4-15-6692/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-15-6692

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2015, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-6692 (2330,15,003830) Kohtunik Innokenti Menšikov Menetlusalune isik

P.A, isikukood xxx, elukoht xxx,

töökoht xxx Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond, Vahtra 3, 21003 Narva. Väärteoasi P.A kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja

Irina Reino 04.08.2015 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,15,003830. Menetluse liik kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 120, § 132 p 1, § 135 lg 2 ja § 155-156

Jätta P.A kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri

Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja Irina Reino 04.08.2015 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr

2330,15,003830 P.A karistamise kohta liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 110 trahviühiku ulatuses, s.o 440 (nelisada nelikümmend) eurot, muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB

Pangas või arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220155143831.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru

2(2) Maakohtu kantseleis alates 04.11.2015.

1. MAAKOHUS TUVASTAS

P.A esitas 13.08.2015 Viru Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja Irina Reino 04.08.2015 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2330,15,003830 P.A karistamise kohta Liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 110 trahviühiku ulatuses, s.o 440 (nelisada nelikümmend) eurot.

Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 10.06.2015.a kell 21.44 Tallinn-Narva maanteel

192.3 km, P.A juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 42+-8 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 42 km/h, millega rikkus Liiklusseaduse §15 lg 1 p 1 sätestatut ning pani toime Liiklusseaduse § 227 lg 3 ettenähtud väärteo.

1.1 Kaebuse esitaja seisukohad Otsus vaidlustatakse karistuse määramise osas. Kaebuse esitaja on seisukohal, et temale määratud karistus on liiga karm ning ei vasta tema isiksusele ning väärteo toimepanemise asjaoludele. Kaebuse esitaja väited on kokkuvõtlikult järgmised. Kaebuse esitaja on varem karistamata ja kahetseb tehtut. Ta ületas lubatud sõidukiirust kuna kartis, et jääb Eesti-Vene piiri ületamisega hiljaks. Selle asjaoluga ei ole arvestatud karistuse määramisel. Tal on suur autojuhi kogemus, väljas oli veel valge, manatee oli kuiv ja peaaegu tühi, st tema poolt toimepandud tegu ei seadnud ohtu teisi kaasliiklejaid. Ta ületas lubatud kiirust 42 km/h võrra, st vaid 1 km/h rohkem, kui Liiklusseaduse § 227 lg 3 sätestatud alammäär (41 km/h). Kaebuse esitaja on töövõimetu, tema pension moodustab 207.07 eurot kuus, tema töötasu on 400 eurot kuus. Tema ülalpidamisel on alaealine laps. Ülaltoodu alusel taotleb kaebuse esitaja karistuse kergendamist. Samuti märgib kaebuse esitaja veel seda, et väärteootsuses on ebatäpsustusi tema töökoha nimetuse osas ning väärteokirjelduse osas, kus on ekslikult märgitud, et ta juhtis sõiduautot kirusega 42+-8 km/h, kuid see on hoopis tema poolt lubatud sõidukiiruse ületamise arv.

1.2 Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirjaliku vastuse esitatud kaebusele, milles märgib, et palub jätta väärteoasjas politsei poolt tehtud otsuse muutmata.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused. Kiiruse ületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet. Keskmise kiiruse suurenemine 1 km/h võrra suurendab õnnetuste riski 3 %. Oma tegevusega menetlusalune isik seadis ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Teadaolevalt liiklusnõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda võib halvendada menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda. Olles taolisest riskist teadlik, peab isik ise valima sellise käitumisviisi, et tema majanduslik olukord ei halveneks.

Liiklusseaduse § 227 on normitehniliselt üles ehitatud viisil, et raskema astme rikkumine on kvalifitseeritud järgmise lõike alla. Tegemist on lubatud sõidukiiruse ületamisega määral, mis kvalifitseerub lg 3 alla ja seda ei saa arvestada ebaolulise või kerge rikkumisena. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi 440 eur konkreetse menetlusaluse isiku asjas on põhjendatud ja vastab

3(2) süüteo tõsidusele (lk 33).

2. KOHTU SEISUKOHT

Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud väärteotoimikus kogutud materjale, jõuab kohus seisukohale, et P.A kaebus väärteootsuse peale ei ole põhjendatud ja nimetatud otsus tuleb jätta muutmata.

Nagu nähtub kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokollist (lk 16), 10.06.2015 kell 21.44 mõõtis politseinik A.Bolonenkov Tallinn-Narva mnt P.A poolt juhitud sõiduauto VW Passat reg nr xxx kiirust. Selleks oli kasutatud seadet Stalker MDR. Seadme oli testitud 10.06.2015 kell 20.10 ja see oli töökorras. Seadme lugem oli 140 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +-

8 km/h. Lõplik mõõtetulemus on 132 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Protokollis on kirjas, et P.A-le tutvustati nii seadme näitu, kui ka antud protokolli, ta oli sellega nous.

Antud protokolliga on tõendatud, et P.A sõiduauto ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 42 km/h võrra.

Tunnistaja xxx ütlustega (lk 11, 13) on tõendatud, et politseinik mõõtis just P.A sõiduauto kiirust.

Ülalnimetatud tõendite ning samuti menetlusaluse isiku P.A enda ütluste (lk 12,14) ning väärteoprotokolli (lk 10) alusel asub kohus seisukohale, et tõendatud on see faktiline asjaolu, et, 10.06.2015.a kell 21.44 Tallinn-Narva maanteel 192.3 km, menetlusalune isik P.A juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega vähemalt 132 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 42 km/h.

Vastavalt Liiklusseaduse §15 lg 1 p 1, suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

Olles rikkunud ülalnimetatud liiklusseaduse sätet ning olles ületanud lubatud sõidukiirust 42 km/h võrra, pani P.A toime Liiklusseaduse § 227 lg 3 ettenähtud väärteo.

Liiklusseaduse § 227 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et karistuse määramisel ei arvestanud politsei sellega, et tema kahetseb tehtut ning tema pole varem karistatud süütegude toimepanemise eest.

Väärteootsuses (lk 19) on kirjas, et väärteomenetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et väärteo toimepannud isik ei ole varem karistatud ning kahetseb toimepandut. Vastutust kergendavateks asjaoludeks on märatud süü tunnistamine ning kahetsus.

Need asjaolud, et kaebuse esitaja ületas lubatud sõidukiirust kuna kartis, et jääb Eesti-Vene piiri ületamisega hiljaks, et tal on suur auto juhtimiskogemus, et väljas oli veel valge, manatee oli kuiv ja peaaegu tühi, ei saa olla karistust kergendavateks asjaoludeks.

Üldtuntud, et kiiruse ületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet, st menetlusalune isik seadis oma käitumisega ohtu nii

4(2) enda, kui ka kaasliiklejate elu ning tervist.

Ka asjaolu, et kaebuse esitaja sissetulek on keskmisest väiksem, ei saa olla karistuse kergendamise aluseks. Siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et liiklusnõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis halvendab menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda ning olles sellest teadlik, peab isik ise valima sellise käitumisviisi, et tema majanduslik olukord ei halveneks.

Tuleb nõustuda kaebuse esitaja väitega, et väärteootsuses esineb ebatäpsustusi tema töökoha nimetuse ning väärteokirjelduse osas, kus on ekslikult märgitud, et ta juhtis sõiduautot kiirusega

42+-8 km/h, kuid tegelikult oli tema kiirus 132 km/h, aga kohus on seisukohal, et tegemist on trükiveaga, mis ei too kaasa otsuse tühistamist või määratud karistuse kergendamist.

Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja õigesti rakendanud Väärteomenetluse seadustiku ning Liiklusseaduse sätteid. Karistus on määratud sanktsioonide piirides.

Otsuse tegemisel kohus lähtub eeltoodust ning juhindub V™S § 132 lg 2; § 133; § 134; § 107-111.

/allkirjastatud digitaalselt/

Innokenti Menšikov Kohtunik