2-15-9720/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-15-9720

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-15-9720

Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2015.a, Tallinn

Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal Kohtuasi

Korteriühistu Pallasti 34C hagi AJ vastu võlgnevuse saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.08.2015.a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Korteriühistu Pallasti 34C määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (määruskaebuse esitaja): Korteriühistu Pallasti 34C (registrikood 80195331), tehinguline esindaja Priit Pööbo

Kostja: AJ (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2015.a määrus. Saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada Korteriühistu Pallasti 34C määruskaebus osaliselt.

3. Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Asjaolud ja menetluse käik 1. 29.06.2015.a esitas hageja hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 798,76 euro ja viiviste saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja abikaasa, VJ’i osas sama võlgnevuse osas hagi kohtu poolt rahuldatud (tsiviilasi nr 2-15-100117) ning kostja abikaasa vastu ei ole kohtuotsuse täitmine osutunud tulemuslikuks, kuivõrd kostja abikaasa igakuine sissetulek ei võimalda kohustust täita. Täitemenetluse seadustiku (TMS) kohaselt ei saa kohtutäitur pöörata korteriomandile sissenõuet, kuna sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul (kostja nõusolekut andnud ei ole).

Tsiviilasi nr 2-15-9720

2(4) 2. Harju Maakohtu 09.07.2015.a määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ning anti hagejale tähtaeg hagi korrigeerimiseks. Kohtu hinnangul tuli hagejal hagiavalduses esitatud asjaolude põhjal esitada ühisvara jagamise hagi TMS § 14 lg 2 ja perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 alusel.

3. Hageja esitas 29.07.2015.a menetlusdokumendi, milles avaldas, et hageja saab hagi esitada ühisomanike vastu kas koos või eraldi. Asjaolu, et hagi on varem esitatud ühe ühisomandis oleva korteri omaniku vastu, ei võta hagejalt õigust esitada sama nõuet ka teise ühisomaniku vastu, kuivõrd ühisomanikud on solidaarvõlgnikud (abikaasad vastutavad korteriühistu ees solidaarselt). Hageja on seisukohal, et hageja ei pea käesoleval juhul valima ühisvara jagamise instituuti, mistõttu leiab, et hagi on võimalik hageja poolt esitatud asjaoludel rahuldada (nõue solidaarvõlgniku vastu).

4. Harju Maakohus jättis 17.08.2015.a määrusega hagi menetlusse võtmata. Määruse kohaselt ei ole kohtu hinnangul hageja esitanud asjakohast nõuet ning kohus jääb endiselt seisukohale, et esitatud asjaoludel tuleb hagejal esitada ühisvara jagamise hagi. Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt on korteriomandi asukohaga XXXXXXXX XXX-XX Tallinn omanik VJ, kellelt on hagis avaldatu kohaselt hageja kasuks kohtumenetluse tulemusel välja mõistetud põhivõlgnevus perioodi 28.02.2014.a kuni 30.09.2014.a kokku 798,76 eurot ja viivised ning sama nõue on esitatud käesolevas menetluses teistkordselt, kuna kohtuotsuse täitmine täitemenetluses võlgniku, s.o VJ-i suhtes ei ole osutunud tulemuslikuks. Kohus leidis, et hageja on ise avaldanud hagi aluseks olevad asjaolud, millest tulenevalt tuleks hagejal esitada ühisvara jagamise hagi. Hageja võlgnevuse nõue on sundtäitmisel, mistõttu reguleerib nõude sissenõudmist täitemenetluse seadustik koostoimes perekonnaseadusega. Täiendavalt märkis kohus, et kohtutäituri eeldus vara omandi osas ei ole siduv ega tõenda vara suhtes tekkivaid kohustusi (kohtutäituri Kaire Põlts 10.08.2015.a õiend nr 025/2015/1035). Kohus jättis eeltoodust tulenevalt hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

5. Hageja esitas Harju Maakohtu 17.08.2015.a määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ning teha uus määrus, millega võtta hagi menetlusse. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Määruskaebuse kohaselt on kohus kohaldanud vääralt materiaalõigust (TsMS § 5). Kohus ei saanud aluseks võtta hageja soovi esitada nõuet kostja kui solidaarvõlgniku vastu korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 alusel. Kohus ei ole selgitanud, miks hageja esitatud nõude alus ei ole käesolevas kohtuasjas rakendatav (varasemalt on kohus nõude rahuldamisel lähtunud hageja toodud alustel nt tsiviilasjas nr 2-14-9832 ja 2-14-19079). Maakohtu määrus on motiveerimata, mis on kohtulahendi tühistamise alus (RKTKo 3-2-3-2- 98, 3-2-1-69-98, 3-2-1-78-98, 3-2-1-40-06, 3-2-1-41-07 jmt). Käesolevas kohtuasjas ei ole kohus põhjendanud, miks ei ole asja lahendamisel võimalik rakendada KÜS § 13 lg-t 4 koostoimes võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg-ga 2 (TsMS § 463 rikkumine). Samuti ei ole kohus motiveerinud, miks ta antud asjas ei arvesta hageja esitatud tõendit - kohtutäituri Kaire Põlts 10.08.2015.a õiend nr 025/2015/1035). Kuivõrd hagejal ei olnud hiljem võimalik selgitada nimetatud tõendi sisu (kohus ei andnud selgitamiseks täiendavat tähtaega), esitas hageja selgitava tõendi, mille palus kohtul asja juurde võtta. Käesoleva tõendiga soovis hageja selgitada, miks ta asus seisukohale, et kostjale laienevad varaga seotud kohustused (kaasomanikule langev majanduskulude tasumise kohustus). Hagi läbi vaatamata jätmine on olemuslikult sanktsioon hageja suhtes, mida tuleb rakendada siis, kui hageja oma käitumisega selleks piisavalt põhjust annab. Käesoleval juhul jättis kohus hindamata ja põhjendamata hageja eelnevat käitumist menetluses, sh nt hageja huvi nõude menetlusse võtmise vastu, mis on nähtav määruskaebusele lisatud hageja puuduste kõrvaldamisest. Eeltoodud asjaoludest ja

Tsiviilasi nr 2-15-9720

3(4) põhjendustest tulenevalt leidis hageja, et käesolevas asjas tuleb kohtumäärus hagi menetlusse võtmata jätmise kohta tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hagi menetlusse.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 7. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 17.08.2015.a määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 371 lg 2 p 2. Vaidlustatava määruse kohaselt keeldus maakohus hagi menetlemast, sest maakohtu arvates ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Sealjuures on maakohus leidnud, et hageja oleks pidanud esitama ühisvara jagamise hagi. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Ringkonnakohus selgitab maakohtule, et maakohtu poolt rakendatud sätte alusel saab hagi menetlusse võtmisest keelduda üksnes siis, kui hagi rahuldamine ei ole hageja poolt kohtu ette toodud, hagi aluseks olevate asjaolude alusel üleüldse võimalik.

Selle hindamisel tuleb lähtuda hageja poolt kohtu ette toodud faktiväidete õigsusest. Selles menetlusstaadisumishagi menetlusse võtmise otsustamisel, ei saa kohus hinnata tõendeid ega tuvastada asjaolusid. Käesoleva tsiviilasja raames tugines hageja sellele, et kostja on kinnistusraamatu kandest hoolimata vaidlusaluse korteriomandi ühisomanik ja tal on omanikuks olemisest tulenevalt kohustus maksta majandamiskulude eest. Nendel asjaoludel, vastavate asjaolude õigsust eeldades, ei ole hagi rahuldamine välistatud. Isegi siis, kui mõni hageja poolt kohtu ette toodud asjaolu ei peaks paika pidada, saab seda kontrollida siiski üksnes peale hagi menetlusse võtmist.

See asjaolu, et kinnistusraamatusse on vaidlusaluse korteriomandi ainuomanikuna sisse kantud kostja abikaasa, ei välista seda, et kostja on selle korteri ühisomanik. Kinnistusraamatusse kantud andmed ei ole alati õiged, kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust üksnes eeldatakse (vt AÕS § 56 lg 1). Kinnistusraamat võib olla ka vale. Üks selline olukord, kus kinnistusraamat on vale, esineb mh ka siis, kui kinnistu, sh korteriomandi puhul, on toimunud kinnistusraamatu väline omandamine, näiteks ühisomandi tekkimine perekonnaseaduse alusel.

Teiseks tuleb maakohtule selgitada, et juhul, kui mitmel isikul lasub sama kohustus, ei tähenda ühe võlgniku osas jõustunud kohtuotsuse saamine seda, et võlausaldaja ei võiks teise võlgniku suhtes oma nõuet kohtulikult realiseerida. Seega ei saa see asjaolu, et väidetavalt on vaidlusaluse perioodi majandamiskulude võlgnevus kostja abikaasalt juba välja mõistetud, välistada seda, et hageja ei võiks esitada sama hagi teise isiku suhtes. See ei ole res judicata põhimõtte rikkumine, sest hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda üksnes siis, kui on olemas jõustunud kohtulahend, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel, sama eseme kohta, samal alusel (TsMS § 371 lg

1 p 4).

9. Selles osas, et maakohus leidis, et hagejal tuleks esitada hoopis ühisvara jagamise hagi, selgitab ringkonnakohus maakohtule järgmist. TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu pooled ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagejal on õigus valida, kas ta soovib esitada ühisvara jagamise hagi või hagi teise solidaarvõlgniku vastu ning maakohus ei saa keelduda hagi menetlemast põhjusel, et tema arvates tuleks esitada ühisvara jagamise hagi.

Tsiviilasi nr 2-15-9720

4(4) 10. Eespool toodust tulenevalt ei saa need asjaolud, millele maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse rajas, olla hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusteks. Sellest tulenevalt tuleb saata tsiviilasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.

Krista Kirspuu

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/