1-15-8227/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

3. november 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-8227 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava ja Orvi Tali Kriminaalasi I.R-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. oktoobri 2015. a otsus, kokkuleppemenetlus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Süüdistatav

I.R (ik: XXX); EV kodanik; töökoht: puudub; asukoht: Tallinna Vangla, Magasini 35,

Tallinn; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud,

viimati: Harju Maakohtu 19. augusti 2015. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 ja § 25 lg 2 järgi

Prokurör Ringkonna Elle-Mai Velling prokurör Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Toomas Pilt

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata I.R-i taotlus kriminaalmenetluse kulude tasumiseks maakohtu määratust pikema tähtaja andmiseks ja jätta vaidlustatud Harju Maakohtu

16. oktoobri 2015. a otsus selles osas muutmata.

2. Jätta muus osas I.R-i apellatsioon läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 16. oktoobri 2015. a otsusega tunnistati I.R kokkuleppemenetluses süüdi KarS I.R-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning

teda karistati nelja vangistusega. K

5 lg 2 alusel suurendati kuu ja viieteist päeva arS § 6 mõistetud karistust Harju Maakohtu 19. augusti 2014. a otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu

14. oktoobri 2015. a määrusega täitmisele pööratud ärakandmata võrra, s.o kolme kuu ja üheteist päevase vangistuse võrra, mõistes talle kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks seitse kuud ja kakskümmend kuus päeva vangistust. Karistuse kandmise algusjaks arvestati 17. oktoober

2015. I.R-ile tõkendina kophaldatud elukohast lahkumise keeld tühistati. Maakohus mõistis I.R-ilt 12 kuu jooksul menetluskuluna välja sundraha, kaitsjatasu ja sundtoomise kulu kokku 699 eurot ja 70 senti. Samuti rahuldas maakohus kannatanu RK tsiviilhagi ja mõistis I.R-ilt tema kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju katteks 4287, 7 eurot. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused.

2. Maakohtu otsuse pea I.R s leiab, et le esitas apellatsiooni süüdistatav , ke

maakohtu otsusega on temalt kannatanu

RK kasuks välja mõistetud põhjendamatult suur rahasumma, hagi tasumise ajatamist. Samuti palub hagi väljamõistmist väiksemas ulatuses ja taotleb s

üüdistatav kohtukulude tasumiseks maakohtu määratust pikema tähtaja andmist.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon

tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel edasikaebeõiguse puudumise tõttu jätta

läbi vaatamata. Apellatsioonis sisalduv taotlus menetluskulude tasumiseks antud tähtaja

pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata.

4. Ringkonnakohus selgitab, et KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud

juhtudel. KrMS §

4 näeb ette, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib 318 lg kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on seadustiku 9. jao peatüki 2.

sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (lause 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (lause 2).

5. I.R-i apellatsioonist ei nähtu ühtki KrMS § 318 lg-s 4 loetletud asjaolu esinemist.

Kokkuleppemenetluses apellatsiooni esita ei ole võimalik da põhjendusega, et süüdistatava hinnangul on esitatud tsiviilhagi liiga suur. Hagi suurus oli süüdistatavale teada kokkuleppe sõlmimise ajal. Ometi on ta kaitsja juuresolekul ja peale õiguste tutvustamist kokkuleppega nõustunud ning sellele alla kirjutanud. Ka on süüdistatav maakohtu istungil kaitsja juuresolekul kinnitanud, et ta jääb kokkuleppe juurde ja et see väljendab tema tegelikku tahet. Seega tuleb süüdistatava apellatsiooni tsiviilhagi osas pidada ainetuks.

6. pikema I.R on taotlenud ka menetluskulude tasumiseks maakohtu määratust

tähtaja andmist. Tulenevalt KrMS § 180 lg st 3 võib kohus menetluskulude hüvitamise -

otsustust tehes, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid,

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulude ositi tasumine on

kohtu diskretsiooniotsustus s ena. – ee pole käsitatav süüdistatava subjektiivse õigus

3

Üldreeglina peab süüdimõistetud isik vastavalt KrMS § 180 lg le 1 menetluskulud täies mahus - ja koheselt hüvitama ning kulude ositi tasumine saa olla üksne b s erandlikel asjaoludel tehtav

soodustav otsustus. Arutatavas asjas ongi maakohus määranud, et kohtukulud kuuluvad

hüvitamisele ositi kaheteistkümne kuu jooksul. Pikemaks ajaks menetluskulude tasumise

hajutamist ei ole senises kohtupraktikas aktsepteeritud ning kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks arutatavas asjas d praktikat muuta. väljakujunenu

7. Arutataval -s 4 toodud alused kokkuleppemenetluses juhul puuduvad KrMS § 318 lg tehtud kohtuotsuse vaidlustamiseks. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg 3 p-st 4 jätab ringkonnakohus I.R-i apellatsiooni läbi vaatamata ja tema taotluse menetluskulude rahuldamata. tasumiseks antava tähtaja pikendamiseks