Legislator Case Law & Legislation
4-14-10243/20 AI generated

4-14-10243/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 4-14-10243/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Väärteoasi nr. 4-14-10243

Legislator headnote

AI generated

4-14-10243/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Väärteoasi nr. 4-14-10243

Keywords

AI generated
missing case documents banking documents paper trail valid documents transparency and access to documents strict compliance of documents
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Väärteoasi nr. 4-14-10243

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

21.september 2015.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Evelin Ets Kohtuvälise menetleja Maksuja Tolliameti esindaja Rinat Šaidulin Kaitsja advokaat Rene Varul OÜ Vollmond ja Valeri Kortšaka kaitsja advokaat Rene Varuli kaebus Maksuja Tolliameti otsusele väärteoasjas nr. 930014000824/9

Menetlusalune isik OÜ Vollmond (registrikood: 10986284; asukoht: XXXX; e-post: XXXX Menetlusalune isik Valeri Kortšaka (IK: 36709062748; elukoht XXXX

Juhindudes VTMS § 132 - §135

RESOLUTSIOON

Tühistada Maksuja Tolliameti 11.detsembri 2014.a otsus väärteoasjas nr. 930014000824/9 OÜ Vollmond karistamises maksukorralduse seaduse (MKS) § 154 lg 2 järgi ja Valeri Kortšaka karistamises MKS § 154 lg 1 järgi. VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteoasja nr. 930014000824/9 menetlus OÜ Vollmond ja Valeri Kortšaka suhtes otstarbekuse kaalutlusel.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale kassatsioonkaebus Riigikohtule kirjalikult kolmekümne (30) päeva jooksul alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on eeltoodud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

Maksuja Tolliameti 11.detsembri 2014.a otsusega väärteoasjas nr. 930014000824/9 (tl 5-12) karistati OÜ-d Vollmond MKS § 154 lg 2 järgi rahatrahviga 800 eurot ja Valeri Kortšakat MKS § 154 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Otsuse kohaselt jättis OÜ Vollmond 18.veebruaril 2014.a osaliselt täitmata maksuhalduri korralduse nr. 12.2-3/21299-1 ning OÜ Vollmond juhatuse liige Valeri Kortšaka jättis 12.märtsil 2014.a täitmata korralduse nr. 12.2-3/21299-3. 04.veebruari 2014.a korraldusega nr. 12.2-3/21299-1 kohustati OÜ Vollmond seaduslikku esindajat ilmuma 18.veebruaril 2014.a kell 10.00 suulise teabe andmiseks kontrollobjekti puudutavates küsimustes Maksuja Tolliametisse ning esitama kontrollitava perioodi kohta (01.jaanuar – 12.veebruar 2014.a) ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid (raamatupidamise algdokumendid, kassa dokumendid, lepingud, pearaamat, sisekorraeeskirjad) ja pangakonto väljavõtted.

Korraldus saadeti posti teel tähtkirjaga OÜ Vollmond äriregistrisse kantud aadressile. Kutsutud ajal ilmus Maksuja Tolliameti ruumidesse OÜ Vollmond volitatud esindaja Rene Varul, kes andis selgitusi ettevõtte tegevuse kohta ja esitas selgituste andmisel OÜ Vollmond ettevõtlusdokumendid. Samas ei esitanud OÜ Vollmond volitatud esindaja korraldusega nõutud dokumente täies mahus ning jättis esitamata ettevõtte pearaamatu nõutud perioodi kohta ja pangakonto väljavõtted, millelt nähtuksid kõik tehingud kontrollitaval perioodil. OÜ Vollmond esitas Maksu-ja Tolliametile vaide korralduse nr. 12.2-3/21299-1 osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, kuid Maksuja Tolliameti 19.märtsi 2014.a otsusega jäeti vaie rahuldamata.

OÜ Vollmond esitas kaebuse korralduse osaliseks tühistamiseks ka Tartu Halduskohtusse, kuid kaebus jäeti rahuldamata ning 30.juulil 2014.a esitas OÜ Vollmond kaebuse Tartu Halduskohtu lahendi peale. 28.veebruari 2014.a korraldusega nr. 12.2-3/21299-3 kohustati OÜ Vollmond juhatuse liiget Valeri Kortšakat ilmuma maksuhalduri juurde suuliste selgituste andmiseks. Korraldus saadeti posti teel tähtkirjaga OÜ Vollmond äriregistrisse kantud postiaadressile ning e-posti aadressile. 12.märtsil 2014.a saadeti OÜ Vollmond nimel e-posti aadressilt rene@advokaadid.ee korralduse nr. 12.2-3/21299-3 peale vaie.

Samuti selgitati e-kirjas, et enne maksuhalduri nõudmise alust puudutava vaidluse lahendamist ei pea OÜ Vollmond juhatuse liige võimalikuks maksuhalduri juurde ilmuda, samuti ei oleks tal olnud võimalik 12.veebruaril kell

10 maksuhalduri juurde ilmuda, kuna tuleku aeg ja koht olid maksuhalduri poolt enne kooskõlastamata, ning täiendavad küsimused saab esitada kas kirjalikult või vajadusel tuleb maksuhalduri juurde suulisi selgitusi jagama esindaja. 12.märtsil 2014.a on Maksuja Tolliameti revident saatnud e-posti aadressile rene@advokaadid.ee selgituse sellest, et MKS § 146 lg 1 kohaselt ei peata vaide esitamine korralduse täitmist, kuid korraldus jäeti siiski täielikult täitmata. Maksuja Tolliameti 04.aprilli 2014.a otsusega jäeti vaie korralduse nr. 12.2-3/21299-3 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ning 05.mail 2014.a esitas OÜ Vollmond kaebuse korralduse tühistamiseks Tartu Halduskohtusse. Halduskohtus jäeti kaebus rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on Valeri Kortšaka OÜ Vollmond juhatuse ainsa liikmena jätnud osaliselt täitmata 04.veebruari 2014.a korralduse nr. 12.2-3/21299-1 ning täielikult täitmata 28.veebruari 2014.a korralduse nr. 12.2-3/21299-3, millega on takistanud maksuhalduri tegevust, s.o maksukontrolli läbiviimist. Kuivõrd Valeri Kortšaka on jätnud eeltoodud korraldused täitmata OÜ Vollmond juhatuse liikmena ja ettevõtte majandustegevuse raames tegutsedes, siis on tegu toime pandud ka OÜ Vollmond huvides ning korralduste (täieliku ja osalise) täitmata jätmise eest vastutavad nii OÜ Vollmond kui Valeri Kortšaka.

OÜ Vollmond ja Valeri Kortšaka kaitsja advokaat Rene Varul on esitanud Tartu Maakohtusse kaebuse Maksuja Tolliameti otsusele väärteoasjas nr. 930014000824/9 (tl 1-4). Kaebuse kohaselt on OÜ Vollmond esitanud dokumente ja seletusi piisavas mahus, et tuvastada OÜ

Vollmond ettevõtlusega tegelemine Eestis ning seejuures ei ole kuidagi takistatud maksuhalduri tegevust. Samuti on OÜ Vollmond vaidlustanud Maksuja Tolliameti korraldused halduskohtus, et nimetatud korralduste õiguspärasuse osas viidaks läbi kohtulik kontroll. Kuidagi ei saa sellest aga järeldada, et kaebajad oleks võtnud endale eesmärgiks takistada maksuhalduri tegevust ettevõtluse kontrollimenetluse läbiviimisel ning et nende tegevus oleks kantud tahtlusest. Seetõttu paluvad kaebajad Maksuja Tolliameti otsuse tühistada ning lõpetada väärteoasja menetluse väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtuistungil jäi OÜ Vollmond ja Valeri Kortšaka kaitsja advokaat Rene Varul esitatud kaebuse juurde ning lisas täiendavalt, et kohus võiks kaaluda väärteomenetluse lõpetamist ka otstarbekuse kaalutlusel.

Kohtuvälise menetleja Maksuja Tolliameti kirjalike seisukoha kohaselt (tl 24-27) leiab kohtuväline menetleja, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaevatav otsus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil kirjalikus seisukohas esitatu juurde ning leidis, et väärteootsuse tühistamine ei ole põhjendatud.

Kohtu seisukoht

OÜ-le Vollmond ja Valeri Kortšakale süüks arvatavate tegude toimepanemise ajal kehtinud MKS § 154 lg 1 sätestas vastutuse maksudeklaratsiooni, dokumentide, asjade või muu teabe tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures enda registreerimata jätmise, maksuhaldurile valeandmete, teadvalt ebaõigete dokumentide esitamise, arvestuse pidamise nõuete eiramise, maksuhalduri korralduse täitmatajätmise või muul viisil maksuhalduri tegevuse takistamise eest. Käesoleval ajal kehtiv MKS § 154 lg 1 sätestab vastutuse maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures registreerimata jätmise, arvestuse pidamise nõuete eiramise või maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest. Nii varem kehtinud kui hetkel kehtiv MKS § 154 lg 2 sätestab MKS § 154 lg 1 sätestatud väärteo eest vastuse juriidilisele isikule.

Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et 04.veebruaril 2014.a tegi Maksuja Tolliameti kontrolliosakonna maksukorralduse talituse revident korralduse nr. 12.2-3/21299-1 (tl 57), millega kohustas OÜ Vollmond esindusõiguslikku isikut ilmuma 18.veebruaril 2014.a maksuhalduri ametiruumidesse, et anda selgitusi OÜ Vollmond ettevõtluse kohta. Samuti kohustati nimetatud korraldusega OÜ Vollmond esindusõiguslikku isikut esitama nimetatud tähtajaks maksuhaldurile OÜ Vollmond poolt perioodil 01.jaanuar – 12.veebruar 2014.a ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid (raamatupidamise algdokumendid, kassa dokumendid, lepingud, pearaamat, sisekorraeeskirjad jm) ja pangakontode väljavõtted. Toimikust olevast Maksuja Tolliameti kontrolliosakonna maksukorralduse talituse revident E.S.e-posti väljatrükist (tl 58) nähtuvalt edastati korraldus 04.veebruaril 2014.a OÜ Vollmond äriregistrisse kantud e-posti aadressile. Toimikus ei ole otseseid tõendeid korralduse kättesaamise kohta, kuid seda on võimalik järeldada selle saatmisele järgnevatest sündmustest. Nimelt ei ole vaidlust selles, et 18.veebruaril 2014.a ilmus advokaat Rene Varul OÜ Vollmond esindajana tõepoolest maksuhalduri juurde, andis seal selgitusi ettevõtte tegevuse kohta ning esitas korralduses nr. 12.2-3/21299-1 toodud dokumente. Samuti on OÜ Vollmond esindaja advokaat Rene Varul kinnitanud kohtuistungil, et korraldus on kätte saadud.

Vaidlust ei ole ka selles, et 28.veebruaril 2014.a tegi Maksuja Tolliameti kontrolliosakonna maksukorralduse talituse revident uue korralduse nr. 12.2-3/21299-3 (tl 84-85), millega kohustati Valeri Kortšakat ilmuma 12.märtsil 2014.a maksuhalduri ametiruumidesse, et anda selgitusi OÜ Vollmond ettevõtluse kohta. Toimikust olevast Maksuja Tolliameti

kontrolliosakonna maksukorralduse talituse revident E.S.e-posti väljatrükist (tl 87) nähtuvalt edastati korraldus 28.veebruaril 2014.a OÜ Vollmond äriregistrisse kantud e-posti aadressile. Kuigi toimikus ei ole otseseid tõendeid nimetatud korralduse kättesaamise kohta, siis leiab kohus, et korralduse kättesaamist tuleb siingi järeldada selle saatmisele järgnevatest sündmustest ning samuti on OÜ Vollmond esindaja advokaat Rene Varul kohtuistungil selle kättesaamist kinnitanud.

Tunnistaja E.S.ütlustest nähtuvalt täitis OÜ Vollmond korraldust nr. 12.2-3/21299-1 vaid osaliselt, jättes esitamata suure osa OÜ Vollmond ostuarvetest, ettevõtte pearaamatu ja täieliku pangaväljavõtte nõutud perioodi kohta.

OÜ Vollmond esindaja advokaat Rene Varuli selgituste kohaselt esitas OÜ Vollmond korralduse nr. 12.2-3/21299-1 alusel dokumente selles mahus, mida pidas vajalikuks ettevõtlusega tegelemise kontrolli läbiviimiseks ning ülejäänud dokumentide osas vaidlustas nimetatud korralduse.

Kohtu hinnangul tuleb eelnevast järeldada, et OÜ Vollmond ei täitnud Maksuja Tolliameti korraldust nr. 12.2-3/21299-1 täies ulatuses, kuna jättis osa korraldusega nõutud dokumentidest esitamata. Seega tuleb järgnevalt analüüsida, kas korraldusega nõutud dokumentide esitamist osaliselt saab antud juhul käsitleda MKS § 154 toodud rikkumisena.

Maksuhalduri korralduse eesmärk oli saada selles nimetatud dokumente, mis võimaldaksid kontrollida korraldusega seotud asjaolusid ehk käesoleval juhul siis ettevõtlusega tegelemist. Dokumendid, mida on vaja eesmärgi saavutamiseks kontrollida, määrab ära korralduse andja ning korralduse saajal ei ole õigust ise otsustada, mis ulatuses korraldust täita. Korraldus on täitmiseks kohustuslik ning kui korralduse saaja leiab, et korraldus ei ole õiguspärane, siis on tal võimalik esitada korralduse kehtetuks tunnistamiseks vaie või kaebus korralduse tühistamiseks. Korralduse vaidlustamine ei anna aga alust selle mittetäitmiseks või osaliseks täitmiseks. Antud korraldused on kuni kehtetuks tunnistamiseni või tühistamiseni täitmiseks kohustuslikud ning vastavalt MKS § 146 vaide esitamine ei peata üldjuhul vaidlustatava korralduse täitmist. Erandid vaidlustatava korralduse täitmise peatumiseks tulenevad MKS § 146 lg 2 ja 3. Lõike 2 kohaselt peatub MKS § 61 või § 62 alusel kolmandale isikule antud korralduste täitmine kuni selles asjas lõpliku lahendi jõustumiseni ning lõike 3 kohaselt võib ka vaiet lahendav haldusorgan korralduse täitmise peatada, kui see on vajalik. Käesoleval juhul oli korraldus nr. 12.2-3/21299-1 antud OÜ-le Vollmond kui ettevõtlusega tegelemise kontrollile allutatud isikule, mitte kolmandale isikule, seega MKS § 146 lg 2 toodud vaidlustatava korralduse täitmise peatumise alus tema suhtes ei kohaldunud. Samuti ei nähtu kohtule esitatud materjalidest ja sellele ei ole ka kohtuistungil viidatud, et korralduse täitmise oleks peatanud vaiet lahendav haldusorgan. Tunnistaja E.S.ütlustest nähtuvalt korralduse täitmise peatamiseks ühtegi taotlust ka ei esitatud. Seega tuleb järeldada, et hoolimata korraldusele vaide esitamisest, korralduse täitmise peatumiseks alused puudusid. Kuna korraldust ei olnud selle täitmise kohustuse ajaks ka kehtetuks tunnistatud ega seda tühistatud, siis oli korralduse täitmine OÜ Vollmond jaoks täies osas kohustuslik. Kuna tõendamist on leidnud, et OÜ Vollmond esindaja esitas maksuhaldurile vaid osa korralduses toodud dokumentidest ning seetõttu oli ilmselgelt takistatud ka maksuhalduri tegevus kogu OÜ Vollmond ettevõtlustegevuse hindamisel, siis tuleb dokumentide osalist esitamata jätmist käsitleda MKS § 154 toodud rikkumisena.

Korraldust nr. 12.2-3/21299-3 ei täidetud tunnistaja E.S.ütlustest nähtuvalt üldse. Nimetatud korralduse täitmata jätmist ei vaidlustanud kohtuistungil ka OÜ Vollmond ja Valeri Kortšaka esindaja. Tema selgituste kohaselt oli korraldus suunatud Valeri Kortšakale füüsilise isikuna, mitte temale kui OÜ Vollmond juhatuse liikmele ja seega oli korraldus suunatud ettevõtlusega tegelemise kontrolli mõttes kolmandale isikule. Kaitsja sõnul, kuna vastavale korraldusele

esitati samuti vaie, siis pidanuks nimetatud korralduse täitmine vaide esitamisega ka peatuma. Samas tunnistaja E.S.ütluste kohaselt oli korraldus siiski suunatud Valeri Kortšakale OÜ Vollmond juhatuse liikmena. Seega tuleb kohtul järgnevalt analüüsida, kas nimetatud korraldus oli suunatud Valeri Kortšakale OÜ Vollmond juhatuse liikmena või temale kui füüsilisele isikule ja ettevõtlusega tegelemise kontrolli mõttes kolmandale isikule.

Korraldusest nr. 12.2-3/21299-3 nähtub, et sellega on kohustatud OÜ Vollmond juhatuse liiget Valeri Kortšakat ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse, et anda selgitusi OÜ Vollmond ettevõtluse kohta. Kohtu hinnangul ei võimalda korralduse selline sõnastus teha järeldusi nagu olnuks korraldus suunatud Valeri Kortšakale füüsilise isikuna, mitte temale kui OÜ Vollmond juhatuse liikmele. Korralduse sõnastusest ja selle mõttest saab kohtu hinnangul selgelt järeldada, et korraldus oli suunatud Valeri Kortšakale kui OÜ Vollmond juhatuse liikmele, mitte temale kui füüsilisele isikule ja seega ettevõtlusega tegelemise kontrolli mõttes kolmandale isikule. Nimetatud seisukohta kinnitab ka asjaolu, et 12.märtsi 2014.a e-kirjas Maksuja Tolliameti kontrolliosakonna maksukorralduse talituse revident E.S.(tl 86) on OÜ Vollmond esindaja advokaat Rene Varul viidanud, et OÜ Vollmond on korralduse nr. 12.2- 3/21299-3 vaidlustanud. Sellest tulenevalt kui OÜ Vollmond juhatuse liige Valeri Kortšaka pidas korraldust temale kui füüsilisele isikule suunatuks, siis miks vaidlustas korralduse juriidiline isik OÜ Vollmond. Loogiliselt oleks ju vaide nimetatud korraldusele sel juhul esitanud Valeri Kortšaka. Seetõttu ei pea kohus OÜ Vollmond ja Valeri Kortšaka esindaja advokaat Rene Varuli poolt kohtuistungil antud selgitusi, et Valeri Kortšaka arvates oli korraldus suunatud temale kolmanda isikuna ja seega eeldati, et vaide esitamisega peatus ka nimetatud korralduse täitmine, asjakohaseks. Kohus leiab, et nimetatud selgitused ei ole usutavad ning on ilmselt kantud eesmärgist seeläbi oma süüd välistada.

Eeltoodust tuleb järeldada, et OÜ Vollmond juhatuse liige Valeri Kortšaka jättis Maksuja Tolliameti korralduse nr. 12.2-3/21299-3 täielikult täitmata. Hoolimata sellest, et nimetatud korraldusele esitas OÜ Vollmond ka vaide, ei peatanud vaide esitamine MKS §146 kohaselt siiski korralduse täitmise kohustuslikkust. Kuna korraldust ei olnud selle täitmise kohustuse ajaks ka kehtetuks tunnistatud ega seda tühistatud, siis oli korralduse täitmine OÜ Vollmond juhatuse liikme Valeri Kortšaka jaoks kohustuslik. Seega kujutas korralduse mittetäitmine ja sellega maksuhalduri tegevuse takistamine endast MKS § 154 toodud rikkumist.

Kuigi OÜ Vollmond ja Valeri Kortšaka esindaja selgitas kohtuistungil, et lisaks sellele, et korraldusele nr. 12.2-3/21299-3 oli esitatud selle täitmise ajaks vaie, ei olnud Valeri Kortšakal võimalik korralduses toodud ajaks maksuhalduri juurde ka ilmuda, siis ei pea kohus vastavat asjaolu rikkumist välistava või vabandavana asjakohaseks. Info sellest, et Valeri Kortšakal ei ole võimalik maksuhalduri juurde ilmuda, esitas tema esindaja advokaat Rene Varul e-kirja teel Maksuja Tolliameti kontrolliosakonna maksukorralduse talituse revidendile alles veidi vähem kui 1,5 tundi enne korralduses toodud aega. Põhjendusi ilmumise takistusest ei ole vastavas ekirjas toodud. Viidatud on sellele, et korralduse täitmiseks ettenähtud aeg ja koht olid maksuhalduril kohustatud isikuga eelnevalt kooskõlastamata, kuid samas ei ole palutud kohtumise edasilükkamist ega pakutud selleks välja ühtegi teist aega. Kohus leiab, et korralduses toodud ajal maksuhalduri juurde ilmumine on isikule kohustuslik ning üksnes mõjuvatel põhjustel võib ta paluda korralduses toodud aja muutmist. Seejuures tuleb aga maksuhaldurit oma ilmumise võimatusest aegsasti teavitada ning selgitada ka põhjuseid, mistõttu on määratud ajal ilmumine takistatud. Loomulikult võib ette tulla ka olukordi, kus maksuhaldurit ei ole võimalik aegsasti oma mitteilmumisest teavitada või ka üldse enne korralduses toodud aega teavitada, kuid sellisel juhul tuleb mitteilmumist siiski esimesel võimalusel põhjendada ning paluda uue aja määramist. Antud juhul Valeri Kortšaka oma mitteilmumist kuidagi sisuliselt põhjendanud ei ole ning samuti ei ilmne toimiku materjalidest ega kohtuistungil avaldatust, et ta oleks tundnud huvi uue aja kooskõlastamiseks. Vastupidi,

käesoleval juhul tuleb järeldada, et Valeri Kortšakal ei olnudki kavatsust maksuhalduri juurde ilmuda ning seega eeltoodud korraldust täita.

Eeltooduga tuleb Maksuja Tolliameti korralduste nr. 12.2-3/21299-1 ja nr. 12.2-3/21299-3 täitmata jätmine ning seega maksuhalduri tegevuse takistamine vastavalt MKS § 154 lugeda kohtu hinnangul tõendatuks. Kuna väärteootsusega on MKS § 154 järgi karistatud nii OÜ-d Vollmond kui ka selle juhatuse liiget Valeri Kortšakat, siis tuleb kohtul järgnevalt analüüsida nimetatud isikute vastutuse eeldusi.

KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides ning sama sätte lg 2 kohaselt ei välista juriidilise isiku vastutuselevõtmine süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 12.mai 2011.a otsuses asjas nr. 3-1-1-30-11 selgitanud, et juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. See arusaam väljendub KarS § 14 lg 1, milles sätestatakse tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõte. Tegemist on omistamisnormiga, mille kohaselt tuleb juriidilisele isikule omistatava süüteo puhul karistusõigusliku vastutuse üldised eeldused tuvastada teo toime pannud füüsilise isiku käitumises. Kuna KarS § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi, vastutab juriidiline isik vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukohtade järgi peab väärteoprotokollis olema näidatud, milline juhtivtöötaja või organ juriidilise isiku huvides koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toime pani. See nõue kehtib nii tegevuskui ka tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste korral on vaja näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused realiseeriti.

Antud juhul on OÜ-d Vollmond karistatud Maksuja Tolliameti korralduste täitmata jätmise eest MKS § 154 järgi. Nimetatud süüteo omistamine juriidilisele isikule eeldab seda, et juriidilise isiku juhtivtöötaja või organi liige füüsilise isikuna oleks olnud kohustatud juriidilise isiku huvides mingisuguse korralduse täitma, kuid jättis selle tegemata. Väärteootsuse kohaselt oli Valeri Kortšaka OÜ Vollmond ainsa juhatuse liikmena kohustatud esitama maksuhaldurile korralduses toodud dokumendid ning ilmuma selgituste jagamiseks maksuhalduri juurde, mida ta aga ei teinud. Seega tuleb analüüsida, kas Valeri Kortšakal oli OÜ Vollmond juhatuse liikmena ja selle huvides tegutsedes kohustus tagada korralduses toodud dokumentide esitamine ja ilmuda selgituste jagamiseks maksuhalduri juurde.

Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut, seejuures lõike 2 kohaselt võib juhatusel olla ka mitu liiget ning ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib juhatuse liige esindada osaühingut kõikide tehingute tegemisel (v.a kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt). Antud juhul ei ole vaidlust selles, et Valeri Kortšaka oli OÜ Vollmond juhatuse ainus liige. Seega oli temal OÜ Vollmond juhtorgani ainsana liikmena õigus ja kohustus osaühingu esindamiseks.

MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Seejuures ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab osaühingu juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

Eeltoodust tuleb kohtu hinnangul järeldada, et kuna Maksuja Tolliameti kontrolliosakonna maksukorralduse talituse revident oli andnud maksukorralduse seaduse alusel korraldused nr. 12.2-3/21299-1 ja nr. 12.2-3/21299-3, millega kohustati OÜ-d Vollmond ja selle juhatuse liiget Valeri Kortšakat teatud tegudeks (dokumentide esitamiseks ja maksuhalduri juurde ilmumiseks), siis oli Valeri Kortšaka ainsa OÜ Vollmond juhatuse liikmena nimetatud korralduste nõuetekohase täitmise eest vastutavaks. Seega oli Valeri Kortšakal OÜ Vollmond juhatuse liikmena kohustus esitada korralduses nr. 12.2-3/21299-1 toodud dokumendid või tagada nende nõuetekohane esitamine ning kohustus ilmuda OÜ Vollmond juhatuse liikmena maksuhalduri juurde selgitusi jagama. Kuna eeltoodut Valeri Kortšaka ei teinud, siis pani ta OÜ Vollmond juhatuse liikmena toime MKS § 154 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Seejuures tegutses Valeri Kortšaka OÜ Vollmond juhatuse liikmena ka osaühingu huvides, millele viitab asjaolu, et korraldused olid seotud OÜ Vollmond ettevõtlustegevuse kontrolliga ning korralduste mittetäitmine oli seega tulenev ettevõtte huvide kaitsmisest. Sellele viitab ka OÜ Vollmond ja Valeri Kortšaka kaitsja advokaat Rene Varuli poolt kohtuistungil antud selgitus sellest, miks esitati esimeses korralduses toodud dokumendid vaid osaliselt. Nimelt selgitas ta, et nõutud dokumentide maht viitas juba maksukontrolli teostamisele ja seetõttu otsustas OÜ Vollmond esitada vaid ettevõtlusega tegelemise kontrolliks vajalikud dokumendid. Seega tuleb järeldada, et korralduse nõuetekohaselt täitmata jätmine oli kantud eesmärgist vältida seeläbi andmete kogumist OÜ Vollmond maksukontrolli tarbeks, mis on kahtlemata kantud ettevõte huvidest.

Kohus leiab, et subjektiivsest küljest tegutses Valeri Kortšaka OÜ Vollmond juhatuse liikmena korralduste täitmata jätmisel vähemalt kaudse tahtlusega. Mõlemad korraldused olid talle teada ja samuti pidi ta äriühingu juhatuse liikmena mõistma, et maksuhalduri antud korraldused on täimiseks kohustuslikud. Esimest korraldust vaid osaliselt täites ja teist korraldust täielikult täitmata jättes pidi ta vähemalt võimalikuks pidama, et nimetatud tegevusega täidab ta süüteokoosseisu, milline hoiatus oli toodud muuhulgas ka korraldustes endas, ning et korralduste vaidlustamine ei peata ega välista nende täitmise kohustuslikkust. Kuna eeltoodust hoolimata otsustas Valeri Kortšaka aga siiski oma kohustust juriidilise isiku juhtorgani liikmena eirata ning korraldused täitmata jätta, siis tegutses ta süüteokoosseisu täites tahtlikult ning realiseeris sellega nii enda kui OÜ Vollmond osas MKS § 154 sätestatud süüteo subjektiivse koosseisu.

Kuna kohus ei ole tuvastanud Valeri Kortšakal ka ühegi õigusvastasust või süüd välistava asjaolu esinemist ning eeltooduga on kinnitust leidnud, et korraldused jättis ta täitmata OÜ Vollmond juhatuse liikmena selle huvides tegutsedes, siis leiab kohus MKS § 154 lg 2 toodud väärteo toimepanemine OÜ Vollmond poolt tuleb lugeda tõendatuks. Seega tuleb järeldada, et MKS § 154 toodud väärteo toimepanemise eest tuleb vastutusele võtta nii Valeri Kortšaka kui ka OÜ Vollmond, vastavalt siis MKS § 154 lg 1 ja lg 2 järgi. Kuigi MKS § 154 on käesolevaks ajaks võrreldes väärtegude toimepanemise ajaga muutunud, siis ei välista ka seaduse muudatus OÜ Vollmond ja Valeri Kortšaka vastutust MKS § 154 järgi ning nende tegevus on jätkuvalt kvalifitseeritav samamoodi. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et kohtuväline menetleja oleks väärteo menetlemisel oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, mis annaks alusel väärteootsuse tühistamisele. Seega tuleb kohtul järgnevalt analüüsida üksnes seda, kas põhjendatud on ka OÜ Vollmond ja Valeri Kortšaka karistamine eeltoodud väärteo toimepanemise eest.

Kuigi üldjuhul tähendab väärteo toimepanemise tõendatuks lugemine tõepoolest seda, et isikule tuleb kohaldada rikkumise eest ka karistust, siis alati see nii siiski ei ole. Lisaks väärteo toimepanemise eest karistamisele on väärteomenetluses ette nähtud ka teisi alternatiive, kuidas rikkumisele reageerida. Üheks selliseks võimaluseks on väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel vastavalt VTMS § 30 lg 1 p 1.

VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Antud juhul tuleb arvestada seda, et Maksuja Tolliameti korralduste täitmata jätmine leidis aset juba 2014.a veebruaris-märtsis. Väärteootsus OÜ Vollmond ja Valeri Kortšaka karistamises tehti 2014.a detsembris, seega enam kui 8 kuud pärast rikkumiste toimepanemist. Mõistetavalt tuleb sellist menetlusaja pikkust enne väärteomenetluses lahendini jõudmist pidada mõneti ebakohaseks, eriti kuna tegemist ei olnud oma sisult eriti keeruka ja mahuka väärteoasjaga. Samuti üldteadaolevalt väheneb aja möödudes karistuse efektiivsus ja selle otstarbekus.

Käesolevaks ajaks on rikkumistest möödunud enam kui 1 aasta ja 7 kuud. Ilmselt on selline pikaaegne menetlus ja sellega kaasnev teadmine võimalikust karistusest isikutele juba piisavat mõju avaldanud. Arvestada tuleb ka seda, et rikkumised ei olnud eriti rasked ega ühiskonnaohtlikud ning samuti asjaolu, et esimene korraldus oli siiski menetlusaluse isiku poolt osaliselt täidetud. Kuigi korralduse osalist täitmist ei saa pidada rikkumist välistavaks asjaoluks, siis süüd vähendavana tuleb seda siiski käsitleda. Samuti tuleb süüd vähendavana käsitleda asjaolu, et enne teise korralduse mittetäitmist edastas OÜ Vollmond ja Valeri Kortšaka esindaja advokaat Rene Varul siiski Maksuja Tolliameti kontrolliosakonna revidendile teate, et Valeri Kortšaka ei tule maksuhalduri juurde selgitusi jagama ning korraldusele on esitatud vaie.

Täiesti ebamõistlikuks ei saa pidada ka menetlusaluste isikute ootusi sellest, et peale esimesele korraldusele vaide esitamist edasises menetluses arvestatakse, et menetlusalused isikud ei pea korraldusi õiguspäraseks, seda enam, et tegelikult on haldusorganil vaiet lahendades võimalik korralduse täitmine ka peatada. Kuigi nimetatud asjaolu ei välista menetlusaluste isikute poolt väärteo toimepanemist, siis nende tegevuse motiive ja süü suurust iseloomustab eeltoodu siiski. Arvestada tuleb ka sellega, et käesolevaks ajaks on Maksuja Tolliamet korraldustega seotud dokumente ja informatsiooni saanud kolmandate isikute vahendusel ning kontroll on OÜ Vollmond suhtes lõpetatud.

Seega on ka rikkumistega kaasnenud tagajärjed kontrollimenetluses käesolevaks ajaks lahenenud. Väärteomaterjalides ei leidu andmeid selle kohta, et OÜ-d Vollmond või Valeri Kortšakat oleks varasemalt maksualaste süütegude toimepanemise eest karistatud. Seega leiab kohus kõike eeltoodut koosmõjus arvestades, et OÜ Vollmond ja Valeri Kortšaka süü MKS § 154 toodud väärteo toimepanemisel ei ole eriti suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. On alust arvata, et käesoleva väärteoasja pikaaegne menetlus on menetlusalustele isikutele juba piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning nende karistamine ei ole käesoleval ajal enam otstarbekas ega üldja eripreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt vajalik.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Maksuja Tolliameti 11.detsembri 2014.a otsus OÜ Vollmond ja Valeri Kortšaka karistamises tuleb tühistada ning lõpetada väärteoasja nr. 930014000824/9 menetlus nende suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/