1-15-538/18 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-538

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 04.11.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-15-538

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid J.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu J.J (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 27.10.2015.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada J.J karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6

(kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Ida-

Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada J.J katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2

3. Kohaldada J.J-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4

järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist.

4. J.J-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. J.J vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja J.J-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 14.09.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava J.J-i kohta koostatud

materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 26.03.2015.a kohtuotsusega tunnistati J.J süüdi KarS § 424 järgi

ja mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust.

Karistuse algus oli 29.04.2015 ja karistuse lõpp on 29.01.2016.

J.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kümnel korral. Vangistuse ajal distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist.

J.J-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetaval

on säilinud vangistuse ajal lähedastega head ja toetavad suhted. Kinnipeetava poolt esitatud

vabanemisjärgne elukoht on XXX. Korter kuulub kinnipeetava õele, kes on kirjalikult kinnitanud, et võimaldab kinnipeetaval elada temale kuuluvas korteris.

J.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab

J.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on

ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör lisakohustuste määramise vajalikkust KarS § 75 lg 2 p 2 (mitte tarvitama alkoholi), alusel.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

J.J-i arvamuse, leiab, et J.J-i võib vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada.

3

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik

J.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud 9-kuulisest karistusest ära kandnud rohkem kui 6 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas praegust karistust kandes on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Lähtudes kinnipeetava korrektsest käitumisest

vanglas võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning

suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Samuti arvestab kohus kinnipeetava

kohtuistungil avaldatud tahtega alkoholi enam mitte tarvitada ning pöörduda vastavale ravile.

Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et praegune vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed

ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohtu hinnangul

võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele

kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat

eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt

valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või

prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Vangla iseloomustuse

kohaselt on kinnipeetav rahumeelne, ei käitu provotseerivalt, ametnikega viisakas, väärtustab perekonda, häid suhteid lähedastega, mõistab oma kriminaalse käitumise hukka, väidab, et on motiveeritud jätkama seaduskuulekana. Pärast vabanemist on J.J olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu

on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/