3-15-1839/18 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg

ja koht

5. november 2015, Jõhvi

Kohtuasja number

3-15-1839

Kohtuasi

Krindeko OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

24.04.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/020917-

16 tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja: Krindeko OÜ, esindaja Katrina

Juhkami

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja

Hiie Lekko

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Krindeko OÜ kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 07.12.2015.

Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24.04.2015 on Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) koostanud maksuotsuse nr 12.2-

3/020917-16 (I köite lehed 44-57), millega kohustati Krindeko OÜ-d (edaspidi kaebaja)

tasuma 53 240,31 euro suurust tulumaksu. Ühtlasi muudeti nimetatud osaühingu

maksuarvestust seeläbi, et suurendati tema 2012. aasta juuli, augusti, septembri, oktoobri,

novembri ja detsembri kuude ettevõtlusega mitteseotud kulusid kokku 200 285 euro

ulatuses ja neilt tasumisele kuuluvat tulumaksu 53 240,31 euro ulatuses. Otsust põhjendati

väitega, et selle osaühingu tehingud BMC Houses OÜ-ga ei ole tegelikkuses toimunud,

mistõttu ei saa nimetatud äriühingule tehtud väljamakseid käsitleda ettevõtlusega seotud

väljamaksetena.

17.06.2015 vaideotsusega nr 6-1/2807-2 (I köite lehed 62-67) jäeti kaebaja poolt

maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaie rahuldamata.

Veel on kohtuasja toimikusse võetud 23.01.2015 koostatud kontrollakt nr 12.2-3/20917-13

(I köite lehed 70-84) ning kaebusele antud vastusele lisatud maksutoimiku dokumendid (I

köite lehed 98- 185 ja II köite lehed 1-86).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 21.07.2015 koostatud kaebuses (I köite lehed 2-6) palus kaebaja MTA-s 24.04.2015

tehtud maksuotsuse tühistamist osas, millega kohustati teda tasuma kokku 53 240,31 euro

suurust tulumaksusummat. Ta väitis, et kogutud tõendid kinnitavad üheselt, et BMC

Houses OÜ poolt on teenust reaalselt osutatud ja sellega seoses kantud kulud on tema

ettevõtlusega seotud ning pidas arusaamatuks, et maksuhaldur omistab kirjaliku lepingu ja

aktide olemasolule sedavõrd suurt kaalu. Seejuures ta selgitas, et Soome Vabariigis ei

nõuta teostatud tööde aktide koostamist, tavapraktikas neid ka ei vormistata ja kuni

01.01.2014 ei vormistatud kirjalikult ka ehitusteenuse osutamise lepinguid, sest peamised

tehingutingimused on üldjuhul e-kirjavahetuse ja tunnistajate ütluste abil tuvastatavad ning

lisas, et kuna tema ja ta tehingupartneri esindajad on omavahel tuttavad, on tavapärane ka

see, et usalduslikemate suhete korral ei fikseerita iga kokkulepet kirjalikult. Veel märkis

kaebaja, et maksumenetluses ei saa nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist, selle esitamata

jätmine ei saa olla täiendava maksusumma määramise ainsaks või peamiseks asjaoluks

ning antud juhul oli see ka tarbetu ja keeruline, sest tema esindaja viibis kohapeal ja omas

pidevalt teostatavate tööde mahust ülevaadet, BMC Houses OÜ esindaja aga viibis

valdavalt Eestis. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et on lisanud vaidele näidisena oma

tellijatega peetud kirjavahetuse, mis ei kata küll kõiki töid, kuid on käsitletavad teostatud

tööde aktidena ja kinnitavad teenuse reaalset osutamist. Arvetega seonduvas osas märkis

kaebaja, et nende puudusi ei saa ette heita talle ning leidis, et temalt ei saa nõuda

kolmanda isiku töötajate ülevaate omamist ja arvete selgitusest ei saa reeglina teha

järeldust selle kohta, millises staadiumis on selle aluseks olev töölõik. Täiendava

tulumaksu määramist pidas ta põhjendatuks üksnes olukorras, kus ei ole võimalik teenuse

osutamist üldse tuvastada ning väitis, et sellega käesoleval juhul tegemist pole ja talle

ainult mõne üksiku päringu saatmisega on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet.

14.10.2015 koostatud taotluses (II köite lehed 92-96) palus kaebaja jätta tema poolt

riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 2544 euro suurune menetluskulu

vastustaja kanda.

3. MTA kirjalikus vastuses (I köite lehed 93-96) paluti kaebus rahuldamata jätta, selgitati

maksu määramise õiguslikke aluseid ning leiti, et maksuotsuses on antud hinnang

maksukohustuslase poolt esitatud tõenditele ja maksu määramist nii õiguslikult kui

faktiliselt põhjendatud. Vastuseks kaebuse väidetele märgiti, et kuna kaebaja kordab

vaides esitatut, jäädakse vaideotsuse seisukohtade juurde ja palutakse neid arvestada.

Eraldi rõhutati siiski, et ei peeta usutavaks olukorda, kus ehitusteenuse puhul puuduvad

peale väga üldsõnaliste arvete kõik muud dokumendid ja sellised tööd lastakse teha

teadmata kvalifikatsiooni ja kogemustega isikutel ning lisati, et kuna käesoleval juhul ei ole

teenuse saamise fakt ja seda osutanud isik usaldusväärselt tuvastatav, on tehtud

väljamaksed õigustatult loetud ettevõttest väljaviidud rahaks. Täiendavalt selgitati ka

vastusele lisatud arvete saamise asjaolusid, juhiti tähelepanu neis esinevatele

vastuoludele ning väideti, et see on põhjuseks, miks ei saa väidetavate tehingute

tõenduseks esitatud arveid usaldusväärseks pidada. Veel märgiti, et maksumenetluses

esitatud ja kogutud kuludokumendid ei võimalda tuvastada tehingute toimumist kaebaja ja

BMC Houses OÜ vahel ja see pole tõendatud ka muul viisil, kuna neis väidetavalt

osalenud äriühingute juhatuse liikmed ei osanud nimetada ühtegi reaalselt töid teostanud

isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Vaidlustatud maksuotsuse kohaselt on täiendava tulumaksusumma määramise

põhjuseks olnud maksumenetluses kogutud seletuste ja muude tõendite alusel kujundatud

seisukoht, et kaebaja pole BMC Houses OÜ poolt aasta 2012 juulist detsembrini

väljastatud arvete alusel tegelikult neis märgitud teenust soetanud. Seega on

halduskohtul vaja lahendada küsimus, kas see äriühing ikka oli maksuotsuses käsitletud

tehingute järgsete teenuste osutajaks või on vastupidisel seisukohal rajanev kahtlustus

igati põhjendatud ja sai anda õiguspärase aluse maksuotsuses tehtud otsustustele.

5. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kehtestatu kohaselt peab residendist äriühing

maksma ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt

kuuluvad tulumaksuga maksustamisele muuhulgas väljamaksed, milliste kohta puudub

maksumaksjal raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav

algdokument. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 kohaselt peab

raamatupidamiskohustuslane korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse,

olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine tema finantsseisundist,

majandustulemusest ja rahavoogudest. Selleks tuleb tal muuhulgas dokumenteerida kõik

oma majandustehingud, kirjendada neid algdokumentide või nende põhjal koostatud

koonddokumentide alusel raamatupidamisregistrites ning säilitada raamatupidamise

dokumendid. RPS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument majandustehingu

toimumist kinnitavaks tõendiks. Sellel peavad olema dokumendi nimetus, number ja

koostamise kuupäev; andmed tehingu majandusliku sisu kohta, tehingu arvnäitajad

(kogus, hind, summa), tehingu osapoolte nimed ja asu-või elukoha aadressid;

raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri ning vastava raamatupidamiskirjendi

järjekorranumber.

6. Vaidlusaluses maksuotsuses käsitletud BMC Houses OÜ arved (I köite lehed 116-122

ning II köite lehed 35-43 ja 57-86) eelloetletud tingimustele ei vasta, sest neile märgitud

üldsõnaline kirjeldus „ehitustööd Soomes“ ei võimalda vaatamata lisatud linna ja/või

ehitatava hoone liigi nimetamisele kuidagi aru saada tehingu tegelikust sisust ehk siis

sellest, millise konkreetse teenuse eest selle dokumendi alusel tasuti. Tehingu sisu ei

võimalda tuvastada ka kaebaja poolt vaidemenetluses esitatud elektrooniline kirjavahetus

selle teise poole seadusliku esindajaga (II köite lehed 22-25). Üldse arusaamatuks jääb

aga see, milline tõenduslik tähendus on antud asjas aastal 2014 saabunud pakkumist

puudutaval kirjavahetusel Soome äriühingu esindajaga (vastuse lisa 36) või kaebaja ja

Soome äriühingu rekvisiitidega Hämeenlinna ja Espoo laohoonete töövõtulepingute

esimestel lehtedel (II köite lehed 20-21). Küll aga saavad viimati nimetatud dokumendid

kahtluse alla seada kaebaja väite, et Soomes ei toimu kirjalike lepingute vormistamist.

7. Maksuotsuses on kaebaja eriarvamuse väidete alusel üksikasjalikult välja toodud

põhjused, miks ei saa pidada kaebaja ja BMC Houses OÜ vahelisi tehinguid tegelikult

toimunuteks ja nende kohta esitatu arveid nõuetekohasteks kuludokumentideks ning miks

tuleb lugeda sellele osaühingule tehtud väljamaksed ettevõtlusest väljaviidud rahaks ja

täies ulatuses maksustada.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg-s 1 sätestatust tulenevalt peab maksuotsuses

määratud maksusumma vaidlustamise korral tõendama maksukohustuslane, et maks

määrati valesti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pole tal vastavat kohustust üksnes

nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur. Kaebaja pole ühtegi maksuhalduri

väidet usutavalt ümber lükanud ning lähtub kaebuses peaasjalikult vaid väidetest, et

Soome Vabariigis ei nõuta lepingute ja teostatud tööde kohta aktide kirjalikku vormistamist

ja talle ei saa ette heita arvetes esinevaid vastuolusid. Seejuures on ta aga arvestamata

jätnud, et nii ta ise kui vaidlusaluste tehingute teine pool on Eestis registreeritud

äriühingud, kellele laienevad siin kehtivad reeglid. Seda, et tema poolt juhitud äriühingu

püsiv tegevuskoht on Eestis ja siin korraldatakse ka raamatupidamist, on sõnaselgelt

kinnitanud kaebaja juhatuse liige oma 06.02.2015 antud selgituses (I köite leht 176).

Tähelepanu pole kaebaja osutanud ka sellele, et eelnevalt juba käsitletud

raamatupidamise seaduse § 4 p-dest 1, 2 ja 5 tulenevalt oli tal kohustus korraldada oma

raamatupidamine nii, et olulise ja objektiivse informatsiooni saamine oleks tagatud ning

kõiki majandustehingud oleks dokumenteeritud ja sellekohased raamatupidamise

dokumendid säilitatud. See aga tähendab, et just tal endal oli kohustus hoolitseda selle

eest, et kõigi tema majandustehingute tegelik sisu ja reaalne toimumine oleks

nõuetekohaste dokumentidega ka tõendatud.

8. Riigikohtu halduskolleegium on erinevates kohtulahendites (3-3-1-50-03, 3-3-1-47-06)

pidanud maksuarvestuse põhinõudeks seda, et kuludokument võimaldaks adekvaatselt

tuvastada tehingu toimumist poolte vahel ning leidnud, et eelnevalt juba nimetatud

tulumaksuseaduse sätteid tuleb kohaldada ning maksuhalduri poolt tulumaksu määramine

on õige, kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga. Lahendis nr

3-3-1-60-11 on sama kolleegium aga asunud seisukohale, et kogu väljamakse võib lugeda

ettevõtlusest väljaviiduks ja täies ulatuses maksustada, kui teenuse saamise fakt või seda

osutanud isik pole usaldusväärselt tuvastatavad.

Antud juhul viitavad maksumenetluses kogutud dokumentaalsed tõendid ja seletused

kogumis hinnatuna piisavalt selgelt ja usutavalt sellele, et tegelikult pole BMC Houses OÜ

kaebajale konkreetseid ehitusteenuseid osutanud ning vormistati üksnes üldsõnalise

sisuga arveid. Kuna see kõik ei saanud kaebaja vastutaval isikul teadmata olla, on

eeltoodud Riigikohtu seisukohad täies ulatuses rakendatavad ka käesoleva kaebuse

lahendamisel.

9. Lisaks maksuotsuses väljatoodule võimaldavad vaidluse põhjuseks olevate tehingute

tegeliku sisu ja reaalse toimumise kahtluse alla seada kaebaja seadusejärgse esindaja

seletus, mille kohaselt varustas tema juhitud äriühing ehitusobjekte Soomes töötajatega ja

selleks võeti alltöövõtjad (I köite leht 176). Selle, kas tegemist sai üldse olla konkreetsete

ehitustööde tegemises seisneva teenuse osutamisega kaebajale, seavad kahtluse alla ka

BMC Houses OÜ juhatuse liikme väited, et tema juhitud äriühing tegeles alltöövõtu

vahendamisega või et tegemist oli vahendusteenusega (I köite lehed 138-141 ja II köite

lehed 44-46).

Kahtlusi süvendavad veelgi vastuolud kaebuse väidete ja maksumenetluses kogutud

erinevate seletuste vahel. Näiteks ei koostatud kaebuse väidetel üldse mingeid tööde

üleandmise akte, kuid BMC Houses OÜ juhatuse liige väitis, et aktid on olemas, ta otsib

need üles ja esitab (I köite lehed 138-141). Tema väidetava alltöövõtja Kalliskivimaailm OÜ

juhatuse liige aga ütles, et BMC Houses OÜ esindaja ei käinudki töid vastu võtmas, nende

üleandjaks kaebajale oli tema ning selle kohta vormistati ka aktid, millede üks eksemplar

jäi talle ja teine anti kaebajale (I köite lehed 142-144).

10. Lisaks muule heidab kaebaja maksuhaldurile ette uurimispõhimõtte rikkumist väites, et

talle on saadetud vaid mõni üksik päring ega ole välja selgitanud maksustamise

seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid. Selle sisukohaga pole kuidagi võimalik nõustuda.

Haldusmenetluse seaduse § 6 sisalduv uurimispõhimõte paneb haldusorganile kohustuse

selgitada välja kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral

koguga selleks tõendeid ka omal algatusel. MKS § 59 lg 1 sätestatu kohaselt on

maksumenetluses tõenditeks kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas

maksukohustuslaselt endalt, kolmandalt isikult, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt

saadud teave ja dokumendid. Seaduse § 11 lg-st 2 tulenevalt saab maksuhaldur

kaalutlusõiguse alusel otsustada, milliseid tõendeid on tal konkreetses asjas vajalik

koguda ning otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute

sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle.

Vaidlusaluses maksuotsuses sisalduvast asjaolude kirjeldusest ja kohtule esitatud

maksumenetluse dokumentidest nähtub, et maksuhaldur on kontrollinud kaebaja

raamatupidamise andmeid ning nõudnud nii temalt kui BMC Houses OÜ-lt ja

Kalliskivimaailm OÜ-lt korduvalt teavet ja tehingute toimumist tõendavaid dokumente (I

köite lehed 123-126 ja 151-156 ning II köite lehed 54-55). Samuti on kõigi nende

äriühingute juhatuse liikmetelt võetud vaidlusaluste tehingute toimumise asjaolude kohta

suulisi selgitusi (I köite lehed 138-144, 147-148 ja 176 ning II köite lehed 44-46) ja nad on

saanud selgitusi anda ka kirjalikult (II köite lehed 47-50 ja 56). Lisaks nõuti

dokumentaalseid tõendeid ka pangalt (I köite lehed 128-131).

11. Halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2 kohaselt võib kohus kaebuse

rahuldamata jätmisel lähtuda vaidlustatud haldusakti või kaebuse nõude kohta tehtud

vaideotsuse põhjendustest, kui ta nõustub neis esitatuga. Nii on põhjust toimida ka

käesolevas asjas. Vaidlustatud maksuotsus on maksukorralduse seaduse § 46 tulenevate

nõuetega igati kooskõlas. Selles on ära toodud piisava ulatusega põhjendused nii maksu

määramise põhjuste kui maksusummade arvutamise aluste ja metoodika suhtes ning ära

on toodud ka viited asjakohastele õigusaktidele. Kaebaja aga ei ole kohtule esitanud

midagi niisugust, mis annaks võimaluse maksuotsuse või selle peale esitatud vaide kohta

tehtud vaideotsuse põhjenduste ja järeldustega mittenõustumiseks. Seetõttu ei korda

kohus neis esitatut üle ning piirdub ainult sellega, mis on eelnevalt juba esitatud.

12. Eeltoodud järeldustel puudub Tartu Halduskohtul alus vaidlustatud maksuotsuse

tühistamiseks. Seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kuna maksuhaldur oma

menetluskulude hüvitamise kohta taotlust ja kuludokumente ei esitanud, jäävad nii tema

võimalikud kulud kui kaebaja poolt 750 euro suuruse riigilõivu ja 2104,50 euro suuruse

õigusabi kulu tasumisega kantud kokku 2854,50 euro suurune menetluskulu

halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane