Legislator Case Law & Legislation
2-14-63238/48 AI generated

2-14-63238/48 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-14-63238/48
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivu ja selleks kanda summa 250 eurot Jätta kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda ja määrata

Legislator headnote

AI generated

2-14-63238/48 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivu ja selleks kanda summa 250 eurot Jätta kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda ja määrata

Keywords

AI generated
satisfaction of claim debt restructuring administrator dispute settlement set-off in bankruptcy mandatory conciliation brokerage fee
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

4. november 2015. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-63238

Tsiviilasi

Korteriühistu XXXhagi XXXja XXXvastu 2 705,39 euro

ja korteriomandi võõrandamiseks kohustamise nõudes

Tsiviilasja hind

8 105,39 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Korteriühistu XXX(registrikood XXX),

seaduslik esindaja juhatuse liige XXXning lepingulised

esindajad advokaadid Armand Reinmaa ja Hannes Toodu

Kostjad: XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood

XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada

hageja

Korteriühistu

XXX(registrikood

XXX)

ning

kostjate

XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) vaheline 3. novembri 2015

kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1.

kostjate kui Tallinnas XXX asuva korteriomandi (kinnistusraamatu

registriosa nr XXX) omanike võlgnevus hagejale majandamiskulude ja

vahendatud teenuste eest on 30. septembri 2015 seisuga 5 550 eurot, mis ei

sisalda tasu veetarbimise eest, valveteenuse tasu ega viiviseid; nimetatud

summa kohustuvad kostjad hagejale tasuma käesolevaga kokku

lepitavatel tingimustel;

1.2.

kostjad hüvitavad hagejale käesoleva kohtuasja menetluskuludest

250 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks ja 1 200 eurot

õigusabikulude katteks, ülejäänud osas kannavad pooled ise oma

menetluskulud;

1.3.

kompromissi punktide 1 ja 2 [kohtumääruse resolutsiooni punktid 1.1

ja 1.2] summa moodustab 7 000 eurot, mille kostjad tasuvad hagejale 14

kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetega summas 500 eurot, mis tuleb

tasuda alates 15. novembrist 2015 kuni 15. detsembrini 2016 iga kuu

15. kuupäeval;

1.4.

kompromissi punktis 3 [kohtumääruse resolutsiooni punkt 1.3] kokku

lepitud maksegraafiku järgsete maksete hilinemise korral kohustuvad

kostjad

tasuma

hagejale

viivist

määraga

15%

aastas

alates

graafikujärgsest tasumise tähtpäevast kuni tasumiseni, aga graafiku

kohase täitmise korral hageja kostjatelt viivist ega intressi kompromissiga

2-14-63238

2 (3)

hõlmatud summadelt ei nõua;

1.5.

hageja võib pöörduda kohtumääruse sundkorras täitmiseks kohtutäituri

poole, kui kostjate võlgnevus punktis 3 [kohtumääruse resolutsiooni

punkt 1.3] kokku lepitud maksegraafiku järgi ületab kahe osamakse

summa, st 1 000 eurot;

1.6.

kostjate korteriomandis vee tarbimise eest tasumise kohta lepivad pooled

järgmise

korra:

kostjad

võimaldavad

hageja

esindajal

tutvuda

korteriomandis asuva veemõõtja näiduga 5. novembril 2015 kell 20.00,

misjärel hageja koostab vee eest tasumise arvestuse ja esitab selle

kostjatele, kostjad aga tasuvad vee eest võlgnetava summa samadel

tingimustel punktis 4 märgitud graafikuga, st 14 igakuise võrdse

osamaksega alates 15. novembrist 2015 kuni 15. detsembrini 2016;

1.7.

kompromiss ei mõjuta kostjate kohustust tasuda punktis 1 [kohtumääruse

resolutsiooni punkt 1.1] nimetatud kuupäevale järgnevate perioodide eest

arved

kohaselt

ja

kostjad

avaldavad,

et

nad

on

teadlikud

korteriomandiseaduse § 14 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 2 tulenevast teiste

korteriomanike

õigusest

kohustada

kostjaid

oma

korteriomand

võõrandama, kui nad on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega

viivitanud üle kolme kuu.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivu ja selleks kanda summa 250 eurot

Reinmaa & Partnerid AB OÜ samale arveldusarvele, millelt lõiv on tasutud.

4. Jätta kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda ja määrata

kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku muid seniseid menetluskulusid hüvitada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtu menetluses on Korteriühistu XXX(hageja) hagi XXX(kostja I) ja XXX(kostja II)

vastu järgmiste nõuetega:

(1) mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 2 705,39 eurot (algselt

4 605,39 eurot);

(2) kohustada kostjaid võõrandama neile kuuluv Tallinnas XXX asuv korteriomand

(kinnistusraamatu registriosa nr XXX) ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest;

(3) korteriomandi vabatahtlikust võõrandamisest keeldumisel anda hagejale õigus

pöörduda täituri poole korteriomandi võõrandamiseks täitemenetluses sätestatud

korras.

2. Pooled avaldasid 3. novembri 2015 istungil kohtuliku kompromissi, mille paluvad kohtul

kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled loobusid kompromissi kinnitavale

kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest.

3. Avalduses sisaldub riigilõivu osalise tagastamise taotlus, hageja palub talle tagastada poole

hagi esitamisel tasutud vajalikust lõivust, st summa 250 eurot.

2-14-63238

3 (3)

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus

heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Kohus on pooltele selgitanud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgi. Kostja I edastas

täna kohtule ja hageja seaduslikule esindajale e-kirja palvega hageja raamatupidajal arvutada

välja 30. septembri 2015 seisuga võla jääk. Kostja kiri ei sisalda ühtegi menetluslikku

avaldust ega taotlust kohtule, mistõttu kohus jätab kostja kirja praeguses menetlusstaadiumis

tähelepanuta. Kohus võtab ka arvesse, et kokku lepitud võla summa kompromissi p-s 1

kujunes väiksemaks kostja I enda poolt istungil avaldatust. Kohus selgitab, et see ei tähenda

nagu ei peaks hageja korteriühistuna oma liikme soovi järgima. Eelneva põhjal saab kohus

kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

5. Hageja on taotlenud poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, kohus rahuldab

selle taotluse TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus menetluses kokku riigilõivu 700 eurot,

sellest on kohus varem juba tagastanud 200 eurot ja täiendavalt kuulub tagastamisele pool

vajalikust lõivust ehk 250 eurot.

6. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS

§ 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes

TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku hüvitada muid

seniseid menetluskulusid, mis ei ole hõlmatud kompromissiga.

7. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud

õigusest esitada kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebus, seega ei ole käesolev

määrus vaidlustatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik