.12.2015.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 29.10.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 871, § 75 ja KrMS § 426

1, 432 lg 3, 32, 4.

RESOLUTSIOON

Kohaldada S.E suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskon käitumiskontrolli trolli allutades S.E nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

Vastavalt KarS § 871

lõikele 3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 (kaksteist) kuud. Kohustada S.E käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama aadressil xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada S.E käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2, 2 1,4,

sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- asuma tööle või võtm arvele Eesti Töötukassas 30 päeva a end jooksul alates vangistusest vabanemisest;

- mitte suhtlema narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega.

Määrata S.E

kriminaalhooldusele Tallinna Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus ja prokurörile. saata Viru Vanglale, S.E-le

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

14.10.2015 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.E kohta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

S.E Maakohtu 14.01.2013 otsusega tunnistati süüdi Harju KarS § järgi

ning KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud karistus loeti kaetuks varasema Harju Maakohtu 17.10.2012 kohtuotsusega mõistetud liitkaristusega 3 aastat 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 14.05.2012 ja lõpp 14.12.2015.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetav S.E

suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

Samuti soovitavad Viru Vangla spetsialistid karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata S.E-le 2, 2 KarS § 75 lg 2 p 1, 4 ja 7 usel . al täiendavad lisakohustused Kohtuistung Kinnipeetav S.E avaldas kohtuistungil, et tal ei ole Eestis elukohta ja ta ei kavatse Eestisse jääda. Ei soovi elama minna vanaema juurde. Sõber on muretsenud xxxx talle töökoha ehitusel ja ta kavatseb minna elama ja tööle xxxx. Narkootikumide ja alkoholiga enda sõnul probleeme pole, vanglas pakutud sotsiaalprogrammid on läbitud. Vanematega suhtleb harva, samuti abikaasaga, kellega kooselu ei hakka olema, kuna naine suhtleb teise mehega. Kinnipeetav kinnitas, et tal on kehtivad distsiplinaarkaristused ning kõik nad on seotud tema nikotiinisõltuvusega. Kinnipeetav avaldas arvamust, et ta on muutunud rahulikumaks, soovib elada normaalset elu ja vana suhtlusringkonnaga ei kavatse läbi käia. Karistusjärgse käitumiskontrolli määramisega ei ole kinnipeetav nõus, kuna leidis, et tema karistus saab kantud ja see mõjub uue lisakaristusena. Lisaks ei ole elukoha puudumisel kriminaalhooldus võimalik. Prokurör leidis kohtuistungil, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud. Tegemist on isikuga, kelle puhul on väga kõrge risk uue kuriteo toimepanemiseks ja seetõttu on isikul vaja kriminaalhooldaja abi resotsialiseerumisel ning riskide maandamisel. Rohked distsiplinaarkaristused vanglas näitavad isiku allumatust reeglitele ja seetõttu on prokurör seisukohal, et isiku suhtes tuleb kohaldada peale vanglast vabanemist käitumiskontrolli kestusega 12 kuud.

Kohtumääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 871

lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on -

karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

KrMS § 4261

järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud

Viru Vangla poolt esitatud

materjalidega leiab, et S.E suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.

Kinnipeetav kannab liitkaristust, s.o 120, 199 lg 2 p vangistust KarS § §

4 ja 7 ning § 184 lg 2 p 2 . Vabanemisel 14.12.2015 on S.E sätestatud kuritegude tahtliku toimepanemise eest kandnud talle mõistetud karistuse ära täies ulatuses.

Seega on S.E - suhtes KarS § s 87

1 sätestatud formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks tuvastatud ja olemas. Kuivõrd karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamiseks on olulin , et süüdimõistetu võib vabaduses e ka prognoos

panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal.

S.E on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vanglas kannab karistust kolmandat korda. Seega ei ole kinnipeetava poolt toime pandud uued kuriteod olnud juhuslikku laadi. Käesolevat karistust kannab ähvardamise eest. Kuriteo põhjuseks on sõltuvusprobleemid. Toimepandud kuriteod on varieeruvad. Varasemalt on isikut karistatud varguste toime panemise, röövimise ja võimuesindaja solvamise eest. Käesoleva kuriteo iseloom on muutunud raskemaksähvardamine relva kasutades. Soodusteguriks endiselt sõltuvusainete tarvitamine. on

Kinnipeetaval on kaheksa kehtiv distsiplinaarkaristust, seega ei ole S.E at

käitumine vanglas Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve olnud seaduskuulekas.

tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Isikul on väljakujunenud elustiil, mille tõttu on raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Ametlikult töötanud tal ei ole. Oma sissetuleku sai kuritegusid sooritades. Oma majandusliku olukorra parandamiseks võib kasutada vägivalda. Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole. isik Isikul puudub ka eriala, mis omakorda raskendab tema konkurentsivõimet tööturul. Asjaolu, et kinnipeetaval on võimalus leida tööd xxxx on paljasõnaline ja tõendamata ning kohus leiab, et kui kinnipeetaval on tahe tööd teha, siis saab seda teha ka Eestis.

Isikul on olnud probleeme alkoholiga ning enamus kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes. Joobes olles võib ja käituda ettearvamatult. vangla hinnangul isik muutuda aga agressiivseks

Vangistuses d sotsiaalprogrammid, kuid seal läbis sõltuvusainete tarvitamist käsitleva käitus pigem passiivselt ehk kuulaja rollis. Narkootiliste ainete hankimiseks võib toime panna uue kuriteo. Kinnipeetavale on pakutud sõltuvusravi kohaldamise võimalust, kuid sellest ta loobus.

Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda narkootikumide k

uritarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kiireid lahendusi majandusliku seisundi parandamiseks ja sõltuvuse r Lisaks märgib ahuldamiseks kuritegelikke meetmeid kasutades. kohus, et kinnipeetaval on K-Raha andmetel 18.09.2015 seisuga maksmata nõudeid summas

2233,41 eurot ja vabanemisfondis hoiustatud 580,99 eurot. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saab eega on olemas ka arvestatav umine vabaduses tõenäoline ja s

tõenäosus, et isik võib majandusliku kasu saamise eesmärgil vabaduses toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt S.E puhul hinnatud uue kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul kõrgeks, s.o 78

% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 68%.

Vangla hinnangul

impulsiivselt, võib kinnipeetav käituda kaalutletult vägivaldselt ja tagajärgedele ei mõtle. Oskab oma tegevusi planeerida ning on sihikindel, seda ka negatiivsete eesmärkide puhul. Allub grupi mõjudele. Väärtushinnangutes domineerib ükskõiksus, vastutustundetus ja emotsionaalne ebaküpsus. Kuritegelikule teele asus juba noorukieas ning sel ajal omandatud ellusuhtumine ja väärtushinnangud on mõjutanud ka tema senist kuritegelikku käitumist. Kriminaalhooldusesse on varasemalt suhtunud ükskõikselt.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S.E puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, narkootikumide tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et

S.E vajab siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude S.E suhtes toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb

kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks.

S.E ise küll kinnitab, et tal ei ole kindlat elukohta, kuid see ei takista karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Ka väide, et ta kavatseb minna välismaale elama, ei ole takistuseks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel.

KarS § 871 lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks käitumiskontrolli tähtajaks S.E

määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2, 21, 4, 7 sätestatud kohustusi.

KarS § 3314

kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Kristel Vedro kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 07.12.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON

J Viru Maakohtu 9. novembri 2015. ätta a määrus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise kohta muutmata ja S.E . määruskaebus rahuldamata

Kohtumäärus jõustus 24. detsembril 2015. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

Lea Herne referent