4-15-8731/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-15-8731

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

03. november 2015

, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-8731 Kohtunik Ülle Raag Väärteoasi F.F kaebus väärteoasjas nr

2490,15,000958

16. juulil 2015 menetleja otsusele tehtud kohtuvälise Menetlusosalised

Menetlusalune isik:

F.F (isikukood:

XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx )

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti

Lõuna Jõgeva politseijaoskonna prefektuuri

patrullitalituse patrullpolitseinik vanemliikluspolitseiniku ülesannetes Sulev Jürgenson

RESOLUTSIOON Jätta F.F esitatud kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullitalituse 16. juuli 2015. a otsusele väärteoasjas nr 2490,15,000958 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel või menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke õigusi, on võimalik Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebus 1 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

20. juunil 2015 koostati F.F suhtes väärteoprotokoll AB 1404001. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis F.F 20. juunil 2015 kell 10.16 Jõgeva maakonnas Puurmani vallas

Painküla Puurmani teelõigul mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris -

väljahingatavas õhus oli 0,48 mg/l (0,53 +/ 0,05 mg/l). Sellise käitumisega rikkus F.F - LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuvälise menetleja 16. juuli 2015. a otsusega väärteoasjas nr 2490,15,000958 määrati F.F-ile KarS § s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 195

224 lgtrahviühiku ulatuses, s.o 780 eurot.

15. oktoobril 2015 esitas F.F kohtule eelnimetatud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. Kaebuses palub F.F uuesti läbi vaadata tema õigusrikkumine, mis toimus 20. juunil 2015. Menetlusaluse isiku väitel ütles politseinik talle, et karistus määratakse

30 päeva jooksul ja määrusele ei ole vaja ise järgi minna.17. 2015 pöördus F.F augustil ise politseisse, et otsus kätte saada. Seepeale saadeti talle otsus ja määrus rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise kohta. F.F ei ole nõus, et kohtutäitur nõuab talt suuremat summat, kui on otsusega määratud rahatrahv.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et

16. juuli 2015. otsuse peal F.F kaebus kohtuvälise menetleja a e väärteoasjas nr 2490,15,000958 tuleb jätta läbi vaatamata.

VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast § 114 lg s 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise VTMS -te taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

Kohus on seisukohal, et

F.F on esitanud kaebuse pärast seaduses ettenähtud kaebetähtaja möödumist. Samuti ei ole F.F esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust.

VTMS § 114 lg 4 kohaselt esitatakse kaebus VTMS § 114 lg 1 p ätestatud üldmenetluses -s 2 s

tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

VTMS § 114 lg 1 p 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja VTMS § 73 lg 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsusele.

VTMS § 114 lg 4 alusel tuleb kaebetähtaja algust arvestada ajast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli menetleja juures kättesaadav, mitte ajast, millal kohtuvälise menetleja otsus isikule kätte toimetati ja tal avanes võimalus sellega tutvuda. Menetluse ajal kehtinud seaduse kohaselt pidi aeg , g-tele 4 ja , millal lahend on menetleja juures kättesaadav vastavalt VTMS § 70 l olema kantud väärteoprotokolli, mis ant VTMS § 70 lg 1 kohaselt isikule allkirja vastu üle i

.

20. juunil 2015

oli F.F suhtes koostatud väärteoprotokolli järgi kohtuvälise

menetleja lahend menetleja juures kättesaadav alates Väärteoprotokolli

20. juulist 2015. kättesaamist on F.F kinnitanud oma allkirjaga protokollil.

K

16. juulil 2015. Olenemata sellest tuleb ohtuvälise menetleja lahend on koostatud kaebetähtaja arvestamisel aluseks võtta isikule teatavaks tehtud protokollis märgitud kuupäev, s.o 20. juuli 2015. Seega oli viimaseks kaebuse esitamise päevaks 4. august 2015. See kuupäev oli kaebuse esitamise viimase päevana kantud ka otsusesse. Kuna F.F esitas kaebuse

15. oktoobril 2015 s. , on see esitatud tähtaega rikkude

F.F ei ole kaebuses esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust.

Selle asemel on isik selgitanud, et pöördus 17. augustil 2015 otsuse kättesaamiseks politseisse, mille peale saadeti talle 28. augustil 2015 otsus ja määrus rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise kohta.

Seega, isegi kui arvestada kaebetähtaega alates isiku poolt otsuse kättesaamisest, on kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud oluliselt kaebetähtaega ületades.

Lisaks eeltoodud põhjendustele rõhutab kohus veelkord, et kaebetähtaja algust tuleb arvestama hakata kuupäevast, mis on märgitud väärteoprotokollile ajana, millal kohtuvälise menetleja lahend on menetleja juures kättesaadav. F.F väärteo menetlemise ajal kehtinud väärteomenetluse seadustik kohtuvälist menetlejat tehtud lahendeid isikutele ei kohus nud ta kätte toimetama. Vastupidi, isikul, kelle suhtes o väärteoprotokoll koostatud ja kätte li antud (või loetud kätte antuks) olla aktiivne ning kaebetähtaja kasutamise soovi korral ise , tuli endal pöörduda kohtuvälise menetleja poole väärteoprotokolli alusel tehtud lahendi kättesaamiseks.

Samasugune kord on sisuliselt säilinud ka alates 1. septembrist 2015 kehtima hakanud väärteomenetluse . Nii sätestab hetkel kehtiva seaduse § 70 lg 4, seadustikus et kui

menetlusalune isik on väärteoprotokolli kättesaamisel või vastulauses esitanud soovi saada lahend oma e-posti aadressil, saadetakse lahendi koopia soovitud aadressil. VTMS § 70 lg 5 aga ütleb, et menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda VTMS §

114 sätestatud edasikaebetähtaegu. -s

Ehkki kohus jätab menetlusaluse isiku kaebuse läbi vaatamata, selgitab kohus kaebuses kajastatud asjaoludega seoses järgmist. kaebusest sel F.F gub, et isik ei ole rahul

temalt kohtutäituri tasu väljamõistmisega, sest kohtuväline menetleja on 28. augusti 2015. a määrusega rahatrahvi täitmisele pööramise edasi lükanud. Kohus veendus, et tõepoolest on kohtuväline menetleja teinud 28. augustil 2015 määruse, millega lükati F.F-ile määratud rahatrahvi 780 euro täitmisele pööramine edasi alates 4. augustist 2015 kuni

31. juulini 2016. Seega ei ole rahatrahv veel muutunud sissenõutavaks ning täitemenetluse läbiviimiseks ei ole alust. Kuna kohtuvälise menetleja esindaja on kohtule saadetud vastuskirjas oma eksimust tunnistanud, tuleks F.F pöörduda kohtuvälise menetleja kui sissenõudja poole ja taotleda, et sissenõudja esitaks kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Täitemenetluse jätkumise korral (sh kohtutäituri tasude osas) on menetlusalusel isikul esitada -s 221 oma õiguste kaitseks võimalik täitemenetluse seadustiku (TMS) §

sätestatud korras sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. TMS § 48 lg 1 p 4 järgi on kohtulahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohta aluseks täitemenetluse lõpetamiseks.

Ülle Raag kohtunik