3-13-1189/55 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.11.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-13-1189

Haldusasi

Oleg Gogini kaebus Loksa linna toimingu õigus-

vastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Oleg Gogin, esindaja Aleksei Smelov

Vastustaja – Loksa linn, esindaja adv Kristel Valk

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31.10.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Oleg Gogini apellatsioonkaebus ja Loksa linna

vastuapellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

13.10.2015

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Oleg Gogini apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Jätta Loksa linna vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 31.10.2014 otsuse haldusasjas nr 3-13-1189 reso-

lutsiooni p-d 2 ja 3 ning p 4 osas, millega O. Gogini menetluskulud jäeti 1130 eurot üle-

tavas osas tema enda kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Loksa lin-

nalt Oleg Gogini kasuks välja esimese astme menetluskulu 2400 (kaks tuhat nelisada)

eurot.

4. Mõista Loksa linnalt Oleg Gogini kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 331,25

eurot (kolmsada kolmkümmend üks eurot ja 25 senti).

5. Jätta Loksa linna apellatsioonimenetluse kulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 04.12.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

3-13-1189

2(9)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Loksa linnalehe „Loksa Elu“ 2010. aasta juunikuu väljaandes avaldati teade/artikkel

pealkirjaga „Riigikohus ei võtnud Oleg Gogini kassatsioonkaebust menetlusse“. Artiklis vii-

dati 12.01.2007 TV3 Seitsmestes Uudistes Loksa linnapea Helle Lootsmanniga tehtud interv-

juule ja artikli venekeelses tekstis sisaldusid muu hulgas järgmised laused: „Asi on selles, et

valimiskomisjoni esimees, uus jurist TM lindistas eile politseile eelnevalt teada andes tema

kui ametniku äraostmise katse. Altkäemaksu pakkus Oleg Gogin.“ (tl 5-6, 18 pöördel, 30, 67).

2. Oleg Gogin esitas 03.06.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 10.09.2014,

12.09.2014 ja 18.09.2014), milles palus tunnistada õigusvastaseks Loksa linna toiming, mis

seisnes ajalehe „Loksa Elu“ 2010. a juunikuu numbris kaebajat puudutava teate avaldamises,

ning mõista Loksa linnalt välja kaebajale tekitatud moraalse kahju hüvitis kohtu äranägemisel

määratud suuruses.

Kaebaja sai aprillis 2013. a teada, et Loksa linn avaldas juunis 2010. a Loksa linna ametlikus

väljaandes „Loksa Elu“ teate „Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse“, mille on

allkirjastanud

Loksa

linnavolikogu

esimees

RH

(avalikustatud

internetaadressil

http://www.loksa.ee/public/files/1-9%20vene.pdf). Teates avaldati, et Loksa linnapea H.

Lootsmann teatas TV 3 teleuudistes, et O. Gogin pakkus Loksa linna ametnikule TM-le alt-

käemaksu. Loksa linna teade on õigusvastane, sest teates levitati O. Gogini kohta ebaseadusli-

kult ja teadlikult halvustavaid ja tõele mittevastavaid andmeid, justkui oleks ta Loksa linna

ametnikule altkäemaksu pakkunud. Kaebaja kohta avaldatud informatsioon ei vasta tegelikku-

sele ja kahjustab tema mainet, teotab au ja väärikust, kuna teatest saab igaüks teha järelduse,

et O. Gogin tahtis toime panna kuriteo, pakkudes ametnikule altkäemaksu. Teate avaldamise-

ga tekitati kaebajale mittevaralist kahju. Alates juunist 2010 kuni käesoleva ajani on „Loksa

Elu“ internetiversioon koos teatega kättesaadav kõikidele interneti kasutajatele. Seega kahju

tekitamine jätkub.

O. Gogin esitas linnapea vastu Harju Maakohtusse hagiavalduse, nõudes avaldatud informat-

siooni ümberlükkamist. Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus jätsid O. Gogini hagi

rahuldamata, Riigikohus kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud.

Vastustaja väide, et teade on väärtushinnang, mitte faktiväide, ei ole õige. Lause „Oleg Gogin

pakkus Loksa linna ametnikule TM-le altkäemaksu“ on faktiväide. Vastustaja ei ole tõenda-

nud, et kaebaja pakkus ametnikule altkäemaksu. Põhja Politseiprefektuuri 19.01.2007 teatise-

ga kriminaalmenetluse mittealustamise kohta teatati Loksa Linnavalitsusele, et O. Gogini

11.01.2007 vestluses ametnik TM-ga puuduvad kuriteo tunnused. Seega oli Loksa linn tead-

lik, et O. Gogini vestluses ametnik TM-ga puuduvad kuriteo tunnused. H. Lootsmann ei ole

öelnud 12.01.2007 TV3 uudistes, et O. Gogin pakkus altkäemaksu. See on Loksa linna oma-

3-13-1189

3(9)

poolne täiendus. Loksa linn avaldas vale täienduse pahatahtlikult selleks, et kahjustada kaeba-

ja mainet. Tegemist on Loksa linna ametliku teatega, kuna „Loksa Elu“ on Loksa linna väl-

jaanne (väljaandjaks on Loksa Linnavalitsus) ning Loksa linna teate allkirjastas Loksa Linna-

volikogu esimees RH.

Kõik vastustaja esitatud faktilised asjaolud on paljasõnalised ja tõendamata ning need tuleb

jätta arvestamata. Tõele ei vasta vastustaja väide, et nii vana artikkel ei ole enam internetist

kättesaadav. Tegelikkusele ei vasta vastustaja väide, et samadel asjaoludel on kaebaja juba

ühel korral tsiviilkohtumenetluses üritanud kahju hüvitamist nõuda (tsiviilasi nr 2-07-1729).

Vastustaja väide, et tsiviilasjas nr 2-07-1729 menetleti samu asjaolusid, ei vasta tegelikkusele.

3. Loksa linn vaidles kaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta või alternatiivselt

rahuldada kaebus osaliselt, jättes kaebuse rahuldamata osas, millega nõutakse mittevaralise

kahju hüvitamist.

Artikli avaldamine ei olnud õigusvastane ja selles sisalduv ei riku kaebaja õigusi, mistõttu

puudub ka põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja kaebaja väidetava õiguste rikkumise vahel.

Käesoleva kaebusega sisuliselt identse hagi H. Lootsmanni vastu ebaõigete andmete ümber

lükkamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-07-1729) on kaebaja juba korra

esitanud. Harju Maakohus asus seisukohale, et kaebaja ei saa nõuda au teotavate andmete üm-

berlükkamist, kuna tegemist oli väärtushinnanguga ja selline informatsioon ei sisalda and-

meid. Samuti leidis kohus, et H. Lootsmanni väited ei olnud ebakohased väärtushinnangud.

Ka käesolevas vaidluses leiab kaebaja, et vastustaja on tema õigusi rikkunud, kuna artiklis on

viidatud samale juhtumile. Sisuliselt on tegemist samasisuliste väärtushinnangutega, erinev on

üksnes nende avaldamise koht. Olukorras, kus tsiviilkohtumenetluses on täpselt samasisulise

asjaga tegelenud kolm kohtuastet ja leidnud, et kaebaja õigusi ei ole rikutud, ei saa halduskoh-

tumenetluses asuda teistsugusele seisukohale.

Asjas puudub mittevaraline kahju, mida hüvitada. Kaebaja on ise oma tegevusega põhjustanud

sellise õiguspärase väärtushinnangu avaldamise, mistõttu ei ole kaebajale mingit õigusvastast

ja süülist kahju tekitatud. Kaebaja poolt väljatoodud väärtushinnangute avaldamine tuleks

lugeda õiguspäraseks ka juhul, kui kohus leiaks, et kaebaja kohta avaldatud väärtushinnangud

on ebakohased. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 3 kohaselt ei loeta andmete või asjaolu

avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja

kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ei ole ebakohase väärtushinnangu avaldamise läbi toimunud isikli-

ku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega

kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Vastustajal oli väärtushinnangute

avaldamiseks õigustatud huvi, kuna avalikkusele on oluline anda informatsiooni selle kohta,

mis Loksa linnas toimub. Väärtushinnangu asjakohasus on kohtumenetluses kinnitust leidnud.

Arvestada tuleb ka sellega, et artikkel on avaldatud enam kui kolm aastat tagasi. Kui artikkel

oleks mõjutanud isikute arvamust kaebajast, oleks ta saanud artikli olemasolust teada juba

varem kui kolm aastat pärast artikli ilmumist. Lisaks on kaebaja avaliku elu tegelane, millest

tulenevalt peab ta taluma oma tegevuse suhtes avaldatud kriitikat enam kui mistahes tavaline

isik. Kaebaja pole tõendanud, et vaidlusaluses artiklis sisalduvad ja tema poolt vaidlustatud

andmed on ebaõiged ja tema au eriti teotavad, mistõttu on mittevaralise kahju nõue alusetu ja

paljasõnaline.

Isegi juhul, kui riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 2 sätestatud eeldused oleks täidetud,

ei oleks rikkumise heastamiseks vajalik kahju rahaline hüvitamine. Mittevaralise kahju koha-

seks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise asemel olla ka kohtuotsusega kahju

põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine.

3-13-1189

4(9)

Vaidlusalune teade on sisuliselt refereering TV3 uudistest ning see sisaldab tsitaati H. Loots-

manni intervjuust. Tegemist ei olnud uue väite või asjaoluga või Loksa linna seisukohaga,

vaid H. Lootsmanni öeldud sõnadega, mis on vastavalt uudistes öeldule lehes kirja pandud.

Loksa linn ei ole vaidlusaluses artiklis väljendanud seisukohta küsimuses, kas kaebaja andis

või ei andnud altkäemaksu. Artikli eesmärk oli üksnes kirjeldada uudistes öeldut. Vastustaja ei

saa ise muuta H. Lootsmanni poolt intervjuus antud ütlusi ja kajastada avalikkusele väärin-

formatsiooni. Kaebaja väide, et vaidlusalune ajaleheartikkel on kõigile kättesaadav, ei vasta

tõele, kuna tegelikkuses ei ole nii vana artikkel enam internetist kättesaadav.

4. Tallinna Halduskohus tunnistas 31.10.2014 otsusega õigusvastaseks Loksa linna toi-

mingu – Loksa linnalehe „Loksa Elu“ 2010. a juunikuu venekeelses väljaandes avaldatud ar-

tiklis „Riigikohus ei võtnud Oleg Gogini kassatsioonkaebust menetlusse“ valeväite „Altkäe-

maksu pakkus Oleg Gogin“ esitamise (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata O. Gogini nõude

mõista Loksa linnalt välja kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel

määratud suuruses (resolutsiooni p 2); mõistis Loksa linnalt O. Goginile välja tema kantud

menetluskulude katteks 1130 eurot (resolutsiooni p 3) ning jättis O. Gogini ülejäänud menet-

luskulud ja Loksa linna menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 4).

Vaidlus puudub selles, et vaidlusaluses artiklis kajastatud endise Loksa linnapea H. Loots-

manni intervjuus 12.01.2007 TV3 Seitsmestes Uudistes ütles H. Lootsmann järgmist: „Asi on

selles, et valimiskomisjoni esimees, uus jurist TM lindistas eile politseile eelnevalt teada antu-

na, kuidas seda öelda, äraostmiskatse, kus teda kui ametnikku taheti ära osta. Äraostja oli

Oleg Gogin.“ Samuti ei ole vaidlust selles, et O. Gogini hagi H. Lootsmanni vastu ebaõigete

andmete ümber lükkamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-07-1729) jäeti

Harju Maakohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus rahuldamata ning Riigikohus O. Gogini kas-

satsioonkaebust menetlusse ei võtnud. Sealjuures asus Harju Maakohus 30.09.2008 otsuses

seisukohale, et kaebaja ei saa nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna tegemist oli

väärtushinnanguga ja selline informatsioon ei sisalda andmeid. Samuti leidis kohus, et H.

Lootsmanni väited ei olnud ebakohased väärtushinnangud.

Seega, kui Loksa linn oleks ajalehe „Loksa Elu“ vaidlusaluses venekeelses artiklis tsiteerinud

õigesti H. Lootsmanni sõnu, ei saaks olla tegemist õigusvastase toiminguga, mis võiks kahjus-

tada kaebaja mainet ja/või teotada tema au ja väärikust. Kohaliku omavalitsuse tegevuse üks

põhimõtteid on tegevuse avalikkus, mis tähendab ka vastava linna või valla elanike teavita-

mist olulistest, avalikkust huvitavatest asjaoludest. Olukorras, kus O. Gogini (kes on olnud ka

vallavolikogu esimees) ja Loksa linna vahel on olnud arvukalt kohtuvaidlusi ning antud juhul

oli kaebaja süüdistanud linnapead teleesinemises valeandmete esitamises, oli põhjendatud

valla ajalehes vallaelanike informeerimine, kuidas kulgesid ja lõppesid konkreetsed kohtu-

vaidlused, sh nimetatud hagiasi H. Lootsmanni vastu.

Kohus eeldab, et kuivõrd kohaliku omavalitsuse asjaajamise keel on eesti keel ja ajalehe

„Loksa Elu“ uudiste leheküljel avaldatud artikli allkirjastas Loksa Linnavolikogu esimees RH,

siis on artikkel algselt koostatud eesti keeles. Kohtule nimetatud algteksti esitatud ei ole. Küll

on aga kohtu käsutuses koopia eestikeelse ajalehe „Loksa Elu“ artiklist „Oleg Gogin kaotas ka

ringkonnakohtus“, kus on tsiteeritud H. Lootsmanni intervjuu viimast lauset õigesti – „Äraost-

ja oli Oleg Gogin“ (tl 120). Samas vastutust kannab ikkagi Loksa linn, sest ajalehe väljaandja

on Loksa Linnavalitsus. Samuti ei saa olla kahtlust, et venekeelses tekstis öeldu tähendab alt-

käemaksu andmist (kuigi eelnevas lauses on räägitud ka äraostmiskatsest) ja H. Lootsmann ei

ole väitnud, et O. Gogin oleks altkäemaksu pakkunud. Kui „äraostmine“ on kõnekeelne ter-

min ja väärtushinnang, siis „altkäemaks“ on konkreetne juriidiline termin ning selle andmi-

ne/lubamine/pakkumine on karistusseadustiku järgi kvalifitseeritav süütegu. Kui artiklis väi-

detakse, et „Altkäemaksu pakkus Oleg Gogin“, siis ei ole enam tegemist väärtushinnanguga,

3-13-1189

5(9)

vaid konkreetse fakti esitamisega. PS § 22 lg 1 järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi

olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Et kaebajat ei ole alt-

käemaksu andmises/pakkumises või selle katses süüdi mõistetud (keeldutud on ka kriminaal-

menetluse alustamisest pistise andmist käsitleva paragrahvi alusel, tl 95), on tegemist valeväi-

tega/valeandmete esitamisega ja järelikult ka vastustaja õigusvastase toiminguga. Kuivõrd

niisugune valeväide esitati vallaelanike seas levitatavas ajalehes ja interneti väljaandes, oli

ajaleht kättesaadav ka laiemale avalikkusele, siis on kahtlemata valeväite esitamine iseenesest

juba O. Gogini subjektiivseid õigusi rikkuv ja tema mainet kahjustada võiv. Lisaks tuvastas

kohus kohtuistungil, et kõnealune artikkel on internetist siiani kättesaadav.

Vaatamata eeltoodule ei ole põhjendatud vastustajalt kaebaja kasuks mittevaralise kahju hüvi-

tise väljamõistmine. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et põhiõiguste rikkumine või riive ei

pruugi endaga alati kaasa tuua kahju hüvitamist rahas. See oleneb asja sisulisel menetlemisel

välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele. Mitte-

varalise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise asemel olla ka

kohtuotsusega kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine (vt nt

Riigikohtu 20.10.2011 määrus nr 3-3-1-43-11 (p 18), 11.12.2009 otsus nr 3-3-1-80-09 (p 12),

05.10.2006 otsus nr 3-3-1-44-06 (p 14)). Kaebaja ei ole tõendanud, et rikkumine oleks olnud

niivõrd intensiivne (raske), et selle hüvitamine oleks vajalik rahas. Kaebaja väited tema maine

olulisest kahjustamisest on paljasõnalised ning objektiivsed asjaolud ei kinnita seda samuti.

Kaebaja väitel sai ta 2010. a juunis avaldatud teatest teada 2013. a aprillis. Kohtusse pöördus

kaebaja alles 03.06.2013, s.t 3 aastat pärast artikli ilmumist. Kuni artiklist väidetava teada-

saamiseni ei olnud artikkel seega kaebajale mingit tuntavat negatiivset mõju avaldanud, vasta-

sel korral oleks ta sellest varem teada saanud. Loogiline on, et just ilmumise järgselt oleks

pidanud artikli võimalik negatiivne mõju kaebajani jõudma. Et see nii ei olnud ja kaebaja sai

sellest teada ligi kolme aasta möödudes, siis ainuüksi see asjaolu kinnitab, et intensiivset au ja

väärikuse riivet ei ole olnud. Ka nn äraostja kuulsus ei ole oluliselt meeldivam kui nn altkäe-

maksuandja kuulsus. Kõnekas on ka fakt, et pärast tema kohta käivast artiklist ja selles sisal-

duvast valeväitest teadasaamist ei pöördunud kaebaja koheselt Loksa linna poole kohustamis-

nõudega (kõrvaldada eksitav artikkel internetist, esitada õiendus vms). Kohtuistungil esitatud

väide, et O. Gogin palus artikli kustutada, aga sellest keelduti, on paljasõnaline. Kohtule pole

esitatud ei vastavat pöördumist ega keeldumist, samuti pole algses kaebuses niisugustele as-

jaoludele isegi viidatud. Ka kohtule ei ole sellekohaseid nõudeid esitatud. Seega ei ole kaebaja

olnud tegelikult huvitatud oma õiguste (maine) kiirest taastamisest, naturaalrestitutsiooni ko-

haldamisest, vaid on asunud kohe rahalist hüvitist taotlema. RVastS § 7 lg 1 näeb rahalise

hüvitise ette üksnes siis, kui muud võimalused on ammendunud. Toodud asjaoludel on artiklis

esitatud valeväitega kaebajale tekitatud mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks käeso-

leva kohtuotsusega Loksa linna toimingu õigusvastasuse tuvastamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Oleg Gogin palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2

ja teha selles osas uus otsus, millega mõista vastustajalt välja kaebajale tekitatud mittevaralise

kahju hüvitis kohtu äranägemisel määratud suuruses. Samuti palub apellant tühistada haldus-

kohtu otsuse resolutsiooni p 4 osas, milles kohus jättis kaebaja ülejäänud menetluskulud tema

enda kanda ning teha uus otsus, millega mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja tema kantud

menetluskulude katteks täiendavalt 1270 eurot.

Kohtuotsus on vastuoluline. Kuna kaebaja palus kohtul otsustada hüvitise väljamõistmine

kohtu äranägemisel, siis on nii hüvitise väljamõistmine kui ka selle välja mõistmata jätmine

3-13-1189

6(9)

nõude rahuldamine. Seega kohus tegelikult rahuldas kaebaja nõude mittevaralise kahju hüvi-

tamiseks, kuna leidis oma äranägemisel, et hüvitist pole vaja välja mõista. Seetõttu on ebaõige

otsuse resolutsioon jätta kaebaja nõue rahuldamata. Resolutsioon oleks pidanud olema sõnas-

tatud „Mitte mõista Loksa linnalt välja kaebajale tekitatud moraalse kahju hüvitis“. Kaebaja

nõude rahuldamist tõendab ka see, et kohus pidas mittevaralise kahju hüvitamise kohaseks

viisiks Loksa linna toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Kohus leidis otsuses, et teate aval-

damine on õigusvastane ja sellega on kahjustatud kaebaja mainet. Seega on kaebajal õigus

saada mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist.

Ebaõige on kohtu seisukoht, et kaebaja peab moraalse kahju hüvitamiseks tõendama tema

mainele kahju tekitamise intensiivsust, kahju olemasolu ja selle suurust (vt Riigikohtu

17.10.2001 otsus nr 3-2-1-105-01). Samuti on ebaõige kohtu seisukoht, et moraalse kahju hü-

vitamiseks pidi kaebaja eelnevalt pöörduma vastustaja poole kohustamisnõudega. Riigikohus

leidis 11.10.2006 otsuses nr 3-3-1-71-06, et isikul, kes on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevuse tõttu kahju kandnud, on võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvalda-

mise nõude vahel. Ebaõige on ka kohtu seisukoht, et kaebajal tekib kahju rahalise hüvitamise

nõudeõigus alles pärast teiste õiguskaitsevahendite ammendumist ning kui taotletavat eesmär-

ki pole võimalik saavutada tühistamis- ja kohustamiskaebuste kaudu. Teade on internetis ava-

likult kättesaadav ning vastustaja toimingut ei ole võimalik tagasi pöörata ja tühistada.

Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et Loksa linna õigusvastase toiminguga kaebajale moraalse

kahju tekitamine on hüvitatud kohtuotsuses Loksa linna toimingu õigusvastasuse tuvastamise-

ga. Kohus tuvastas, et teate avaldamine on õigusvastane ja sellega on tekitatud kaebajale mit-

tevaraline kahju. Kohus oleks pidanud tulenevalt VÕS § 134 lg-st 2 määrama kaebajale mitte-

varalise kahju hüvitiseks mõistliku rahasumma. Kohtuotsus on ebaõiglane. Kohtumenetlus

kestis ebamõistlikult kaua (ligi 1,5 a). Menetluskulude osaliselt kaebaja kanda jätmisega ko-

hus sisuliselt karistas kaebajat ning kaebajale tekitatud kahju suurenes veelgi.

Kohus jättis ebaõigesti arvestamata vastustaja tegevuse, teate avaldamise asjaolud ja ajalise

kestvuse: teates on kirjas, et kaebaja pakkus altkäemaksu, millest lugeja järeldab, et see on

tõendatud fakt; teade kahjustab olulisel määral kaebaja mainet; vastustaja oli teadlik, et teates

avaldatu on vale, seega tema tegevus oli pahatahtlik; teade on alates 2010. aastast internetis

piiramatule arvule inimestele kättesaadav ning paberkandjal on teadet levitatud Loksa linnas;

Loksa linn on seisukohal, et teade on õige ega soovinud viga parandada.

6. Loksa linn palub vastuapellatsioonkaebuses ja vastuses apellatsioonkaebusele tühis-

tada halduskohtu otsus osas, milles kohus tunnistas õigusvastaseks Loksa linna toimingu (re-

solutsiooni p 1), jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning kaebaja ja vastustaja menetlusku-

lud kaebaja kanda.

Kohus on ekslikult tõlgendanud artikli venekeelseid lauseid ning jõudnud valele järeldusele.

Artikkel on suunatud eelkõige Loksa linna elanikele, kellel ei ole õigusalast haridust. Tava-

inimene ei erista sõnu „äraostja“ ja „altkäemaksu andja“. Ajakirjanduses kasutatuna on tege-

mist sisuliselt sarnaste väärtushinnangutega, mis on mõlemad negatiivse varjundiga ja olid

mõistlikult kohased. Põhjendatud ei ole artiklist ühe lause või sõna eraldamine ja selle eraldi

analüüsimine, artiklit tuleb lugeda tervikuna. Artiklis esitati kaks lauset: „Asi on selles, et va-

limiskomisjoni esimees uus jurist TM lindistas eile politseile eelnevalt teada antuna tema kui

ametniku äraostmiskatse. Altkäemaksu pakkus Oleg Gogin“. Nendest teine lause täpsustab

esimest ehk äraostmiskatsega seonduvat. Artiklist ei saa teha järeldust, et kaebaja on andnud

altkäemaksu karistusseadustiku tähenduses. Arvesse tuleb võtta ka seda, et artikkel ja sõna

„äraostja“ on vene keeles. „Äraostja“ on kõnekeele väljend ning seda on väga keeruline vene

keelde tõlkida, sest sõnale ei ole täpset venekeelset vastet. Seetõttu asendati sõna selle tähen-

3-13-1189

7(9)

dusega kõige sarnasema sõnaga. Artikli äraostmisega seonduv informatsioon on väärtushin-

nang ning mõistlikult kohane. Seega on tegemist õiguspärase informatsiooniga.

Kaebaja mittevaralise kahju nõue ei ole põhjendatud juba ainuüksi seetõttu, et kaebaja kohta

ei ole õigusvastaseid väiteid esitatud. Kui kohus siiski leiab, et vastustaja tegevus oli õigus-

vastane, siis ei ole kahju hüvitamine põhjendatud. Kaebajale ei ole kahju tekitatud. Kaebaja on

pigem ise oma tegevuse ja käitumisega mõjutanud avalikkuse hoiakut negatiivses suunas.

Vastustaja ei ole süüliselt kaebaja õigusi rikkunud. Isegi kui lugeda tõlge ebatäpseks, ei ole

artiklit avaldatud eesmärgiga rikkuda süüliselt kaebaja õigusi. Tõlge tehti selliselt, et see an-

naks võimalikult täpselt edasi intervjuu mõtte. Mittevaralise kahju hüvitamine rahas ei ole

põhjendatud. Väidetavat kahju on võimalik kõrvaldada RVastS §-des 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamine on kahju hüvitamise eri-

vorm, mis kuuluv hüvitamisele vaid erandjuhtudel. Seetõttu on põhjendatud ka kohtu seisu-

koht, et kohus peab esmalt tuvastama riive intensiivsuse ja seejärel otsustama, kas mittevarali-

se kahju hüvitamine on vajalik. Kaebaja on avaliku elu tegelane ning peab taluma oma tege-

vuse suhtes avaldatud kriitikat enam kui tavaline isik. Kaebaja ei ole tõendanud, et artiklis

sisalduvad ja vaidlustatud andmed on tema au eriti teotavad, mistõttu on mittevaralise kahju

nõue alusetu. Mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib olla ka kohtuotsusega kah-

ju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine. Arvesse tuleks võtta ka

vastustaja süü vormi ja raskust ning seda, et artikkel avaldati enam kui kolm aastat tagasi.

Samuti ei ole artikkel veebilehel enam kättesaadav.

7. Oleg Gogin palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb enda kõigi vara-

semate seisukohtade juurde.

Lause „Altkäemaksu pakkus Oleg Gogin“ on faktiväide, mitte väärtushinnang. Vastustaja ei

ole tõendanud, et O. Gogin pakkus altkäemaksu, seega väide ei vasta tegelikkusele ja vastusta-

ja toiming on õigusvastane. Ebaõige on vastustaja väide, et artikkel ei ole internetiväljaandes

kättesaadav. Loksa linn ei ole artiklit siiani kustutanud. Kaebaja näitas artiklit ka halduskohtu

istungil arvutist ning see on fikseeritud istungiprotokollis.

Põhjendamata ja tõendamata on vastustaja väide, et sõnadel „äraostmine“ ja „altkäemaksu

lubamine“ on vene keeles üks ja sama tähendus. Tähtsust ei omagi seletused, kuidas peab

olema sõna „äraostmine“ vene keelde tõlgitud. Tähtis on see, et vene keeles teatati, et „Alt-

käemaksu pakkus Oleg Gogin“ ja venekeelne lugeja saab sellest aru just nii, nagu on vene

keeles kirjas. Väljaandes ei ole kirjas, et tegemist on tõlkega. Kuna väljaandjaks on Loksa

Linnavalitsus, siis Loksa linn vastutab selle eest, et venekeelne tekst oleks seaduslik ja õige.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

8. Vstustaja vastuapellatsioonkaebus jääb täies ulatuses rahuldamata ja kaebaja apellatsioon-

kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhiseisukohtadega, et vaidlustatud toiming oli õi-

gusvastane ning kaebajale põhjustati sellega mittevaraline kahju. Halduskohus on otsust selles

osas piisavalt põhjendanud ega ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks tuua kaasa

kohtuotsuse tühistamise. Vastustaja vastuapellatsioonkaebus ei sisalda väiteid, mida haldus-

kohus ei oleks juba piisava põhjalikkusega käsitlenud. Halduskohtu sellekohaste põhjenduste-

ga nõustudes ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks otsuse põhjen-

dusi korrata.

3-13-1189

8(9)

10. Kaebaja apellatsioonkaebust ei pea ringkonnakohus põhjendatuks osas, milles palutakse

uue otsusega mõista vastustajalt välja mittevaralise kahju eest rahaline hüvitis. Iga põhiõiguste

rikkumine ei pruugi kaasa tuua kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asja menetlemisel väl-

ja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas kohtu hinnangust rikkumise raskusele. Ringkonna-

kohus on seisukohal, et kaebaja õiguste rikkumine ei olnud sedavõrd raske, et õigustaks

RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Kaebaja seisukohta, et vastus-

taja süü vormiks oli tahtlus, ringkonnakohus ei jaga.

12. HKMS § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest

hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel

välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud

haldusakti või toimingu õigusvastasuse.

13. Halduskohus luges praegusel juhul mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetuks,

kuid pidas hüvitise väljamõistmise asemel kaebaja rikutud õiguste heastamise kohaseks alter-

natiiviks kohtuotsuse resolutsioonis tuvastada kahju põhjustanud toimingu õigusvastasuse.

Sellega tuleb lugeda tuvastamisnõue täielikult rahuldatuks ning hüvitamisnõue osaliselt rahul-

datuks (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-3-12, p 46). Halduskohus on seega ebaõigesti jätnud otsu-

se resolutsiooni p-ga 2 hüvitamisnõude rahuldamata. Sel põhjusel tühistab ringkonnakohus

halduskohtu otsuse resolutsiooni p-i 2. Ringkonnakohtul ei ole vaja teha nimetatud osas uut

otsust, sest muu hulgas hüvitamisnõude osaline rahuldamine kajastub juba halduskohtu otsuse

resolutsiooni p-s 1, millega kohus tuvastas kahju põhjustanud toimingu õigusvastasuse.

II

14. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja esimese astme menetluskulude jaotamisega haldus-

kohtu otsuses märgitud viisil.

15. Kaebaja kandis esimese astme kohtus menetluskulu kokku 2400 eurot, sh riigilõiv 275

eurot (kaebuse esitamisel 250 eurot ja määruskaebuse esitamisel 15 eurot) ning esindaja kulu

2135 eurot. Vaatamata vastustaja vastuväitele (vastustaja hinnangul oli mõistlik kulu 1000

eurot), ei pidanud halduskohus õigeks kaebaja esindaja kulu HKMS § 108 lg 6 alusel vähen-

dada ning sellega ringkonnakohus nõustub. Kohus mõistis otsuse resolutsiooni p-ga 3 kaebaja

kantud menetluskuludest vastustajalt välja 1130 eurot (sh riigilõiv 15 eurot tuvastamisnõude

ja 15 eurot määruskaebuse eest ning esindaja kulu 1100 eurot). 1130 eurot ületavas osas jättis

kohus kaebaja menetluskulud otsuse resolutsiooni p-ga 4 kaebaja enda kanda. Sellist menet-

luskulude jaotust põhjendas kohus viitega HKMS § 108 lg-le 2 (kaebuse osalise rahuldamise

korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega) ning asjaoluga, et

kahju hüvitamise nõude osas jääb kaebus rahuldamata.

16. Nagu ringkonnakohus eespool märkis, ei ole hüvitise väljamõistmise asemel kahju põh-

justanud toimingu õigusvastasuse tuvastamise korral tegemist olukorraga, kus hüvitamisnõue

jääb rahuldamata, vaid hüvitamisnõude osalise rahuldamisega. Lisaks on Riigikohus pidanud

õiglaseks vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmist täies ulatuses, kui mittevaralise kahju

eest hüvitise nõudmise eeldused on asjas täidetud, kuid hüvitis jääb välja mõistmata õiguste

rikkumise vähese raskuse tõttu (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-3-12, p 49). Kohtupraktikat ar-

vestades tuleb kaebaja esimese astme kulud mõista vastustajalt välja täies ulatuses. Seetõttu

tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse resolutsiooni p-i 3 ning resolutsiooni p-i 4 osas,

millega jäeti kaebaja menetluskulu 1130 eurot ületavas osas tema enda kanda. Ringkonnako-

hus teeb tühistatud osas uue otsuse ning mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja esimese

astme menetluskulu 2400 eurot täies ulatuses.

3-13-1189

9(9)

17. Kaebaja õigus menetluskulu hüvitamisele täies ulatuses tähendab ühtlasi seda, et vastusta-

ja esimese astme kulu jääb täies ulatuses vastustaja enda kanda, sõltumata hüvitamiskaebuse

osalisest rahuldamisest ning sellest, kas hinnata vastustaja poolt välise õigusabi kasutamine

praeguses asjas vajalikuks ja põhjendatud kuluks HKMS § 108 lg 6 mõttes või mitte. Haldus-

kohus jättis lõpptulemusena otsuse resolutsiooni p-ga 4 Loksa linna esimese astme menetlus-

kulu (2574 eurot) õigesti vastustaja enda kanda ning selles osas jääb halduskohtu otsus muut-

mata.

III

18. Jagamist vajavad ka apellatsioonimenetluse kulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse

osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

19. Kaebaja apellatsioonimenetluse kuludeks on riigilõiv 250 eurot ja esindaja kulu 1265 eu-

rot, kokku 1515 eurot. Esindaja kulu kandmist tõendavad 09.10.2015 arve ja 09.10.2015 mak-

sekorraldus. Kaebaja kulude näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga HKMS § 108 lg

6 mõttes. Esindaja kulu suurus on osutatud teenuse mahtu arvestades põhjendatud.

20. Vastustaja apellatsioonimenetluse kuludeks on riigilõiv 15 eurot ja esindaja kulu 1989

eurot, kokku 2004 eurot. Esindaja kulu kandmist tõendavad 31.10.2014, 31.12.2014,

31.01.2015 ja 14.10.2015 arved ning 19.11.2014, 21.01.2015, 23.02.2015 ja 14.10.2015 mak-

sekorraldused. Esindaja kulu suurus on osutatud teenuse mahtu arvestades põhjendatud.

21. Arvestades asjaolu, et vastustaja vastuapellatsioonkaebus on ühtlasi vastus kaebaja apel-

latsioonkaebusele ning vastuapellatsioonkaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, jäävad vas-

tustaja apellatsiooniastme menetluskulud vastustaja enda kanda.

22. Ringkonnakohus rahuldab kaebaja apellatsioonkaebuse osaliselt. Kaebaja ei saavuta apel-

leerimise põhieesmärki, sest kohtuotsuse resolutsiooni p-i 2 tühistamisele vaatamata ei tee

ringkonnakohus uut otsust kaebaja soovitud rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Põhivaidluse

osas ringkonnakohus halduskohtu otsust sisuliselt ei muuda ning kaebaja saavutab vaid me-

netluskulude väljamõistmise halduskohtu poolt rahuldamata jäetud osas. Menetluskulude ja-

gamisel arvestab ringkonnakohus ka seda, et kui kaebaja oleks vaidlustanud kohtuotsust üks-

nes menetluskulude jagamise osas, oleks ta pidanud maksma apellatsioonkaebuse esitamisel

riigilõivu 250 euro asemel 15 eurot. Seega pole riigilõivu osas põhjendatud lähtuda apellat-

sioonkaebuse rahuldamise proportsioonist ning riigilõiv tuleb vastustajal hüvitada kaebajale

15 euro ulatuses. Apellatsioonkaebuse rahuldatud osaks hindab ringkonnakohus 25% ning

sellest lähtudes tuleb kaebaja teise astme esindaja kuludest vastustajal hüvitada 316,25 eurot.

Kokku mõistab ringkonnakohus vastustajalt kaebaja kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu

331,25 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets