2-14-34752/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated2-14-34752/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
RESOLUTSIOON 1. Võtta OÜ Acoranga apellatsioonkaebus menetlusse. 2. Tühistada Harju Maakohtu 1.10.2015 otsus ja saata tsiviilasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. 3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 4. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja lõplikul lahendamisel.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 9.11.2015, Tallinn Kohtuasja number 2-14-34752 Kohtuasi
OÜ Acoranga hagi Changeroom OÜ vastu võla saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 1.10.2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Acoranga apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 1334 eurot 22 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Acoranga (rk 12156902), lepinguline esindaja advokaat Daniil Savitski Kostja Changeroom OÜ (rk 12153766), lepinguline esindaja Darja Sudarinen Menetluse liik Kirjalik menetlus
2
Asjaolud ja hageja nõue 1. 8.11.2014 esitas OÜ Acoranga (hageja) Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Changeroom OÜ (kostja) vastu 663 euro 64 sendi saamiseks. Kuna kostja esitas maksettepanekule vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 31.03.2015 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 849 eurot 76 senti (põhinõue 663 eurot 64 senti ja viivis 186 eurot 12 senti) ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla kohase täitmiseni viivise 0,2% päevas põhivõlalt. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited 2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Maakohtu otsus 3. Harju Maakohus jättis 1.10.2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 300 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskuludega hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Otsuse kohaselt nähtus kinnistusraamatu väljavõttest, et hageja võõrandas korteri Aedvilja 4 Tallinn 8.07.2014 ja uus omanik kanti kinnistusraamatusse 17.07.2014. Seega oli VÕS § 291 lg 1 alusel hagejal õigus nõuda üüri ja kommunaalmakseid vaid kuni 17.07.2014. Hageja ei tõendanud, et lisaks elektrivõlale oleks kostjal kuni 17.07.2014 olnud muid võlgnevusi. Hageja esitatud KÜ Aedvilja 4 arvelt nähtus, et saldo seisuga 1.08.2014 oli 51,17, kuid kohtul ei olnud võimalik kontrollida, kas see hõlmas ka perioodi enne 17.07.2014. Seega ei olnud võimalik öelda, et kostja oleks rikkunud omakäelises kokkuleppes sisalduvat tingimust, et kostja likvideerib võlgnevuse Aedvilja 4-10 korteri kommunaalide eest hiljemalt 22.08.2014. Teiste omakäelises kokkuleppes toodud tingimuste rikkumisele hageja leppetrahvi nõudmisel ei tuginenud, mistõttu leppetrahvi nõue ei olnud põhjendatud. Tõendid ei toetanud ka asjaolu, et kostja oleks rikkunud VÕS § 334, andes üle korteri mittenõuetekohases seisundis. Seega ei olnud hagejal ka alust tagatisraha selles osas tasaarvestada.
Apellatsioonkaebus 4. Hageja palub apellatsioonkaebuses teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 849 eurot 76 senti (põhinõue 663 eurot 64 senti ja viivis 186 eurot 12 senti) ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla kohase täitmiseni viivise 0,2% päevas põhivõlalt. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi (VÕS § 291 lg 1) ja hindas selgelt ebaõigesti tõendeid.
Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga ja apellatsioonkaebusega, leiab, et Harju Maakohtu 1.10.2015 otsus tuleb tühistada apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja tsiviilasi tuleb saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kuna esimese astme kohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, rikkumisi ei ole ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5). Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 korras.
Maakohus märkis õigesti, et lähtudes haginõudest (põhinõue 663 eurot 64 senti ja viivis) oli tegemist lihtmenetlusega. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud
3
üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, kusjuures kohtul tuleb tagada menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimine (TsMS § 405 lg 2). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole nimetatud norme järginud.
Praegusel juhul on maakohus selgitanud otsuse vaidlustamist järgmiselt. Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus andnud pooltele kaebeõiguse kohta eksitavat teavet, rikkudes oluliselt menetlusnorme. TsMS § 442 lg 5 teise lause ja lg 6 esimese lause koostoimes peab otsuse edasikaebe kord ja tähtaeg (vaidlustamisviide) olema kohtulahendis märgitud selgelt ja arusaadavalt. Asja materjalidest nähtub, et maakohus on teinud lihtsustatud põhjendusi sisaldava otsuse (TsMS § 444 lg 2) ja ka lihtsustatud kirjeldava osaga otsuse (TsMS § 444 lg 1), kuna otsusest on aru saada, et maakohtu hinnangul oli hageja nõue kostja vastu üüri ja kommunaalteenuste maksmata jätmisest ja leppetrahvi tasumata jätmisest põhjustatud võlanõue, mis tuli jätta rahuldamata. Seega ei tulnud hagejal enne apellatsioonkaebuse esitamist taotleda maakohtult otsuse täiendamist kümne päeva jooksul vastavalt TsMS § 444 lg 4 teisele lausele ja § 448 lg 41 esimesele lausele (vt Riigikohtu 27.05.2014 määrus kohtuasjas nr 3-2-1- 43-14, p 11) ega ka maakohtu poolt ekslikult viidatud 30 päeva jooksul. Kui maakohus soovinuks teha kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, pidanuks see olema otsusest selgelt nähtav. Üldsõnaline viitamine lihtmenetluse erisusi reguleerivale TsMS §-le 405 ei ole piisav.
Lisaks eeltoodule ei ole võimalik kohtuotsuses hagi suhtes tehtud lõppjäreldust seostada hageja esitatud tõenditega. Kuna maakohtu otsuses sisalduva lõppjärelduse kujunemist ei ole ringkonnakohtul seetõttu võimalik kontrollida, tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule. Vastasel juhul tuleks ringkonnakohtul asuda apellatsioonimenetluses tõendeid esmakordselt hindama, millega võetaks menetlusosalistelt võimalus vaidlustada tõenditele antavat kohtu hinnangut.
Maakohtu poolt menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Menetluskulud jaotatakse asjas uue otsuse tegemisel.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
Imbi Sidok-Toomsalu
Indrek Soots