4-15-6241/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2015.a Kuressaare linn Asenduskaristuse number Kohtunik 4-15-6241 Kristel Pedassaar Avalduse esitaja/sissenõudja

Politsei- Kuressaar ja Piirivalveameti Lääne prefektuur e politseijaoskond (taotluse allkirjastanud politseikolonelleitnant Kaido Vahter, ennetusja menetlustalituse juht) Määruse sisu väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamise taotluse lahendamine

Süüdlane H.P (ik , XXX

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 199 lg 4, § 211 lg 3 ning TMS § 201 lg 1 kohus määras

Jätta ivalveameti Lääne Prefektuuri H.P’ Politseija Piir 31.07.2015.a avaldus

ile väärteoasjas nr määratud rahatrahvi 5 trahviühikut, so. 20 eurot 2740,13,000310 asendamiseks asenduskaristusega rahuldamata.

Käesolev määrus jõustub selle tegemisest.

Tulenevalt VTMS § 211 lg st 4 saata määrus teadmiseks Politsei ja Piirivalveameti Lääne - -

prefektuuril Enno Kermikule. e ja kohtutäitur

VTMS § 192 lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Pärnu

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare Politseijaoskonna 16.02.2013.a

otsusega

H.P-le rahatrahv summas 20 väärteoasjas nr määrati 2740,13,000310 eurot, s.o 5 trahviühikut. Kuna süüdlane rahatrahvi määratud tähtajaks ei tasunud, alustati tema

suhtes täitemenetlus. Kohtutäitur teavitas Piirivalveameti Lääne 27.07.2015.a. Politseija

prefektuuri rahatrahvi täitmise võimatusest. Juhindudes TMS §-st 201, esitas Politseija

Piirivalveameti Lääne prefektuur Pärnu Maakohtule 31.07.2015.a Kuressaare kohtumajale avalduse süüdlasele eelpool nimetatud väärteoasjas määratud rahatrahvi summas 20 eurot, s.o 5 trahviühiku asendamiseks asenduskaristusega.

Kohus määras taotluse läbivaatamiseks kohtuistungi 28.09.2015.a., kohtukutse võttis vastu

süüdlane H.P isiklikult 21.08.2015.a. , kuid kohtuistungile ei ilmunud. Kuna vastavalt seadusele saab kohus antud juhul H.P suhtes asenduskaristuse kohaldamisel

määrata ainult ÜKT tunde, milleks on vajalik tema nõusolek, määras kohus uue istungiaja

02.11.2015.a. algusega kell 11.00. Kuna kutset istungile ei olnud võimalik edastada posti tee (saaja ei viibinud kohal) koostas kohus sundtoomise määruse.

02.11.2015.a. teatas sissenõudja/ politseiasutus kohtule, et sundtoomise määrust ei ole olnud võimalik täita kuna saaja ei viibinud kohal.

Pärnu Maakohtu seisukoht

Vaadanud läbi esitatud avalduse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leiab kohus, et sissenõudja avaldus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 211 lg 11 rahatrahvi asendamise sätestab, et

arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik

või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb

kohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. Kohus leiab, et H.P suhtes ei ole võimalik asenduskaristust kohaldada. KarS § 47 lg-st

1 ja § 72 lg st 2 tulenevalt ei ole võimalik kohaldada asenduskaristusena - aresti isikule, kellele on mõistetud rahatrahv alla 10 trahviühiku. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab üks päev aresti 10 trahviühikule, sellest väiksem trahv (3 kuni 9 trahviühikut) on võrdsustatud ühe arestipäevaga ainult rahatrahvi asendamisel üldkasuliku tööga. Eelnevast tulenevalt on asutud seisukohale, et

asendusaresti ei kohaldata, kui tasumata jääb rahatrahv kolmest kuni üheksa trahviühikuni ( 5; autor J. Sootak). Kuna H.P-le KarS. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2015. § 72 komm. määratud tasumata rahatrahv on viis trahviühikut, s.t vähem kui üks päev aresti, s.o 10 trahviühikut, siis ei ole võimalik talle asenduskaristusena aresti kohaldada.

Kuigi KarS § 72 lg 2 teise lause kohaselt on võimalik isikule mõistetud kolme kuni üheksa trahviühiku suurust rahatrahvi asendada üldkasuliku tööga, siis leiab kohus, et käesoleval juhul

ei ole võimalik määratud rahatrahvi üldkasuliku töö H.P-le ka ga asendada. Vastavalt seadusele oleks võimalik 1 päev aresti asendada 5 tunni üldkasuliku tööga. Selleks on

aga vajalik süüdlase, H.P kirjalik nõusolek. Kuna H.P ei ole vaatamata

kohtukutsele ise istungile ilmunud ja teda ei ole õnnestunud toimetada ka sundkorras kohtuistungile, siis ei ole juba ainuüksi sellepärast võimalik asenduskaristust kohaldada.

Samas leiab kohus, et r H.P-le ahatrahvi üldkasuliku tööga asendamine suurendaks määratud karistuse raskust ning karistuse ärakandmata jätmisel oleks selle täitmisele pööramine

sisuliselt võimatu. KarS § 72 lg 1 kohaselt asendatakse tasumata rahatrahv aresti või

üldkasuliku tööga KarS § s 69 sätestatud korras. KarS § 69 lg 1 teise lause kohaselt vastab - ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui

viis tundi. Kuigi KarS § 72 lg 2 esimese lause kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule

üks päev aresti, siis süüdlasele määratud viie trahviühiku suurune rahatrahv vastaks asenduskaristuse määramisel viiele tunnile üldkasulikule tööle, mis KarS § 69 lg 1 kohaselt on

sisuliselt võrdsustatav viie päeva arestiga. See aga raskendab lubamatult süüdlasele esialgselt

määratud karistust. Esiteks näeb KarS § 72 lg 2 ette, et viie trahviühiku suurune H.P rahatrahv tuleb võrdsustada ühe päeva arestiga. Samas tuleb arvestada, et tavaline asendussuhe

on sama sätte esimese lause kohaselt 10 trahviühikut ühe arestipäeva kohta. Seega raskeneb selle sammuga H.P karistus kaks korda. Vastavalt KarS § 69 lg 1 teisele lausele vastab

ühele arestipäevale üks tund üldkasulikku tööd. Samas ei võimalda sama säte asendada

ühepäevast aresti ühe tunni üldkasuliku tööga, sest minimaalne üldkasuliku töö maht on viis

tundi. Seega ühe arestipäeva asendamine üldkasuliku tööga tähendaks seda, et juba

kahekordselt suurendatud karistust suu viie rendatakse veel viis korda. Kokkuvõttes tähendaks trahviühiku suuruse trahvi asendamine üldkasuliku tööga tema karistuse raskendamist 10 korda. Samas tuleb aga eeldada, et isikule määratud karistus vastab tema süüle, mistõttu ei saa sellisel

viisil tekkinud asenduskaristust pidada proportsionaalseks. Samale seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 21.09.2015.a lahendis 4-15-4477 ja 21.09.2015.a lahendis 4-15- 4843. Mõlemad lahendid jõustusid 21.09.2015.a.

Eelnevast lähtudes tuleb sissenõudja avaldus jätta rahuldamata ning lõpetada menetlus asenduskaristuse kohaldamiseks VTMS § 211 lg 3 alusel.

Eelnevast lähtudes tuleb sissenõudja avaldus jätta rahuldamata ning lõpetada menetlus asenduskaristuse kohaldamiseks VTMS § 211 lg 3 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Pedassaar kohtunik