2-15-110750/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Hannes Olev

Kohtujurist Viktor Bome Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-110750 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

XXXOÜ hagi XXX vastu võla nõudes

1 036.08 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja XXXOÜ (registrikood XXX; asukoht XXX); hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Inkasso OÜ, e-post menetlus@plusplus.ee); kostja XXX(isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX; muu sideaadress XXX; e-post: XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt XXX hageja XXXOÜ kasuks välja põhivõlgnevus 877.35 eurot (kaheksasada seitsekümmend seitse eurot ja 35 senti), intress 13.35 eurot (kolmteist eurot ja 35 senti), viivis 75.19 eurot (seitsekümmend viis eurot ja 19 senti) ja viivis põhivõlgnevuselt (877.35 eurot) alates 28.08.2015 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

3. Mõista kostjalt XXX hageja XXXOÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (200 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

4. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

2-15-110750

2 Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

1. Menetluskulud jätta kostja XXX kanda.

2. Mõista kostjalt XXX välja menetluskulud summas 200 (kakssada) eurot, mis koosnevad maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust summas 45 eurot ja hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 155 eurot XXXOÜ kasuks.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 30. oktoobril 2015.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 125 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

2-15-110750

3

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks õigusabikulu välja mõista, kuivõrd antud juhul ei ole põhjendatud õigusabiteenuse tellimine isiku poolt, kes on omandanud kolmandalt isikult nõude eesmärgiga seda nõuet realiseerida. Kohus märgib, et nõuet on peale selle pangalt omandamist loovutatud ühe grupi siseselt ja õigusabiteenust on ühele grupi liikmele osutanud teine grupi liige. Nimelt kuulus nõue esmalt Swedbank AS-ile, kes loovutas nõude PlusPlus Capital AS-ile, kes loovutas nõude hagejale XXXOÜ-le, kellele osutab õigusabi PlusPlus Inkasso OÜ. Nagu kohus märkis, siis kuuluvad nii hageja kui hageja esindaja äriregistri andmetel samasse gruppi (PlusPlus Capital AS, hageja ja hageja esindaja on PlusPlus Capital AS tütarettevõtted. Tütarettevõtjat loetakse emaettevõtja kontrolli all olevaks, kui emaettevõtja omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevusja finantspoliitikat. Antud juhul omab emaettevõtja 100% hageja ja hageja esindaja osadest, seejuures on ka majandusaasta aruannetes hageja ja hageja esindaja kajastatud kui grupi tütarettevõtted), millest tekib kohtu hinnangul põhjendatud küsimus, miks ei võinud nõuet omandada ja võla sissenõudmisega tegeleda otse esindajana tegutsev grupi liige, kuivõrd seeläbi oleks võinud vältida õigusabikulu teket, mis võlgnikku koormama hakkab. Kohus leiab, et vastava tegevusega, millega luuakse kunstlikult ja põhjuseta võlgnevusele lisanduvaid tasusid, tekitatakse võlgnikule põhjendamatul määral lisakohustusi, mis ei ole antud juhul kuidagi õigustatud. Seejuures ei ole kohtu hinnangul tegemist niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist. Kohus leiab, et kuivõrd antud juhul ei ole millegagi tõendatud hageja poolt õigusabiteenuse vajamine ja ei ole põhjendatud võlgnikule lisakohustuste tekitamine, ei ole põhjendatud ka hageja õigusabikulude välja mõistmine kostjalt. Samuti leiab kohus, et isegi kui õigusabikulu katmine oleks sisuliselt põhjendatud, ei ole ainuüksi kolme lehekülje pikkuse ja sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja poolt taotletavat summat.

TsMS § 420 lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

TsMS § 415 lg 2 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik