1-14-9518/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 05.11.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-9518 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe

Prokurör

Tõlk

Enn Pustak

Tatjana

Šibajeva

Kohtuasi Viru Vangla materjalid F.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

F.R, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx Karistuse kandmise algus 13.05.2015 ja lõpp 13.12.2015.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.10.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta enne tähtaega F.R vangistusest tingimisi vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, ja prokurörile. F.R-ile

Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.09.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.R-i vangistusest tingim

isi enne tähtaega vabastamiseks. F.R Maakohtu 13.11.2014 on süüdi tunnistatud Tartu kohtuotsusega KarS § lg 2 p 4, 5 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga järgi ning talle mõisteti karistuseks 7 kohustusega täita KarS § 75 lg 1 p 1 6 ettenähtud kontrollnõudeid - . Viru Maakohtu 01.04.2015 määrusega pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 13.11.2014 otsusega F.R-ile mõistetud karistus 7 kuud vangistust. Karistusaja alguseks on 13.05.2015.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

F.R taotleb

enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul võtab ta vabanedes ennast töötuna arvele, aga tal on ka üks tuttav, kelle poole saab töökoha asjus pöörduda. Isik tunnistab oma alkoholisõltuvust ja lubab vabanedes teha ära kodeerimine. Uusi kuritegusid toime panna enam ei kavatse ja kriminaalhoolduse lubab läbida probleemideta. Leiab, et vabaduses on parem kui vanglas.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma Enn Pustak

seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta. ennetähtaegset Prokurör märgib, et innipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata k

temale korduvalt, viimati Tartu Maakohtu 13.11.2014 kohtuotsusega, antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes korduvalt . käitumiskontrolli nõudeid

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

F.R-i käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see imus täidet ting ud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vanglas kannab karistust neljandat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Praegune kuritegu on vargus, varasemalt on isikut aja suhtes karistatud röövimise, võimuesind vägivalla kasutamise (relvaga sihtis politseinikke), võimuesindaja solvamise ning varguste eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguri ks on alkoholi te sõltuvus ning grupimõju (mõjutatavus)

ja eesmärgiks majandusliku kasu saamine. d käitumiskontrollile on Eelnevad allutamise ebaõnnestunud. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama elukaaslase juurde ühiselamu tüüpi majutusasutusse - , seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et alates 10.08.2015 töötab kinnipeetav vanglas majandustööl koristajana. Samas puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalvõrgustik, kes suudaks teda materiaalselt aidata. Ootamas xxxx summas xxxx eurot kuus ei piisa kahe inimese on küll elukaaslane, kuid tema elementaarseks toimetulekuks. Samuti . puudub isikul vabanedes töökoht

Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholi Joobes olles sõltuvus. võib esineda vägivaldset käitumist. Isik ise probleemi ei tunnista.

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 75

% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 74 võivad

%. Ohustatud

olla nii avalikkus kui ka ametnikud. Oht seisneb varalises kahjus, mille saavutamiseks võib isik k seisneb oht ametnike solvamises. Oht asutada ka vägivalda. Samuti vägivalla kasutamises ja

on kõige tõenäolisem, ku jätkab alkoholi kuritarvita või majanduslike raskuste i isik mist ja/ tekkimisel. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses tõenäoline, kuna isikul puudub haridus, kogemus ja seda olukorras kus isik eriala, tööharjumus ning – vabaduses viibides ei ole eelnevalt ametlikult töötanud ja oli arvel Töötukassas ning samas on tal tasumata rahatrahve ning muid rahalisi nõudeid.

Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi kuritarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kiireid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks.

Vähem oluline pole ka asjaolu, et F.R-i elukaaslane on kriminaalse taustaga ning ühiselamu komanda di sõnul ei täida ühiselu reegleid. Sõpradeks on ka samas ühiselamus n

elavad isikud, kellest osa on samuti kriminaalse taustaga. Isik on ise tunnistanud, et tema käitumist võivad oluliselt mõjutada sõbrad ja nende arvamused.

Vangla iseloomustuse kohaselt ei suuda isik toime tulla negatiivsete emotsioonide ja stressirohkete olukordadega ning hetkeemotsioonide ajel on käitunud impulssiivselt. Eesmärkide nurjumise tagajärjel on käitunud enesehävituslikult. Probleemide teadvustamine on puudulik, strateegiad probleemide lahendamisel piiratud. Eesmärgid edaspidiseks eluks on olemas, kuid arusaam nende saavutamiseks on kohati naiivne. Isik on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduses katseaega, suhtub ühiskonnas kehtivatesse normidesse ükskõikselt ning tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest.

Lisaks märgib kohus et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse ,

kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel.

Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja j

ärelevalvele. Kui F.R pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et F.R-i puhul on tegemist kõrge

käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Anu Ammer Kohtunik