1-14-1272/59 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

4. novembr

il 2015.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-1272 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Prokurör Kristiina Erte Asja läbivaatamise kuupäev 4.11.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid V.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu V.T, isikukood XXX, xxx Juhindudes KarS § 87¹ ja KrMS § 426¹, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta rahuldamata Viru Vangla taotlus ja jätta suhtes karistusjärgne V.T käitumiskontroll kohaldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

V.T Viru Maakohtu 14.04.2014 tunnistati süüdi otsusega KarS § järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS istust Harju § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud kar Maakohtu 25.04.2013 otsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks vangistus 3 aastat 1 kuud21 . päeva Karistuse kandmise . algus 17.10.2012 08.12.2015 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses V.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 2 kehtiv distsiplinaarkaristust. Isikul puudub peale vabanemist elukoht. Ema at ei ole nõus V.T-le võimaldama elamist endale kuuluvas korteris. Rahvastikuregistri andmetel V.T omab sissekirjutust xxx xxx Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. Meditsiiniosakonna andmetel isikul alkoholi sõltuvust diagnoositud ei ole.

Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositu Varasemalt karistatud d narkosõltuvus. väärteokorras NPSA alusel. Tarvitamist alustas 18 aastasel. V.T enda sõnade kohaselt on ta proovinud kõiki enimlevinud narkootikume. Enne vangistust olevat tarvitanud fentanüüli. Ise ennast sõltlaseks ei pea. poolt võimalus kohaldada 13.10.2014 tagatud isikule vangla

sõltuvusravi, isik keeldus. Vangistuses alustas 15.01.2014 osalemist sõltuvusele suunatud sotsiaalprogrammis xxx 18.03.2014 alustas osalemist emotsioonidele suunatud xxx, kuid pärast esimest tundi soovis katkestada programmi. Kriminaalkorras karistatud 8 korda. Vanglas viibib neljandat korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 70%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 51%.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et V.T puudub vabanedes kindel elukoht. Kinnipeetava teda toetama materiaalselt. Vabanedes puudub isikul ema ei ole nõus

töökoht. Rahvastikuregistri andmetel on V.T olemas elamisloakaart kehtivusajaga kuni 18.02.2017, millest tulenevalt on vabanemisj malik, ärgselt kinnipeetaval või töökoha puudumisel, võtta end arvele Eesti Töötukassas. Sellisel juhul saaks olema sissetulekuks elatusmiinimum. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealjuures reaalse vangistusega. Kinnipeetav on olnud kriminaalhoolduse lve all, kuid katseajal sooritas uue kuriteo. järeleva

Kinnipeetav on andnud oma nõusoleku karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamisele enda suhtes.

Prokurör ei toeta vabastamisjärgse käitumiskontrolli kohaldamist alalise elukoha puudumise tõttu.

V.T a. ei nõustu karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseg

Kohus tutvunud V.T Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ning tutvunud prokuröri ja arvamustega, leiab, et V.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine

ei ole põhjendatud.

KarS § 87¹ lg 1 kohaselt kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.T isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. V.T on kriminaalkorras korduvalt karistatud.

Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Peale seda V.T puudub vabanemisel kindel elukoht, mis teeb võimatuks käitumiskontrolliga kaasnevate kontrollnõuete täitmist ja kontrolli teostamist.

Kohus leiab, et V.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole küllaldaselt põhjendatud ja eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu V.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.

/ / Loretta Pikma Kohtunik