1-15-8238/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. november 2015 Tallinn, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number

1-15-8238

Kohtunik

Anne Rebane

Kohtuistungi sekretär

Merike Kunnus

Kriminaalasi G.H süüdistuses KarS § 120 ja § 157

2 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Merika Nimmo

Süüdistatav G.H , elukoht: XXX; isikukood: XXX;

kodakondsus: Eesti; haridus: kesk-; emakeel: eesti; töökoht: puudub; kriminaalkorras karistamata RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Tunnistada G.H süüdi KarS § 120 (alates 01.01.2015.a. KarS § 120 lg 1) järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada G.H süüdi KarS § 157

2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja mõista karistuseks 4

(neli) kuud vangistust.

Kuna G.H on toime pannud mitu tegu, mis vastavad eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nende kuritegude eest varem karistatud, moodustatakse liitkaristus KarS § 64 lg 1 ja lg 2 alusel. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1 moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskema ehk KarS § 120 eest mõistetava vangistusega ning mõistes liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel keelata G.H läheneda XXX äratundmiskaugusele, so 100 meetri ulatuses ja keelata G.H suhelda XXX postside kaudu, elektronkirjade vahendusel, telefoni teel, muuhulgas SMS-i ja suhtlusrakenduste (nagu Viber, Skype ja teised) vahendusel, interneti jututubades ja suhtlusportaalides (nagu Facebook, Armastusesaal ja teised) ning samuti pöörduda eelnimetatud isiku aadressile kolmandate isikute, avalikkuse ja mistahes muude informatsiooni edastamise ja sidepidamise vahendite kaudu.

Kohtulikult määratud lähenemiskeeld kehtib 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 180 lg 1 alusel G.H-lt välja mõista menetluskulud: sundraha 585 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu summas 120 eurot, s.o. menetluskulud kokku 705 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et G.H võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alljärgneva graafiku alusel: Alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb 12 kuu jooksul iga kuu 15.kuupäevaks tasuda 58,75 eurot

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (SEB Pank), EE502200221014193355 (Swedbank), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank AB Eesti filiaal). Viitenumber on 99915700077565. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus (Menetluskulud) ja oma nimi.

Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses.

Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kokkuleppe sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatava nõusolekul ei osalenud kaitsja kohtuistungil. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-

245 sätteid. Kohus on seisukohal, et G.H on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.H süüdi tunnistada KarS § 120 (kehtivas redaktsioonis KarS § 120 lg 1) ja § 1572 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus juhindus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 248 lg 1 p 5 ja § 249.

Anne Rebane Kohtunik