4-15-4972/21 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi 4-15-4972

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2015, Jõgeva kohtumaja

Väärteoasja number

4-15-4972

Kohtunik

Ülle Raag

Kohtuistungi sekretär

Margit Veike

Väärteoasi

Grigori Aganitševi ja Osaühingu Järvetähe kaebus

5. juunil 2015 väärteoasjas nr 930015000858 tehtud

Maksu- ja Tolliameti otsusele

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlusalune isik I: Grigori Aganitšev (isikukood:

35808102721;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx: )

Menetlusalune isik II: Osaühing Järvetähe (registrikood:

xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Seaduslik esindaja: juhatuse liige Grigori Aganitšev

Menetlusaluste isikute kaitsja: Sergei Desjatnikov (Sergei

Desjatnikovi Õigusbüroo; asukoht: Mõisavahe 21, Tartu linn

50707; e-post: teie.jurist@gmail.com)

Kohtuväline menetleja: Maksu- ja Tolliamet (asukoht:

Lõõtsa 8a, Tallinn 15176)

Esindaja

kohtuistungil:

Rinat

Šaidulin

(e-post:

kohtumenetlus@emta.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

7. oktoober 2015

RESOLUTSIOON

Tühistada kohtuvälise menetleja 5. juuni 2015. a otsus väärteoasjas nr 930015000858

Grigori Aganitševi ja OÜ Järvetähe suhtes ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1

p 1 alusel.

Grigori Aganitševi ja OÜ Järvetähe kaebus rahuldada.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta riigi kanda.

Mõista Eesti Vabariigilt Grigori Aganitševi kasuks välja 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot

valitud kaitsjale Sergei Desjatnikovile (Sergei Desjatnikovi Õigusbüroo, registrikood

11541383) kohtumenetluse ettevalmistamiseks ja kohtumenetluses makstud tasu katteks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb

kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui kassatsiooni esitamisest on teatatud, on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele

kohtus tutvumiseks kättesaadav 4. novembril 2015 alates kella 15-st.

Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o alates

5. novembrist 2015.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui edasikaebamise tähtaeg on möödunud või kui

kassatsiooni ei ole esitatud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja Andres Kudrjavtsev koostas

7. mail 2015 väärteoasjas nr 930015000858 väärteoprotokolli Grigori Aganitševi ja OÜ

Järvetähe suhtes.

1.1

Väärteoprotokoll koostati 15. jaanuaril 2015 ajavahemikul 10.05 kuni 10.27 OÜ

Järvetähe juhatuse liikme Grigori Aganitševi poolt maksuhalduri 15. jaanuari 2015. a

korralduse nr 12.2-3/027439-9 täitmata jätmise kohta. Teo toimepanemise kohaks oli protokolli

järgi OÜ Järvetähe tegevuskoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxn. Väärteo lühikirjelduse

kohaselt väljastas maksuhaldur 15. jaanuaril 2015 OÜ-le Järvetähe korralduse nr 12.2-

3/027439-9, millega kohustati OÜ-d Järvetähe ette näitama septembris 2014 Lambin OÜ-lt

arvete nr 080942/2014 ja 220942/2014 alusel soetatud kaubad (avavee kalapüügivahendid,

mõrrad) aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxlinnas või juhul, kui asjad ei asu eelnimetatud aadressil,

siis

nende

asukohas

ning

võimaldama

sooritada

asjade

ettenäitamisega

seotud

menetlustoiminguid. Samuti kohustati Järvetähe OÜ-d andma maksuhaldurile suulisi selgitusi

Lambin OÜ-ga tehtud tehingute kohta. Kuna tegemist oli suurte püügivahenditega ja

maksuhalduril oli kahtlus, et OÜ Järvetähe ei ole neid kaupu OÜ-lt Lambin soetanud, siis

korralduse järgi pidi kaupade ettenäitamine toimuma OÜ Järvetähe tegevuskoha aadressil

xxxxxxxxxxxxxxxxxxning korraldus kuulus täitmisele koheselt selle kättesaamisel. Korraldus

anti OÜ Järvetähe juhatuse liikmele Grigori Aganitševile allkirja vastu üle 15. jaanuaril 2015.

OÜ Järvetähe juhatuse liige Grigori Aganitšev jättis maksuhalduri korralduse nr 12.2-

3/027439-9 täies ulatuses täitmata, keeldudes korralduses märgitud asjade ettenäitamisest ja

maksuhaldurile täiendava teabe ja selgituste andmisest.

1.2

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 lg-te 1 ja 3 kohaselt oli OÜ-l Järvetähe

kaasaaitamiskohustus ning kohustus teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud,

mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Samuti oli osaühingul

kohustus mitte takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. MKS § 62 lg 1 järgi

on

maksuhalduril

õigus

nõuda

maksumenetluses

tähendust

omavate

asjaolude

kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja

esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Jättes maksuhalduri korralduse

täitmata ning tegutsedes äriühingu huvides, panid Grigori Aganitšev ja OÜ Järvetähe toime

MKS § 154 lg-te 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o maksudeklaratsiooni, muu dokumendi

või asja tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures registreerimata jätmise, arvestuse

pidamise nõuete eiramise või maksuhalduri korralduse täitmata jätmise.

2. Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja Andres Kudrjavtsevi 5. juunil

2015 koostatud otsusega määrati Grigori Aganitševile MKS § 154 lg 1 alusel rahatrahv 100

trahviühikut, s.o 400 eurot ja OÜ-le Järvetähe MKS § 154 lg 2 alusel rahatrahv 800 eurot.

3. 18. juunil 2015 esitas Grigori Aganitševi ja Järvetähe OÜ kaitsja Sergei Desjatnikov

kohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti 5. juunil 2015 väärteoasjas

nr 930015000858 tehtud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.

3.1

Kaebuse esitaja ei ole kohtuvälise menetleja otsusega nõus, leides, et otsus ei ole õiglane

ega seaduslik. Väärteoasjas puuduvad nõuetekohased tõendid. Puudub väärteokoosseis.

Olemasolevaid tõendeid (kaebaja ja tunnistajate ütlused) on uuritud ebapiisava tähelepanuga ja

ühekülgselt, mis on viinud põhjendamatu otsuse tegemiseni. Väärteo toimepanemine ja

menetlusaluste isikute süü ning tahtlus ei ole tõendatud.

3.2

Kaebuse

esitaja

hinnangul

puuduvad

teos

väärteotunnused.

Seega

esineb

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistav

asjaolu ning menetlus tuleb lõpetada. Tõendatud ei ole MKS § 154 lg-te 1 ja 2 objektiivne

koosseis. Kohtuvälise menetleja otsusest ei ole võimalik aru saada, millist õigusnormi

menetlusalused

isikud

rikkusid.

Kohtuväline

menetleja

viitas

maksukohustuslase

kaasaaitamiskohustusele, mis tuleneb MKS § 56 lg-test 1 ja 3, mille kohaselt

maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksukohustuslane ei või

takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. Arusaamatul põhjusel tugineti

otsuses MKS § 60 lg-tele 1 ja 2, mille kohaldamine ei ole asjakohane ega lubatav, sest need

sätted reguleerivad isiku kutsumist ametiruumidesse.

3.3

Arusaamatuks jääb menetlusaluste isikute karistamine olukorras, kui Grigori Aganitšev

esitas kohtuvälisele menetlejale põhjendatud taotluse toimingu edasilükkamiseks, sest

korralduse täitmine ei olnud võimalik (kaebaja tegi tööd, asjad asusid võõral kinnistul, olid

kaetud ning puudus kinnistu omaniku luba, omanik telefonikõnele ei vastanud, tõenäoliselt oli

Soomes). See taotlus jäi nõuetekohaselt lahendamata. MKS § 50 lg 7 kohaselt teeb otsuse

menetlustähtaja ennistamise või pikendamise kohta menetlustoimingut sooritava maksuhalduri

juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud isik. Seega oli isikute karistamine ennatlik ja

vastuolus seadusega, sest taotlus oli nõuetekohaselt lahendamata.

3.4

Grigori Aganitšev ei teinud maksuhaldurile takistusi, sest tema oli osaühingu juhatuse

liikmena kõige rohkem huvitatud käibemaksu tagastamisest. Tekkis absurdne olukord: isik ise

taotles käibemaksu tagastamist (kõik deklaratsioonid olid õigeaegselt esitatud), kuid ei saanud

käibemaksu maha arvata ja lisaks sellele sai trahvi kokku summas 1200 eurot. MKS § 154 lg-

te 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavat väärtegu saab toime panna üksnes tahtlikult (minimaalselt

kaudse tahtlusega). Järvetähe OÜ ja Grigori Aganitševi käitumises tahtlus puudub. Seega

puuduvad arutatavas teos väärteotunnused.

4. Kohus nõudis välja väärteotoimiku (tl 14), võttis väärteoasja menetlusse, küsis

kohtuväliselt menetlejalt kirjaliku vastuse kaebusele ja määras kohtuistungi aja (tl 1–2).

5. 27. augustil 2015 esitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtule kirjaliku seisukoha

kaebuse kohta.

5.1

Kohtuväline menetleja kaebust õigeks ei pea ega nõustu kaebuses väljendatud

seisukohtadega, mistõttu leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Väärteomenetluse käigus

tuvastas kohtuväline menetleja, et Järvetähe OÜ juhatuse liige Grigori Aganitšev jättis Maksu-

ja Tolliameti 15. jaanuari 2015. a korralduse nr 12.2-3/027439-9 täitmata, s.o keeldus

korralduses märgitud asjade ettenäitamist ning maksuhaldurile täiendava teabe ja seletuste

andmisest.

Kohtuvälise

menetleja

seisukohta

toetavad

tunnistajate

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ütlused. 15. jaanuaril

2015 väitis Grigori Aganitšev, et korralduses märgitud kaubad asuvad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

kuuluval territooriumil ning isik ise on Soomes. Samas xxxxxxxxxxxxxxxxxi ütluste kohaselt

oli ta kodus ning 15. jaanuaril 2015 oleks saanud minna mõrdasid vaatama. Samuti tugineb

kohtuväline menetleja 15. jaanuari 2015. a asjade ettenäitamise protokollile, mille kohaselt

keeldus Grigori Aganitšev korralduses märgitud asjade asukoha teatamisest, suuliste selgituste

andmisest ning solvas korduvalt kohtuvälise menetleja ametnikke ebatsensuursete väljenditega.

5.2

Menetlusaluste isikute kaitsja väidab, et Grigori Aganitšev esitas taotluse korralduse

täitmise tähtaja pikendamiseks, kuid ei esitanud tõendit, mis kinnitaks taotluse esitamist

maksuhaldurile. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteomenetluses kogutud materjalidega, ei

leidnud ühtegi viidet korralduse täitmise tähtaja pikendamise taotluse esitamise kohta.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väide taotluse esitamise kohta on paljasõnaline ning

Grigori Aganitšev ei ole taotlust esitanud. Seda seisukohta toetab ka 15. jaanuari 2015. a asjade

ettenäitamise protokoll, millest tuleneb, et Järvetähe OÜ juhatuse liige keeldus maksuhalduri

korraldust täitmast ning protokolli allkirjastamast.

5.3

Kaitsja väidab, et otsuses teiste õigusnormide kasutamine peale rikutud õigusnormi teeb

kohtuvälise menetleja otsuse arusaamatuks. Nii väärteoprotokollist kui ka kohtuvälise

menetleja otsusest tuleneb, et menetlusalused isikud on rikkunud MKS § 56 lg-dest 1 ja 3

tulenevaid kohustusi. Kohtuväline menetleja nõustub, et väärteoprotokollis on märgitud ka

teised sätted, kuid kindlasti ei takista need mõistmist, millist tegu kohtuväline menetleja Grigori

Aganitševile ja Järvetähe OÜ-le MKS § 154 lg-te 1 ja 2 järgi ette heidab.

6. Kohus arutas väärteoasja 7. oktoobril 2015 peetud kohtuistungil. Kohus avaldas istungil

kogu

väärteotoimikus

oleva

materjali,

v.a

istungil

üle

kuulatud

tunnistajate

xxxxxxxxxxxxxxxase ja xxxxxxxxxxxxxxxxx ning menetlusaluse isiku ja OÜ Järvetähe

seadusliku esindaja Grigori Aganitševi ütlused. Kohtuvaidlustes jäid menetlusalused isikud

kaebuse juurde ja taotlesid Maksu- ja Tolliameti otsuse tühistamist. Kohtuväline menetleja

palus jätta kohtuvälises menetluses tehtud otsuse muutmata ja menetlusaluste isikute kaitsja

esitatud kaebuse rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid

nende kogumis, leiab, et menetlusaluste isikute kaitsja kaebus on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

8. Kaebuses on menetlusaluste isikute kaitsja taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist täies ulatuses. Kohus peab vajalikuks selgitada, et VTMS § 123 lg-s 2 sätestatud ab

ovo põhimõttest tuleneb maakohtule kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest. Kohtul tuleb kaebust lahendades kontrollida kohtuvälise menetleja

otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, vastata VTMS §-s 133 loetletud

küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka

seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Samuti

tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja

kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma

menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning

süülisuse analüüs.

9. Maksu- ja Tolliameti 5. juunil 2015 koostatud otsuse kohaselt heidetakse Grigori

Aganitševile ja OÜ-le Järvetähe ette MKS § 154 lg-te 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemist. Otsuse kohaselt seisneb väärtegu selles, et Grigori Aganitšev OÜ Järvetähe

seadusliku esindajana ja tegutsedes äriühingu huvides, jättis 15. jaanuaril 2015 ajavahemikul

kell 10.05 kuni 10.27 täitmata maksuhalduri 15. jaanuari 2015. a korralduse nr 12.2-3/027439-

9.

10. MKS § 154 sätestab vastutuse maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks

esitamata jätmise, maksuhalduri juures registreerimata jätmise, arvestuse pidamise nõuete

eiramise või maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest. Tegemist on ammendava loeteluga

alternatiivaktilise süüteokoosseisuga, millest menetlusalustele isikutele heidetakse ette ühe

teoalternatiivi realiseerimist, s.o maksuhalduri korralduse täitmata jätmist. Võttes arvesse

Grigori Aganitševile ja OÜ-le Järvetähe süüksarvatud väärteo kirjeldust ja eeltoodud sätet,

eeldab isikute karistamine MKS § 154 alusel tuvastamist, et maksuhaldur andis 15. jaanuaril

2015 osaühingule korralduse, mille Grigori Aganitšev jättis OÜ Järvetähe juhatuse liikmena

ning äriühingu huvides tegutsedes täitmata.

11. Kohus avaldas istungil Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna II tagastusnõuete talituse

revidendi xxxxxxxxxxxxxxxxxe 15. jaanuari 2015. a korralduse nr 12.2-3/027439-9

(väärteotoimiku lk 14–16). Korralduse adressaadiks oli OÜ Järvetähe, keda kohustati MKS

§ 62 lg 1 ja § 56 lg-te 1 ja 3 alusel ette näitama septembris 2014 Lambin OÜ-lt soetatud kaubad

aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn või juhul, kui asjad ei asu eelnimetatud aadressil, siis nende

asukohas ning võimaldama sooritada asjade ettenäitamisega seotud muid menetlustoiminguid.

Samuti kohustati OÜ-d Järvetähe andma täiendavat teavet septembris 2014 Lambin OÜ-lt

soetatud kaupade ja muude maksustamise seisukohast tähtsust omavate asjaolude kohta. Asjade

ettenäitamise ja suulise teabe andmise osas kuulus korraldus täitmisele koheselt selle

kättesaamisel. Korralduse kättesaamist on Grigori Aganitšev kinnitanud 15. jaanuaril 2015 oma

allkirjaga.

12. Maksuhalduri korraldus on haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1

tähenduses. MKS § 46 lg 1 järgi annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete

täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel,

muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui

maksukorralduse seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. HMS § 60 lg 1 sätestab,

et õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Haldusakt on

HMS § 61 lg 1 järgi kehtiv, kui ta on adressaadile kätte toimetatud ja kui puuduvad HMS § 63

lg-s 2 sätestatud tühisuse alused. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et haldusakt anti Grigori

Aganitševile allkirja vastu üle. Asjaolusid, mis tinginuks haldusakti tühisuse, kohtu hinnangul

praegusel juhul ei esinenud. Seega oli Maksu- ja Tolliameti 15. jaanuari 2015. a korralduse näol

tegemist kehtiva haldusaktiga, mis oli adressaadile täitmiseks kohustuslik.

13. Hinnates kohtuistungil uuritud ja avaldatud tõendeid, soostub kohus kohtuvälise

menetleja seisukohaga, mille kohaselt keeldus Grigori Aganitšev 15. jaanuaril 2015 korralduses

nr 12.2-3/027439-9 märgitud asjade ettenäitamisest ja maksuhaldurile täiendava teabe ja

selgituste andmisest. Seda asjaolu tõendavad tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxe ja

xxxxxxxxxxxxxxxxx kokkulangevad ütlused 15. jaanuaril 2015 aset leidnud sündmuste kohta.

xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt väljastas ta OÜ-le Järvetähe korralduse, sest

menetletava haldusasja raames oli vaja selgitada kahe ettevõtte vaheliste tehingute toimumise

asjaolusid. Vaja oli läbi viia kauba olemasolu kontroll saatelehtede alusel. Samuti soovis

xxxxxxxxxxxxxxxxx saada Grigori Aganitševilt täiendavaid selgitusi. Korraldus oli väljastatud

samal päeval, kui ametnikud osaühingu asukohas käisid, ja see oli täitmiseks koheselt, kui see

kätte saadakse. Korralduse andis xxxxxxxxxxxxxxxxx ise üle nii, et läks koos kolleegiga

Mustvee linna osaühingu asukohta. Kohale jõudes võttis xxxxxxxxxxxxxxxxx autos telefoni

teel ühendust Grigori Aganitševiga, et talle korraldus isiklikult üle anda. Isik tuli hoonest välja

ja xxxxxxxxxxxxxxxxx andis talle korralduse allkirja vastu üle, selgitades ka suuliselt

korralduse sisu. Tunnistaja sõnul ütles Grigori Aganitšev seepeale, et tal pole võimalik asju ette

näidata, kuna need asuvad mujal ja presendi all ning töömehed ei saa seda eemaldama tulla,

sest on mujal. Ametnikud olid valmis selleks, et ettenäidatavad asjad ei asu osaühingu asukohas

ning vajalik võib olla sõita nende asukohta. Selle ettepaneku peale Grigori Aganitšev ärritus ja

ütles, et see pole võimalik. Grigori Aganitšev lahkus korraks, kuid tuli tagasi ja avaldas siis

koha, kus asjad asuvad. Samas ütles ta, et ei saa praegu sinna minna, kuna need asuvad isikute

juures, kes on Soomes. Kolleeg küsis Grigori Aganitševilt isikute kontakte, kuid viimane

keeldus neid andmast. xxxxxxxxxxxxxxxxxxtahtis, et Grigori Aganitšev annaks siis vähemalt

suulisi selgitusi, kuid ta keeldus ka sellest. Samuti keeldus Grigori Aganitšev toimunu kohta

koostatud protokolli allkirjastamisest.

14. Need xxxxxxxxxxxxxxxxxe antud ütlused sündmuste käigu kohta langevad kokku

kohtuistungil VTMS § 99 lg 8 ja KrMS § 291 lg 1 p 5 alusel avaldatud tunnistaja

xxxxxxxxxxxxxxxxx kohtuvälises menetluses antud ütlustega (väärteotoimiku lk 39 ja

pöördel). Tunnistaja ütlused kinnitavad, et Grigori Aganitševile anti 15. jaanuaril 2015 allkirja

vastu üle korraldus nr 12.2-3/027439-9. Grigori Aganitšev keeldus mõrdade ettenäitamisest ja

suuliste selgituste andmisest. Isik avaldas, et mõrrad asuvad kusagil presendi all ja kalamehed,

kes aitaksid seda maha võtta, on tööl. Isik käitus ebaviisakalt, sõimates ametnikke

ebatsensuursete väljenditega. Mõrdade asukoha aadressi ega isikute kontakte, kelle juures need

asusid, Grigori Aganitšev avaldama ei nõustunud. Samuti keeldus ta protokolli allkirjastamast.

Tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused on kooskõlas 15. jaanuaril

2015 koostatud ja istungil avaldatud asjade ettenäitamise protokolliga. Protokollist nähtuvalt

keeldus Grigori Aganitšev protokolli allkirjastamast.

15. Eeltoodud asjaolusid on kohtuistungil üldjoontes kinnitanud ka menetlusalune isik ja OÜ

Järvetähe seaduslik esindaja Grigori Aganitšev. Menetlusaluse isiku sõnul ei olnud mõrdade

ettenäitamine 15. jaanuaril 2015 Tähe 11a Mustvees võimalik, sest mõrrad asusid kalameeste

juures ja Grigori Aganitšev ei teadnud, kus kalamehed parajasti viibivad. Grigori Aganitšev

helistas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxe, kelle juures mõrrad asusid, kuid ta ei vastanud telefonile.

Menetlusalune isik ei saanud ametnikega kaasa minna, sest tegi tsehhis tööd, mida ei saanud

peatada. Ta ütles ametnikele, et mõrrad asuvad Remnikul, täpsemat aadressi ega

xxxxxxxxxxxxxxxxxx telefoninumbrit ei avaldanud. Asjaolu, et mõrrad asusid kõnealusel

päeval xxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul ja viimane Grigori Aganitševi kõnele ei vastanud, on

tõendatud tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx kohtuistungil antud ütlustega. Küsimuse peale, kas

Grigori Aganitšev talle sel päeval helistas, vastas tunnistaja, et oli ebaadekvaatses seisundis, st

purjus, ja isegi kui Grigori Aganitšev helistas, võis ta telefonile mitte vastata. Tunnistaja sõnul

ei võinud Grigori Aganitšev teada, et ta viibis 15. jaanuaril 2015 kodus. Kindlasti teadis Grigori

Aganitšev seda, et mõrrad asuvad xxxxxxxxxxxxxxxxxx elukohas.

16. Kohtu hinnangul on Grigori Aganitševi selgitused 15. jaanuaril 2015 korralduse

täitmisest keeldumise kohta ennastõigustavad ning põhjendamatud. Menetlusalune isik

põhjendas korralduse täitmisest keeldumist peaasjalikult sellega, et ta tegi kalatöötlustsehhis

tööd, mida ei saanud seisma jätta. Kohus on seisukohal, et isegi kui Grigori Aganitševil ei olnud

võimalik tööd selliselt ümber korraldada, et ta oleks saanud ametnikega mõrdade asukohta

kaasa sõita, oli tal võimalik avaldada ametnikele mõrdade asukoht ja võimaldada neil endil

ettenäidatavate asjadega tutvuma minna. Menetlusalune isik on kinnitanud, et oli mõrdade

asukohast teadlik. Samuti oli tal olemas xxxxxxxxxxxxxxxxx telefoninumber. Ehkki

xxxxxxxxxxxxxxxxx menetlusaluse isiku telefonikõnele ei vastanud, oleks kohtuvälisel

menetlejal tema aadressi ja kontakttelefoni olemasolul olnud endal võimalik otsustada, kas sõita

kõnealusel päeval Remniku külla mõrdade asukohta või mitte. Tõendatud on, et ka 27. jaanuaril

2015, mil mõrdade ettenäitamine toimus, ei viibinud xxxxxxxxxxxxxxxxx kohal. Seega ei

olnud asjaolu, et temaga ei õnnestunud 15. jaanuaril 2015 telefoni teel kontakti saada, Grigori

Aganitševile

aluseks

korralduse

täitmisest

keelduda.

Lisaks

tuleneb

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxkohtuistungil antud ütlustest, et kõigil, kes tema hoovist mööda käisid,

oli mõrdade suurte mõõtmete tõttu võimalik neid näha. Järelikult oleks ametnikel olnud

võimalik mõrdasid eemalt näha ka ilma loata võõrale territooriumile sisenemata.

17. Seega puudub vaidlus selles, et 15. jaanuaril 2015 keeldus Grigori Aganitšev Maksu- ja

Tolliameti korralduse nr 12.2-3/027439-9 täitmisest. Kaebuses on menetlusaluste isikute kaitsja

väitnud, et Grigori Aganitšev esitas kohtuvälisele menetlejale põhjendatud taotluse toimingu

edasilükkamiseks, mille ametnikud jätsid nõuetekohaselt lahendamata. Korralduse täitmine

15. jaanuaril 2015 oli võimatu, mistõttu Grigori Aganitšev taotles korralduse täitmiseks uue aja

määramist. Kaebusele esitatud vastuses on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et selline

väide on paljasõnaline. Väärteoasja materjalide hulgas ei leidu ühtegi viidet sellele, et isik oleks

esitanud korralduse täitmise tähtaja pikendamise taotluse. Seda seisukohta toetab 15. jaanuaril

2015 koostatud asjade ettenäitamise protokoll, millest tuleneb, et OÜ Järvetähe juhatuse liige

keeldus maksuhalduri korraldust täitmast ning protokolli allkirjastamast. Protokoll ei sisalda

isiku taotlust tähtaja pikendamiseks. Võimaluse korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks

annab MKS § 50 lg 5, mis sätestab maksuhalduri õiguse menetlusosalise põhjendatud taotluse

korral või oma algatusel pikendada enda poolt määratud menetlustähtaega, mille tähtpäev ei ole

veel saabunud. Olles tutvunud väärteoasja materjalidega, nõustub kohus kohtuvälise menetleja

seisukohaga, mille kohaselt Grigori Aganitšev ei esitanud 15. jaanuaril 2015 ametnikele taotlust

korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks. Sellist väidet kinnitavad tõendid puuduvad.

18. Samas tõendavad kohtulikul arutamisel uuritud tõendid, et 16. jaanuaril 2015 koostas

kohtuväline menetleja OÜ-le Järvetähe korralduse sunniraha tasumiseks. Korralduses sisaldus

muuhulgas järgmine tekst: „sunniraha tasumine ei vabasta teid 15.01.2015 korralduses nr 12.2-

3/027439-9 pandud kohustuse täitmisest. Määrame kohustuse täitmiseks uue tähtaja ja

kohustame teid ette näitama septembris 2014 Lambin OÜ-lt soetatud kaubad (mõrrad) teie

tegevuskoha aadressil või kaupade asukohas ning andma meile täiendavat teavet seoses Lambin

OÜ-lt soetatud kaupade ja muude maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude

kohta. 15.01.2015 korralduse nr 12.2-3/027439-9 uueks täitmise tähtajaks on 27.01.2015/…/“.

Asja kohtulikul arutamisel uuritud tõendid kinnitavad, et 27. jaanuaril 2015 korraldus

OÜ Järvetähe

poolt

täideti.

Seda

on

oma

ütlustes

kinnitanud

nii

tunnistajad

xxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxkui ka menetlusalune isik Grigori Aganitšev.

Asjade ettenäitamise kohta 27. jaanuaril 2015 on koostatud ka protokoll, millele on lisatud

fotod ettenäidatud asjadest (väärteotoimiku lk 22–35). Protokollist nähtuvalt on Grigori

Aganitšev xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maksu- ja Tolliameti ametnikele ette näidanud mõrrad

ning andnud selgitusi. Sellise tegevusega täitis Grigori Aganitšev 15. jaanuaril 2015 antud

korraldusest nr 12.2-3/027439-9 tulenenud kohustused nende uuel täitmise tähtajal, s.o

27. jaanuaril 2015.

19. 15. jaanuari 2015. a korralduse nr 12.2-3/027439-9 uus täitmise tähtaeg oli määratud

maksuhalduri poolt ja see korraldus täideti nõuetekohaselt uuel määratud tähtajal, s.o

27. jaanuaril 2015. Seega, ehkki Grigori Aganitšev ei esitanud 15. jaanuaril 2015 taotlust

korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks, määras kohtuväline menetleja ise 16. jaanuaril 2015

korralduse täitmiseks uue tähtaja, andmata uut korraldust. Selline tähtaja muutmine korralduse

andja poolt ei ole MKS § 50 lg 2 järgi välistatud. Kohtuvälise menetleja poolt 15. jaanuari

2015. a korralduse täitmiseks uue tähtaja määramist toetab HMS § 61 lg 2, mille kohaselt kehtib

haldusakt muu hulgas kuni kohustuse täitmiseni. Antud juhul ei täitnud Grigori Aganitšev enne

sunniraha määramist ja tähtaja pikendamist talle haldusaktiga pandud kohustust. Seega kehtis

sama haldusakt, millega isikule oli kohustus pandud ja milles antud tähtaega pikendati, edasi

ka pärast isikule sunniraha määramist. Eelöeldu on kooskõlas ka OÜ Järvetähe suhtes

kohaldatud sunniraha olemuse ja eesmärgiga. Nii on Riigikohus selgitanud, et sunniraha ei ole

karistus ja selle eesmärgiks on sundida isikut ettekirjutust täitma (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 22. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 27). Nii on ka Maksu- ja

Tolliameti 16. jaanuari 2015. a korralduses selgesõnaliselt öeldud, et sunniraha tasumine ei

vabasta OÜ-d Järvetähe 15. jaanuari 2015. a korralduses pandud kohustuse täitmisest. Grigori

Aganitševi tegevus, mida ta sooritas 27.01.2015, näidates ette mõrrad ja andes selgitusi, toimus

korralduse nr . 12.2-3/027439-9 alusel ja selle korralduse täitmiseks. Olukorras, kus isikut

kohustati korraldust jätkuvalt täitma, selle täitmiseks määrati uus tähtaeg ja määratud uuel

tähtajal võeti täitmine vastu, puudub alus tema karistamiseks korralduse täitmata jätmise eest.

20. Kuna maksuhalduri poolt 15. jaanuaril 2015 antud korraldus on uuel täitmise tähtajal,

27. jaanuaril 2015 täidetud, puudub MKS § 154 lg 1 rakendamise tingimus: maksuhalduri

korralduse täitmatajätmine.

21. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti 5. juuni 2015. a otsus

väärteoasjas nr 930015000858 tuleb tühistada ja väärteomenetlus Grigori Aganitševi ja OÜ

Järvetähe suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna menetlusalustele isikutele

etteheidetavas teos puuduvad väärteo tunnused.

Menetluskulud

22. Menetlusaluste isikute kaitsja esitas kohtuistungil S. Desjatnikovi Õigusbüroo poolt

Grigori Aganitševile esitatud arve nr 06.10/2015. Arve kohaselt kulus kaitsjal kaebuse

koostamisele 200 minutit, mille eest kuulus tasumisele 240 eurot (sh käibemaks 40 eurot), ning

kohtuistungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele 120 minutit, mille eest kuulus

tasumisele 240 eurot (sh käibemaks 40 eurot). Kokku kuulus kaitsjale õigusabi osutamise eest

tasumisele 480 eurot (sh käibemaks 80 eurot). Grigori Aganitšev on arve tasunud 7. oktoobril

2015.

22.1 VTMS § 38 lg 1 sätestab, et väärteomenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 1 näeb ette, et menetluskulude hulka kuulub

valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise

vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohus leiab, et kaitsja poolt

tehtud toimingud ning nendeks kulunud aeg on põhjendatud. Samuti on kohtu hinnangul

mõistlik kaitsja tunnitasu hind: kaebuse koostamisel 60 eurot tund ja istungil osalemisel 100

eurot tund (tunnitasudele lisandub käibemaks). Seega arvab kohus kaitsjatasu summas 480

eurot (sh käibemaks 80 eurot) menetluskulude hulka.

22.2 KrMS § 183 näeb ette, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud

riik, kui kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kuna kohus lõpetab

käesolevaga väärteomenetluse, jätab kohus VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 183 alusel kaitsjatasu

riigi kanda. Kuna Grigori Aganitšev on õigusabitasu arve summas 480 eurot tasunud, mõistab

kohus nimetatud summa Eesti Vabariigilt Grigori Aganitševi kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik