2-14-59409/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

09. novembril 2015 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei

ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-14-59409

Kohtuasi

OÜ XXX hagi XXXEesti filiaali vastu kahju hüvitamiseks

Hagihind

2067,73 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: OÜ XXX (registrikood XXX, XXX); seaduslik

esindaja XXX

Kostja: XXXEesti filiaal (registrikood XXX, XXX),

lepinguline esindaja Armin Allmäe

Kohtuistungi toimumise aeg

05. oktoober 2015

Resolutsioon

OÜ XXX hagi XXXEesti filiaali vastu kahju hüvitamiseks

jätta rahuldamata

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

Jätta hagimenetluse kulu - riigilõiv 250 eurot, OÜ XXX

kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt toimus 07.05.2014 liiklusõnnetus J.Smuuli ja Kalevipoja põik

ristmikul, kus osalesid kaks sõidukit: Volvo FH12 reg. märk XXX(edaspidi Volvo), mida

juhis XXXja BMW 320i reg. märk XXX(edaspidi BMV), mida juhtis hageja seaduslik

esindaja XXX. Sõiduk Volvo seisis J.Smuuli teel vasakus reas ja kuna selle ees oli sõiduk,

mis keeras vasakule Kalevipoja põik tänavale, siis vahetas Volvo sõidurada paremale. BMW

sõitis Laagna teelt üles J.Smuuli teele, andis teed J.Smuuli teel paremas reas liikuvale autole

ning liikus otse edasi paremas reas. Ülekäigurajal toimus sõidukite Volvo ja BMV

kokkupõrge, milles sai kannatada BMV tagaosa. Seega tekitas sõiduki Volvo juht, kelle

väitel ei näinud ta paremas reas liikuvat sõidukit, BMV-le kahju.

2. 26.08.2014 tegi kostja otsuse, millega tunnistas liiklusõnnetuses 100% süüdi olevaks BMW

juhi. 31.08.2014 esitas hageja Eesti Liikluskindlustuse Fondi vaidluskomisjonile avalduse,

milles palus tuvastada, et liiklusõnnetuse põhjustas sõiduki Volvo juht Valentin Sinelnikov.

10.10.2014 sai hageja vaidluskomisjonilt otsuse, milles tuvastati, et tegemist oli

sõidukijuhtide osasüüga 50% mõlema sõidukijuhi osasa ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 2067,73 eurot, so pool saadud kahjust.

3. Hageja sellega ei nõustunud, paludes esitatud hagis tuvastada, et liiklusõnnetuse

põhjustamises oli 100% süüdi sõiduki Volvo juht ja palus välja mõista kostjalt

liiklusõnnetusega tekitatud kahju 2067,73 eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagi ei tunnista ning palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt nõustub

kostja vaidluskomisjoni 08.10.2014 otsusega nr 7-1/14/103, mille kohaselt oli tegemist

sõidukijuhtide osasüüga kummagi juhi puhul 50%.

5. Kostja hinnagul on liiklusõnnetuse toimumisel määrava tähendusega asjaolu, et hageja rikkus

liiklusseaduse § 57 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile,

kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata

tema sõidusuunast. Laagna tee mahasõidult Smuuli teele liikuvate sõidukijuhtide suhtes

kehtib vahetult enne jalakäijate reguleeritud ülekäigurada „Anna teed“ liiklusmärk. Laagna

tee mahasõit suubub kiiluna sujuvalt Smuuli tänavale, lõplik teede ühinemine ehk

mahasõidutee lõppemine leiab aset jalakäijate ülekäigu raja ees. Regio kaardiandmebaasi

kohaselt on liiklusmärgi „Anna teed“ ja jalakäijate ülekäiguraja ees oleva stoppjoone

vahekaugus vaid 7,2 m. Kostja leiab, et arvestades Laagna tee mahasõidu sujuvat ühinemist

Smuuli teega, lõpeb teede lõikumine ristmiku äärel asuva jalakäijate ülekäiguraja ees. Seega

kehtib „Anna teed“ märgi mõju samuti sama kaugele. Kostja hinnangul ei saa liiklusmärgi

mõju lõppeda enne „Anna teed“ märki ega enne sõiduteede lõikumise lõppu.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 07.05.2014 toimus Tallinnas, Smuuli tee ja Kalevipoja

põik ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid hageja esindaja sõidukiga BMW 320 (reg nr

XXX) ning XXXsõidukiga Volvo FH12 (reg nr XXX), et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis

hagejale kahju suuruses 4135,45 eurot ning et kostja on hagejale hüvitanud kahjust 50%

summas 2067,73 eurot.

7. Pooled vaidlevad selle üle, millises ulatuses on kostjal kohustus eelnimetatud liiklusõnnetuse

tagajärjel tekkinud kahju hüvitada.

8. Kuni 30.09.2014 kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 26 lg 4 kohaselt tuleb

liikluskahju hüvitada vastavalt kindlustatu vastutuse ulatusele ning sõltumata kannatanu

osalemisest liiklusõnnetuses. LKindlS § 2 järgi on liiklusõnnetus reeglina suurema ohu

valdaja tsiviilvastutuse kindlustus.

9. VÕS § 1056 lg-test 1 tuleneb, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või

tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst,

ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma

põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise

eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 järgi loetakse asja või tegevust

suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu

võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib

kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba

ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on

suurema ohu allikas.

10. VÕS § 1057 mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju

eest, välja arvatud juhul, kui: 1) kahjustatakse mootorsõidukiga veetavat asja, mida

mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas; 2) kahjustatakse mootorsõiduki

valdajale hoiule antud asja; 3) kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu,

välja arvatud juhul, kui kahju tekkis õhusõiduki käitamisel; 4) kannatanu osales

mootorsõiduki käitamisel; 5) kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust.

Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist VÕS § 1057 loetletud välistustega, siis vastutavad

sõidukite Volvo ja BMV juhid suurema ohu allika valdajatena sõltumata oma süüst.

11. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri uurimismaterjalidest (lk 4-21) nähtuvalt liikus

sõiduki Volvo juht mööda Smuuli teed ning vahetas ees vasakpöördeks seisma jäänud teise

sõiduki tõttu sõidurada paremale. BMW juht sõitis samal ajal Smuuli teele ning toimus

kokkupõrge Volvo ja BMW vahel. Liiklusõnnetuse osapooled ei saanud sündmuskohal

kokkuleppele süü küsimuses, mistõttu kutsuti kohale politsei. Tunnistaja XXX ütlustega (lk

99) on tõendatud, et liiklusõnnetuse põhjustamises tunnistati süüdi tema kui Volvo juht

100%-liselt ja teda karistati liiklusõnnetuse põhjustamise eest väärteo menetluse korras 200

eurose rahatrahviga.

12. Sõidukikahju hüvitise taotluse (lk 22-23, tõlge 47-48) ja kindlustusandja 26.08.2014 otsusega

on tõendatud (lk 24), et kostja tunnistas liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks, mille kohaselt

vastutas hageja 100% ulatuses, kuna rikkus liiklusseaduse (LS) § 57 lg 1 nõudeid, mille

kohaselt peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub

sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.

13. LS § 2 punkt 68 kohaselt on ristmik samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel

moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala

teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala

juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste

teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra

määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata.

14. LS § 33 lg 2 p 8 sätestab, et juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri vöi

sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi

liiklejaid ning teel töötajaid. LS § 57 lg 1 sätestab, et kõrvalteel sõitev juht peab andma teed

juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed,

sõltumata tema sõidusuunast.

15. Liiklusseaduse § 6 lõike 6 ja § 7 lõike 11 alusel 22.02.2011 vastu võetud määrus

„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 6 sätestab, et

eesõigusmärgid määravad sõidujärjekorra reguleerimata ristmikul, sõiduteede reguleerimata

lõikumisalal, raudteeülesõidukohal, teekitsendil ja muudes kohtades, kus see osutub

vajalikuks ning § 7 p 3 selgitab liiklusmärgi nr 221 ”Anna teed” kohta, et märk kohustab

juhti andma teed lõikuval teel. Määruse § 25 lg 1 p 2 sätestab, et märgis 911 „Ühekordne

pidev joon“ eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis ja märgist ületada ei tohi.

16. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri avariipolitseiniku H.Ploompuu tehtud fotodelt

(lk 12-21), skeemilt (lk 8) ja sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 4-5) nähtub, et sõidukite

kokkupõrge toimus ülekäigurajal J.Smuuli ja Kalevipoja põik teede ristumiskohas ehk LS § 2

punktis 68 sätestatud ristmikul. Ülekäiguraja ees asub stoppjoon ja pärisuunavööndis

kulgevat kahte sõidurada eraldav pidev joon. Regio kaardi aerofotodelt (lk 81-82) nähtub, et

Laagna tee mahasõit suubub J.Smuuli tänavale ja teede ühinemine lõpeb J.Smuuli ja

Kalevipoja põik teede ristmikul asuva jalakäijate ülekäiguraja ees. Fotodelt (lk 12, 18) ja

Regio kaardi aerofotodelt (lk 81-82) nähtub et Laagna tee mahasõidult J.Smuuli teele

liikuvate sõidukijuhtide suhtes kehtib vahetult enne jalakäijate reguleeritud ülekäigurada

„Anna teed" liiklusmärk. Kohus on seisukohal, et liiklusmärgi „Anna teed“ mõju lõppes

ristmikul asuva ülekäiguraja ees. Järelikult alustas Volvo juht oma manöövri sooritamist alas,

kus Laagna teelt tulnud BMW juhile kehtis teeandmiskohustus peateel liikuva Volvo suhtes.

17. Volvo juhi, tunnistaja XXXütluste kohaselt pidurdas ta tema ees vasakpöördeks seisma

jäänud teise sõiduki tõttu, kuni tema sõiduki kiirus oli 0, manöövri tegemiseks hakkas ta

kohalt liikuma rivistudes vasakpoolselt sõidurajalt ümber parempoolsele sõidurajale üle

ühekordse pideva joone. XXXütluste kohaselt ei näinud ta temast paremalt tulnud BMV-d,

kuna BMV lähenes temale ca 45% tõusuga teelt. Hagiavalduse asjaoludest nähtub, et BMW

sõitis Laagna teelt üles J.Smuuli teele, andis teed J.Smuuli teel paremas reas liikuvale autole

ning liikus otse edasi paremas reas. Kohtuistungil selgitas hageja, et tema kiirus oli enne

avariid 40-50 km/h ning, et ta ei pidanudki Volvole teed andma, kuna BMV oli avarii hetkel

ülekäigurajal, so liiklusmärgi „Anna teed“ mõjualast väljunud.

18. Kohus asub seisukohale, et eelnevaga on tõendatud, et mööda Smuuli teed liikunud sõiduki

Volvo juht rikkus teemärgisega 911 reguleeritud liikluskorda –sooritas oma manöövri üle

ristmiku ees asuva ühekordse pideva joone ja LS § 33 lg 2 p 8, kuna sooritas manöövri -

hakkas pärast seisma jäämist paigalt liikuma ja vahetas ees seisnud sõiduki tõttu sõidurada

paremale – veendumata, et see on teistele liiklejatele ohutu. Kuna samal ajal sooritas

manöövrit BMW juht, kes sõitis Laagna teelt liiklusmärgi „Anna teed" mõjualas J.Smuuli ja

Kalevipoja põik ristmikule kiirust vähendamata ja andmata teed peateel vasakus sõidureas

liikuvale Volvole rikkudes sellega LS § 57 lg 1 ja „Anna teed“ märgi nõudeid, siis toimus

kokkupõrge Volvo ja BMW vahel manöövrite üheaegsel teostamisel. Järelikult põhjustasid

mõlema sõiduki juhid liiklusõnnetuse üheaegselt manöövrit sooritades, kusjuures rikkumised

on kohtu hinnangul võrdselt liiklusõnnetuse põhjuseks. Asjaolu, et liiklusõnnetuse toimumise

hetkeks oli BMV juht jõudnud Volvo ette ülekäigurajale ehk väljunud liiklusmärgi „Anna

teed“ mõjualast, ei välista BMV juhi vastutust liiklusõnnetuse toimumises, kuna see näitab

selgelt, et kõrvalteel sõitnud BMV juht oleks pidanud peateele, J.Smuuli - Kalevipoja põik

ristmikule lähenedes vähendama kiirust ja andma teed kõigile peateel liikuvatele sõidukitele,

sh vasakus reas liikunud Volvole, sest ta ei jõudnud oma manöövrit – väljasõitu kõrvalteelt

peateele - ohutult lõpetada. BMV juhi rikkumine on põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse

toimumisega, kuna liiklusõnnetust ei oleks toimunud, kui BMV juht oleks enne peateele

väljasõitmist andnud teed kõigile peateel liikunud sõidukitele.

19. Kohus on seisukohal, et kahju põhjustamise eest vastutavad mõlemad sõidukijuhid suurema

ohu allika valdajatena VÕS § 1056 lg 1 ja lg 2 alusel võrdselt, sõltumata oma süüst. VÕS §

139 lg 1 kohaselt, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu

tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles

need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. LKindIS § 44 lg 2 teine lause näeb ette, et

kui isik vastutab osaliselt liikluskahju tekitamise eest, hüvitatakse talle tekitatud liikluskahju

proportsionaalselt teiste liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega. Kuna

07.05.2014 Tallinnas, Smuuli teel toimunud liiklusõnnetuse puhul on tegemist osasüüga, siis

oli kostjal õigus LKindIS § 44 lg-st 2 ja VÕS § 139 lg-st 1 tulenevalt vähendada

kindlustushüvitist 50% võrra. Seega tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

20. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

21. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

22. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja

ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes

selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi

lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on

selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide,

kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

23. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud, sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. Kostja menetluskulude

nimekirja ja kuludokumente esitanud ei ole ning kinnitas kohtuistungil, et tal

menetluskulusid tekkinud ei ole. Hageja menetluskulu – riigilõiv, tuleb jätta hagi

rahuldamata jätmise tõttu hageja enda kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik