2-15-6820/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-6820

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2015, Tallinn

Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

AK hagi MK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Harju Maakohtu 07.09.2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Apellatsioonkaebuse hind AK apellatsioonkaebus

893,32 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Kristina Uuetoa-Tepper

Kostja: MK (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Keelduda AK apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta AK kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 06.05.2015 esitas AK (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse MK (kostja) vastu alusetult saadud 623,15 euro, viivise summas 220,01 eurot ja edasiulatuvalt alates 07.05.2015 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel viivise väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt oli hagejal kohustus kuni laste täisealiseks saamiseni tasuda elatist oma tütre KK ja poja A-MK ülalpidamiseks. Hageja tegi perioodil 15.09.2010-10.02.2011 kostja arvelduskontole ülalpidamiskohustuse täitmiseks ülekandeid. Hageja oli seisukohal, et elatise tasumise kohustus tütre KK ülalpidamiseks lõppes seoses tütre täisealiseks saamisega, mistõttu tuli kõik peale 17.09.2009 kostjale tasutud summad olenemata maksekorraldusele märgitud selgituste sisust lugeda elatiseks pojale A-MK-le. Kostja algatas hageja suhtes elatise võlgnevuse sissenõudmiseks täitemenetluse ning hageja taotles sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Harju Maakohus luges 02.04.2015 otsuses nr 2-12- 23173 hageja poolt ülekantud summad vaid osaliselt tasutuks A-MK-le ning märkis, et ülejäänud ülekantud elatise summa võib olla üle kantud ekslikult (nö juba lõppenud kohustuse täitmiseks), mistõttu võib hagejal olla kostja vastu alusetu rikastumise nõue. Hageja leiab, et kuna tal ei olnud 15.09.2010-10.02.2011 kostjale ülekannete tegemise ajal kohustust KK-le elatist maksta, on maksed kogusummas 623,15 eurot tehtud ekslikult juba lõppenud kohutuse täitmiseks ning ülekantud summad tuleb hagejale VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel tagastada. Alusetu rikastumise nõudest kostja vastu sai hageja teada 02.04.2015 Harju Maakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-12-23173.

3. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja oli seisukohal, et ülekantud summade näol on tegemist mittetäieliku kohustusega VÕS § 4 mõttes. Isegi, kui hagejal oleks alusetust rikastumisest tulenev nõue, on see aegunud.

4. Harju Maakohus jättis 07.09.2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue on aegunud. Riigikohus on asunud lahendi nr 3-2-1-180-14 p-s 12 seisukohale, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg 1 esimese lause järgi algab aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust. Oluline ei ole, et isik saaks ka õiguslikult aru nõude olemasolust. Põhjendamatu on hageja väide, et hagi aegumise alguseks tuleb lugeda hageja poolt tsiviilasjas nr 2-12-23173 tehtud lahendist teadasaamine. Hageja on teinud vastavad ülekanded kostjale oma isiklikult arveldusarvelt ning seega pidi ta olema teadlik kuupäevadest, millal vastavad ülekanded on tehtud. Järelikult pidi hageja koheselt iga ülekande tegemise päeval saama teadlikuks asjaolust, et vastav ülekanne on tehtud pärast tema tütre 18. sünnipäeva möödumist. Võttes arvesse, et hageja poolt on ülekanded tehtud perioodil 15.09.2010-10.02.2011, oli hagejal lähtuvalt TsÜS § 151 lg-st 1 võimalik oma nõudega kohtusse pöörduda hiljemalt 09.02.2014.

5. 08.10.2015 esitas hageja Harju Maakohtu 07.09.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada, teha haginõude aegumise osas vaheotsus ning saata asi ülejäänud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et esitatud nõue on aegunud. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja tegi ülekandeid seetõttu, et hageja arvas, et tal on kohustus tasuda elatist tütrele. Hageja tegi ülekandeid üksnes pojale elatise tasumise eesmärgil. Asjaolust, et kostja ei pea saadud summasid kogu ulatuses elatise maksmiseks pojale, sai hageja (ja ka siis kaudselt) teada esmakordselt 08.05.2012, kui kohtutäitur edastas kostja koostatud võlgnevuse arvestuse.

Määruse põhjendused

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.

7. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt alusetult saadud 623,15 euro ja viivise väljamõistmist. Esitatud hagi hind on 893,32 eurot. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.

8. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu otsusest, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Seega ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejale ei tagasta.

9. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm

Gaida Kivinurm