3-14-51964/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 4. november 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51964 Haldusasi I.K.i kaebus Raasiku Vallavalitsuse 12.08.2014 korralduse nr 224 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja: I.K., esindaja advokaat Toomas Laanemaa Vastustaja: Raasiku vald, esindaja Raivo Uukkivi Kolmas isik: M.L. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada I.K.i kaebus ja tühistada Raasiku Vallavalitsuse 12.08.2014 korraldus nr 224. 2. Mõista Raasiku vallalt I.K.i kasuks välja riigilõiv summas 30 eurot. Muus osas jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. 3. Sekretäril edastada kohtuotsus seaduses sätestatud korras menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt 04.12.2015. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 04.09.2014 saabus Tallinna Halduskohtule I.K.i kaebus Raasiku Vallavalitsuse 12.08.2014 korralduse nr 224 tühistamiseks.

2 Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles kaebaja palus peatada Raasiku Vallavalitsuse 12.08.2014 korralduse nr 224 kehtivuse ja keelata tõkkepuu rajamise asukohaga Harju Maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Kütisauna kinnistu kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

2. 19.09.2014 määrusega võttis kohus I.K.i kaebuse menetlusse ja rahuldas I.K.i esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Raasiku Vallavalitsuse 12.08.2014 korralduse nr 224 kehtivuse ja keelas tõkkepuu rajamise asukohaga Harju Maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Kütisauna kinnistu kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Sama määrusega kaasas kohus menetlusse kolmandate isikutena M.L. ja V. S.

15.07.2015 määrusega otsustas kohus, et seoses kolmanda isiku V. S. surmaga tuleb lubada üldõigusjärgluse korras astuda kolmanda isiku V. S. asemel menetlusse M.L.l. Ühtlasi määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ning määras menetlusosalistele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja ning kohtuotsuse kuulutamise aja.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

3. Kaebaja palub tühistada Raasiku Vallavalitsuse 12.08.2014 korralduse nr 224 alljärgnevatel põhjustel.

3.1. Kaebaja selgitab, et talle kuulub Raasiku vallas, Mallavaere külas Artali kinnistu (kinnistusregistriosa nr 8985302), mille koosseisus on katastriüksus katastritunnusega 65102:001:008, pindlaga 42,58 ha (edaspidi kinnistu).

3.2. Kinnistul asub kaebajale kuuluv elamu koos kõrvalhoonetega, mille kaebaja omandas 1985. aastal ning mida kaebaja nimetatud ajast kasutab koos perekonnaga elamiseks. Lisaks elamule on kaebaja poolt kinnistule rajatud avalikuks kasutamiseks mõeldud spordirajatis – väliujula koos paadisillaga, mis valmis 2012.a. PRIA vahendusel makstava toetuse abil ja millele on Raasiku Vallavalitsuse poolt 01.11.2012 väljastatud kasutusluba nr 33/12 KL (tl 8 ja selle pöördel). Nimetatud väliujula ehitati, kuivõrd ümbruskonnas puudus supluskoht ning see on ümbruskonna elanike seas leidnud laialdast toetust ja heakskiitu. Nimetatud spordirajatis on mõeldud tasuta avalikuks kasutamiseks, mille kohta on Raasiku Vallavalitusega sõlmitud ka vastav leping (vt tl 9). Lisaks tegeleb kaebaja kinnistul majutusteenuse osutamisega külalistemajas (tl 10). Külalistemaja kasutamise kohta on kaebajale Raasiku Vallavalituse poolt väljastatud kasutusluba 01.08.2013 ( tl 11). Lisaks tegeleb kaebaja kinnistul loomakasvatusega.

3.3 Kaebaja kinnisasjalt (kinnistult) puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele - Artali teele (katastriüksuse tunnus 65102:001:0099, tl 12) ning sealt omakorda riigimaateele (Viskla-Pikasaare tee, registri nr 11124).

3.4. Siiani on kaebaja kinnisasjale pääsemine toimunud tee kaudu (tl 13), mis paikneb kolmandale isikule kuuluval kinnistul Kütisauna, registriosa nr 6488902, katastritunnus 65102:001:0022 (tl 14). Kaebaja leiab, et see on ka ainuke mõeldav ligipääs, antud lahendus arvestab olemasoleva teega ning ei too kolmandale isikule kaasa lisakulutusi ega piira tema võimalusi oma kinnisasja kasutamiseks. Tee on heas korras kruusakattega. Nimetatud tee on kaebaja ise rajanud 1986. aastal, mil kaebaja asus Aru talusse (Artali kinnistul asuv talu) elama (tl 15-16). Ajalooliselt on juurdepääs avaldaja kinnisasjale toimunud just mööda nimetatud teed ning nimetatud tee ei läbi ka kolmanda isiku õuemaad.

3 3.5. 12.08.2014 on Raasiku Vallavalitsus korraldusega nr 224 andnud kirjaliku nõusoleku M.L.le rajada Kütisauna kinnistul paiknevale teele tõkkepuu. Tõkkepuu paigaldamise tulemusena suletakse tee, mille kaudu siiani avaldaja ning tema külalised oma kinnistule juurde pääsesid st tee, mis algab avalikult teelt (Artali teelt katastriüksuse tunnus 65102:001:0099, kinnistusregistriosa nr 13680202), kulgeb mööda kinnistut nimetusega Kütisauna (registriosa nr 6488902, katastritunnus 65102:001:0022), mille omanik on puudutatud isik M.L. kuni avaldaja kinnisasjani (registriosa nr 8985302).

Tõkkepuu paigaldamise järgselt tekib ilmselt olukord, kus kaebaja kinnistule ei pääse kaebaja, tema külalised, kaebaja majutusettevõtet külastavad isikud ning ka kaebaja kinnistul asuvat väliujulat külastavad isikud. Lisaks ei pääse kaebaja kinnistule postitöötajad ega prügiveoautod, mille tulemusena on takistatud kaebajale oluliste teenuste osutamine.

Seega pidi Raasiku Vallavalitusele 12.08.2014 korraldust andes selge olema, et nende poolt väljaantav haldusakt mõjutab oluliselt kaebaja huve ja õigusi. Kuigi halduskatis on märgitud, et tõkkepuuga piiratakse naaberkinnistul asuva ujumiskoha kasutajate omavolilist eratee kasutamist, ei nähtu haldusaktist, kuidas on tagatud tõkkepuu paigaldamise järel kaebaja, tema külaliste, kaebajale teenust osutavate isikute jne juurdepääs kaebaja kinnistule. Milline saab olema tõkkepuu, kuidas seda kasutatakse jne.

3.6. Kuigi Raasiku Vallavalitusele pidi selge olema, et kirjaliku nõusoleku väljastamine hakkab oluliselt mõjutama kaebaja igapäevaelu st tema õigusi, ei teavitatud kaebajat haldusmenetluse läbiviimisest ja kaebajat ei kaasatud haldusmenetlusse.

3.7. I.K. on Artali kinnistu omanik, kelle kinnistule ainuke juurdepääsutee kulgeb mööda Kütisauna kinnistut, millele paigaldatakse vastustaja haldusakti alusel tõkkepuu, mis teeb sisuliselt võimatuks kaebaja kinnistule pääsemise st haldusaktiga riivatakse kaebaja omandiõigust (PS §-s 32 sätestatud õigus oma vara vabalt vallata ja kasutada). Lisaks riivatakse haldusaktiga kaebaja ettevõtlusvabadust (PS § 31), kuivõrd haldusakti alusel paigaldatava tõkkepuu tõttu ei pääse kaebaja külalistemajja (mille rajamiseks ja kasutamiseks on vastustaja ise väljastanud kasutusloa) kliendid.

3.8. Kaebaja taotleb väljastatud haldusakti tühistamist kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjustel:

3.8.1. Kaebajat, kelle õigusi haldusakti väljaandmisega oluliselt mõjutatakse, ei ole haldusakti andmise haldusmenetlusse kaasatud. Kaasamata jätmise tõttu ei ole kaebaja saanud esitada oma seisukohti ja vastuväiteid haldusakti andmise menetluse käigus. Vastustaja pole haldusakti andmisel naaberkinnistu omaniku huve kaalunud.

Nii on kaasamata jätmine oluliseks menetluslikuks rikkumiseks, mis mõjustas asja otsustamist ning pole alust kohaldada HMS § 58. Kaebuse esitaja viitab siinkohal ka Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-25-02 ja 3-3-1-42-03.

3.8.2. Haldusakt on motiveerimata. Vastustaja ei ole diskretsiooniõigust nõuetekohaselt teostanud, kuna ei ole haldusakti välja andes kontrollinud kõiki asjaolusid ning selle tulemusel ei ole kaebaja huve arvestatud ega kaalutud. Haldusaktis puuduvad igasugused motiivid.

Kuigi haldusaktis on viidatud asjaolule, et taotletud tõkkepuuga piiratakse naaberkinnistul asuva tiigi kasutajate omavolilist tee kasutamist, ei nähtu, mis alusel järeldab haldusakti andja, et naaberkinnistul paikneva tiigi kasutajad kasutavad erateed omavoliliselt, samuti ei nähtu haldusaktist, kuidas tõkkepuu paigaldamine piirab ainult tiigi kasutajate juurdepääsu kaebaja

4 kinnistule, keda Raasiku Vallavalitsus tiigi kasutajaks peab ning kuidas on tõkkepuu paigaldamise korral tagatud kaebaja, tema külaliste ning kaebaja majutusettevõtet külastavate klintide ligipääs kaebaja kinnistule. On ilmselge, et kui teele paigaldatakse tõkkepuu, siis takistab see kõiki teel liikujaid.

Haldusaktist ei nähtu, milline tõkkepuu on lubatud teele paigaldada ning kuidas on välistatud, et tõkkepuu ei hakka takistama kaebaja, tema külaliste ning kaebajale olulisi teenuseid osutavate isikute ligipääsu kaebaja kinnistule.

Diskretsiooni kasutamata jätmine ja vaidlustatava haldusakti motiivide puudumine on samuti iseseisvaks haldusakti tühistamise aluseks.

3.8.3. Haldusakt on vastuolus asjaõigusseaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seadusega (KeÜS). Vastavalt KeÜS §-le 33 lg 3 ei või omanik keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval. Kolmandate isikute kinnistul paiknev eratee ei läbi kolmandate isikute õuemaad (vt Maa-ameti kaardiservereist kõlvikute kaart tl 21). On ilmselge, et antud teel liikumine põhineb pikaajalisel taval. Seega mingil juhul ei saa puudutatud isikud keelata nende kinnistul paikneva eratee kasutamist jalgrattaga ega jalgsi. Haldusakti alusel paigaldatav tõkkepuu aga kindlasti takistab liikumist teel nii jalgrattaga kui ka jalgsi ning haldusakti andjale pidi oleme antud asjaolu ettenähtav, et sellise takistuse paigaldamise lubamine antud erateele on ebaseaduslik.

Raasiku Vallavalitsus ei ole haldusakti andmisel arvestanud ka AÕS § 156 lg 1 sätestatuga, mis seavad piirangud oma omandi kasutamisel. AÕS § 156 lg 1 näeb ette, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Kuivõrd kaebaja kinnisasjale puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt on avaldaja õigustatud nõudma, et kolmas isik lubaks kaebaja kinnistule juurdepääsu mööda kolmanda isiku kinnistul paiknevat teed.

Ka vastustajale oli selge, et kaebaja kinnisajale on ainuke juurdepääs mööda teed, millele kolmas isik soovib tõkkepuu paigaldada, ehk takistada sellel liikumist. Vastustajale pidi selge olema, et antud olukorras kaebaja kinnistule juurdepääsu takistamisele kaasaaitamine vaidlustatava haldusaktiga on õigusvastane.

3.9. Kaebuse esitaja palub mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Vastustajale teadaolevalt ei ole Kütisauna kinnistu omanikud kunagi teinud takistusi Artali kinnistu omanikele liikumiseks üle Kütisauna maa kulgeval teeosal jalgsi ega sõidukitega. Sealjuures pole küsitud selle eest ka tasu. Seega ei ole antud kaasuses võimalik toetuda AÕS § 156-s sätestatule.

4.2. Vastustaja leiab, et kindlasti ei pea Kütisauna omanik taluma (ka mitte sunniviisiliselt määratud tasu eest) Artali kinnistule rajatud ujumiskoha külastajate massilist liikumist nende kinnistul asuval teel.

4.3. Vastustaja on erinevate dokumentidega tutvumise järgselt seisukohal, et Artali kinnistu omanikud on ka vallavalitsuse asetanud olukorda, kus vallavalitsuselt sooviti (ja ka saadi) 2009

5 aasta jaanuaris vastutulekut ülikiireks ujumiskoha projekteerimistingimuste väljastamiseks (kaks päeva hiljem oli PRIA taotluse esitamise viimane päev) ilma kohustusliku detailplaneeringu menetluseta ja lubati avaliku kasutuse lepingus võetud kohustusega tagada muuhulgas ka kokkulepped naabriga, kelle maalt tee läbi läheb. Tava, seaduse ja valla üldplaneeringu kohaselt käitudes oleks tulnud koostada detailplaneering, mille käigus kõik tänased küsimused oleksid oma lahenduse leidnud. Täna on selle vastutuleku tõttu võetud vallavalitsuselt hoovad olukorra lahendamisele kaasa aitamiseks. Kui detailplaneeringu menetluse käigus oleks selgunud, et naabrid (Kütisauna) ei nõustu tee avaliku kasutusega, siis oleks olnud võimalus planeeringus lahendada alternatiivse tee rajamine mööda taotlejale (perekond K.) kuuluvaid kinnistuid. Alternatiivne võimalus on säilinud ka täna, ning see välistab nii Kütisauna kinnistut läbiva tee sundvõõrandamise, sundvalduse seadmise kui ka erinevate muude sunnimeetmete kasutamise.

4.4. Raasiku Vallavalitsus on väljastanud Kütisauna omaniku igati seaduspärase taotluse alusel kirjaliku nõusoleku tõkkepuu paigaldamiseks eramaad läbivale teele. Kirjaliku nõusoleku andmise korralduses on kirjas, et tõkkepuuga piiratakse ujumiskoha kasutajate omavolilist tee kasutamist. Sellega on ka tagatud, et Kütisauna omanik ei tohi keelata Artali maaüksuse omanike liikumist oma kinnistule ja sealt ära.

4.5. Kõike eeltoodut teades saab väita, et I.K.i taotlus korralduse nr 224 tühistamiseks ei ole põhjendatud.

Vastustaja ei ole oma korralduse andmisega rikkunud I.K.i õigusi, kuid antud korralduse andmisega tagatakse ka Kütisauna omaniku õiguste kaitse. Vastustaja on käitunud erapooletult ja kaalunud oma otsuse tegemisel põhjalikult erinevaid variante isikute võrdsete õiguste tagamiseks ning korraldus nr 224 on selle igati seaduspärane väljendus. Kaebusele lisatud dokumentidest mitte ükski ei viita vallavalitsuse korralduse nr 224 mittekohasusele.

4.6. Kolmanda isiku poolt saadud informatsioonist lähtuvalt asub vastustaja seisukohale, et korraldus, mille üle vaidlus käib, on vajalik. Kui kaebaja on nõus kolmanda isiku ettepanekutega ja nimetatud menetlusosalised sõlmivad pakutud tingimustel lepingu, siis ei ole põhjust antud korraldust tühistada, sest korralduse alusel paigaldatavat tõkkepuud saab kasutada vaid kokkulepitud tingimustel. Kui kaebaja ja kolmanda isiku vahelisele kokkuleppele ei jõuta, ka siis on korraldus vajalik. Kui kohus asub seisukohale, et korralduses on vähe käsitletud kaebaja huve, siis on vastustaja valmis korraldusse lisama enam põhjendusi ja ka tingimusi, mis kohustavad mitte takistama Artali maaüksuse omanikel (ja neid teenindaval transpordil – prügiveok, postiljon jms) liikuma oma maaüksuseni, samuti on vallavalitsus seisukohal, et uue korralduse andmise vajadusel kirjutatakse sellesse ka kolmanda isiku kaitseks sisse põhjalikum motiveeriv osa. Kindlasti ei kirjutata korraldusse sisse kohustust Artali maaüksusel paiknevate ja ärilist huvi kandvate objektide külastajate liikumise lubamiseks igal ajal, tasuta ja igal võimalikul moel. Need kokkulepped tuleb maaomanikel omavahel kokku leppida. Kordame, et kui kokkulepe on saavutatud, siis ei takista rajatava tõkkepuu olemasolu kuidagi kokkuleppe täitmist. Loomulikult juhul kui osapooled soovivad kokkulepet täita viisil nagu see kokku lepitakse.

4.7. Vastustaja soovib juhtida kohtu tähelepanu sellele, et kuigi Artali kinnistul on väidetav turismitalu 4 voodikohaga, siis pole ühtegi tõestust, et seda kohta ka turismitaluna kasutatakse. Tõestuse turismitalu toimimise kohta saab Statistikaametist, kuid seda saab sealt vastavalt seadusele küsida vaid turismiettevõtja ise. Tegime ettepaneku nende andmete esitamiseks. Paraku ei ole kaebaja vallavalitsuse palvele vastu tulnud ja tõendatud materjali esitanud. Seega teeb vastustaja ettepaneku mitte arvestada kaebaja poolt esitatud informatsiooni väidetavalt turismitaluna tegutsemise kohta (kaebuse lisa 5).

6 4.8. Vastustaja on seisukohal, et täiesti mõttetu informatsioon on antud kaasuses paljasõnaline väide kellegi poolt, et kaebaja on väidetavalt teed kunagi ise ehitanud. Selle väite põhjendamiseks esitatud tõendid ei ole veenvad ( puuduvad igasugused maksedokumendid, millele tuginedes saaks väita, et teed oleks rajatud seaduslikul viisil). Vastustaja teeb ettepaneku mitte arvestada kaebaja poolt esitatud väidet tee rajamise osas (kaebuse lisad 10 ja 11).

4.9. Arvestades kaebaja manipuleerimist väidetavatelt ujumiskoha külastajatelt allkirjade saamisel (vt tl 109-110) ning kaheldes mitmete allkirjade autentsuses (Marme Laad, Aita-Leida Puu jms), pole ka tõestatud, et avaldusi allkirjastanud isikud on mõistnud, millele nad allkirja andsid. Vastustaja teeb ettepaneku ka need materjalid (kaebuse lisa 17) kaasuse menetlusest kõrvaldada.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

5. Kolmas isik M.L. omapoolseid seisukohti kohtule avaldada ei soovinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

7. Käesolevas asjas seisneb vaidlus selles, kas Raasiku Vallavalitsuse 12.08.2014 korraldus nr 224 on õiguspärane haldusakt või mitte.

8. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

8.1. Raasiku Vallavalitsuse 12.08.2014 korraldusega nr 224 „Kirjaliku nõusoleku väljastamine tõkkepuu rajamiseks Mallavere külas Kütisauna kinnistul“ otsustati vastavalt ehitusseaduse § 16 lg 1 p 1, lg 2 ja lg 9: 1) väljastada kirjalik nõusolek M.L.le tõkkepuu rajamiseks asukohaga Harju maakond, Raasiku vald, Mallavere küla, Kütisauna kinnistu. Tõkkepuuga piiratakse naaberkinnistul asuva tiigi kasutajate omavolilist eratee kasutamist. 2) Kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse, kui töid ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmise päevast arvates. 3) Kirjaliku nõusoleku lahutamatu lisa on väljavõte riiklikust ehitusregistrist. 4) Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (vt tl 49 või 59)

8.2. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et vaidlusaluse korralduse väljastamise ajal oli Kütisauna kinnistu (katastritunnus 65102:001:0022) omanikeks M.L. ja V. S. (tl 14). Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga on Kütisauna kinnistu omanikuks M.L. (tl 172). Samuti nähtub kinnistusraamatust, et Kütisauna naaberkinnistu Artali kinnistu (katastrinumbritega 65102:001:0008, 65102:001:0009 ja 65102:001:0010) omanikuks on I.K. (tl 6).

Kohus leiab, et nii kohtule esitatud tõenditega (tl 7, 13) kui ka poolte seisukohtadega on käesolevas asjas tõendamist leidnud asjaolu, et Artali kinnistule pääses vaidlusaluse korraldamise andmise ajal avalikult kasutatavalt teelt üksnes Kütisauna kinnistul asuvat erateed pidi ning selle üle poolte vahel vaidlus puudub. Järelikult puudutab vaidlusalune korraldus kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuna sellega lubatud tõkkepuu hakkab kaheldamatult mõjutama ligipääsu tema kinnistule.

8.3. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja kui Artali kinnistu omanik kasutab Artali kinnistul asuvat elamut enda ja oma perekonna elukohana.

7 8.4. Poolte vahel puudub vaidlus, et Artali kinnistule on rajatud avalikuks kasutamiseks mõeldud spordirajatis – väliujula koos paadisillaga, millele on väljastatud Raasiku Vallavalitsuse poolt kasutusluba nr 33/12 KL (tl 8), mis on avalikus kasutuses (tl 9).

8.5. Poolte vahel on tekkinud vaidlus faktilise asjaolu üle, kas kaebuse esitaja kinnistut kasutatakse ka majandustegevuseks ehk kas kaebaja osundab oma kinnistul majutusteenust.

Kohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma vastav asjaolu tähtsust, millest tulenevalt ei hakka kohus selle väite tõendatusse üle seisukohta võtma. Seega ei ole asjasse puutuvad kaebuse esitaja poolt esitatud tõendid – külalistemaja ehitus- ja kasutusluba (tl 10-11) ning kohus jätab need tähelepanuta.

8.6. Kohus loeb kaebuse esitaja seisukohtadega tõendatuks, et kaebuse esitajat ei kaasatud vaidlusaluse Raasiku Vallavalitsuse 12.08.2014 korralduse nr 224 andmise menetlusse. Vastustaja ei ole eeltoodud kaebuse esitaja väitele vastu vaielnud ega esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks vastupidist.

8.7. Kohus leiab nõustudes vastustajaga, et käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt, kus kohus kontrollib korralduse nr 224 õiguspärasust, ei oma mingit tähtsust kaebuse esitaja poolt esitatud seisukoht selles, et kaebaja on ise ehitanud selle tee, mida mööda pääseb avalikult kasutatavalt teelt kaebuse esitaja kinnistule. Seega tuleb jätta vastavad tõendid tähelepanuta (tl 15-16).

8.8. Kohus selgitab, et kirjalikku nõusolekut väikeehitise rajamiseks saab vaidlustada üksnes subjektiivsete õiguste rikkumise motiivil. Seega tuleb jätta tähelepanuta ka kaebuse esitaja poolt esitatud allkirjade leht (tl 22-47), millega on kaebuse esitaja soovinud tõendada, et mitmed ümberkaudsed elanikud pooldavad ujumiskohale vaba juurdepääsu tee säilimist.

9. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HMS § 56 lg 4 kohaselt ei pea haldusakti andmise faktilist alust põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata.

9.1. Kohus leiab kaebuse esitajaga nõustudes, et vastustaja on vaidlusaluse korralduse andmisel rikkunud oluliselt haldusmenetluse seaduses sätestatud puudutatud isiku ärakuulamiskohustust, millest tulenevalt ei ole vaidlustatud korraldus õiguspärane ning kuulub tühistamisele.

Kaebuse esitaja viitab põhjendatult HMS § 11 lg 1 p 3, mis sätestab, et haldusmenetluses on menetlusosalised isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik). Samuti viitab kaebuse esitaja põhjendatult HMS § 40 lg-le 1, mille kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

Arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid s.h eriti seda, et kaebaja kinnistule pääseb avalikult kasutatavalt teelt üksnes Kütisauna kinnistul asuvat erateed pidi, millele tõkkepuu rajamiseks anti vaidlusaluse korraldusega luba, siis puudutas vaidlusalune korraldus ilmselgelt ka kaebaja õigusi

8 ja kohustusi. Seega oleks tulnud ta haldusmenetlusse kaasata ning tagada talle omapoolsete seisukohtade avaldamiseks võimalus. Käesoleval juhul seda ei tehtud, millest tulenevalt on vastustaja rikkunud HMS § 11 lg 1 p 3 ja HMS § 40 lg 1.

Käesoleval juhul ei esine ühtegi sellist seaduses sätestatud alust (vt HMS § 40 lg 3), mille esinemisel oleks võinud jätta kaebuse esitaja ära kuulamata.

9.2. Kohus nõustub kaebuse esitajaga ka selles, et vaidlusalune haldusakt on motiveerimata ning sellest ei nähtu kõigi osapoolte sh kaebuse esitaja, keda vaidlusalune haldusakt puudutab, huvide kaalumist (diskretsiooniviga). Eeltootooduga on rikutud HMS § 4 ja 56 lg 3 ning korraldus kuulub ka sel põhjusel tühistamisele.

9.3. Motiveerimiskohustuse täitmise olulisust diskretsiooniotsuste puhul on järjepidevalt rõhutanud Riigikohus (vt näiteks Riigikohtu lahendid: 3-3-1-49-08, 3-3-1-47-12).

HMS § 4 lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Seega peakstulenevalt seaduses vaidlustatud korraldusest selle õiguspärasuse puhul selgelt nähtuma, et kaalutud on kõikide osapoolte huve, keda vaidlusalune haldusakt puudutab. Käesoleval juhul eeltoodud nõue täidetud ei ole.

Kohus leiab, et vastustaja seisukoht selles, et kuivõrd vaidlustatud kirjalikus nõusolekus on kirjas, et tõkkepuuga piiratakse ujumiskoha kasutajate omavolilist tee kasutamist, siis sellega on ka tagatud, et Kütisauna omanikud ei tohi keelata Artali maaüksuse omanike liikumist oma kinnistule ja sealt ära, ei ole põhjendatud. Vaidlustatud korraldusest sellist kohustust - lubada Artali maaüksuse omanikul ehk kaebajal jätkata tee kasutamist - ei nähtu. Samuti ei nähtu korraldusest, kuidas on tagatud Artali kinnistu teenindamine. Kohus on seisukohal, et korralduse andja oleks pidanud neid küsimusi korralduses kajastama.

Kohus märgib, et sisuliselt ei ole vastustaja ka ise vaielnud vastu väitele, et vaidlusaluses haldusaktis esinevad motiveerimisvead märkides järgmist: „Kui kohus asub seisukohale, et korralduses on vähe käsitletud kaebaja huve, siis on vastustaja valmis korraldusse lisama enam põhjendusi ja ka tingimusi, mis kohustavad mitte takistama Artali maaüksuse omanikel (ja neid teenindaval transpordil – prügiveok, postiljon jms) liikuma oma maaüksuseni, samuti on vallavalitsus seisukohal, et uue korralduse andmise vajadusel kirjutatakse sellesse ka kolmanda isiku kaitseks sisse põhjalikum motiveeriv osa.“

Eeltooduga on vastustaja kohtu arvate möönnud, et korraldus ei ole sisuliselt õiguspäraselt motiveeritud.

Samas nõustub kohus vastustaja väitega, et korralduses ei saanud ega pidanudki reguleerima asjaolusid, mis puudutavad kaebaja ja kolmanda isiku vahelisi eraõiguslikke suhteid, samuti väliujulat külastavate isikute ja kolmanda isiku suhteid.

9.4. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väide, et vaidlusalune korraldus on vastuolus AÕS § 156 lg 1 ei ole asjakohane. AÕS § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse

9 kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

Viidatud säte reguleerib kinnisasjade omanike tsiviilõiguslikke suhteid ning selle üle, kas kaebuse esitajal on viidatud sätte alusel õigus nõuda juurdepääsu üle Kütisauna kinnistu käib vaidlus Harju Maakohtus (tsiviilasi nr 2-14-56800). Seega ei saanud vastustaja kuidagi keelduda AÕS § 156 lg 1 tuginedes kolmandale isikule kirjaliku nõusoleku väljastamisest. Küll aga tuli vastustajal teha korrektselt läbiviidud haldusmenetluses põhjendatud otsus, kust oleks nähtunud, et kaalutud on kõigi osapoolte huve.

10. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et vaidlusalune Raasiku Vallavalitsuse 12.08.2014 korraldus nr 224 tuleb tühistada, kuna vastustaja rikkus oluliselt haldusmenetluse norme ega taganud kaebuse esitaja kui puudutatud isiku ära kuulamist haldusmenetluses ja lisaks põhjendusel, et haldusakt on antud diskretsiooniveaga – sellest ei nähtu kaebuse esitaja ja kolmanda isiku huvide kaalumist.

11. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus vastustaja kahjuks.

HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kaebaja on kandnud nähtuvalt kohtutoimikust menetluskulusid riigilõivuna kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt 30 eurot (tl 48). Kuna käesolevas asjas rahuldas kohus kaebuse, siis tuleb vastustajalt Raasiku Vallavalitsuselt kaebaja I.K.i kasuks välja mõista menetluskulud summas 30 eurot. Muus osas jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. Kaebajal tuleb Raasiku vallale 5 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest teatada arveldusarve, kuhu väljamõistetud menetluskulud kanda, andmed.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik