3-15-1482/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-1482 Otsuse kuupäev

4. november 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Andri Ladevi kaebus Tartu Vangla tegevusega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 75 eurot. Asja läbivaatamise vorm Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja – Andri Ladev Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon

1. Jätta Andri Ladevi kaebus rahuldamata.

2. Jätta Andri Ladevi menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 4. detsembrini 2015. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu seisukoht

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lõike 1 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ning põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses.

2. Kaebaja on esitanud Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas

75 eurot. Kaebaja hinnangul on Tartu Vangla põhjustanud talle kahju seoses tema väärikuse alandamisega, kuna vastustaja väitis alusetult, et kaebaja on informeerinud vanglat rohelisest vildikast, s.o keelatud esemest. Kaebaja hinnangul ei kompenseeri au ja hea nime teotamist vaid vabandamine.

Tartu Vangla 12. mai 2015. a vastuses selgitustaotlusele (tl 29), Tartu Vangla 21. mai 2015. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses (tl 10) ning Tartu Vangla 31. juuli 2015. a vastuses kaebusele (tl 25) on ammendavalt ja selgelt vastatud kõigile kaebaja poolt kaebuses esitatud väidetele. Kohus nõustub toodud põhjendustega ning jätab kaebuse rahuldamata. Kohus järgib otsuse tegemisel Tartu Vangla 12. mai 2015. a vastuses selgitustaotlusele, Tartu Vangla 21. mai 2015. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses ning Tartu Vangla 31. juuli 2015. a vastuses kaebusele toodud põhjendusi ning teeb otsuse HKMS § 169 lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata.

3. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja selgituse esialgne ekslik tõlgendamine ei kvalifitseeru tema au ja hea nime teotamiseks ega väärikuse alandamiseks, mille puhul oleks õigustatud kahjuhüvitise väljamõistmine riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel. Kohus möönab, et kaebaja selgitused seoses sellega, et ta pidi vastustaja eksliku tõlgendust kaaskinnipeetavate eest varjama, ning kohtueelses menetluses nimetatud väide, et temast on tehtud pealekaebaja, võisid põhjustada talle mõningast ebamugavust. Samas ei nähtu kaebusest ega kohtueelse menetluse materjalidest, et ekslik tõlgendus oleks kaaskinnipeetavate seas levinud ja see oleks kaebaja mainet kuidagi kahjustanud – vastupidi, kaebaja kinnitab, et ta varjas vastustaja ekslikku tõlgendust teiste kinnipeetavate eest. Seega nähtub asja materjalidest, et inimlik eksitus, mida vastustaja on koheselt tunnistanud ja selle tõttu kaebaja ees korduvalt vabandanud, ei ole rikkunud kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt ega ole põhjustanud selliseid faktilisi tagajärgi, mis tingiks kahju hüvitamise rahas.

Eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et tegemist oli väheintensiivse õiguste riivega, millest tingitud ebamugavust ei tule hüvitada rahas. Kohus loeb antud asjas mõningase ebamugavuse kompenseerimisel piisavaks, et vastustaja on kaebaja ees vabandanud, ning jätab kaebuse rahuldamata.

4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsust tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 26. juuni 2015. a määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik