1-15-8004/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

05. november 2015 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-15-8004 (kohtueelses menetluses nr 15284000429) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Küllike Taits Süüdistatav

N.P

(isikukood XXX; elukoht

xxxxxxxxxx xxx xx-x xxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada N.P (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 3 (kolm) kuud;

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 17.- KarS § 18.09.2015, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistu

2 (kaks) kuud

73 lg 1 ja lg 3 alusel s

28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata N.P-le katseaeg 2 (kaks) vangistust 2 (kaks) kuud aastat ning mõistetud

28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui N.P ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; KarS N.P-lt lisakaristus § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ena ära mootorsõiduki juhtimisõigus ; tühistada tõkendina koha

3 (kolmeks) kuuks N.P-le ldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista

585 (viissada kaheksakümmend viis), riigi õigusabi N.P-lt sundraha tasu eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti

24 (kakskümmend neli)

riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud üksteist

611 (kuussada ) eurot 70 senti

tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2015 detsembrikuust igakuise a

menetluskulu osa 50 mend) eurot 98 senti (viisküm tasumine, kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) -

tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele korral, tervikuna;

2.2 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le

Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on -des 318 321, mille kohaselt sätestatud KrMS § – kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Ringkonna-

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2);

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse aadavaks ka ekättes toimiku süsteemi vahendusel;

3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.7 KrMS lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus § 248 süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt mootorsõiduki juhtimise

on N.P toime pannud kuriteona

joobeseisundis selles, et tema 17.09.2015.a kella 17.20 ajal juhtis KarS § 424 järgi, mis seisnes

Viljandimaal Suure-Jaani vallas Suure-Jaani-Navesti tee 3,6. kilomeetril mootorsõidukit

Mitsubishi Pajero riikliku registreerimisnumbriga XX XXX joobeseisundis - tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 EST ARDM-0074 näit lõpliku mõõtetulemusena 0,91 mg/l, kus lõplikust lugemist 1,0 mg/l on maha arvatud mõõtemääramatus 0,09 mg/l.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi KarS § 68 alusel arvata ja karistamiseks vangistusega 3 kuud.

eelv a karistuse hulka ja angistuses viibitud aeg 17.09.2015.a kuni 18.09.2015.a, so 2 päev kandmata karistuseks lugeda 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui N.P kaheaastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

50 lg 1 alusel KarS § võtta N.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks.

3.

ses Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetlu 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava -s 239, mille kohaselt k ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe avaldus ja kriminaalasja menetlemisel sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - mustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise va -le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja stavalt KrMS § 248 lg 1 p

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) -

2. jaos ( - ning 3. jaos ( -

; § 189 § 192).

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175.

4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundr ) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 aha, mis KrMS § 179 (Sundraha palgamäära, s. o 585 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri määrusest nr 166 ( 2013 ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. V (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud astavalt

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

sabi osutamisega kaasnevate kulude (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2 l uurimisel .1. Riigi õigusabi kohtueelse

Süüdistatava aitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud N.P k hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 24 eurot.

4.1.3. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. –

4.2. Menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s N.P arvestuslikult menetluskuludeks üüdistatavale

kokku: sundraha 585 eurot

24 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 , riigi õigusabi tasu eurot.

4.3. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud kohaselt s

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

3 kohaselt m

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades s o üüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. N.P on kahtlustatavana kinni peetud 17.-18.09.2015, seega on N.P viibinud eelvangistuses lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus-

2 päeva. KarS § 68 juures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik