1-15-8019/6 · 1-15-8019/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Summary
AI generatedT A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 05. november 2015 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-15-8019 (kohtueelses menetluses nr 15284000289) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Küllike Taits Süüdistatav T.H (isikukood XXX; elukoht xxxxx xxx ...
Full Text of the Judgment · 1-15-8019/6
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 05. november 2015 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-15-8019 (kohtueelses menetluses nr 15284000289) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Küllike Taits Süüdistatav
T.H
(isikukood XXX; elukoht xxxxx xxx xx xxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning
juhindudes
-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises
1. Tunnistada T.H (KarS)
süüdi § 424 järgi ja mõista talle karistusena karistusseadustiku
vangistus 3 (kolm) 74 lg 1 ja lg 3 kuud; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb
täielikult tingimisi kohaldamata; määrata (üks) aasta ning mõistetud T.H-le katseaeg 1
vangistust 3 (kolm) kuud T.H ei pane katseajal toime uut ei pöörata täitmisele, kui
kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata 75 lg-s T.H-le
käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks ; tühistada xxxxx xxx xx xxxxxxxxx T.H-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses
kohaldatavate muude abinõude osas:
2.1 välja mõista 585 (viissada kaheksakümmend , riigi õigusabi T.H-lt sundraha viis) eurot
tasu eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 16 (kuusteist) eurot 70 48 (nelikümmend kaheksa)
senti (sealhulgas ekspertiisitasu 14 eurot) 649 riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud
(kuussada nelikümmend üheksa) eurot 70 se järgmiselt: 1) nti tasumisele ositi aasta jooksul
alates 2015. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa eurot 15 a 54 (viiskümmend neli) senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu
osa tasumistähtaeg kuu 30 kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud -s menetluskulu osa
tasumata jätmisel või kokkuvõttes graafikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg tasumise , saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada:
3.1 kohtuotsuse peale edasikae -des 318 321, mille kohaselt
bamise kord on sätestatud KrMS § –
kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Ringkonna-
kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest;
2
3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3
kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;
3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle
pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;
3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust
menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pöörami süüdimõistetu on seks ei saadeta, kui rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad
kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;
3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad
kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse
koop ; ia või väljatrükk
3.7 KrMS lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus
§ 248 süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.
Süüdistus
Süüdistusest nähtuvalt mootorsõiduki juhtimise
on T.H toime pannud kuriteona
joobeseisundis selles, et tema 06.06.2015.a kella 01.50 ajal juhtis KarS § 424 järgi, mis seisnes
Viljandimaal Viljandi linnas Lääne 6 juures mootorsõidukit Audi A6 riikliku registreerimisnumbriga XXX XXX joobeseisundis Etanooli sisaldus veres 2,06 mg/g (+/- 0,07) ning põhjustas liiklusõnnetuse.
2.
e Kriminaalasjas sõlmitud kokkulep
Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.
Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava
süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi vangistusega 3 kuud. KarS § 74 lg 1 ja 3 ja karistamiseks
alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui T. üheaastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § H 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas;
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-
või töökoha vahetamiseks.
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3.
Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses
3.1.
Põhjendused süüdimõistmises
Kokkuleppemenetluse alus -s 239, mille kohaselt k on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.
3
Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et
kokkulepp avaldus ja kriminaalasja menetlemisel e sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi
- mustes
kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja
menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2. P
õhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude
liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) - 2. jaos ( - ning 3. jaos
( - . ; § 189 § 192) 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. 4.1.1. Sundraha
KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev
sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.
o 585 eurot.
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri määrusest nr 166 ( 2013 ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus.
4.1.2
. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud
kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja
) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §
45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud
-
kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu
arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud
(edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
4.1.2
.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel
Süüdistatava T.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. 4.1.3. Ekspertiisitasu
KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.
Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 14 eurot. – 4.1.4. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks
on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. – 4.2. Menetluskulud kokku
Kriminaalmenetluses on s T.H arvestuslikult menetluskuludeks kokku: üüdistatavale
sundraha 585 eurot 48 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 16,70 (14 , riigi õigusabi tasu +
2,70 eurot. )
4
4.3. Menetluskulude hüvitamine
KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtue menetluse kulude hüvitamine elses menetluses kriminaal
otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse
kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS
§ 189 lg 2).
KrMS § 180 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud lg 1 kohaselt s
süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist
seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi- mõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks
süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad al . usel välja mõista süüdistatavalt
Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulud kulud o e tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
5.
Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.
KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint
Kohtunik