2-15-13873/18 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-15-13873

KOHTUMÄÄRUS (Pankrotimäärus)

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar , sekretär Janika Sarantšuk juuresolekul

Määruse tegemise aeg ja koht

02. november 2015.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-15-13873 Tsiviilasi Osaühing Pidula Mõis avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik Osaühing Pidula Mõis (registrikood 10546823, Pidula küla, Kihelkonna vald, Saare maakond 93401), juhatuse liige: Vesa Antti Lappalainen (

Kohtuistungi toimumise aeg

Seaduslik esindaja ajutine pankrotihaldur Terje Eipre Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, Juhkentali 8, 10132 Tallinn; tel. 6270551; 5034471; e-post: info@eipre.ee.

Avalik kohtuistung 26. oktoober 2015.a. , kohtuistungile võlgniku esindaja ei ilmunud, kohtuistungiajast teadlik

RESOLUTSIOON

Juhindudes PankrS §-dest 1 lg1,2,3; 13 lg1 ja 2; 23, 25-26, 31, 32, 91 lg3, 132 ja 150 lg2 ning TsMS §-st 661 lg2

1. Rahuldada OÜ Pidula Mõis avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja OÜ Pidula Mõis (reg. kood 10546823) pankrot. Pankroti väljakuulutamise aeg 02.11.2015.a., kell 14.00

3. Määrata OÜ Pidula Mõis (pankrotis) pankrotihalduriks Terje Eipre Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, Juhkentali 8, 10132 Tallinn; tel. 6270551; 5034471; e-post: info@eipre.ee , vandeadvokaadi tunnistus nr.261 .

4. Määrata OÜ Pidula Mõis (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosoleku ajaks

20. november 2015.a. algusega kell 12.00 Pärnu maakohtu Kuressaare kohtumajas (Kuressaare linn Lossi tn 2 , I korrus, saal nr1).

5. Kohustada võlgnik OÜ Pidula Mõis (pankrotis) juhatuse liiget Vesa Antti Lappalaineni ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandusvõi

2-15-13873

kutsetegevuse kohta 20. novembril 2015 kell 12.45 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja (aadressil Kuressaare linn Lossi tn 2, I korrus, saal nr 1). Vesa Antti Lappalaineni ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti.

6. Määrata OÜ Pidula Mõis (pankrotis) ajutise pankrotihalduri Terje Eipre töötasuks kokku 2016 eurot (kaks tuhat kuusteist eurot), millele lisandub käibemaks 20% ehk 403,20 eurot, kokku käibemaksuga seega 2419,20 eurot ning mõista 2419,20 eurot OÜ Pidula Mõis pankrotivara arvelt välja. Väljamõistetud summa maksta OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele nr EE231010220204462227 SEB pangas.

7. Määrata pankrotimenetluse kulude hüvitise suuruseks 322,51 eurot (268,76 + käibemaks 20%) ja mõista see summa OÜ Pidula Mõis pankrotivara arvelt välja. Maksta see summa OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele nr EE231010220204462227 SEB pangas.

8. Avaldaja kantud menetluskulud, sh. tasutud riigilõiv, jätta avaldaja enda kanda.

9. Pankrotihalduril esitada Pärnu Maakohtule PankrS § 132 lg 1 nimetatud ettekanne pankrotivara kohta hiljemalt kuu möödumisel pankroti väljakuulutamisest.

10. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, kohustatud sellest teatama haldurile. Kui võlausaldaja oma nõuet tähtajaks ei esita võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

11. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotiteade, milles märkida pankroti väljakuulutanud kohtu nimi, pankrotimääruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märkida nõuete tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ja seda, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Pankrotiteates märkida ka, et kohus kohustab võlgnikku ilmuma kohtusse ja kinnitama pankrotimenetluses esitatud andmete õigsust kohtus vandega enne üldkoosolekut, so. 20.11.2015.a. kell 11.45

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.

13. Määrus saata võlgnikule, pankrotihaldurile ja registrile.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu.

Pankrotiavalduse esitaja nõue ja asjaolud Osaühing Pidula Mõis esitas 18.septembril.2015. a Pärnu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks, kuna osaühing Pidula Mõis on alates 28.08.2015. a maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse on allkirjastanud osaühingu Pidula Mõis juhatuse liige Vesa Antti Lappalainen, kes on ettevõtte registrikaardi järgi ainuke juhatuse liige. Avalduse kohaselt on OÜ Pidula Mõis makseraskuste peamiseks põhjuseks asjaolu, asjaolude kokkulangemisel ebaõnnestunud äriprojekt. Osaühing valmistas ette ning on osaliselt käitanud turismi ja toitlustusasutust Pidula Mõis. Projektile on saanud saatuslikuks turismisektori

2-15-13873

negatiivsest kõikumisest tulenev planeeritud rahavoogude puudumine, projekti rahastuse osaline äralangemine ning võimatus pangaga laenutingimustes kokkuleppele jõuda. Osaühing Pidula Mõis on Pidula Mõisa kompleksi arendamiseks võtnud pangalaenu ning saanud ka projekti elluviimiseks EAS-ilt toetust. Olenemata keerulistest oludest ja ootamatult ära langenud rahastajatest suutis osaühing projekti ellu viia tehes üksnes väikseid muudatusi ning jättes ootele väikse osa projekti mahust. Pidula Mõisa kompleks sai asjaolude sunnil valmis planeeritust hiljem ning parasjagu oli turismisektoril kehv aeg, puudusid ettevõttel planeeritud rahavood, millised olnuks vajalikud ka pangalaenu õigeaegseks tagasimaksmiseks. Osaühing pidas Nordea Bank AB-ga läbirääkimisi laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks, kuid edutult. 25.08.2015 esitas Nordea Bank AB Eesti filiaal täitmisavalduse Pidula Mõisa kinnistu osas täitemenetluse läbiviimiseks. Osaühingul on lisaks Nordea Bank AB-le veel võlausaldajaid. Kuivõrd kogu osaühingu tegevus ja seega ka võime võlgnike nõudeid rahuldada sõltub Pidula Mõisa kinnisasjast ja selle käitamisest, muutub täitemenetluse käigus kinnisasja müügiga võimatuks ka teiste võlausaldajate nõuete rahuldamine. Osaühingu varade arvel ei ole võimalik kõikide võlausaldajate nõudeid rahuldada. 28.08.2015 sai osaühing Pidula Mõis täitmisteate. Seega alates sellest hetkest saavutas juhatus teadmise, et osaühing Pidula Mõis on maksejõuetu. Võlgnik on lisanud avaldusele võlanimekirja, mille kohaselt on ettevõtte kohustuste maht 839573,94 eurot. Esitatud nimekirja kohaselt on Pidula Mõis OÜ võlad järgnevad: Võlad tarnijatele 08.09.2015

EBC Ehitus AS 88177,60

Rahapaigutamise OÜ 20160,00

Eesti Energia AS 7058,78

Saaremaa TÜ 2270,20

Mullok Oü 756,00

Booking.com B.V 719,52

Saare Autex Oü 434,60

Prügimees Oü 348,82

EVM Teenused Oü 342,60

Ranna-Villa Oü 253,44

Saaremaa Raadio Oü 240,00

Innova Konsultatsioonid Oü 234,00

LM Keskus Oü 192,22

Seesam Insurance As 126,20

Eesti Mõisate Ühendus MTÜ 100,00

Motivation Oü 90,00

Raadio Kadi Oü 54,00

Muhu Jaanalind Oü 34,80

Mustjala Mustard Oü 32,88

Tarnijate võlad kokku 121625,66

Võlad töövõtjatele

Väljamaksmata palk 6258,71

Arvestatud maksud 1216,61

Töövõtjate võlad kokku 8385,32 Laenud

Nordea Pank põhiosa 346657,07

intressid?

omaniku laen 271776,17

M K 70000,00

Jürgens&JürgensOÜ 19753,57

2-15-13873

Transosilia OÜ 1156,15

Helme & Jürgens OÜ 400,00

Laenude võlad kokku 709742,6

Kokku võlad 839753,94

Pärnu Maakohtu 22.septembri 2015 a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre. Terje Eipre nõusolek ajutiseks pankrotihalduriks olemiseks ( lk 8). Pankrotiavalduse läbivaatamise aja ja koha ning käsutuskeelu teatavakstegemise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.09.2015 a ( lk 21).

Ajutise pankrotihalduri aruanne

I. Võlgniku OÜ Pidula Mõis (edaspidi Võlgnik) üldandmed

Ühingu nimi: osaühing Pidula Mõis Registrikood: 10546823 Registrisse kantud: 16.04.1999 Registrijärgne aadress: Pidula küla, Kihelkonna vald, Saare maakond, 93401 Põhitegevusala: - Külalistemajad Lisategevusalad: - Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük kioskites ja turgudel; - Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Juhatuse liikmed Vesa Antti Lappalainen (XXXXXXXXXXX Kontaktandmed: - XXXXXXX Majandusaasta: 01.01. – 31.12. Registripiirkond: Pärnu Maakohtu registriosakond Raamatupidaja: M K (ik 37909260382)

II. Hinnang Võlgniku majanduslikule olukorrale Ajutine haldur on kohustatud andma vastavuses PankrS § 22 lg 2 punktile 2 hinnangu Võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis ajutine haldur 23.09.2015.a küsimustiku vara ja võlgade kohta Võlgniku juhatuse liikme elektronposti aadressile XXXXXXX ja 01.10.2015 Võlgniku lepingulise esindaja E C elektronposti aadressile XXXXXXXXX. Lepinguline esindaja kinnitas 02.10.2015 järelepärimise kättesaamist (Lisa 3) ning lubas vastata. Järelepärimises palus ajutine haldur esitada andmed Võlgniku vara ja võlgade kohta hiljemalt 08.10.2015.a. Võlgniku esindajad pole tänaseks halduri päringule vastanud. Haldur on isiklikult kohtunud võlgniku juhatuse liikmega täiendavate selgituste saamiseks võlgniku majandusliku olukorra kohta ning tutvunud põhjalikult võlgniku varaga Saaremaal kohapeal.

2-15-13873

Ajutine haldur saatis järelepärimised ka krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksuja tolliametile ning kohtutäituritele. Aruande koostamise kuupäevaks oli enamikelt ametiasutustelt vastused saabunud. Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur avalikult kättesaadavat informatsiooni. Hinnang Võlgniku majanduslikule olukorrale on antud tuginedes järelepärimistele saabunud vastustele ja muule avalikult kättesaadavale informatsioonile.

III. Võlgniku tegevusest Tegevuse sisu: Võlgnikul on kaks põhitegevusala: a) Pidula mõisa, mõisaansambli, mõisapargi ja ning nende juurde kuuluvate kinnistute väljaarendamine, et avada seal kõrgekvaliteediline puhkemajutusja toitlustusasutus, mis säästab ja väärtustab mõisahoonete ajaloolist kehandit ja olemust;

b) Ärija muu juhtimisalane nõustamine. Pikemas perspektiivis oli võlgniku eesmärgiks arendada Saaremaal Kihelkonna vallas asuvast ajaloolisest Pidula mõisakompleksist nelja või viie tärni mõisahotell ning peale restaureerimisja ehitustööde valmimist pakkuda aastaringselt atraktiivseid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi turismiteenuseid. Eesmärgi saavutamiseks kavatses osaühing restaureerida Pidula unikaalse arhitektuuri-, muinsusja looduskaitsealuse mõisakompleksi ning muuta selle atraktiivseks turismiobjektiks vastava ehitusja äriprojekti tulemusena.

Pidula mõis on tekkinud 16. sajandi lõpul, mil hertsog Magnus läänistas Pidula küla Joachima Stärckele (Strakile), kelle järeletulijad loovutasid mõisa 1603. aastal Caspar Stackelbergile. Stackelbergi perekonna omandis oli mõis kuni 18. sajandi lõpuni, mil see abielu kaudu läks üle Tollide perekonnale. Pärast Tollide lahkumist mõisast asus peahoones Pidula algkool. Kool tegutses seal 1970. aasta kevadeni. Pärast seda seisis härrastemaja pikalt tühjana. 1693. aasta reduktsioonikomisjoni materjalides on Pidula mõisa hoonestust mainitud kui puitehitist.

Praegune mõisa peahoone on ehitatud pärast Põhjasõda (18. sajandi esimestel kümnenditel). Juurdeehitis mõisahoone tagaküljel 19. sajandi algupoolel. Pidula mõisasse planeeritud turismikeskuse kontseptsioon hõlmas u. 25 numbritoaga nelja tärni hotelli, ajaloolist mõisakööki, ruume koosolekute jaoks, ajaloolist parki koos ürdiaiaga, õlleja veinikeldrit ning jääkeldrisse rajatavat sauna. 04.11.2008 rahuldas Põllumajanduse Informatsiooni ja Registrite Amet (PRIA) Pidula Ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arenguprogrammile ning Eesti maa-elu arengukavale 2007 – 2013 põhineva taotluse nr 310008740193, määrates investeeringutoetust Pidula mõisa valitsejamaja rekonstrueerimise etapi jaoks 556 079 krooni (35 539,92 eurot).

Antud toetust kasutades jätkati veini-õllekeldri (suvekohviku) ehitamist mõisa valitsejamaja keldrikorrusel, samuti teisi töid valitsejamaja restaureerimiseks. Ürdiaia arendamist jätkati ka 2013. a. kevadel ja suvel. Samuti korrastati edaspidiselt OÜ-le kuuluval Rauna kinnistul asuvaid hooneid, et oleks võimalik kasutada neid ööbimiseks. Pidula osales ka eesti-soome ühisprojektis "Devepark" (Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia), mis käivitati Central Baltic Interreg IV A - programmi 2007 – 2013 raames 2009. a. septembris (vt. nt. www.devepark.utu.fi).

Projekti eesmärgiks on toetada ajalooliste parkide, ms. mõisa-parkide arendamist Eestis ja Soomes. Pidula toetustaotlus hõlmas Devepark-projekti 1 390 936 euro tervikeelarvest 131 367 eurot (9,4 %), millest Pidula pargiinvesteeringute osa oli 83 447 eurot ja muu tegevuse osa 47 920 eurot.

2-15-13873

Kuna võlgniku arvates jättis Central Baltic-programmi juhtivkomisjon Pidula õigusi eirates oma otsuses ära Pidula investeeringute jaoks ettenähtud toetuse, vaidlustas Pidula nimetatud otsuse, tehes selle kohta kaebuse Edela-Soome maakonnavalitsusele. Kohtuprotsess jätkus hiljem Turu halduskohtus, Soome kõrgeimas halduskohtus (KHO) ja Euroopa Inimõiguste Kohtus Strasbourgis. Igas kohtuorganis jäi Võlgnik kaotajaks. 17.05.2011. a. otsustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatus rahuldada Pidula poolt 27.07.2010. a. esitatud täistaotlus, registreerimisnumbriga EU33844, projektile „Pidula mõisaköök – õpetame valmistama ajaloolist eesti mõisatoitu!” (Mõisaköögi projekt), mis põhineb Majandusja Kommunikatsiooniministri 19. augusti 2008. a määrusele nr. 75 „Turismitoodete arendamise väikeprojektide toetamise tingimused ja kord“, mis omaette põhineb EL regionaalabi programmidele. Tunnistades Pidula poolt esitatud taotluse määruse kohaselt toetuse saamisele vastavaks, otsustas EAS anda Mõisaköögi projektile toetust 359 503 eurot, mis on 50 % Mõisaköögi projekti kogumaksumusest (719 006 eurot). Tööd projekti elluviimiseks jätkusid kuni käesoleva aastani. Võlgniku suuliste väidete kohaselt on osa rahast veel saamata. Ajutisele haldurile teadaolevalt töötajaid ettevõttel hetkel pole.

IV. Varad

1. Käibevara

1.1. Raha ja pangakontod Nordea Bank AB Eesti filiaalis omab võlgnik arvelduskontot nr EE441700017002918206 (Lisa 4). Saldo seisuga 27.09.2015 oli -24,84 eurot. Võlgnik omab ka tagatiskontot nr EE621700017002923217. Saldo seisuga 27.09.2015 oli 0,00 eurot. Võlgnikuga on sõlmitud telefonija internetipanga leping. Allkirjaõiguslik isik AK). Sularaha sissemaksete tegemise õigus AT Internetipanga kasutajad: M K ( , ML ja Vesa Antti Lappalainen ( Kliendi kohustus Nordea Bank AB Eesti filiaali ees tuleneb laenulepingust nr 0932125441401 summas 461 500,97 eurot (põhiosa 344 339,77 eurot, intress 4 033,59 eurot ja viivis 113 127,61 eurot). AS-is SEB Pank omab Võlgnik 06.10.2015 seisuga arvelduskontot nr EE371010220002316012, saldo 06.10.2015 seisuga 77,77 eurot (Lisa 5). Konto A-allkirjaõiguslikud isikud: M K (XXX ja Vesa Antti Lappalainen (XXXX Konto on arestitud Pärnu Maakohtu määruse nr 2-15-13873 alusel 23.09.2015. Kehtivad teenuselepingud AS-is SEB Pank seisuga 06.10.2015: SEB ärikliendi internetipanga leping 1) SEB internetipank Kohustused AS-i SEB Pank ja AS-i SEB Liising ees seisuga 05.10.2015 puuduvad. Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt kontot ei oma ning Võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused. Eesti Väärtpaberikeskus on halduri järelepärimisele vastanud, et võlgniku nimele ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Võlgnik pole ajutisele haldurile esitanud andmeid kassa jäägi kohta.

1.2. Nõuded ostjate vastu, ettemaksed ja varud Võlgnik pole ajutisele haldurile esitanud andmeid debitoorsete nõuete, ettemaksete ega varude kohta.

2-15-13873

Võlgniku käibevara on ajutise halduri esialgsel hinnangul kokku 77,77 eurot, täpsem summa selgub edasise pankrotimenetluse käigus, kuna võlgnik pole kirjalikult tänaseni ajutisele haldurile vastanud.

2. Põhivara Kinnistu sraamat u elektroon Katastritunnus Aadress Sihtotstarve, pindala Pindi Kinnisvara Hinnang kinnisvara väärtusele 2669034 30101:004:0337 Pärna kinnistu, Pidula küla, Kihelkonna vald, Saare maakond Maatulundusmaa 75%, kaitsealune maa 25%, 4,76 ha. Märkus muinsuskaitseseaduse § 27 lõikes 2 sätestatud ostueesõiguse kohta Eesti Vabariigi kasuks. Kui riik ostueesõigust ei teosta, on ostueesõiguse õigustatud isikuks asukohajärgne kohalik omavalitsus. Kultuurimälestiseks tunnistamise õiguslikuks aluseks on kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59. Eksperthinnang nr 120620-11208-461, väärtuse kuupäev 24.06.2012 (Lisa 7). Hinnatud objektid olid Pidula mõis, Vahtramäe kinnistu ja Pärna kinnistu.

Hindamistulemus: kinnistute summaarne turuväärtus 260 000 eurot. Hinnangu kohaselt on objekti turuväärtus peale renoveerimistööde teostamist 915 000 eurot. Tänaseks on renoveerimistööd teostatud ainult osaliselt. Kinnistud on hetkel müügis tervikvarana, müügihinnaks 450 000 eurot (Lisa 8), kuid ostuhuvilisi pole. Maakleriks on Triin Loodus, ettevõttest Baltic Sotheby’s International Realty.

1891934 30101:004:0109 Pidula mõis, Pidula küla, Kihelkonna vald, Saare maakond Kaitsealune maa 40%, maatulundusmaa 60%, 4,77 ha. Mõisa peahoone on remonti vajavas seisukorras ja hoone on ette valmistatud renoveerimiseks. Kinnistul asub ka täiesti uus hoone – mõisaköök. Hoone ehitustööd on veel osaliselt lõpetamata, kuid on hoone on kasutuskõlblik. Ostueesõigus Eesti Vabariigi ja seejärel kohaliku omavalitsuse kasuks. MuKS § 27 lg 2 ja kultuuriministri määruste nr

59 ja nr 25 alusel. 1892034 30101:004:0108 Vahtramäe kinnistu, Pidula küla, Kihelkonna vald, Saare maakond Elamumaa 85%, ärimaa 15%, 18 426 m2. Kinnistul asub valitsejamaja, hoone renoveerimistööd ja siseviimistlustööd on tänaseks lõpetatud. Märkus muinsuskaitseseaduse § 27 lõikes 2 sätestatud ostueesõiguse kohta Eesti Vabariigi kasuks. Kui riik ostueesõigust ei teosta, on ostueesõiguse õigustatud isikuks Kihelkonna vald. Kultuurimälestiseks tunnistamise õiguslikuks aluseks on kultuuriministri 27.10.1998 määrus nr 25.

2-15-13873

2757834 30101:004:0292 Rauna kinnistu, Pidula küla, Kihelkonna vald, Saare maakond Elamumaa, 10 921 m2. Võlgnikul on kinnisvara maksimaalselt 450 000 euro väärtuses (ilmselt vähem), millega haldur on ka isiklikult tutvunud. AS Pindi Kinnisvara on 28.06.2012 koostatud kinnisvarahinnangus hinnanud Avaldajale kuuluva 3 kinnistu maksimaalseks turuväärtuseks

260 000 eurot, 915 000 eurot peale renoveerimistööde lõpule viimist. Renoveeritud on tänaseks ainult valitsejamaja, ülejäänud hoonetes (mõisa peahoones ja mõisaköögis) on tööd pooleli või pole alustatud. Kinnistutel asuvad mõisa peahoone, valitsejamaja, mõisa park ja linnuse varemed on muinsuskaitse all olevad kultuurimälestised.

Halduri poolt teostatud ülevaatuse käigus selgus ka, et vanades puittalades on putukad, mis talasid on uuristanud (puidupuru oli laudadel ja põrandal) ning selleks, et teada saada, kuidas kahjuritest vabaneda on tarvis teha ekspertiis. Keldris oli näha, et niiskus tuleb seinast läbi ning vaip oli seetõttu hallitanud. Esimese korruse laes oli ka vee leke. Seega pole valitsejamaja (hotelli hoone) ehituslikult heas korras ning vajaks ka kohe kahjuritõrjet. Puuduvad ka haldurile teada olevad vabad vahendid hoone üle talve säilitamiseks. Pindi Kinnisvara hinnangust on välja jäetud Rauna kinnistu, Pidula küla, Kihelkonna vald, Saare maakond (registriosa nr 2757834), kuid Baltic Sotheby’s International Realty poolt vahendatav müügikuulutus toob ära kõik Võlgniku 4 kinnistut, mille eest soovitud müügihind kokku on nagu eelpool mainitud 450 000 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et arvestades, et mõiskompleks on olnud juba müügis alates 2014 suvest (algselt küll 735 000 euroga, Lisa 9) ja seda ilma märkimisväärset huvi tekitamata, siis ilmselt langeb müügihind veelgi, kuna turuhind on väiksem (ilmselt 300 000 eurot). Ajutine haldur toob välja, et Eesti Vabariik ja kohalik omavalitsus (Kihelkonna vald) omavad ostueesõigust. Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi Elamuja Ehitisregistri andmetel võlgnik registreeritud ehitisi kui vallasasju ei oma. Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele liiklusregistris registreeritud Peugeot Partner, reg. XXXXXXXXX (Lisa 10). Halduri hinnangul on sõiduki turuväärtuseks umbes 800 - 1300 eurot. Auto on juhatuse liikme Vesa Antti Lappalainen’i valduses. Samuti on liiklusregistris registreeritud traktor EO 2621V2, XXXXXXXXXX. Haldurile pole hetkel teada traktori seisukord (pole teada, kas traktorile on tehtud korralised ülevaatused ja see on kasutuskõlblik) ega turuväärtus. Pidades silmas aja traktori vanust, siis on kaheldav, kas sõiduk üldse mainimisväärset turuväärtust enam omab. Võlgniku vara täpne turuväärtus selgub müügi käigus. Käesoleva aruande esitamise hetkeseisuga on kogu võlgniku vara väärtuseks maksimaalselt 451 377,77 eurot. Turuväärtus on ilmselt madalam (ca 300 000 eurot), vara pole likviidne.

V. Kohustused Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt (seisuga 31.12.2014, Lisa 11) on Võlgnikul alljärgnevad kohustused erinevate võlausaldajate eest:

Võlausaldaja Aadress Registrikood Võlasumma (EUR)

2-15-13873

Nordea Bank AB Eesti filiaal Liivalaia tn 45, Tallinna linn, Harju maakond, 10145 12608043

461 500,97 Vesa Antti Lappalainen

XXXXX

271 776,17 M K

XXXXXXXX

70 000,00 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS, Lisa 12) Lasnamäe 2, 11412 Tallinn 90006006

82 673,33 Jürgens & Jürgens OÜ Roosikrantsi 16-3, Tallinna linn, Harju maakond, 10119 11240405

19 753,57 OÜ Helme & Jürgens Andruse põik 3-3, Rannamõisa küla, Harku vald, Harju maakond, 76906 11725350 400,00 Osaühing Transosilia Invest (Võlgniku ainuosanik) Rännaku pst 12, Tallinna linn, Harju maakond, 10917 10503439

1 156,15 Aktsiaselts EBC Ehitus Pikk 62b, Kuressaare linn, Saare maakond, 93802 10123703

88 177,60 Rahapaigutamise Osaühing Rännaku pst 12, Tallinna linn, Harju maakond, 10917 12528099

20 160,00 Eesti Energia Aktsiaselts Lelle tänav 22, Tallinna linn, Harju maakond, 11318 10421629

7 058,78 Saaremaa Tarbijate Ühitu Tehnika 5, Kuressaare linn, Saare maakond, 93817 10044010

2 270,20 Mullok OÜ Nõmme talu, Silla küla, Mustjala vald, Saare maakond, 93601 11254749 756,00 Booking.com B.V Postbus 1639 1000 BP Amsterdam Holland Kamer van Koophandel Amsterdam (Kaubandusja tööstuskoja äriregister Amsterdam) Registreerimisnumber: 31047344 719,52 Osaühing Saare Autex Lilbi küla, Lääne- Saare vald, Saare maakond, 93853 10374531 434,60 Osaühing Prügimees Talli 4, Kuressaare linn, Saare maakond, 93815 10083286 348,82 OÜ EVM Teenused Tallinna 82, Kuressaare linn, Saare maakond, 93815 11891893 342,60

2-15-13873

Osaühing Ranna-Villa Ranna-Villa, Küdema küla, Mustjala vald, Saare maakond, 93824 11322586 253,44 Osaühing Saaremaa Raadio Komandandi 1, Kuressaare linn, Saare maakond 10372926 240,00 OÜ Innova Villa, Turja küla, 12000123 234,00 Konsultatsioonid Valjala vald, Saare maakond, 94317

LM Keskus Osaühing Punane 42, Tallinna linn, Harju maakond, 13619 10568865 192,22 Seesam Insurance AS Vambola 6, Tallinna linn, Harju maakond 10055752 126,20 Mittetulundusühing Eesti Mõisate Ühendus Pärnasalu 38, Saue linn, Harju maakond, 76505 80197028 100,00 Osaühing Motivation Mõisaküla 6, Mõisaküla küla, Kiili vald, Harju maakond, 75417 11183570 90,00 Osaühing Raadio Kadi Kohtu 1, Kuressaare linn, Saare maakond, 93812 10357499 54,00 Osaühing Muhu Jaanalind Nautse küla, Muhu vald, Saare maakond, 94728 10659438 34,80 Osaühing Mustjala Mustard Tõnu Laasi talu, Pahapilli küla, Mustjala vald, Saare maakond, 93633 11524137 32,88 KOKKU:

1 028 885,85 Maksuja Tolliameti ees seisuga 12.10.2015 võlg puudub. Võlgnikul on ka 8 385,32 euro suurune töötasu ja puhkusehüvitise võlgnevus töötajate ees. Summa kuulub täpsustamisele pankrotimenetluse jooksul, kuna väidetavalt sisaldab see ka tasumata makse. Maksuja Tolliameti andmetel aga võlgnevus puudub. Kohtutäitur Rocki Albert’i vastuse (Lisa 13) kohaselt halduri järelepärimisele on Võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus nr 176/2015/1340. Täitedokumendiks on Kuressaare notar Gerda Pitk 13.07.2012 koostatud ja tõestatud notariaalakt „Ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping“ nr 877 ning 07.10.2013 koostatud ja tõestatud notariaalakt „Hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping“ nr 1444, sissenõudja Nordea Bank AB Eesti filiaal. Täitemenetlus on peatatud. Kohtutäituri tasuja kulunõue on 21 875,96 eurot. Kokku on Võlgnikul aruande valmimise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt seega rahalisi kohustusi kuni summas 1 059 147,13 eurot. Kohustused ületavad oluliselt vara väärtust, lisaks pole Võlgnikul likviidset vara, et katta jooksvaid kulutusi. Täpsed võlausaldajate nõuete suurused selguvad pankrotimenetluse käigus.

VI. Võlgniku Kohustuste analüüs ja tasumise väljavaated

2-15-13873

Ajutise halduri kogutud esialgse informatsiooni põhjal konservatiivselt hinnates on Võlgniku vara ligikaudne väärtus 300 000 kuni 451 377,77 eurot. Arvestades, et tegemist on vähemalt osaliselt võrdlemisi raskesti realiseeritava varaga, siis võib selle kiirmüügihind osutuda jääkväärtusest madalamaks. Likviidne vara praktiliselt puudub ning jooksvad võlad suurenevad igakuiselt. Võlgnikule kuuluvat vara (valitsejamaja ja mõisaköök) ei ole mõistlik ilma kütteta säilitada, sest külmade ilmade jätkumisel tekib oht torude kinnikülmumiseks/lõhkemiseks, mida hiljem on äärmiselt kulukas parandada ja see alandab vara turuväärtust. Lisaks esineb valitsejamaja katusetalades probleem puukoidega, mille lahendamine nõuab ilmselt eksperdi abi. Maksumus kahjuritõrjel hetkel teadmata. Ajutise halduri poolt välja selgitatud Võlgniku kohustuste maht kogusummas 1 059 147,13 eurot moodustub põhiosas rahalistest kohustustest Nordea Bank AB Eesti filiaali, Võlgniku juhatuse liikme Vesa Antti Lappalainen, EAS’i ja eraisiku M K ees. Eeltoodust nähtuvalt ületavad Võlgniku kohustused. Võlgniku vara rohkem kui kahekordselt. Arvestades Võlgniku teadaolevat varalist seisu, vara mittelikviidsust ning asjaolu, et võlgniku igakuised kulud ületavad tulusid, on kindlasti tegemist pankrotisituatsiooniga ning täiendavat pikemat majandusanalüüsi pole vajalik teha. Ajutise halduri hinnangul pole olemasoleva vara arvel kohustuste täitmine kogu ulatuses võimalik. Seega asub ajutine haldur seisukohale, et Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Samal seisukohal on ka Võlgnik. Järelikult tuleb välja kuulutada Võlgniku pankrot. Ettevõtte majandustegevus ilmselt jätkub pankrotimenetluse perioodil, kuna majutusteenuse pakkumine tagab likviidsete vahendite juurdevoolu, mis on vajalik Võlgniku jooksvate kulude katmiseks. Samas ei ole tegemist populaarse majutusasutusega, kuna asub eemal tuntud turismipiirkondadest ning ettevõttel puuduvad vahendid reklaamiks. Samuti polnud halduri külaskäigu ajal hoonekompleksis ühtki hotellikülalist.

VII. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei ole hetkel võimalik tuvastada, kas vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused on olemas ning millises ulatuses. See selgub peale hilisemat põhjalikumat analüüsi edasise pankrotimenetluse käigus, kui halduril on võimalik põhjalikumalt tutvuda dokumentatsiooniga.

VIII. Kokkuvõte Pankrotiavaldus ja arvamus maksejõuetuse kohta Pankrotiavalduse kohaselt on Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks nö asjaolude kokkulangemisel ebaõnnestunud äriprojekt. Võlgnik on valmistanud ette ja osaliselt käitanud turismi ja toitlustusasutuse Pidula Mõis. Väidetavalt on projektile saanud saatuslikuks turismisektori negatiivsed kõikumised ning sellest tulenev planeeritud rahavoogude puudumine, st. „üleinvesteerimine“. Ühtlasi langes samal ajal osaliselt ära projekti rahastatus ja pank keeldus laenutingimustes edaspidiseid kokkuleppeid sõlmimast. 25.08.2015 esitas Nordea Bank AB Eesti filiaal täitmisavalduse Võlgniku suhtes täitemenetluse algatamiseks. Võlgnik leidis, et kuivõrd kogu ettevõtte tegevus ja seega ka võime teiste võlausaldajate nõudeid rahuldada sõltub mõisakompleksi kuuluvatest kinnistutest ja selle käitamisest, muutub täitemenetluse käigus kinnistute müügiga võimatuks majandustegevuse abil kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamine. Võlgniku vara näol on enamjaolt tegemist kinnisasjadega, mida ei ole võimalik kiirelt realiseerida, kuivõrd võlgnikule kuuluvad kinnistud on muinsuskaitse all olevad erihooned ja objektid.

2-15-13873

Märkimisväärne vallasvara peale hoonete sisustuse puudub. Võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvelt tasuda jooksvaid kulusid, Võlgnik on seoses Nordea Bank AB Eesti filiaali suure nõudega muutunud püsivalt maksejõuetuks ja antud olukorras ei ole võimalik Võlgniku tegevusega jätkata. Juhatus ei näe võimalusi ettevõtte tervendamiseks, samuti ei näe juhatus hetkel võimalust kompromissiks. Halduril ei ole võimalik võlgniku kehtivat bilanssi analüüsida, kuna seda ei ole haldurile esitatud (viimane registrile esitatud majandusaasta aruanne oli aastast 2013). Kuna ajutisel halduril ei ole olnud võimalust tutvuda kogu võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooniga, samuti võimalust tutvuda ja kontrollida võlgniku senise majandustegevusega seotud kõiki asjaolusid, ei ole võimalik käesoleval hetkel maksejõuetuse täpseid põhjuseid välja selgitada. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku püsiv maksejõuetus saabus ilmselt 2015.a augustis, mil Nordea Bank AB Eesti filiaal algatas Võlgniku suhtes täitemenetluse. Eeltoodust tulenevalt puudus võlgnikul võimalus oma tegevust jätkata ning tulu teenida. Samas tuleb märkida, et võlgniku makseraskused ilmnesid juba 2014.a suvel, kui Võlgnik otsustas esimest korda oma vara müüki panna. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal võib võlgniku maksejõuetuse põhjusteks pidada asjaolu, et võlgniku äriplaan ei käivitunud planeeritud kujul – restaureerimistööde valmimine venis arvatust pikemaks, külastajate väike arv ei taganud vajalike vahendite pealevoolu ja ilmselt kujunesid ka ehitustööd planeeritust kulukamaks. Ajutise halduri arvamus on, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutise pankrotihalduri arvamusel ei esine ilmselt antud juhul KarS §-is 384 lg 1 nimetatud teo tunnuseid, s.o. füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine. Samuti ei esine ilmselt KarS §-is 3811 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine võlgniku juhatuse liikme poolt.

IX. Ajutise halduri tasust Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kulunud aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on vastavalt PankrS § 23 lg-le 2 lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse (Lisa 14). Ajutine haldur on suhelnud võlausaldaja esindajaga, tutvunud pankrotiavaldusega, tutvunud varaga kohapeal ja vastustega järelepärimistele ja analüüsinud avalikult kättesaadavaid dokumente (nt majandusaasta aruanne) ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi ja maksejõuetuse tekkimise asjaolusid, osalenud kohtuistungil. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks.Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 1, 2 ja 3; § 15 lg 1; § 31 lg 1, 3, 4 ja 5, teeb ajutine haldur ettepaneku:

1. Kuulutada välja osaühingu Pidula Mõis (registrikood 10546823) pankrot, kuna võlgnik on maksejõuetu;

2. nimetada osaühingu Pidula Mõis pankrotihalduriks Terje Eipre (isikukood 46806182757);

3. mõista välja: ajutise halduri tasu 2 016,00 eurot (21 tundi x 96 eurot, tasule lisandub käibemaks 20% ehk 403,20 eurot) ja maksta see välja OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele nr EE231010220204462227 SEB pangas ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 322,51 eurot (268,76 + käibemaks 20%) OÜ

2-15-13873

Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele nr EE231010220204462227 SEB pangas. Seega kokku 2 741,71 eurot koos käibemaksuga.

Võlgniku ja ajutise halduri seisukohad kohtuistungil Võlgniku esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Võlgniku esindaja saatis kohtule e-kirja, milles palus asja arutamise läbiviimist ilma võlgniku esindajata. Ajutine haldur Terje Eipre kinnitas, et jääb aruandes esitatu juurde. Samas märkis haldur, et vaatamata halduri korduvatele päringutele ei ole võlgnik esitanud haldurile seni ühtegi raamatupidamisdokumenti. Võlgnik on kinnitanud, et esitab dokumendid kindlasti peale 26.10.2015.a. istungit.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega, ajutise halduri aruandega ja kuulanud ära ajutise halduri arvamuse, leidis, et OÜ Pidula Mõis pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldjate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Käesolevas asjas on pankrotiavalduse esitanud Võlgnik. Ajutise halduri poolt kohtule esitatud arvamuse kohaselt on võlgniku võimalike kohustuste suurus võlausaldajate ees 1 059 147,13 eurot. Võlgniku varade ligikaudseks väärtuseks on 300000-451 377,77 eurot. Eeltoodust tulenevalt ületavad Võlgniku kohustused Võlgniku vara rohkem kui kahekordselt. Lähtudes eelnevast on ilmne, et Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku majandustegevus ilmselt jätkub pankrotimenetluse perioodil, kuna majutusteenuse pakkumine tagab likviidsete vahendite juurdevoolu, mis on vajalik Võlgniku jooksvate kulude katmiseks. Halduri külaskäigu ajal ei olnud hoonetekompleksis ühtegi hotellikülalist. Ajutine haldur Terje Eipre on andnud nõusoleku tegutseda pankrotihaldurina. Eelpoolnimetatud asjaoludel kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tuleb välja kuulutada OÜ Pidula Mõis pankrot. Pankrotihalduriks määrata Terje Eipre, kes on selleks nõusoleku andnud, vastab PankrS § 56 sätestatud nõuetele, on kinnitanud PankrS § 64 sätestatud vastutuskindlustuse olemasolu ning enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest.

Samuti tuleb määrata võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise aeg ja kohustada võlgniku juhatuse liiget ilmuma kohtusse vande andmiseks vara, võlgade ja äritegevuse kohta. Kohus määrab ajutise halduri tasu katteks, arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust 2016,00 eurot, millele lisanduvad seaduses ettenähtud maksud (antud juhul käibemaks) ning mis on kooskõlas Pankrotiseaduse § 23 sätestatuga. Ajutise halduri tasu on arvestatud 21 töötunni eest, 96 eurot/tund, mis on kooskõlas PankrS § 23 lg 3 sätestatud ajutise halduri tasumääradega.

Põhjendatud on ka halduri taotlus pankrotimenetluse kulude hüvitise saamiseks summas 322,51 eurot (268,76 eurot+käibemaks 20%). Seega on ajutise halduri tasu ja kulud kokku 2741,71 eurot. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Pedassaar kohtunik