3-15-1875/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

4. november 2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-1875

Haldusasi

Jaak Reinomäe (Reinomägi) taotlus riigi kulul õigusabi

saamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomäe määruskaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11. septembri 2015. a määrus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada 15. septembri 2015. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 11. septembri 2015.

a määruse peale.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 11. septembri 2015. a määrus.

3. Võtta menetlusse 6. septembri 2015. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 3. septembri

2015. a määruse peale.

4. Jätta 6. septembri 2015. a määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

3. septembri 2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi esitas 22. juulil 2015 Tartu Halduskohtule menetlusabi taotluse riigi

õigusabi saamiseks halduskohtule õigusdokumendi koostamiseks, õigusnõustamiseks ja tema

esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt esitas J. Reinomägi 8. aprillil 2015

Viru Vanglale taotluse Viru Vangla toimingule seoses paigutamisega. 21. juuli 2015. a

haldusaktiga VV 6-12/94-5 jäeti J. Reinomäe nõue rahuldamata. Taotluse kohaselt ei ole

J. Reinomägi võimeline ise oma õigusi kaitsta. Samuti puuduvad tal rahalised vahendid

õigusabi eest tasumiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 3. augusti 2015. a määrusega J. Reinomäe taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel.

3. J. Reinomägi esitas 9. augustil 2015 riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib taotleja

riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 3. augusti 2015. a määruse vaidlustamiseks. Tartu

Halduskohus tõlgendas kaebaja taotlust riigi õigusabi taotlusena määruskaebuse esitamisel ja

jättis 14. augusti 2015. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

4. J. Reinomägi esitas seejärel 18. augustil 2015 riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt

soovib taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu seekord 14. augusti 2015. a määruse

vaidlustamiseks. Tartu Halduskohus jättis 24. augusti 2015. a määrusega J. Reinomäe riigi

õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

5. J. Reinomägi esitas 30. augustil 2015 järjekordse õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib

taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 24. augusti 2015. a määruse vaidlustamiseks.

6. Tartu Halduskohus jättis 3. septembri 2015. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi

taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Halduskohus asus seisukohale, et J. Reinomägi on käesolevas asjas ise võimeline oma õigusi

kaitsma. Halduskohus märkis, et kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on

halduskohtumenetluses osalenud ka varem, esitanud kohtule nii faktiliselt kui ka õiguslikult

arusaadavalt põhjendatud kaebusi, sh ka määruskaebusi. Halduskohus leidis, et arvestades ka

probleemi kirjeldust, mille lahendamiseks õigusabi soovitakse, siis tuleb asuda seisukohale, et

tegemist ei oleks keeruka vaidlusega, mille puhul oleks õigusabi kaebajale vajalik.

Halduskohus märkis, et taotleja on edukalt koostanud kohtule kahju hüvitamise kaebusi.

Halduskohus lisas, et kuna halduskohtumenetluses valitseb uurimisprintsiip, siis ei ole nõutav,

et kaebaja esitaks õiguslikke põhjendusi ning ka see asjaolu kergendab kohtusse pöördumist.

See põhimõte tagab koos teiste halduskohtumenetluse üldpõhimõtetega nii õiglase

kohtupidamise, kaebaja õiguste tõhusa kaitse kui ka selle, et menetluse pooled on olenemata

nende õigusalaste teadmiste ulatusest kohtu ees võrdses seisus.

7. J. Reinomägi esitas 6. septembril 2015 veel kord riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt

soovib taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 3. septembri 2015. a määruse

vaidlustamiseks.

8. Tartu Halduskohus jättis 11. septembri 2015. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi

taotluse läbi vaatamata.

Halduskohus selgitas, et tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 116 lg-st 5 ei

peata menetlusabi andmise taotlus seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja

kulgemist. HKMS § 116 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Halduskohus märkis täiendavalt, et Tartu Halduskohtu

3. augusti 2015. a määrus, 14. augusti 2015. a määrus ning 24. augusti 2015. a määrus on

jõustunud. Halduskohus leidis, et kuivõrd Tartu Halduskohtu 3. augusti 2015. a määrus on

jõustunud ja menetlus seetõttu lõppenud ning J. Reinomägi on esitanud juba kohtule kaebuse

koos riigi õigusabi taotlusega, siis tuleb J. Reinomäe 6. septembril 2015 esitatud riigi õigusabi

taotlus jätta läbi vaatamata.

9. J. Reinomägi esitas 15. septembril 2015 taotluse riigi õigusabi saamiseks, milles märgib,

et soovib saada riigi õigusabi seoses Tartu Halduskohtu 11. septembri 2015. a määrusega.

Taotluse kohaselt rikutakse käesolevas asjas taotleja erinevaid konventsioonis kehtestatud

õigusi. Lisaks märgib kaebaja, et õiguse iseseisev käitamine ei ole talle tagatud.

10. Tartu Halduskohus võttis 22. septembri 2015. a määrusega Jaak Reinomäe 15. septembri

2015. a avalduse menetlusse määruskaebusena Tartu Halduskohtu 11. septembri 2015. a

määruse peale, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus rahuldab J. Reinomäe 15. septembri 2015. a määruskaebuse ning

tühistab Tartu Halduskohtu 11. septembri 2015. a määruse, võtab menetlusse J. Reinomäe 6.

septembri 2015. a määruskaebuse ning jätab 6. septembri 2015. a määruskaebuse rahuldamata

ja Tartu Halduskohtu 3. septembri 2015. a määruse muutmata.

12. Tartu Halduskohus jättis 11. septembri 2015. a määrusega J. Reinomäe 6. septembri

2015. a riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata põhjendusel, et kuivõrd 3. augusti 2015. a

määrus on jõustunud, siis on käesolevas asjas menetlus lõppenud. Ringkonnakohus

halduskohtu eeltoodud käsitlusega ei nõustu ja leiab, et käesoleval juhul puudub alus 6.

septembri 2015. a avalduse läbi vaatamata jätmiseks ning halduskohus on ekslikult

tõlgendanud eelpool nimetatud avaldust uue riigi õigusabi taotlusena.

13. Ringkonnakohus märgib, et J. Reinomägi on käesolevas haldusasjas esitanud esmalt riigi

õigusabi taotluse kaebuse esitamiseks ning seejärel riigi õigusabi taotlused halduskohtu nende

määruste vaidlustamiseks, millega nii kaebuse esitamisel riigi õigusabist kui ka seejärel

määruskaebuse esitamisel riigi õigusabist keelduti. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse

esitamisel taotletud riigi õigusabi andmisest keeldumisega on hõlmatud kaebaja kõik vastavas

haldusasjas tehtavad menetlustoimingud, mistõttu puudub kaebajal, kelle esmane taotlus on

rahuldamata jäetud, alus eraldiseisvalt riigi õigusabi taotlemiseks halduskohtu poolt

haldusasjas tehtud iga määruse vaidlustamiseks. Seega uurimispõhimõttest tulenevalt

tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte.

Kui kaebaja on siiski sellise taotluse esitanud, tuleb seda tõlgendada halduskohtu määruse

peale esitatud määruskaebusena.

14. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust tulenevalt eksis halduskohus käesolevas

asjas J. Reinomäe 9. augusti 2015. a, 18. augusti 2015. a, 30. augusti 2015. a ja 6. septembri

2015. a riigi õigusabi taotluste tõlgendamisel. J. Reinomägi tegelikuks tahteks ei olnud

niivõrd riigi õigusabi saamine kuivõrd halduskohtu määruse vaidlustamine, millega kaebajale

käesolevas haldusasjas riigi õigusabi ei antud. Seega tõlgendab ringkonnakohus kaebaja

eelviidatud taotlusi määruskaebustena.

15. HKMS § 210 lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud,

tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral

saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

16. Eeltoodust tulenevalt tuleb Tartu Halduskohtu 11. septembri 2015. a määrus tühistada

ning 6. septembri 2015. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 3. septembri 2015. a määruse

peale menetlusse võtta. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei

ole mõistlik saata asja tagasi halduskohtusse J. Reinomäe 6. septembril 2015 esitatud

määruskaebuse menetlemiseks, vaid ringkonnakohtul on võimalik ise kontrollida 6.

septembril 2015 esitatud määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu 3. septembri 2015. a

määruse seaduslikkust. Kuivõrd käesoleva haldusasja raames tuleb kaebaja õiguste kaitseks

leida vastus küsimusele, kas kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine oli

õiguspärane, siis kujunenud menetlusliku olukorra tõttu on ringkonnakohtu hinnangul

võimalik kontrollida riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise õiguspärasust 3. septembri

2015. a määruse raames.

17. Halduskohus on 3. septembri 2015. a määruses põhjendanud, mis tingis määruskaebuse

esitaja riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Määruskaebuse esitajale RÕS § 7

lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene