1-15-7840/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-7840 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. november 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-7840 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Orvi Tali ja Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08. oktoobri 2015 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav (ik XXX, viibib B.Z

Tallinna Vanglas), määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale RESOLUTSIOON

Jätta B.Z-i määruskaebus Harju Maakohtu 08. oktoobri 2015 otsuse peale

menetluskulude väljamõistmises kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 08.10.2015 otsusega tunnistati B.Z kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 19.-20.07.2015 ja 21.-23.07.2015, so 5 päeva karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks loeti vangistus 6 kuud ja 25 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 24.07.2015. Kohtuotsusega mõisteti B.Z-ilt välja ka menetluskulud, so sundraha 585 eurot ja kaitsjatasu 240 eurot. Menetluskulud kohustub B.Z hüvitamata kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse venekeelse tõlke sai B.Z kätte 13.10.2015.

2. 27.10.2015 registreeris Harju Maakohus B.Z-i kaebuse, milles B.Z taotleb talt väljamõistetud menetluskulude vähendamist. Ta märgib, et ei nõustu menetluskulude suurusega, leiab, et nende väljamõistmine ei ole põhjendatud ning palub nende vähendamist. Ka märgib ta, et viibib vanglas, mistõttu ei ole tal võimalik kulusid täielikult tasuda ning tal puudub ka muu alaline sissetulek. Alternatiivselt taotleb B.Z menetluskulude tasumise peatamist selliselt,

et vabanemise järgselt võimaldatakse tal kõigepealt töökoht leida, selleks ajaks peatatakse menetluskulude hüvitamine ning alles seejärel asub ta menetluskulusid tasuma.

1-15-7840 2

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud

kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, so määruskaebekorras. Seega saab määruskaebekorras vaidlustada kohtuotsusega välja mõistetud

menetluskulusid ning ringkonnakohus käsitleb ka B.Z-i kaebust menetluskuludesse puutuvalt määruskaebusena. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) teine lause lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et

see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel. KrMS § 390 lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires ja üksnes isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud. Esitatud kaebusest nähtuvalt taotleb B.Z talt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude vähendamist ning alternatiivselt tasumise peatamist.

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab

üksmeelselt, et see määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest

tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse

kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud

apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb

ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud

argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas

kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. 29.03.2015 jõustus kriminaalmenetluse seadustiku redaktsioon, mille kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 muudetud võrreldes varasemalt kehtinud redaktsioonidega. Nimelt märgitakse KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana kokkuleppesse. Seletuskirjas kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (770 SE I, lk 28) märgitakse, et kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. Ka selgitatakse seletuskirjas, et kuna kriminaalmenetluse kulude hüvitamine võib

olla süüdistatava jaoks küllaltki koormav, võib see mõjutada ka kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist. Seega peab isikul juba kokkulepet sõlmides olema ülevaade sellest, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab kriminaalmenetluse kulusid kandma. Käesoleval juhul tuleneb 23.09.2015 prokuröri, B.Z-i ja tema kaitsja vahel sõlmitud

kokkuleppest (kd II tl 79-81), et pooled on kokku leppinud selleski, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele ka sundraha 585 eurot ja kriminaalmenetluse kulud summas 240 eurot, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. B.Z ja tema kaitsja on

sellega nõustunud ning on seda kinnitanud oma allkirjaga. Seejuures on kohtuistungil kõik menetluse pooled jäänud kokkuleppe juurde ning täiendava taotlusena on B.Z esitanud taotluse menetluskulude osade kaupa tasumiseks (kd II tl 86). Selliselt on maakohus kokkuleppe

1-15-7840 3

ka kinnitanud, võimaldades B.Z hüvitada menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Seega on maakohus toiminud kooskõlas kehtiva seadusega, täpsemalt KrMS § 245 lg-ga 1 ja § 248 lg 1 p-ga 5 ning B.Z-i taotluse rahuldamiseks alus puudub. Mis puudutab B.Z-i alternatiivset taotlust, siis sellega seonduvalt osutab kohtukolleegium kõrgeima astme kohtu lahendi nr 3-1-1-120-12 p-le 7, kus kõrgeima astme kohus selgitas, et

menetluskulude tasumise ajatamisega seonduvas osas on asjassepuutuv KrMS § 423, mis sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kuivõrd

rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille kolmandas lõikes viidatakse KrMS §-le 424, saab menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni ühe aasta

võrra. Seega tuleneb Riigikohtu selgitustest menetluskulude ajatamise küsimuses, et

menetluskulusid on võimalik ajatada kuni 1 aasta peale, mida maakohtus B.Z-ilt menetluskulude väljamõistmises osas on ka teinud. Märgitust tuleneb, et puudub seaduslik alus

ka B.Z-i alternatiivse taotluse rahuldamiseks. Ka on Riigikohtus kõnealuses lahendis

täiendavalt selgitanud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul kui isik

menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist.

Seega, kuna sellised asjaolud, mis tingiksid maakohtu otsuse muutmise väljamõistetud

menetluskulude osas puuduvad ning puudub ka seaduslik alus B.Z-i taotluste rahuldamiseks, siis tuleb Harju Maakohtu 08.10.2015 otsus jätta muutmata ja tühistamata.

4. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada

määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/