2-15-10122/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-10122

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. november 2015. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Alar Smolin vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

812,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Kaupmehe

Järelmaks

OÜ

(registrikood

11906650, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), lepinguline

esindaja

Alar

Kondratjev

(Balti

Võlgade

Sissenõudmise

Keskus

OÜ,

e-post

inkasso@sissenoudekeskus.ee)

Kostja Alar Smolin (isikukood 38212022733, elukoht

XXXX, e-post XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Alar Smolin vastu osaliselt.

2. Välja mõista Alar Smolinilt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks 01.04.2013. a sõlmitud

järelmaksulepingu

nr

1305145/96ta

alusel

põhivõlgnevus

405,50

eurot,

sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintress 35,56 eurot, tasumata

krediidiintress 1,55 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 19,17 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivis 209,07 eurot, kokku 670 (kuussada seitsekümmend)

eurot ja 85 senti.

3. Välja mõisa Alar Smolinilt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt

(405,50 eurot) alates 07.07.2015. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni 27%

aastas, kusjuures viivisenõuded kokku ei või ületada põhinõuet.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

2. Välja mõista Alar Smolinilt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks menetluskulu summas

225 (kakssada kakskümmend viis) eurot ja 60 senti (riivilõiv ning õigusabikulu

põhjendatud ja vajalikus ulatuses võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega).

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale 15.09.2015. a aadressil XXXX isiklikult

allkirja vastu üle antud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV OSA

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja on esitanud kostja vastu hagi, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 702,80

eurot, millest 405,50 on poolte vahel 01.04.2013. a järelmaksulepingu nr 1305145/96ta alusel

tagastamata

krediidisumma,

35,56

eurot

sissenõutavaks

muutunud

tasumata

järelmaksuintress, 1,55 eurot tasumata krediidiintress, 51,12 eurot võla sissenõudmisega

seotud kulud ning 209,07 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Ühtlasi palub hageja kostjalt

hageja kasuks välja mõista viivise 27% tagastamata krediidisummalt aastas alates

07.07.2015. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude

lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale järelmaksu võimaldades

oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34

tähenduses.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud summas 51,12

eurot. Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulud hageja poolt kostjale

saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu

alusel. Hageja üldtingimuste p 7.5 kohaselt kohustus krediidisaaja hüvitama krediidiandjale

võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud. Krediidisaajale ja lepinguga seotud isikutele

lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuli hüvitada vastavalt krediidiandja

hinnakirjale. Hinnakirja kohaselt tuli meeldetuletus- ja hoiatuskirja eest tasuda 12,78 eurot

ning ülesütlemisavalduse eest 25,56 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud lepingu ja

hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 51,12 eurot kostjale 31.05.2013. a saadetud võla

sissenõudmiskirja, 04.07.2013. a saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 07.08.2013. a

saadetud lepingu ülesütlemiseavalduse eest.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3

p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine.

Järelmaksulepingule

kohaldatavaid

üldtingimusi

tuleb

kohtu

hinnangul

pidada

tüüptingimusteks. Kohus nõustub hagejaga, et meeldetuletus- ja hoiatuskirjade ning

ülesütlemisavalduse tasu ei sisalda pelgalt postiteenuse maksumust, kuid kindlaksmääratud

tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav. Hageja saatnud kostjale ühe võla

sissenõudmiskirja, ühe lepingu ülesütlemise hoiatuse ja ühe lepingu ülesütlemisavalduse.

Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on

ebamõistlikult suur, arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42

lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale

saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu

hinnangul

on

mõistlik

ja

põhjendatud

meeldetuletus-

ja

hoiatuskirjade

ning

ülesütlemisavalduse maksumus 6.39 eurot (mis vastab hageja hinnakirjas käendajale

saadetava hoiatuskirja ning posti teel tõendi või päringu vastuse väljastamise tasule), mistõttu

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 19,17 eurot (3 × 6.39) võla sissenõudmisega

seotud kulu katteks.

Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja

kanda 96% ulatuses ja hageja kanda 4% ulatuses.

TsMS § 174 lõikest 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt

hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulu 225,6 eurot (riivilõiv ning õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus

ulatuses võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega). Hageja on palunud välja mõista riigilõivu

175 eurot ning õigusabikulu summas 114 eurot. Arvestades nõude olemust, hagi hinda,

hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit

pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 60 eurot (TsMS §

175 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik