4-15-7571/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-15-7571

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-15-7571 Kohtukoosseis Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22. septembri 2015. a määrus, millega jäeti R V i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 3. juuli 2015. a otsuse peale väärteoasjas nr 2303,15,000662 läbi vaatamata ning tagastati kaebus selle esitajale Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R V (ik. XXXXXXXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 22. septembri 2015. a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 14. septembril 2015. a edastati Harju Maakohtule R V i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 03.07.2015 otsuse peale väärteoasjas nr 2303,15,000662. Vaidlustatud otsusega karistati R. V i liiklusseaduse (LS) § 224 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selle eest, et ta juhtis 15.06.2015. a Lootsi tn 13 juures mootorsõidukit seisundis, milles juhtimine ei ole lubatud (tema väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte vähem kui 0,12mg/l).

2. Harju Maakohtu 22. septembri 2015. a määrusega jäeti R V i kaebus läbi vaatamata. Kohus märkis, et VTMS § 114 lg 4 kohaselt võib kaebuse üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. R. V i rikkumise suhtes koostatud väärteoprotokollist nähtub, et rikkumine leidis aset 15.06.2015 ning et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 15.07.2015. Väärteootsuses nr 2303,15,000662 on märgitud, et otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule (Liivalaia 24, Tallinn) 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.t kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 30.07.2015.

4-15-7571

2(4)

Asja materjalidest nähtuvalt edastas R. V kaebuse Harju Maakohtule 14.09.2015 ehk 1,5 kuud peale kaebetähtaja möödumist. Seejuures ei esitanud kaebaja taotlust kaebetähtaja ennistamiseks, vaid märkis üksnes, et otsus tehti ilma teda teavitamata. Vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). Kohus märkis, et R. V ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse asjaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Seega ei pidanud R. V kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, samuti ei ole esitatud taotlust kaebuse tähtaja ennistamiseks. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kaebus ei kuulu läbivaatamisele. Arvestades eeltoodut ning VTMS § 118 lg 2 p-s 1 sätestatut, tagastas kohus kaebuse selle esitajale.

3. Harju Maakohtu 22. septembri 2015. a määrusele esitas R V määruskaebuse, milles palub sisuliselt maakohtu määrus tühistada ja võtta tema kaebus väärteoasjas nr 2303,15,000662 menetlusse. Menetlusalune isik rõhutab kaebuses, et ta ei saanud kätte ühtegi teadet selle kohta, et ta peab väärteootsusele järele minema. Ta oli Rootsis ehitusel tööl ning ta peab seal viibima kindla aja ja tegema töö ära. Seetõttu ei ole tal võimalik igal hetkel Eestisse tagasi tulla. Kui ta kinni peeti, ütles politseinik talle, et teda teavitatakse kindlasti posti teel otsuse kättesaamise ajast ning talle võimalik määratav maksimum karistus on kuni 200 eurot, mitte juhilubade äravõtmine 6 kuuks. R. V märgib täiendavalt, et talle saadeti hiljem posti teel tähitud kirjana ettekirjutus võõra inimese nimega, kuid tema andmeid kasutades. Tegemist on kaebaja hinnangul tema inimõiguste rikkumisega. Kaebaja lisab, et ta on pere ainuke toitja. Tema naine on 80% ulatuses töövõimetu ega saa tööl käia. Neil on alaealine laps, kes käib eelkoolis. R. V märgib, et ta ei ole nõus sellega, et sellise pisikese rikkumise toimepanemise eest tema elu ära rikutakse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Määrusega, mille peale ringkonnakohtule kaebus on esitatud, jättis maakohus läbi vaatamata R. V i kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 3. juuli 2015. a otsuse peale. See tähendab, et ringkonnakohus saab VTMS §-st 189 ja § 194 lg-st 1 tulenevalt kontrollida ainult seda, kas kaebuse läbi vaatamata (s.t sisuliselt lahendamata) jätmine on põhjendatud ja õiguspärane. Käesoleval juhul tähendab see selle kontrollimist, kas kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning kas see tähtaeg lasti mööda mõjuva põhjuseta. Lisaks põhjendustele, miks R. V ei esitanud kaebust varem, on kaebuses märgitud ka seda, et ta peab talle määratud karistust põhjendamatuks. Seisukoha võtmine küsimuses, kas määratud karistus on õiguspärane, tähendab asja sisulist läbi vaatamist, mis ei ole määruskaebemenetluses ringkonnakohtu pädevuses (seda küsimust peaks asuma lahendama maakohus, kui ringkonnakohus leiaks, et maakohus jättis kaebuse alusetult läbi vaatamata). Seega mõistetud karistuse suhtes ringkonnakohus seisukohta ei võta.

4-15-7571

3(4)

Samuti ei saa tähtaja ennistamiseks anda alust viga 11.08.2015. a saadetud Maanteeameti ettekirjutuses(ettekirjutuse saaja nimeks oli märgitud V. Ivanov, ettekirjutuse saaja andmed olid aga R. V i omad). Ringkonnakohus nendib, et selline viga on kahetsusväärne. On mõistetav, et sellise ettekirjutuse saamine, milles ettekirjutuse saaja poole pöördutakse vale nimega, on ettekirjutuse saaja jaoks häiriv. See ettekirjutus saadeti aga jõustunud otsusega määratud täitmiseks. Otsus jõustub juhul, kui seda ettenähtud tähtajal ei vaidlustata. See tähendab, et selleks ajaks, kui kõnealune ettekirjutus saadeti, oli kaebetähtaeg juba mööda lastud.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis määruskaebuse läbi vaatamata põhjendatult.

5.1 Nagu maakohtu määruses märgitud, tuleb VTMS § 114 lg 4 kohaselt esitada kaebus kohtuvälise menetleja (Politseija Piirivalveameti) otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Käesoleval juhul oli otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 15.07.2015, mistõttu kaebetähtaeg lõppes 31.07.2015, kuid kaebus on esitatud alles 14.09.2015. Seega on kaebus esitatud ilmselgelt pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist.

5.2 Kui kaebetähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, on aga võimalik kohtul VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 172 lg 1 alusel möödalastud kaebetähtaeg ennistada, s.t võtta vastu pärast tähtaja möödumist esitatud kaebus. KrMS § 172 lg 2 nimetab mõjuva põhjusena isiku äraolekut, kuid lubab lugeda mõjuvaks ka muid põhjuseid. Kohtupraktikas on loetud mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel ka selliseid isikuväliseid (loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms) või isikuga vahetult seotud (raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms) asjaolusid, mis objektiivselt takistasid kaebuse esitamist tähtaegselt.

5.3 Nii maakohtule esitatud kaebuses kui maakohtu määruse peale esitatud kaebuses on R. V muuhulgas viidanud sellele, et ta oli Eestist ära. Nimelt on R. V märkinud, et tal puudus väidetavalt Rootsis töötamise tõttu võimalus väärteootsusele järgi minna. Seoses sellega nendib ringkonnakohus aga, et nimetatud väide jääb pealiskaudseks ja paljasõnaliseks. Kaebuses ei ole täpsustatud, millal R. V pidi Rootsis viibima, ega esitatud tõendeid, millest oleks tuvastatav see, millal ta Rootsi Kuningriigis viibis. Seetõttu ei ole tõendatud see, et Rootsi Kuningriigis viibimise tõttu ei olnud R. V il võimalik esitada kaebust varem kui 14. septembril 2015, s.o kaks kuud pärast seda, kui otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav oli. Teisisõnu õigustaks kaebuse hilisemat esitamist see, kui R. V viibis alates 15. juulist ca kahe kuu jooksul vahepeal Eestis käimata Rootsi Kuningriigis ning esitas kaebuse esimesel võimalusel pärast Eestisse naasmist, kuid sellekohaseid andmeid kaebusest ei nähtu.

5.4 R. V i kaebuse peamine argument, miks ta esitas kaebuse pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist, on see, et talle ei ole saadetud teadet selle kohta, et ta peaks otsusele järele minema, ning tema kinni pidanud politseiametnik kinnitas talle, et teda teavitatakse posti teel. R. V i väide, et talle lubati saata otsus posti teel, ei lähe kokku väärteomenetluse seadustiku regulatsiooni ega väärteoprotokolli märgitud infoga. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette kohtuvälise menetleja otsuse saatmist menetlusalusele isikule. Eespool viidatud VTMS § 114 lg-st 4 tuleneb, et otsusega on võimalik tutvuda kohtuvälise menetleja juures, s.t sellele tuleb ise järele minna. Küll on võimalik menetlusalusel isikul tutvuda tema suhtes tehtud Politseija Piirivalveameti otsusega E-toimiku veebilehe kaudu. Selleks, et menetlusalusele isikule oleks teada, et ta saab otsusega tutvuda E-toimiku kaudu või peab sellele ise kohtuvälise menetleja juurde järele minema, näeb väärteomenetluse seadustik ette, et vastav info peab olema märgitud väärteoprotokollis (VTMS § 70 lg 5), mille koopia antakse menetlusalusele isikule (VTMS § 70 lg 1). Käesoleval juhul on väärteoprotokollis esilehel

4-15-7571

4(4)

märgitud nii see, millal otsus on kättesaadav (15.07.2015), kui ka koht, kus see on kättesaadav (Rahumäe tee 6, Tallinn). Samuti on väärteoprotokollis info selle kohta, et väärteoasjas tehtud otsusega on võimalik tutvuda riigiportaali „Avaliku E-toimiku veebileht“. Väärteoasja materjalidest nähtub, et R. V on andnud 15.06.2015 allkirja nii selle kohta, et talle on selgitatud menetlusaluse isiku VTMS §-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi, kui ka selle kohta, et ta on väärteoprotokolli koopia kätte saanud. Seega on R. V ile antud kätte kirjalik info selle kohta, kuidas ta saab otsusega tutvuda ning kaebuse esitaja etteheited selle kohta, et teda ei teavitatud, millal ja kuidas on võimalik otsusega tutvuda, ei ole põhjendatud. Politseija Piirivalveameti otsuses omakorda on märgitud selle peale edasi kaebamise kord. Kaebuses ei ole esitatud mingisuguseid põhjendusi selle kohta, miks ei olnud R. V il võimalik väärteoprotokolliga tutvuda või selles märgitud infost aru saada, millal ja kuidas on otsus kättesaadav. Eelnevast tulenevalt oli R. V il võimalik teada, millal on tema suhtes tehtud otsus kättesaadav ning kuidas on võimalik sellega tutvuda, mistõttu ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks R. V i väidet, et ta ei teadnud, millal otsus kättesaadav on ning, et ta sellele kohtuvälise menetleja juurde järele peab minema.

6. VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestab üheselt, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega jättis maakohus kaebetähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-st 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 22. septembri 2015. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sten Lind kohtunik