4-15-7932/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-15-7932

1 (9)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2015.a. Pärnu Väärteoasja number 4-15-7932 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Väärteoasi

L. G. kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse uurija Triinu

Niido 22.09.2015.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,15,003702.

Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaitsja

na

kohtuvälise menetleja ametnikuna

L. G. määratud korras vandeadvokaat Vahur Krinal

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse uurija Triinu Niido

RESOLUTSIOON

Juhindudes

218 lg 1 KarS § 209 lg 1, § ; Väärteomenetluse seadustiku

-135, § 2, § 38 lg 1, § 132 p 1, § 133 KrMS § 173 lg 2, § 175, § 180 lg 1, kohus otsustas:

Jätta L. G. kaebus rahuldamata.

Jätta Politseija Piirivalveameti Lääne pr Pärnu politseijaoskonna ennetus efektuuri

- ja

menetlustalituse uurija Triinu Niido 22.09.2015.a. üldmenetluse väärteoasjas nr otsus 2780,15,003702 muutmata.

Menetluskulud jätta L. G. enda kanda.

Välja mõista L. G-lt riigituludesse tasu riigi õigusabi eest 120,00 eurot.

Rahatrahv 60 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220155174428. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr: EE891010220034796011 SEB Pank AS- EE932200221023778606 Swedbank AS- is või a/a nr: is või a/a

nr: EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

4-15-7932

2 (9)

EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 10220155174428. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, väärteoasja number.

Välja mõistetud summa tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumise hetkest. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 19.10.2015.a.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 09.11.2015.a.

Asjaolud ja menetluskäik

24.08.2015.a on Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse uurija Triinu Niido poolt koostatud väärteoprotokoll selle kohta, et 18.04.2015.a lõi L. G. varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et

L. G. soovis www.buduaar.ee veebikeskkonna kaudu osta M. V.-lt lasteriideid summas 46 eurot. Kokkuleppe kohaselt saatis M. V. riided Omniva vahendusel Pärnu linnas asuvasse pakiautomaati. Peale paki kättesaamist L. G. kauba eest raha ei maksnud. Antud teoga tekitas L. G. varalist kahju 46 eurot.

26.08.2015 on menetlusalune isik esitanud väärteoprotokolli koostamise kohta vastulause, mille sisu järgi on temal, kui menetlusalusel isikul psüühikahäired ja ta ei ole süüdiv. Samuti väidab menetlusalune isik, et 24.08.2015 on teda vahistatud, millega on piiratud tema põhiseadusest tulenevat õigust vabadusele.

Lisaks ei ole tema käest õigel ajal küsitud, kas vajab kaitsjat ja tema arvates oleks pidanud temale menetlustoimingu tegemisel olema kaitsja osalemine kohustuslik. Menetlusalune isik leiab, et tema ei pea tõendama oma süütust ja tema ei ole ülekuulamisel kordagi nõustunud, et ta on antud teo toime pannud ja allkirja kirjutas alla vaid seepärast, jõuda õigeks ajaks lasteaeda. et

22.09.2015

L. G.- .a üldmenetluse otsusega on määratud le kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest karistusseadustiku (KarS) alusel karistuseks rahatrahv 15 § 218 lg 1 trahviühiku ulatuses, so 60 eurot. Menetleja vastulauses esitatut ei arvestanud, kuna vastulauses puudus sisuline põhjendus ja tõendid selle kohta, et menetlusalune isik L. G. ei ole antud süütegu toime pannud. Selle kohta, et ta oleks süüdimatuks tunnistatud puudub kohtumäärus. 24.08.2015 ei ole L. G. vahistatud ega tema vabadust muul moel piiratud. L. G. toimetati politseijaoskonda menetlustoimingute teostamiseks ja peale menetlustoimingute teostamist ta lahkus. Menetlusalune isik L. G. toimetati politseiosakonda, kuna ta on eelnevalt korduvalt

(03.06.2015, 15.06.201, 29.06.2015 03.08.2015, 24.08.2015 jätnud ilma mõjuva põhjusteta menetlustoimingute teostamiseks Pärnu politseijaoskonda ilmumata, siis oli alust arvata, et 28.08.2015 ta taas politseisse ei ilmu ja ilma temata ei ole võimalik väärteomenetlust jätkata, mistõttu otsustati L. G. toimetada menetlustoimingute teostamiseks vabatahtlikult politseijaoskonda.

Väärteomenetlus seadustiku § 19 lg 2 järgi on menetlusalusel isikul õigus kaitsjaga ühendust ( MS) VT

võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Menetlusalune isik L. G. ei avaldanud soovi kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Küsimusele, kas ta vajab menetlustoimingu teostamise juurde kaitsjat vastas L. G. eitavalt.

Kaebuse sisu

4-15-7932

3 (9)

23.09.2015.a (kõrvaldatud puudustega kaebus on esitatud kohtule 28.09.2015) Pärnu esitas L. G. Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Kaebuse esitaja leiab kaebuses järgnevat: Talle on tehtud trahvi asja "teadliku ja tahtliku omastamise" eest, mida ta ei ole saanud ja mida tal ei ole, samuti pole ta soovinud seda välja petta. Tema tahtis osta asja, mida uskus olevat reaalselt olemas, kuid talle loodi vale pilt asjaoludest. Nimelt saatis M. V. tal paki, mille sees olid vaid paar kummiparti eseme asemel, mida ta oli soovinud - le soojakott. Pardid ei maksa 46 eurot. Nii palju, kui L. G. aru sai, una hetk pidi tehing üldse jääma ära, k

enne tema poolt tuli jutt, et kandku L. G. hoopis pool summast ja siis hiljem pool. ülekande tegemist Küsimusele, et millal M. V. paki teele kavatseb panna, ei saanud kaebaja mingit vastust kuigi oli näha, et kiri sai M. V. poolt läbi loetud. Vast ka küsimusele, kas tehing jääb ära. ust ei tulnud

Nii . uks kande tegemata, .-le, et oli tehtud. L. G. arvaski, et kanne on jättiski L. G lõp kuigi ütles M. V tehtud. Aga arvuti jooksis kokku vahepeal nii mitu korda, et oli võimatu täpselt aru saada. Kuna M. V.

vahepeal kirjutas ka, et kanna hoopis pool ja midagi postitasu jagamise kohta, oli L. G. õnnelik, et ülekanne ikkagi läbi ei läinud ja et ei saanudki seekord 50 euroga petta i aeg tagasi, kui soovis nagu mõn osta Sportlandi kinkekaarti ja tegi S kande, kuid ei saanud lõpuks midagi. amamoodi kadus müüja ära, kui ütles, et kanne on sooritatud.

L. G. oli väga üllatunud, saades paki koos kummipartidega. Veel enam oli ta üllatunud, kui sai teada, et

M. V. oli pardid saatnud ja et nüüd soovib raha saadetud kauba eest ning on teinud isegi avalduse kaebaja vastu. M. V. kirjadest L. G.- .-l ei ole esimene kord taolist teed kasutada L. le nähtus, et M. V . Lisaks nägi

G. ka M. V. poolset laimu Buduaaris kaebaja kohta, mille kaebaja sai õnneks eemaldatud. See, mis politsei otsuses

seisab, on väga kohatu ja läbinisti vale. Kaebaja ütlused on sealt kõik täielikult välja jäetud. Samuti jäeti kohtuvälises menetluses küsitlemata , kes käis reaalselt

kaebaja abikaasa J. G. pakil järel ja nägi kõige esimese

na, et seal on vaid kummipardid. On ka fakt, et L. G. ei ole millestki kõrvale hoidnud ning on and mõlemad korrad teada nud uurija Triinu Niidole, et ei saa tulla politseisse ja miks. Kaebaja usub, et tema ja laste haigus on vägagi mõjuv põhjus. Kaebaja helistas ka infotelefonile, millelt lubati, et T. Niido helistab tagasi. Seda ta ei teinud. 28.08 oli uus tunnistuste andmise aeg kokku lepitud, kuid sellegipoolest kohaldati sundtoomist. Midagi vabatahtlikku seal ei olnud. Kaebajat mõnitati politseis 1,5 aastase tütre juuresolekul, kes oli koguaeg kaebajal süles. Nimetati petiseks, ilma esile toomata ühtegi tõendit. See "ülekuulamine" oli lihtsalt farss ja süüdistamine koguaeg. Ja seda, kas kaebaja soovib kaitsjat, küsis uurija ülekuulamise keskel ning L. alles

G. ei vastanud sellele eitavalt . Kaebajal on enda sõnul psüühikahäired ja ta on se puudega ning selle tõttu omab töövõimetust vaim

protsenti, millest oli Triinu Niido teadlik enne sundtoomise kohaldamist, mis leidis aset keset linna ja keskpäeval. Teiseks on kaebaja kohta otsus tehtud, et ta on süüdimatu, aga kuna see oli üle 7 aasta tagasi, peale kaebaja 18 aastaseks saamist, siis uurija seda otsust ei leidnud ja vaevalt, et see ka igaühele nähtav on. Ilmselt tuleb siis teha läbi korduv ekspertiis.

L. G. usub, et sundtoomise kohaldamiseks ei olnud vähimatki vajadust ja peab seda diskrimineerimiseks. Ühtlasi sai nii kaebaja kui ka tema tütar trauma Triinu Niido tõttu. Kaebaja toodi Sindisse ja hoiti kinni kella poole viieni, aga teistel lastel pidi L. G. lasteaias juba viieks vastas olema.

Kaebaja kinnitab, et ei ole M. V.-le varalist kahju tekitanud ja pole ka väärtegu toime pannud seadust rikkudes. Saadetud pardid . Kaebaja usub pealegi võib kaebaja tagastada , et ükski normaalne inimene, kes

usub, et kaup ostja kannab mida kavatseb saata on väärt peaaegu 50 eurot, ei oleks nõus sellega, et kõigepealt pool ja siis veel pärast pool kauba maksumusest.

Teiseks, miks M. V. peale seda kui L. G. on sooritatud, ja ütles, et ülekanne ära kadus pikaks ajaks kirjadele ei vastanud ? Samuti miks oli vaja siis kogu tehingut tühistada Buduaaris, kui tema pidas seda omalt poolt sooritatuks? miks ta peale seda siis veel Ja kaebaja poolt müüdava antiikkapi vastu huvi tundis?

Kaebaja lisab kaebusele vestluse ja oma vestluse poltseiametnik Triinu Niidoga, kes ühtlasi buduaari

tunnistas ülekuulamisel, et tal on tuttav, kes ei ole suhtes hästi meelestatud kaebaja ja sellest ka tema

arvamus kaebaja Buduaaris kui ka Facebookis juba kohta. Lisaks oli Triinu Niido nimi üleval nii eelnevalt, kui mitte keegi polnud kaebaja vastu avaldust teinud. Postitus oli üles pandud Triinu Niido hea tuttava K. E.

L. G. on poolt, kes väitis, et tagaotsitav, kuigi see polnud tõsi. Ja nagu oleks L. G.- olnud l

tehing K. E.-ga ja kaebaja oleks teda petnud. See ei vastanud tõele ja seda on K. E. ise tunnistanud. Avalduse tegi K. E. hoopis kaebaja mehe vastu, kes on teda väidetavalt petnud. Aga tõele ei vasta ka see,

4-15-7932

4 (9) sest, kuidas saab lugeda seda petmiseks, kui kaebaja mees ei olnud ka ise täpselt veendunud kaubas ja soovitas seda eelnevalt kontrollida. Järgmisel päeval oli tema poolt juba laim üles lisatud, ilma asja eelnevalt kontrollimata ja kokkulepe teha ülejäänud summa ülekandega ununenud ning algas suur väljapressimine ja laim uurija Triinu Niido abiga. Avalduse tegi K. E. koheselt Sinti T. Niidole, kuigi elab ise Pärnus. Samamoodi suruti kaebaja mehele petmise teemat ja tehti trahv 40 eurot, omamata piisavalt tõendeid Nüüd pandi kaebaja valesüüdistuse põhjal tagaotsitavaks . ka seoses selle asjaga, kuigi selleks polnud seaduslikku õigust ega ka vajadust ning kohaldati sundtoomist. Kaebaja soovib asjale õiglast lahendust, arvestades pole seda tegu toime pannud ja süü ei seda, et tema

ole ega ka saa olla mitte kuidagi tõendatud. Kaebaja ei teeks sellist asja kunagi. Kaebaja soovib kohtuvälise menetleja otsuse täielikult vaidlustada ja et see tühistataks.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse uurija Triinu Niido oma 06.10.2015 kirjalikus vastuses selgitab,

G. 24.08.2015 et tegu on tõendamist leidnud L. antud ütlustega, milles L. rääkis, et tahtis osta buduaar.ee vahendusel magamiskotti. L. G G. . ja M. V. leppisid otsus-müügis kokku. Samuti kinnitab menetlusalune isik L. G., et sai M. V.-lt paki, kuid paki eest ta ei tasunud. Enne paki kätte saamist oli sellel päeval tema valmis paki eest tasuma, kuid kuna M. V. kirjale ei vastanud, siis makset L. G. ei sooritanud. Tunnistajana 18.05.2015 üle kuulatud M. V ütlustest nähtub, et L. G . .-ga lepiti magamiskoti ostus-müügis kokku. Magamiskoti hinnaks oli 46 eurot, millest L. G. maksma pool. M. V. saatis paki pidi algselt ära Pärnu Kaubamajaka Ominva võttis Omnivast paki välja, kuid kauba eest ei tasunud pakiautomaati. L. G. .

Väärteoasjas nr 2780,15,003702 otsuse põhistatud osas on selgitatud menetlusalusele isikule L. G.-le tema toimetamist menetlustoimingu teostamiseks uurija juurde. Samuti on väärteoprotokollis märge, et menetlusalune isik L. G. ei soovinud kaitsjaga ühendust võtta. Seega ei ole rikutud menetlusaluse isiku õigusi. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tuvastatud ja karistus määratud õiglaselt. KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest on maksimummäär 300 trahviühikut või arest, menetlusalusele isikule L. G.- le määratud 15 trahviühikut trahvi on määratud miinimumi lähedaselt. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 132 p 1, palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ning kaebus rahuldamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kaebuse esitaja jäi oma kae uses toodud seisukohtade juurde. Kaebaja märkis, et sai paar kuud tagasi b teise tehingu tegemisel petta ja oli seetõttu ettevaatlik. Magamiskoti ostu osas asju ajades tellis kaebaja teisest kohast samal ajal ka jaki ning arvas, et kui pakk saabus, on tegemist selle jakiga. Magamiskotti kaebaja ei oodanud ja magamiskotti talle ka ei saadetud. Kaebaja jaoks jäi magamiskoti tehing ära, kuna müüja tühistas tehingu buduaar.ee s. Kaebaja arusaamise järgi jäi tehing ära. Kaebaja küsis, millal müüja -

saadab paki ja kuna müüja ei vastanud, siis kaebaja ülekannet ei teinud. Kuna müüja pidi nägema esmaspäevaks, et ülekannet ei laekunud, on kaebajale arusaamatu, miks müüja saatis talle teisipäeval paki koos kummipartidega.

Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle J. G. ja M. V.

Kaitsja jääb kaebajaga samale seisukohale. Tehing toimus aga tehingu objektiks ei olnud kokkulepitud magamiskott. Müüja ei suutnud veenvalt tõendada, et selles pakis oli ka magamiskott ja kuna ostja ei saanud tellitud kaupa, siis ei olnud tal kohustust selle eest tasuda. Ta ei saanud seda kaupa, mida ta soovis. Seetõttu leiab kaitsja, et ei ole tõendamist leidnud L. poolt toime pandud väärtegu. G.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. L. G. on teo toime pannud ja on saadud kinnitust, et pakk on tema poolt kätte saadud. J. G.

rääkis, et pakis oli kummiparte üks. L ja tunnistajad räägivad, et parte oli rohkem, kui . G. üks, mis kinnitab seda, et nende omapoolsed ütlused ei kattu.

4-15-7932

5 (9) Pärnu Maakohtu seisukoht

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistaja te ütlused, leidis, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, et L. G. kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

Antud väärteoasjas on L. G.-le süüks pandud, et ta 18.04.2015.a lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes soovis www.buduaar.ee veebikeskkonna kaudu osta M. V.-lt lasteriideid summas 46 eurot. M. V saatis riided Omniva pakkide edastamise vahendusel Pärnu linnas asuvasse pakiautomaati. L .G. kauba eest raha ei maksnud. Antud teoga tekitas

L. G. varalist kahju 46 eurot. Oma teoga pani L. G. toime KarS § 209 lg 1, so kelmuse koosseisule vastava teo. Arvestades kauba maksumust on L. G. tegu kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS § - -s 150 on

loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumisi.

Kuna kaebaja viitab kohtuvälisest menetlusest alates et ta ei ole süüdiv, üüdivuse , peab kohus L. G. s küsimuse lahendama väärteoasja arutamise raames Kohus kontrollib kõigepealt süüteo koosseisupärasust . ja õigusvastasust ning lahendab kaebaja süüdivuse küsimuse süüd välistavate asjaolude tuvastamise käigus.

L. G. on pidanud kohtuvälises menetl õiguste rikkumiseks uses ka tema politseisse toimetamist 24.08.2015. L. G. kinnitusel ei ole ta politseisse ilmumata jätnud ning on mõlemal korral uurijale teatanud põhjuse, miks ei saa konkreetsel kuupäeval kutse peale kohale ilmuda. Väärteotoimiku kohaselt on L. G.- le saadetud posti teel või politsei poolt isiklikult üle antud kutsed kohustusega menetleja juurde ilmuda kuupäevadel 15.06.2015, 29.06.2015 ja 03.08.2015. Toimikust ei nähtu, et kaebaja oleks vastavate kutsete peale menetlejaga ühendust võtnud ning selgitanud, miks ei saa neil kuupäevadel politseisse ilmuda. Menetlejaga ühendust võttis kaebaja esmakordselt alles 24.08.2015 kutse peale. Kuigi menetleja määras

L. G. uue politseisse ilmumise aja, kohustas ta lisaks L. G. esitama 24.08.2015 ilmumata vastuse järgselt

jäämise kohta arstitõendi (mõeldud on arstitõendi esitamist depressiooni kohta d ning et menetlusaluse isiku laps on haige). Oma vastustes L. G. seda ei teinud. Eeltoodu järgi oli menetlejal põhjendatud alus arvata, et L. G. ei tulnud 24.08.2014 politseisse reaalse põhjenduseta ning jätab politseisse ilmumata ka

28.08.2015. L. G. suhtes ei ole kohaldatud sundtoomist, samuti ei ole politsei määranud talle kutsete peale ilmumata jätmise eest trahvi. L. G. toimetati politseiasutusse vabatahtlikult, so politsei poolt kutsuti ta menetlustoimingute tegemiseks kaasa. Kohtu hinnangul oli politsei tegevus põhjendatud, et väärteomenetlusega edasi minna. ei kasutatud jõudu.

L. G. politseisse viimiseks Peale toimingute tegemist lubati tal lahkuda. Kohtuvälises menetluses jaga kontakti võtmisele viitamise osas peab märkima, et väärteomene kaits tluses on menetlusaluse isiku õigus kaitsjale märksa piiratum kui kriminaalmenetluses. See tähendab, et teatud asjaolude esinemisel on kaitsja kohustatud menetluses osalema alates (alaealisus, psüühiline puue) kohtumenetlusest. Kohtuvälises menetluses VT järgi menetleja menetlusalus MS ele isikule kaitsjat ei taga. VTMS § 19 lg 2 alusel on menetlusalusel isikul tema suhtes esimese menetlustoimingu tegemisel õigus kaitsjaga s m etlus üksnes ise ühendust võtta (so sisuliselt endale ise kaitsja leida). Käesoleva en es menetleja vastavat võimalust L. G.-le tema ülekuulamisel ka pakkus. Kohtuväline menetleja on vastuses kaebusele märkinud, kaitsjaga ühendust võtta ei soovinud. Väärteoasja materjalide juures olevas et L. G. e-kirjas on L. G. menetlejale öelnud, et vastas kaitsjaga ühenduse võtmise küsimuse peale, et ei näe sellel mõtet. Nimetatud vastusest ei loe

ka kohus välja soovi kaitsjaga ühendust võtta. See, et uurija küsis L. G.- lt alles ülekuulamise käigus, kas ta soovib kaitsjaga ühendust võtta, võib olla põhjendatud asjaoluga, et

24.08.2015 teostati L. G. suhtes

- ning menetlustoimingu alustamisega seonduvaid kõigepealt järelevalve toiminguid - tehti kindlaks L. G. isikusamasus, selgitati, miks ta politseisse kutsuti jne.

Kohtumenetluses vastavalt L. G. kohus ei soovile temale riigi õigusabi korras kaitsja ka määrati, sest lahendanud L. G. süüdivuse küsimust kaebuse kohtusse saabumisel, vaid analüüsib seda alles käesolevas otsuses.

Kaebuses kirjeldatud ja lisatud materjalide osas kohta L. G. varasemalt internetti ülesse pandud teabe suhtes on politseiametnik Andero Sepp vastanud juba L. G.-l selgelt ning ammendavalt. Vastav info e

kaebuses ei seostu kuidagi käesoleva väärteoasjaga. Juhul, kui kaebaja püüdis sellega näidata uurija

4-15-7932

6 (9)

Triinu Niido kallutatust kaebaja suhtes, siis kohus arutab väärteoasja erapooletult ja täies ulatuses vastavalt eelviidatud VTMS § 123 sättele.

Tulles väärteosündmuse kirjelduse juurde, nähtub väärteoasja materjalidest ja kohtus uuritud tõenditest, et

L. G. soovis osta M. V.-lt internetilehe vahendusel lapsele lapsevankrisse paigutatavat www.buduaar.ee

soojakotti. M. V. k www.buduaar.ee asutajakonto väljatrükkidelt on näha, kuidas L. G pöörd . us

kasutajanime * all vastavasisulise sooviga M. V. poole * kell 12:44. L. G. palus saata kauba Pärnu Kaubamajakasse ning saatis müüjale oma telefoninumbri *. Edasi lubas L. G. ostu mehega arutada ja M. V.- oma otsusest teada anda. 17.04.2015 kell 23:02 le õhtul saabus müüjale L. G poolt sõnum et on nõus . ,

kauba st SEB Panka. Samuti palus L. G. teada anda, kui kaup on ostma ning kannab raha Swedbank’i postitatud.

M. V. poolt buduaar keskkonnas L. G.-le saadetud i vastuste väljatrükke väärteotoimikus ei ole, kuid kohtuistungil on M. V. selgitanud, et lubas L. G.-le panna kauba teele samal päeval, kui sai teada ostja kindlast ostusoovist, ehk 18.04.2015 hommikul.

L. G. Müüja soovi kaup samal päeval teele panna on kinnitanud ka kohtuistungil, kuid tema arvates oli ebareaalne, et ostja soovib asja enne teele panna, kui tema on ülekande teinud kirjade vä jatrükki järgi . Edasi alustas l de

M. V. buduaari keskkonnas pakisaatmise protsessi, mille kohane teadaanne ja info tellimuse kinnitamise kohta saadeti ka L. G.-le. M. V.

on kohtuistungil täiendavalt põhjendanud, et see tähendab paki saatmiseks postiteenuse broneerimist müüja poolt. L. G. kinnitas ostjana *kell 09.30 tehtud tellimuse, mis oli müüja jaoks märk, et edasi võib ta paki teele panna. Sellega olid kohtu hinnangul tehingu pooled tehingu tegemises ja paki saatmises kokku leppinud. Samuti oli L. G. kirjutanud, et tasub paki eest ülekandega. Kuigi tehingu tegemiseks kokkulepe oli sõlmitud, suhtlesid pooled kauba eest maksmise osas edasi. M.

V. sõnutsi pakkus ta välja, et L. G võib maksta kauba eest pool summat kohe ning p . ool summat kauba

kättesaamisel. Vastavat kinnitab väärteotoimikus asuv kiri, kus viimane märgib, et läbi buduaari

L. G.

kaupa saates on kauba saatmine odavam ja uurib müüjalt, kas kannab teise makse väiksemas summas.

Kohtule esitatud kaebuses on L. G. seadnud kahes osas maksmise kahtluse alla, öeldes, et ükski normaalne inimene, kes usub, et kaup, mida kavatseb saata, on väärt peaaegu 50 eurot, ei oleks nõus sellega, et ostja kannab kõigepealt pool ja pärast ülejäänud pool kauba maksumusest. Kohtuistungil räägitu järgi posti. Soojakoti juurde lisas müüja laps pani M. V. tellitud kauba 18.04.2015 ostjale tasuta kingitusena üllatus paar väikest kummiparti. Peale paki postipanemist sõitis M. V ära maale . ning buduaari keskkonnas kirjavahetuses enam ei osalenud. L. G. uuris * õhtul keskkonnas müüjalt, kas ta pani kauba posti. Ka märk , et kauba võib esmaspäeval äbi is L. G.

gi postitada, kui tema makse nii kiiresti l ei tule. Kohtule esitatud kaebuses on L. G. arvuti jooksis mitu korda öelnud, et tegigi makse ära, aga kokku, mistõttu tegelikult ta makset siiski ei sooritanud. Viimane kiri L. G.-lt M. V.- * kella le pärineb 21.51, kus L. G. uurib, kas M. V. ikka on tehingust huvitatud ning miks ostjale ei vasta? Kaebuses on L. G. väitnud, et sai küll M. V lt paki, kuid selle sees ei olnud tellitud soojakott, vaid üksnes .- paar kummiparti. Kohtuistungil on kaebaja oluliselt muutnud oma seisukohta et kuna M. V. tema , öeldes viimastele kirjadele ei vastanud, siis arvas ta, et tehing jääb ära ja müüja on tehingu ning kauba saatmise tühistanud. ütluste järgi pani müü i teele ka alles teisipäeval 21.04.2015 ning temani jõudis see

L. G. ja pak

neljapäeval 23.04.2015.

L. G. sai Eesti siseste saadetiste liikumise kiirust arvestades saadetise postitamisest arvates paari päeva jooksul paki, mille oma elukaaslase J. G. vahendusel pakiautomaadist välja võttis. J. G. on kinnitanud kohtus, et käis pakil järel ning saadetud pakk oli väike, umbes 10x10 cm ja sisaldas ühte kummiparti.

Väärteo toimepanemise seisukohast ei ole oluline, kas paki võttis automaadist välja L. G isiklikult või

. tema käest koodi saanud ja selleks volitatud inimene. ütluste järgi oli pakk väike, siis Kui J. G.

M. V. kinnitusel saatis ta suure paki, kas 30x .

40 cm või 40x40 cm. L. G on juurde täpsustanud, et ootas samal ajal M. V.-lt saadud pakiga nahkjakki ning eeldas, et saabunud paki näol ongi tegemist jakiga. J. G. märkis istungil ka, et L. G. pidi talle kummipardi saatmise asja edasi ajama.

Tõendeid ja sündmuste käiku kogumis hinnates ei ole L. G. versioon toimunust usutav. Konkreetsed asjaolud näitavad, et müüja ja ostja saavutasid kokkuleppe müügitehingu tegemiseks ning leppisid kokku paki saatmises ja kauba eest hinna tasumises. Müüja täitis enda poolsed tingimused, ostja aga mitte. Küll on selge, et ostja paki võttis välja ning kauba saamise järgselt müüjale ühtegi pretensiooni ei esitanud.

4-15-7932

7 (9)

Arvestades L. G. muutuvaid versioone tehingu kohta kohtule esitatud kaebuses ja kohtuistungil

(kaebuses, et tehing toimus ja pakiga saabusid vaid kummipardid ning istungil, et kaebaja eeldas, et müüja on kirjadele vastamata jätmise tõttu tehingu tühistanud), ei pea kohus usutavaks kaebaja L. G. poolt kohtule avaldatud asjaolusid.

Tõeselt võetav M. V. versioon sündmuste käigust, et ta lubas L. G on

. poole paki * teele panna ning vastavalt lubatule ka käitus. See, et müüja ostja viimastele küsimustele ei vastanud, ei tähenda, et müüja oleks kokkulepetest tehingu tegemiseks sõlmitud taganenud. Müüja ja ostja vahelisest suhtlusest saab kohus aru, et müüja mitte ei soovinud panna kaupa teele enne ostja poolt poole ostuhinna tasumist, vaid müügitehingu pooled lubasid sisuliselt sooritada oma

L. G. lubas teha kohustused üheaegselt. Teisisõnu

ülekande ja M. V Teise osa rahast võis L. G üle kanda peale paki kättesaamist. . panna paki teele. .

Põhjendatuks võib lugeda L. G selgitust, et ülekande tegemise ajal esines arvutitõrge, mille tõttu . ülekanne läbi ei läinud. Küll oleks sellisel juhul L. G kohustus olnud ülekande nurjumisest märkamisel . makse koheselt uuesti sooritada. Seda L. G. ei teinud ning on kaebuses märkinud, et ei soovinudki teha, sest oli ettevaatlik petta saamise suhtes. Kohtule teadaolevalt on kauba eest kahes osas tasumise näol tegemist tavapärase kauplemise praktikaga internetikeskkonnas. Poole ostuhinna maksmine annab ostjale lisagarantii tellitava kauba suhtes, kui näiteks tellitud kaup ei vasta ootustele või müüja kaupa üldse ei saada. Nii saab ostja poolt maksesummat kinni pidada kuni müüja ilmnenud puudused kõrvaldab. Ostusumma kahes osas maksmise pakkumine ei ole kuidagi seotud tehingu tühistamisega müüja poolt seda kaebuses näidata on üritanud.

, nagu L. G.

Pigem soovis müüja kauba ostmiseks L. G.-le pakkuda just soodsamaid tingimusi.

Kaebaja toodud väiteid ei ole aidanud kinnistada ka J. G tunnistus, kelle ütlused . on otseses vastuolus kaebaja enda aga ka M. V. lustega. N üt ii kaebaja kui tunnistaja räägivad pakis olnud kummipartidest. J.

G. aga üksnes ühest kummipardist Pakki avades ja sealt väidetavalt . vaid kummipardid leides, oleks L. G.

pidanud paki . ja L. G. esaamiseks said nad müüjale tagastama. J. G on kinnitanud kohtus, et paki kätt SMS-i koodi, mille alusel pakk välja võeti. Saadetud koodi peaks olema võimalik müüjale pakk tagasi ga

postitada. Seda ostja ei teinud, ka ei võtnud ostja v järgnenud müüja kõnesid, kus astu paki saatmisele müüja soovis uurida paki eest maksmise kohta. Ometigi on J. G. . pidi saadud paki istungil öelnud, et L. G osas asju edasi ajama. Kaebaja on istungil öelnud, et ostis teisipäeval äru ning tal ei olnud M. V. * uue k -lt soojakotti enam vaja. Kaebaja on öelnud ka, et tema mäletamist mööda pani M. V paki teele alles teisipäeval . *. Kui kaebaja müüja kõnesid vastu ei võtnud ning

ise tellitud kaubast loobuda ei ud M. V. teadma, et püüdnud, ei pidan kaebaja enam soojakotti ei soovi. Kui M. V. oleks ki paki teele pannud alles teisipäeval, ei välistaks gi see

L. G. avaldatud soovi soojakott osta ning kohustust selle eest maksta. Toodud vastuolude valguses on kohtu hinnangul . versioon paki saatmisest - tõene M. V müüja saatis *

ostjale suure paki, mille sees oli nii soojakott kui kingitusena kaks kummiparti. .-ga Müüja on L. G ühenduse otsimise kaudu (kohtuistungil on menetlusosalised kinnitanud, et müüja otsis L. G.-ga ühendust i , et ei olnud rahul ostja poolsete kohustuste segi viimase antiikkapi müügikuulutuse kaudu) näidanud täitmisega müügitehingus. Ostja aga väidetavale valekauba saamisele ei reageerinud, vaid asus hoopis müüjat vältima. Selleg poolseid puudujääke tehingu tegemisel a on L. G. enda kinnitanud ka tehingule järgnenud käitumisega.

Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul tuvastatud, et L. G.

selle eest sai tellitud kauba kätte, kuid jättis

tasumata ning M. V.-l on varaline nõudeõigus L. G. . Lepingutingimustes kokku leppimisega ja ees

lepingu sõlmimisega väljendasid müüja ja ostja tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing ja täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Omapoolsete lubadustega kirjavahetuses lõi L. G. M. V.-le tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, et on valmis soovitud soojakoti eest koheselt makset sooritama, mille tagajärjel M. V. sattus eksimusse. Iga erinevus tegelikkuse ja ettekujutuse vahel on eksimus. Petetu tekitas eksimuse kaudu kauba teele panemisega (varakäsutusega) endale kahju, millega on täidetud kõik KarS § 209 lg 1 objektiivsed kooseisutunnused. KarS § 209 lg 1 järgi teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 218 lg 1 alusel varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku,

4-15-7932

8 (9) kultuurivõi ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, – karistatakse rahatrahviga kuni

300 trahviühikut või arestiga. Sama paragrahvi lg 4 kohaslet loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliskes varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpalgamäära. Vastavalt KarS § 44 lg 2 on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot.

L. G. on süüdi tunnistatud kauba eest tasumata jätmises, mille maksumus oli 46 eurot. Seega on väärtegu kvalifitseeritud õigesti KarS § 218 lg 1 järgi

.

Kohus on seisukohal, et L. G. pani rikkumise toime kaudse tahtlusega. L. G. oli teadlik, et ta ei ole tellitud kauba eest . Arvestades . teinud ostjale ülekannet menetluse käigus tuvastatud asjaolusid, et L. G on teistelgi juhtudel interneti vahendusel endale kaupa tellinud, pidi ta teadma, milliselt käib kauba saatmine müüja poolt ning mõistma, et müüja on teda ostjana aktsepteerinud ja kauba postitamiseks vajalikke samme alustanud. Seega vaatamata müüja poolt viimastele kirjadele vastamata jätmisele pidi L.

G. pidama vähemalt võimalikus, et pakk siiski saabub, tema ei ole selle eest tasunud ja täidab müüjale

ebaõige ettekujutuse loomise läbi väärteokoosseisu. ka kauba kättesaamise

L. G. ei tasunud kauba eest järgselt, vaid asus hoopis müüjat vältima. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüd välistava asjaoluna on kaebaja märkinud, et ta ei ole süüdiv. viidatud 7 aasta taguse lahendiga ei tunnistatud teda süüdimatuks. Tsiviilasjas nr

L. G. poolt

2-07-* koostatud määrusega paigutati kaebaja tahtevastasele ravile tähtajaga kuni 1 kuu. Nimetatu tähendab, et L. G l esines psüühikahäire, mis vajas ravi ning va ravile nõus alluma ei .- batahtlikult L. G

olnud, mitte aga isiku süüdimatuks tunnistamist üldises mõttes. Kohtulikult isiku teovõimet piiratud ei ole, samuti ei nähtu kaebusele lisatud töövõimetuslehtedelt, et töövõimetus oleks L. G.-le määratud seoses vaimuhaiguse või muu psüühikahäirega. Põhjuseks töövõimetuslehtedel on märgitud üldhaigestumine. KarS § 34 järgi ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Kaebaja on kohtuvälisele menetlejale kirjutanud, et tal on bipolaarne meeleoluhäire, mis tähendab kaebaja meeleolu kõikumist de .

KarS § 34 loetletud meditsiiniliste tunnuste poolest võib tegemist olla p 5 toodud muu raske psüühikahäirega. Vaatamata kaebaja haigusele on kohus veendunud, et teo toimepanemise hetkel oli L. G. võimeline teo keelatusest aru saama ning oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima

. L. G. sai aru, et ostetud kauba eest tuleb maksta ning väljendas maksmise soovi ostjale kirja teel isiklikult. Seega ei saa öelda, et L. G oleks tellinud endale kaupa aru saamata, et vastava tehingu tegemisel võtab ta sellega . endalegi kohustuse, milleks on ostu eest tasumine. Kohtuistungil oli L. G. gi käitumine tavapärane ning ta sai aru tehingu sisust, milles pooled kokku leppisid ning tema suhtes esitatud süüdistusest. Ka ei esinenud

L. G.-l inkrimineeritava teo ajal sellise raskusega psüühikahäiret, mis oleks oluliselt piiranud L. G võimet .

toimunust KarS § 35 mõistes aru saada.

Seda kinnitavad L. G. poolt müüjale saadetud küsimused ja vastused kauba ostmise kohta ning kohtuistungil antud selgitused tehingu osas. L. G. tuleb lugeda väärteo toimepanemise mõistes süüdivaks Puuduvad alused teo keelatusest arusaamise tõttu karistuse . kergendamiseks.

L. G. poolt toime pandud tegu on ülaltooduga kinnitust leidnud ning kohtuvälise menetleja otsus isiku süüditunnistamise osas tuleb jätta muutmata.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. L. G. ei ole varem karistusregistri andmetel süütegusid toime pannud. L. G. käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam rahatrahv kuni

300 trahviühikut või arest

. Menetlusalust isikut on karistatud sanktsiooni alammäära lähedase karistusega

– trahviühikut. Kohtu hinnangul on karistuse liik ja määr vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ning arvestab teo toimepanija isikut. Lähtudes eeltoodust, kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv 15 trahviühikut, so 60 eurot, on igati põhjendatu d ja tuleb jätta muutmata.

4-15-7932

9 (9) Kuivõrd kohus jättis kaebuse rahuldamata, jäävad riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud kaebuse esitaja kanda VTMS § 2, KrMS § 173 lg 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rubo Kikerpill Kohtunik