2-14-54957/26 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Fred Fisker Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2015. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-54957 Tsiviilasi XXXhagi XXXOÜ vastu töövaidlusasjas XXX XXXOÜ vastuhagi XXXvastu töövaidlusasjas XXX

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(ik XXX elukoht XXX, e-post: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Ants Kuningas (Forseti OÜ Karikakra põik 4, 93815 Kuressaare, e-post: ants.kuningas@gmail.com) Kostja: XXXOÜ (reg kood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: Ardi Rebane (Advokaadibüroo Heringson GLO, Maakri 23 A, 10145 Tallinn, tel 6 108 108, fax 6 108 107, e-post: ardi@heringson.ee)

RESOLUTSIOON 1. Jätta XXXOÜ taotlus töövaidlusasjas nr XXXläbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina läbi vaatamata. 2. Jätta XXXOÜ vastuhagi XXXvastu töövaidlusasjas nr XXXhagimenetluse korras läbi vaatamata. 3. Jätta menetluskulud XXXOÜ kanda. 4. Välja mõista XXXOÜ-lt XXXkasuks menetluskulu 600 eurot.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

2(4)

1. 26.07.2014 esitas XXXOÜ Harju Maakohtule taotluse töövaidlusasja nr XXXläbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. XXXesitas 01.09.2014 hagi XXXOÜ vastu töövaidlusasjas XXX, milles hageja palub kohtul lugeda hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping TLS § 91 lg 2 järgi erakorraliselt lõppenuks hageja ülesütlemise avalduse alusel alates 25.04.2014 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 6893,55 eurot. Kostja esitas 16.09.2014 esialgse vastuse ja 01.10.2014 täiendava vastuse hagile. Ühtlasi esitas kostja 01.10.2014 vastuhagi, milles palus tuvastada hageja poolt 24.04.2014.a allkirjastatud töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus ja tuvastada, et poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes kehtivalt 31.12.2014.

2. Kohus määras asjas läbivaatamiseks istungi 20.10.2015 kell 10:00. Kohtuistungile ei ole ilmunud kostja XXXOÜ esindaja. Kutse olid edastatud kostja esindajale taotluses ja vastuhagis märgitud e-posti aadressile ardi@heringson.ee, mida kostja esindaja on ise kasutanud menetlusdokumentide esitamiseks.

3. Kohus toimetas kutse 20.10.2015 istungile isiklikult kostja esindajale Ardi Rebasele kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud e-toimiku infosüsteemi kaudu.

Kohtumääruse põhjendused

4. Kostja esindaja on 20.10.2015 kutse kohtu infosüsteemis avanud 07.09.2015 (tl 128). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 3 sätestab, et menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kätte toimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. E-toimiku infosüsteem kajastab kostjale kutse 20.10.2015 toimuvale istungile kätte toimetamise ajaks 07.09.2015 kell 16:01 (tl 128).

5. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et e-kirjaga saadetud kohtukutse jõudis tähtaegselt kostjani, sest kohus on saanud kostjalt 07.09.2015 kell 16:01 elektroonilise kinnituse e-kirja kättesaamise kohta (tl 128).

6. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

7. TsMS § 413 lg 3 p 3 järgi kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kostja on 01.10.2014 esitatud vastuses selgelt märkinud, et on nõus hagi ja vastuhagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses (tl 70). Seetõttu ei võimalda eeltoodud säte käesolevas asjas tagaseljaotsust teha.

8. TsMS 343 lg 2 kohaselt kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva.

9. TsMS § 314 lg 2 kohaselt menetlusdokumendi võib kätte toimetada elektrooniliselt. Elektroonilisel kättetoimetamisel edastatakse dokument või teatatakse dokumendi

3(4) olemasolust menetlusosalise üldisele või kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressile või infosüsteemi vahendusel.

10. TsMS § 200 lg 4 kohaselt menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest.

11. Kostja seaduslik esindaja tegi kohtule teatavaks oma elektronposti aadressi, mis oli märgitud taotluses ja vastuhagis ning mille kostja esindaja on kasutanud kohtule menetlusdokumentide esitamiseks.

12. Kohus saatis kohtukutse kostja elektronposti aadressile ardi@heringson.ee 07.09.2015 kell 16:01 (tl 128). Kuna kostja lepinguline esindaja on elektrooniliselt kinnitanud talle saadetud dokumendi kätte toimetamisest, leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb lugeda kohtukutse kätteantuks ning TsMS § 343 lg 2 sätestatud tähtaeg järgituks. Oma aadressi (sealhulgas elektronposti aadressi) või sidevahendite andmete muutumisest ei ole kostja esindaja esindaja kohut teavitanud.

13. Kuna kostja ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest ning hageja on palunud jätta kostja taotlus ja vastuhagi läbi vaatamata, jätab kohus XXXOÜ taotluse ja vastuhagi XXXvastu töövaidlusasjas nr XXX läbi vaatamata.

14. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

15. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

16. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jätab menetluskulud vastuhageja kanda, kelle kahjuks otsus tehti.

17. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud jätta menetluskulud kostja kanda ning määrata menetluskulud kindlaks vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale summas 600 eurot. Kohus peab menetluskulu põhjendatuks ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulu (õigusabikulu) summas 600 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik

4(4)