1-13-3877/29 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-3877

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

3. november 2015. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-3877 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kriminaalasi

Süüdimõistetu Ija E.A suhtes karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Süüdimõistetu E.A

isikukood: XXX elukoht (vabanemisel): puudub ; ; garanteeritud

töökoht (vabanemisel): Kohtuistungi toimumise aeg 29.10.2015. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

1. Kohaldada E.A

(isikukood XXX) suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli.

2. KarS § 871 lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta.

3. KarS § 871

lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada E.A järgima karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid: -

1) otsida endale e

lukoht 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest alates ja teavitada oma elukoha andmed viivitamatult vastava piirkonna kriminaalhooldusosakonnale;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 7 alusel määrata E.A-le karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi;

2)

mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates;

4) mitte suhelda narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tarvitatavate ja ebaseaduslikult käitlevate isikutega.

5. Määrus E.A suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 16.05.2013. a otsusega tunnistati E.A süüdi KarS § 331 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu

25.01.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. E.A-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks kuud 19 päeva vangistust

2 aastat 7 . Kinnipeetava karistusaeg algas 16.05.2013. a 1.2016. a. ja lõppeb 04.0

Tartu Vangla edastas kohtule materjalid E.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu E.A l jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll palus kohtu kohaldamata. E.A avaldas, et ta kavatseb karistuse kandmiselt vabanemise korral asuda elama Rootsi õe juurde kuna E.A pole Eestis lähisugulasi, elukohta ega ka töökohta.

Prokuröri hinnangul on E.A isik, kes vajab karistusjärgset käitumiskontrolli. Prokurör osundab, et E.A on kaheksal korral kriminaalkorras karistatud ning E.A puhul on . pannud risk uute kuritegude toimepanemiseks väga kõrge E.A on kuritegusid toime ka vangistuses karistuse kandmise ajal. E.A puudub teotav lähivõrgustik. Prokuröri hinnangul ei ole usutav, et E.A on karistuse kandmiselt vabanemise korral tagatud kindel elukoht õe juures Stockholmis. Prokurör osundab, et E.A on tagatud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sotsiaalosakonna poolt ning see on ainuke reaalne koht, kuhu E.A on võimalik vabanemise korral elama asuda ning kriminaalhooldus läbida. Prokurör leiab, et IE.A suhtes tuleks karistusjärgne käitumiskontroll kohaldada kohustusega mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, otsima töökoha ning käitumiskontrolli ajal peaks E.A järgima KarS § s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Prokuröri hinnangul tuleks E.A - suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada kaheks aastaks.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära E.A ja prokuröri, leiab, et suhtes on

E.A karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.

2. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused E.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2 aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning - teda on enne nimetatud kuriteo alt 1- toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähem aastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud KarS 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos või 11.

peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871 lg 1 p-

s 2 sätestatud eelnevat karistust. Harju Maakohtu 25.01.2012. a otsusega tunnistati E.A süüdi KarS § 121 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust ja KarS § 200 lg 2 p de 4, 7 järgi, mille eest mõisteti - talle karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 mõist E.A-le liitkaristuseks 4 aastat eti vangistust. E.A suhtes kohaldatud tõkend jäeti muutmata ja tema karistusaja alguseks loeti 05.11.2011. a. Karistuse kandmise ajal tunnistati E.A süüdi Harju Maakohtu 16.05.2013. a otsuse 2-kuulise vangistusega ga KarS § 331 järgi ja teda karistati . KarS § 65 lg 2

alusel suurendati Harju Maakohtu 25.01.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. E.A-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 19 päeva vangistust. Eeltoodust tulenevalt kannab E.A käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Seejuures kannab E.A karistust tahtliku esimese astme süüteo, s.o röövimise toimepanemise eest, mille koosseisu tunnus on vägivalla kasutamine.

Röövimise toimepanemise eest on E.A-le mõistetud karistuseks rohkem kui 2 aastat vangistust. Sellest tulenevalt on E.A kannab käesolevat karistust alates aastast 2011.

kohtu hinnangul E.A suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

3. KarS § 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastava § s 75 sätestatule, kui lt KarS - arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

3.1 E.A o kui ka väärteokorras. E.A n varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaalon varasemalt toime pannud eriliigil röövimisi ja varguseid, isi kuritegusid - korduvalt

aga ka mootorsõiduki ärandamise, vastuhakkamise võimuesindajale, huligaansuse, kehalise väärkohtlemise, kelmuse ja asja omavolilise kasutamise. Käesoleval ajal kannab E.A karistust röövimiste ja kinnipeetava poolt ilma arsti ettekirjutuseta narkootiliste ainete metadoon ja fentanüül tarvitamise eest.

Kohus, hinnates E.A varasemat elukäiku, leiab, et E.A käitumises on välja kujunenud ilmne kuritegelik muster. e toimepanemise eest E.A on karistatud kuritegud

juba alaealisena (st alates aastast 1991). Vaatamata möödunud ajale, ei ole aga E.A senine tegutsemisviis muutunud - E.A paneb jätkuvalt toime kuritegusid, sh varavastaseid süütegusid, aga ka vägivalla ga seonduvaid süütegusid. E.A kasutamise on

kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral (5 karistust kustunud). Sealjuures on E.A ka mitmel korral kandnud karistusena reaalset vangistust. Kohus peab oluliseks, et E.A , olles varasemalt süüdi mõistetud röövimise toimepanemise eest (Harju Maakohtu 05.01.2010. a otsus kriminaalasjas nr 1-08-6249), on toime pannud uued samaliigilised süüteod (2 röövimist ja kehalise väärkohtlemise) ja seda vaatamata asjaolule, et E.A-le oli varasemalt toimepandud kuritegude eest mõistetud karistusena reaalne vangistus ja teda oli karistuse ka

kandmiselt tingi . Sellest E.A-le misi ennetähtaegselt vabastatud tulenevalt saab järeldada, et

avaldanud mingisugust mõju talle mõistetud karistused, aga ka ei ole varasemalt

võimalus kanda karistust vabaduses. Siinkohal osundab kohus asjaolule, et kuigi E.A vabastati Harju Maakohtu 20.04.2010. a määrusega tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt, tuli ärakandmata karistus pöörata täitmisele, kuna E.A ei täitnud talle määratud kontrollnõudeid ja lisakohustusi (mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, osaleda sotsiaalprogrammides). kuulutati Harju Maakohtu 17.11.2010. a määrusega E.A

tagaotsitavaks

ja Harju Maakohtu 20.01.2011. a määrusega pöörati ärakandmata karistus täitmisele. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et E.A pani ligikaudu 4 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist toime uued kuriteod (mais 2010. a vabanes karistuse kandmiselt tingimuslikult enne tähtaega, röövimised pani toime septembris 2010. a). Veelgi enam, E.A on jätkanud kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal, tarvitades ilma arsti ettekirjutuseta Tallinna Vanglas korduvalt metadooni ja fentanüüli. Kohus, hinnates E.A senist käitumisviisi, järeldab, et E.A-le on õigusvastane käitumine eluviisiks, mida ei ole suutnud muuta ka mõistetud karistused ja seeläbi kujutab E.A suurt ohtu kogu ühiskonnale Temast lähtub oht t . eiste isikute eludele, tervisele, aga ka varale. Kohtu hinnangul on E.A puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholija narkosõltuvus. E.A on selgitanud, et hakkas narkootikume tarvitama juba 1995. aastal narkootikume on ta tarvitanud vanglas karistuse kandmise vahelistel perioodidel. ja E.A tarvitas narkootilisi aineid amfetamiin ja fentanüül. võttes arvesse tugevaid Kohus, E.A vastuolulisi selgitusi tema narkosõltuvuse kohta (vabanemise korral kavatseb E.A narkootikumide tarvitamisest , et sõ loobuda, kuid samas kinnitas ltuvust narkootilistest ainetest tal ei ole), aga ka alkoholisõltuvuse kohta (ta on varem käinud ravil, kuid sõltuvust tal ei ole) ja asjaolu, et E.A on karistuse kandmise ajal toime pannud narkootikumidega seotud süüteo, käesoleval juhul puudub alus arvata, et E.A on teadvustanud endale leiab, et sõltuvust tekitavate ainete ja jookide tarvitamisest tingitud probleemide suurust. Kohtu hinnangul ei ole seega

E.A puhul piisavalt maandatud riskid, et vabaduses hoiduks E.A narkootikumide ja alkoholi tarvitamisest ning sellest tulenevalt ka uute kuritegude toimepanemisest. Seega kuritegude toimepanemiseks suur. on E.A-st lähtuv oht uute

3.2 Kohtu hinnangul ei saa E.A käitumist karistuse kandmise ajal pidada positiivseks ja seda ennekõike arvukate distsiplinaarkaristuste tõttu. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on

E.A järjepidevalt vanglas rikkunud kehtestatud korda ja pannud toime väga erinevaid distsipliinirikkumisi. Ka käesoleval ajal on E.A kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud esemete (tubaka) hoidmise eest. Lisaks on E.A suhtes korduvalt rakendatud täiendavaid julgeolekuabinõusid raskete õigusrikkumiste ärahoidmiseks, sh tunnistajate mõjutamise, vanglasse keelatud esemete toimetamise ja põgenemise organiseerimise ärahoidmiseks, aga ka kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest. Kohtu hinnangul kinnitab E.A kehtestatud korda eirav käitumine vangistuses selgelt, et E.A ei allu kehtestatud reeglitele ja korrale isegi mitte range järelevalve tingimustes. See omakorda ei anna alust olla veendunud, et E.A sooviks või üritaks järgida kehtestatud reegleid ja norme vabaduses.

Vangistuse jooksul on E.A osalenud Covictuse tugigrupis, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening osalenud Agressiivsuse asendamise treeningu asendusvestlusel. Samuti on E.A ja vangistuse jooksul osalenud eesti keele õppe Ai, A2 ja B1 tasemel (B1 kursuse läbis, kuid ei lõpetanud). Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on E.A 2013. a ebaviisaka käitumise tõttu eemaldatud riigikeele õppe kursustelt. Kohtu hinnangul on alust kahelda, et vanglas läbitud sotsiaalprogrammid E.A suhtes mõju, kuna E.A on omanud positiivset ei tunnista alkoholiega ka narkosõltuvust. Seega ei ole põhjust arvata, et vabanemise korral oleks uute kuritegude toimepanemise oht, mis tuleneb E.A sõltuvuskäitumisest, sotsiaalprogrammi

maksimaalselt maandatud. de läbimise tõttu

3.3 Vangla esitatud materjalide kohaselt puudub E.A vabanemisel kindel elukoht. E.A selgituste kohaselt soovib ta vabanemise korral minna Rootsi õe juurde elama. E.A ei tea õe perekonnanime, ega oska öelda aadressi, kuhu ta täpselt Rootsis elama läheb. Ühtlasi ei osanud E.A öelda õe kontakttelefoni. kohtuistungil Kuigi kohtul ei ole olnud võimalik kontrollida E.A võimaliku elukoha olemasolu Rootsi Kuningriigis, ei pea kohus eluliselt usutavaks ka E.A selgitusi selle kohta, et ta tegelikkuses ka Rootsi minna kavatseb. Esiteks puudub E.A endal täpne arusaam, kuhu ta Rootsi minna kavatseb ja mida täpselt seal tegema hakkab (esialgselt selgitusi andes ei mäletanud E.A ka linna nime, kuhu ta väidetavalt minna kavatseb, samuti ei ole ta pikemat aega õega suhelnud, ta ei teadnud, millist tööd ta seal tegema hakkaks, kas ta saaks keskkonnas hakkama keeltega, mida ta valda jne). Sellest tulenevalt ei pea kohus usutavaks, et E.A on reaalselt kavatsus pärast karistuse ärakandmist lahkuda Eesti Vabariigist ja asuda elama Rootsi Kuningriigis. E.A rahvastikuregistrijärgne elukoht kuni 23.03.2010. a oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

Harjumaa. Kinnipeetava ema ja isa on surnud. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on E.A lähedaseks õde umipuudusel E.A xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kes ei soovi ru

enda juurde elama asumisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt E.A-le karistuse kandmiselt vabanemise korral tagatud voodikoht sotsiaalmajas. E.A on selgitanud kohtule, et tema hinnangul on sotsiaalmaja näol tegemist avavanglaga ja ta ei soovi sinna elama asuda. Kohtu hinnangul on kriminaalhoolduse näol võimalik E.A-le tagada abi edasise elu korraldamiseks, sealhulgas kindla elukoha ja vajalike teenuste leidmise osas. Lisaks ei ole E.A vabanemise korral tagatud kindlat töökohta, mille olemasolu peab kohus oluliseks kuriteoriskide maandamise eesmärgil. Kohus peab E.A väljavaateid töö leidmiseks vähesteks tema tööoskust kogemuste tõttu ning terviseprobleemide, aga ka e ja - seda vaatamata sellele, et E.A omab lühiajalist töökogemust ehitusalal. Tartu Vangla andmetel on E.A rahalisi nõudeid ligikaudu 13

0 eurot ja vabanemisfondis 544,25 eurot.

4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnat

es leiab kohus, et E.A suhtes on põhjendatud kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohus, arvestades E.A elukäiku,

varasemat kuriteo asjaolusid, käitumist karistuse kandmise ajal, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja E.A isikut, on seisukohal, et kuivõrd varasemad karistused ei ole E.A käitumisharjumusi suutnud muuta, puudub igasugune alus arvata, et sellel korral on E.A-le mõistetud karistus avaldanud vajalikku mõju ja temast lähtuv oht ühiskonnale maandatud. Selleks, et maksimaalselt maandada

E.A-st lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet (ühiskonna turvalisuse tagamise eesmärgil) ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, on kohtu

hinnangul vajalik E.A suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.

5. Kohus peab põhjendatuks kohaldada E.A suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli KarS

§ 871

lg 3 alusel 1 aasta. Nimetatud aeg on kohtu hinnangul piisav, et toetada

E.A resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet.

Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb E.A täita KarS § 75 lg sätestatud

-s 1

kontrollnõudeid. Kohus leiab, et vabanemisjärgse elukoha puudumine ei välista karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kuna käesoleval juhul on täidetud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused, tuleb E.A-le määrata kohustus leida endal kohtu määratud tähtajaks elukoht. Nimetatud elukoha järgi teostatakse edasiselt ka kriminaalhooldust. E.A tuleb kohustada otsima endale elukoht 2 nädala jooksul vabanemisest alates.

KarS § 75 lg 2 p 2, 21 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohustused mitte tarbida mõnuaineid ja joovastavaid jooke vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist ja üksnes seeläbi on võimalik maandada E.A-st

lähtuvaid riske uute kuritegude toimepanemiseks. Lisaks tuleb KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada E.A asuma tööle või võtma ennast arvele

Töötukassas 2 nädala jooksul alates vabanemisest. Nimetatud kohustus on vajalik eelkõige kuriteoriskide maandamiseks - oleks regulaarne seeläbi on võimalik tagada, et E.A

sissetulek, mis võimaldaks igapäevaselt toime tulla. võimaldab vähenda See omakorda da riske uute varavastaste kuritegude toimepanemiseks.

KarS § 75 lg 2 p 7 alus tuleb keelata E.A el suhelda narkootikume tarvitavate ja narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riskide maksimaalseks maandamiseks on vajalik, et E.A

suhtlusringkonda ei kuuluks narkootilisi aineid tarvitavad ja ebaseaduslikult narkootikume käitlevad isikud. E.A puhul on oluline, et ta loobuks täielikult ja lõplikult narkootikumide tarvitamisest. Seda soovi on avaldanud ka E.A ise. Seega toetab määratav kohustus ka E.A enda soovi loobuda narkootikumide tarvitamisest.

6. KarS § 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg s 2 sätestatule. -

KarS § 3314 sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Raina Pärn Kohtunik