4-15-6722/22 · 4-15-6722/22 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Summary
AI generated1 4-15-6722 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 09. november 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-6722 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Andres Parmas Väärteoasi A.D väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 16. septemb 2015 otsus ri Kaebuse esitaj...
Full Text of the Judgment · 4-15-6722/22
1 4-15-6722
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 09. november 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-6722 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Andres Parmas Väärteoasi A.D väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 16. septemb 2015 otsus ri Kaebuse esitaja
A.D (ik XXX, elukoht: XXXXXXX XX-XX XXXXXXX E , töökoht OÜ)
RESOLUTSIOON
Jätta menetlusaluse isiku A.D apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 16.09.2015 otsus . muutmata ja tühistamata
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul kirjalikult alates
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Menetlusalusel isikul on võimalik väärteomenetluses kassatsiooni esitamiseks taotleda kaitsjat riigi õigusabi seaduses sätestatud korras.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. - ja Piirivalveameti uri
29.07.2015 koostas kohtuväline menetleja Politsei Põhja prefektu
Lääne Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik A.D-le väärteoprotokolli nr - 2317,15,007754 selle kohta, et A.D juhtis 29.07.2017 kella 04.33 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Ehitajate tee 27 juures Keskuse ja Akadeemia tee tänavate vahel suunaga Akadeemia tee suunas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui A.D LS § 69 lg 3 nõudeid 0,53 mg/l. Sellega rikkus pannes toime LS 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
2. Pidades vajalikuks karistada A.D arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel Harju M
aakohtule arutamiseks.
2
3. Harju Maakohtu 16.10.2015 otsusega karistati A.D 4 lg 2 LS § 22 järgi k 20 arestiga valifitseeritava väärteo eest päevase , mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 20 tunni
üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrati 3 kuu pikkune tähtaeg. Samuti kohustati A.D järgima üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid,
allutades ta politseiasutuse järelevalve alla. Lisakaristusena kohaldati A.D-le mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Kohtu põhjendused olid alljärgnevad.
3.1. Kohus leidis, et A.D poolt LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo
toimepanemine 29.07.2015 on tõendatud tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110
väljatrükiga, millest nähtub, et 29.07.2015 ajavahemikus kella 04.58st kuni 05.03ni on
A.D uvastamise ja kontrollimise suhtes KorS § 38 alusel läbi viidud alkoholijoobe t
toiming. A.D on enne toimingut tutvunud enda õigustega ja andnud vastava allkirja. Toimingu tulemust väljendab lugem, so 0,58 mg/l. Väljatrükile on A.D alla kirjutanud ning samuti on A.D alla kirjutanud väärteoprotokollile ning märkinud, et ütlusi anda ei
soovi. A.D süü on tõendatud ka tunnistaja kohtuistungil antud ütlustega, mille DV
kohaselt teostas ta 29.07.2015 Tallinnas liiklusjärelevalvet ja nägi seismas tumedat Volkswagenit, mille ümber liikus meesterahvas, kes istus vahepeal tagaistmele ning alustas siis
sõitu. Teda otsustati kontrollida ja autoaknast oli tunda alkoholilõhna. Indikaatorvahend tuvastas joobe. Kinnipidamisel ütles juht, et oli alkoholi tarvitanud eelmisel päeval. Isiku süüd tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub veelkord, et 29.07.2015 kell 04.33 tuvastati liiklusjärelevalve käigus, et A.D suust tuli alkoholilõhna. A.D on
otsuse kättesaamise kohta andnud allkirja. Samuti on tõendatud süüteo toimepanemine A.D ütlustega, mille kohaselt ta ei tarvitanud sel päeval alkoholi, vaid loputas öösel igemeid hambavedelikuga.
Eelneva pinnalt leidis kohus, et A.D rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid, kui juhtis mootorsõidukit, mille kohaselt mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Selle keelu rikkumisega pani ta toime LS § 224 lg 1
järgi kvalifitseeritava väärteo, so mootorsõiduki juhtimise isikuna, kelle ühes liitris
väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi. Juhtimisõigusega isikuna, aga iseäranis isikuna, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud
mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pidi A.D teadma, et mootorsõiduki juhtimine on keelatud, kui organismis (väljahingatavas õhus) esineb alkoholi. Seaduses ei ole
sätestatud, mil viisil peab alkohol olema organismi (väljahingatavasse õhku) sattunud, et
mootorsõiduki juhtimine oleks keelatud, s.t. ei ole vahet, kas alkohoolse joogi tarvitamise, hambavedelikuga suu loputamise või mõnel muul teel – kui väljahingatavas õhus on alkoholi
üle lubatud piirmäära, on LS § 224 järgi kvalifitseeritav väärtegu lõpule viidud. Remargi korras märkis kohus, et A.D põhjendusi selle kohta, miks tema väljahingatavas
õhus oli alkoholi, on raske pidada eluliselt usutavaks, sest isik peeti kinni kell 04.33, aga tõendusliku alkomeetri näit (0,58 mg/l) fikseeriti sellest ligemale pool tundi hiljem. Puudub
igasugune (eluline) alus uskuda, et üksnes suu loputamise tõttu väljahingatavasse õhku
sattunud alkohol avaldaks mõju pool tundi või kauem. Tähelepanuväärne on ka see, et A.D ei rääkinud esimesel võimalusel, s.o. väärteoprotokolli koostamisel, hambavedelikust
midagi, mis viitab sellele, et ta on kõnealuse versiooni hiljem välja mõelnud. Kohus asus
seisukohale, et A.D väärtegu on tõendatud ja õigesti (LS § 224 lg 2 järgi) kvalifitseeritud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
3.2. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja
raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1).
Kohus märkis, et karistusregistri väljavõttest nähtub, et A.D on KarS § 424 alusel
korduvalt karistatud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud juhul puuduvad. Vastavalt KarS § 224 lg- le 2 karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut, arestiga või
3 sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist võib kohaldada ka lisakaristusena (koos rahatrahvi või arestiga).
A.D võib iseloomustada kui isikut, kellele on omaseks saanud käitumismuster, mis väljendub katsetes ühendada alkohol ja mootorsõiduki juhtimine. Korduvad karistused ei ole pannud teda loobuma mootorsõiduki juhtimisest alkoholi mõju all. Kohus asub eelöeldu pinnalt seisukohale, et A.D käitumist iseloomustab igasuguse aukartuse puudumine riigivõimu ees ja ükskõiksus tema tegudele antud (karistusõigusliku) hinnangu suhtes, aga ka selle suhtes, kui ohtlik on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes või alkoholi mõju all. Sellest tõdemusest lähtus kohus ka karistusliigi ja –määra valikul. Arvestades A.D poolt toime pandud teo ohtlikkust, samuti tema varasemat karistatust, so eripreventiivseid kaalutlusi, pidas kohus vajalikuks kohaldada nii aresti kui lisakaristust – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leidis, et kuigi väärtegu oli toime pandud ettevaatamatusest, on A.D süü suur ja lähtudes eripreventiivsetest kaalutlustest peab aresti määr olema keskmisest pikem
ehk 20 päeva. Arvestades aga, et A.D kasvatab üksi alaealist last ning on nõus aresti
asendamisega üldkasuliku tööga, määrab kohus, et arest tuleb asendada üldkasuliku tööga,
kuivõrd eksisteerib tõenäosus, et nn ambulatoorne karistus motiveerib A.D tema ohtlikust harjumusest – alkoholi ja mootorsõiduki juhtimise ühendamisest –
loobuma paremini kui statsionaarne karistus. ohtlikkust peab kohus vajalikuks Arvestades toimepandud väärteo võtta lisakaristusena A.D-lt sõiduki juhtimise õigus ära võtta, sest esiteks on antud juhul tegemist harjumussüüteoga, ta ei ole oma liikluskäitumist muutnud ja puuduvad märgid, et ta oleks endale ka vastava eesmärgi seadnud, ning teiseks - puudub LS § 50 lg 2 sätestatud piirav tingimus.
4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A.D, kes taotleb tema suhtes
tehtud väärteootsuse tühistamist. Apellatsioonis märgib ta, et pole talle inkrimineeritavat väärtegu toime pannud ja selle seisukoha põhjendused on väärteomaterjalides ka ära toodud.
Teiseks on väärteoprotokoll vormistatud ebakorrektselt, kuna selles on toimepanemise ajana märgitud Väärteoprotokoll on täis ka parandusi ning väärteoprotokolli tagaküljel aasta 2017. puudub õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta tema allkiri. Neil põhjustel taotleb apellant vaidlustatava maakohtu otsuse tühistamist.
5. Ringkonnakohtus 02.11.2015 toimunud kohtuistungil jäi A.D esitatud apellatsiooni juurde, märkides, et jääb selle juurde, et ta peeti kinni 29.07.2015, kuid selgitab,
et protokolli talle lugeda ei antud, kusagil pole ka kirjas, et talle oleks õigusi ja kohustusi tutvustatud. Samuti pole kiirustas talle ei ole õigusi selgitanud. Protokollile kirjutas alla, kuna laeva peale.
6. kohtuistungil, et toimiku materjalid kajastavad isikule Kohtuväline menetleja märkis VTMS § s 19 märgitud õiguste ja kohustuste selgitamist. Väärteoprotokolli tagumisel küljel - olevad õigused ja kohustused kajastavad VTMS § 19 varasemat redaktsiooni, mistõttu võetakse
allkiri õiguste ja k aldi väljaprinditud lehele. Kohtuvälise ohustuste tutvustamise kohta er menetleja esindaja juhtis tähelepanu sellelegi, et isikule on tema õigusi selgitatud korduvalt – esimene kord sündmuskohal ja seejärel maakohtu kohtuistungil. Väide isiku õiguste rikkumise kohta on põhjendamatu. Täiendavalt selgitas kohtuväline menetleja seoses isikule õiguste ja
kohustuste tutvustamisega, et neil juhtudel, kui väärteoprotokoll koostatakse arvutis, on
õigused ja kohustused koos ning sinna võetakse ka allkiri õiguste tutvustamise kohta. Kui kasutatakse vana protokolli blanketti, siis selgitatakse samuti õigusi ja kohustusi, kuid allkiri
võetakse eraldi dokumendile. Seejuures ei ütle seadus, et allkiri tuleb võtta protokollile. Kokkuvõtvalt leidis kohtuväline menetleja, et maakohus on teinud õige otsuses ja apellatsioon on alusetu. Samuti juhtis kohtuväline menetleja juba maakohtu istungil tähelepanu asjaolule,
4 et aastaarv on vale. Peale tunnistaja tuistungil ülekuulamist koh paluti kohtuvälisel menetlejal
uuesti avaldada väärteoprotokoll, mille käigus selgitati, et menetlusalune isik pani väärteo toime 29.07.2015. Kohtu küsimusele kas süüdistus on talle arusaadav, vastas süüdistatav, et
see on talle arusaadav ja ta
tunnistab ennast süüdi osaliselt.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud apellatsiooniga ja väärteoasja materjalidega, samuti
kuulanud kohtuistungil ära apellandi ja kohtuvälise menetleja seisukohad, leiab, et esitatud
apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, sest maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse
tühistamiseks ei ole alust. Apellant ei ole esitanud argumente, mis võiks tingida maakohtu otsuse tühistamise väärtegu välistavate asjaolude ilmnemise tõttu.
8. Apellatsioonist
nähtuvalt, mille juurde jäi apellant ka ringkonnakohtu istungil, vaidlustab A.D enda süüdimõistmist LS § 224 lg 2 järgi ning taotleb sisuliselt kohtuotsuse
tühistamist. Apellandi hinnangul peaks maakohtu otsuse tühistamise kaasa tooma esiteks
kaitseõiguse rikkumine, mis väljendus väärteoprotokollis talle õiguste ja kohustuste
tutvustamata jätmises ning teiseks asjaolu, et väärteoprotokolli oli ebaõigesti süüteo toimepanemise ajaks märgitud 29.07.2017.
Kohtukolleegiumi hinnangul ei anna apellandi sellised väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. süüdimõistmises LS § 224 lg 2 järgi Harju Maakohus on oma otsust apellandi
kvalifitseeritavas väärteos põhjendanud, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks nende seisukohtade ja põhjenduste kordamist. Mis puudub väidetavat kaitseõiguse rikkumist, siis sellega seonduvalt tuleb osutada, et toimiku
materjalid kajastavad muuhulgas ka VTMS § s 19 sätestatud õ - iguste ja kohustustega tutvustamist sellel on A.D allkiri (tl 7). Sam ja uti tuleb viidata, et väärteoprotokolli
muude tõendite ja andmete lahter (tl 3 viimane alumine lõik) sisaldab märget VTMS ka sätestatud õiguste ja kohustuste tutvu Kuna VTMS § 70 lg 1 kohaselt antakse stamise kohta. väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu, siis on välistatud sellele
hilisemate ja menetlusalusele isikutele nö üllatuslike paranduste tegemine. Seega leiab
kohtukolleegium, et tõendikogum ei kinnita A.D väidet talle VTMS is sätestatud - õiguste tutvustamata jätmise ning seekaudu ka kaitseõiguse rikkumi – se kohta, vaid vastupidi väärteoprotokolli kohaselt on A.D-le seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi teatavaks tehtud (vt VTMS § 69 lg 1 p 8) ärgitut ei väära seegi, et õiguste ja kohustustega tutvumin . M e
ei kajastu väärteoprotokolli tagumisel küljel. Nimelt näeb VTMS § 69 lg 1 p 8 ette, et
väärteoprotokolli sissejuhatuses märgitakse teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on
tehtud VTMS § s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks. Seejuures tuleb nõustuda - kohtuvälise menetleja kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et seadusest ei tulene nõuet, mille
kohaselt peaksid kaitseõiguse tagamiseks olema õigused ja kohustused märgitud
väärteoprotokolli tagumisele poolele ja välistatud ning seadusega keelatud on õiguste ja
kohustuste teatavaks tegemine eraldi dokumendina. Ühtlasi tuleb viidata, et toimiku
materjalide kohaselt on A.D asunud ka aktiivset kaitseõigust teostama, esitades kohtuvälisele seadusest sätestatud tähtaja jooksul vastulause. Seega järeldub, et A.D on
VTMS § s 19 sätestatud õigustest ja kohustustest teadlik olnud ning asunud neid õigusi ka - aktiivselt kasutama.
Seega on väited kaitseõiguse rikkumise alusetud.
9. , et apellandil polnud Kohtukolleegiumi hinnangul on põhjendamatu väide ka sellest
võimalik realiseerida oma õigusi põhjusel, et väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemise kuupäev on ebaõige. On õige, et väärteoprotokollis on menetleja eksinud aastaarvuga, ent ringkonnakohtu istungil
selgitas kohtuväline menetleja, et peale tunnistaja ülekuulamist maakohtus palus kohus
5 kohtuvälise menetleja esindajal uuesti avaldada väärteoprotokolli ning teistkordsel avaldamisel
märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et isik pani talle inkrimineeritava süüteo toime
29.07.2015. Sellele vastuseks märkis A.D, et süüdistus on talle arusaadav ning ta
tunnistab ennast süüdi osaliselt. Ringkonnakohtus toiminud istungil A.D kohtuvälise
menetleja eelosutatud väitele vastu ei vaielnud. Siinkohal on põhjendatud märkida, et süüdistuse muutmine enne kohtuliku uurimise lõpetamist on kooskõlas VTMS § 2 ja KrMS §
268 lg-ga 2 lubatav. Eelnevast tuleneb, et apellant on olnud igati teadlik nii talle esitatud süüdistusest, sh talle inkrimineeritava süüteo toimepanemise ajast 29.07.2015 ja samuti ta talle olnud tagatud läbi VTMS § s 19 sätestatud õiguste teavitamise kaitseõiguse. Ka maakohus on - A.D mõistnud süüdi just 29.07.2015 toimepandud väärteos. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatu ei anna alust maakohtu
otsuse tühistamiseks.
10. uhindudes VTMS - esitatud Eelnevast lähtuvalt ja j § 147 lg 1 p st 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 16.09.2015 otsuse muutmata a . ja tühistam ta
/allkirjastatud digitaalselt/