3-15-157/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number 3-15-157 Otsuse kuupäev 30. oktoober 2015.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi XXXX XXXXX kaebus Tartu Vangla vastu kahju 6528 euro hüvitamise ja viivise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja XXXX XXXXX, esindaja Vello Luik Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon 1. Jätta XXXX XXXXXi nõue rahalise hüvitise saamiseks rahuldamata. 2. Tuvastada, et XXXX XXXXXi läbiotsimised Tartu Vanglas 16., 23., 26. ja 29. juulil 2014.a olid õigusvastased. 3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 4. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga „X“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.11.2015.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. XXXX XXXXX esitas 21.01.2015.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 15-16). Kaebaja nõudis Tartu Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 6528 eurot ja viivist seadusjärgses määras (kaebuse esitamise ajal 8,15 % aastas) alates kaebuse esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Kahju tekitati kaebajale 2014. aasta juulikuus toimunud läbiotsimistega.

2 2014. a juulis kästi kaebajal jalutuskäigult tulles kuuel korral paljastada intiimpiirkonnad. Seda tegevust viidi läbi trepikojas, allkorrusel välisukse juures. Samal ajal oli teisel korrusel avatud S-4 elusektsiooni uks ning ust lahti hoidvatel naisvalvuritel oli võimalik jälgida välisukse juures toimuvat.

Läbiotsimiste põhjenduseks toodi tubakatoodete otsimine. Kaebaja viibis Tartu Vangla mittesuitsetajate post-rehabilitatsiooni (PRS) sektsioonis S-4. Selle sektsiooni kinnipeetavad ei saa kauplusest omandada tubakatooteid. Jalutuskäigul viibivad korraga ainult ühe sektori kinnipeetavad ja seega ei saa keegi kaebajaga jalutuskäigul viibinutest enda valdusesse tubakatooteid. PRS sektori kinnipeetavad on andnud allkirja, millega nõustuvad igal vangla poolt valitud ajahetkel loovutama uriiniproovi, millega testitakse seda, kas nad on suitsetanud, seega oli vanglal olemas vähem intensiivne võimalus kaebaja suitsetamise kontrollimiseks.

Kahju tekkis kaebaja täielikust läbiotsimisest ilma veenva julgeolekuvajaduseta ja selleks mittesobivas kohas. Kaebaja arvates rikkus vastustaja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklite 3 ja 8 nõudeid. Kaebaja viitab mitmetele Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditele, sh kohtuasjale Jaeger vs Eesti (nr 1574/13). Kahjusumma suurust põhjendab kaebaja kohtuasjas Jaeger vs Eesti välja mõistetud hüvitise suuruse ja läbiotsimiste arvuga.

2. Vastustaja palus oma seisukohas (tl 41-44) jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajale tekitatud kahju saab lugeda hüvitatuks õigusvastasuse tuvastamisega.

Läbiotsimisi teostati seaduslikul eesmärgil - keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetavad peavad taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tavapäraseid tagajärgi.

Jalutuskäigult naasvaid kinnipeetavaid lasevad II korruse eluosakondadesse tõepoolest sisse ka naisametnikud. Samaaegselt ukse lahtihoidmisega ei ole aga võimalik jälgida I korrusel toimuvat. Ust hoitakse lahti osaliselt ja läbi ukse on nähtavad ainult II korruse trepikoja seinad. Seda kinnitavad valvurite Eveliine Ermi, Janno Raidla ja Ranne Tokko seletused (tl 46, 48, 49).

Pelgalt seetõttu, et kinnipeetav kannab oma karistust nn mittesuitsetajate osakonnas, ei ole välistatud oht, et ta püüab osakonda tuua sigarette. Sigarette on võimalik edasi anda nende peitmisega jalutusväljakule. Sigarette võidakse eluosakonda toimetada muul eesmärgil kui isiklik tarbimine, seetõttu ei anna uriiniproov vanglale teadmist, et kinnipeetava valduses ei ole sigarette. Vanglal on kohustus rangelt kontrollida suitsetamiskeelust kinnipidamist ja tagada, et oleks täielikult välistatud suitsetamine neis ruumides, kus teised isikud on sunnitud viibima enda tahte vastaselt. Täielik läbiotsimine on sigarettide avastamiseks kõige tõhusam meede, sest sageli peidavad kinnipeetavad sigarette enda kehaõõnsustesse, kust lihtsalt riiete kompamise teel midagi avastada ei ole võimalik.

Toimunud läbiotsimised ei alandanud kaebaja väärikust. Teadmine II korrusel asuvatest naisvalvuritest võis küll põhjustada kaebajas teatava ebamugavustunde ja sellega on ebaproportsionaalselt riivatud kaebaja õigust eraelu puutumatusele, kuid kaebaja väidetavad kannatused ei olnud sedavõrd intensiivsed, et need tooksid kaasa rahalise hüvitise väljamõistmise. Kaebaja ei ole välja toonud, millised kannatused talle täielike läbiotsimistega kaasnesid. Kaebaja on lihtsalt viidanud EIK lahenditele ning tsiteerinud sealseid seisukohti. Kaebaja ei ole enne kahju hüvitamise taotluse esitamist esitanud vanglale pöördumisi, milles ta nõuaks läbiotsimiste teostamist veelgi privaatsemalt. Vastustaja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kaebajal tekkisid kannatused seoses täielike läbiotsimistega alles juulis 2014

3 (kaebaja viibib Tartu Vanglas alates 17.04.2013.a). Kaebaja ei ole oma esialgses kahju hüvitamise taotluses vanglale ega ka käesolevas kaebuses välja toonud, et temal oleks läbiotsimise ajal olnud tunne, et keegi võib midagi pealt näha. On äärmiselt ebatõenäoline, et sellised tunded tekivad alles seejärel, kui EIK mõistab sarnases asjas välja kahjuhüvitise teisele kinnipeetavale (EIK otsus Jaeger vs Eesti).

Kohtu seisukoht

3. Faktiliste asjaolude osas pooltel vaidlust ei ole. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kaebaja läbiotsimised 2014. aasta juulikuus toimusid kuupäevadel 13.07., 16.07., 18.07., 23.07., 26.07. ja 29.07., läbiotsimised toimusid lahtiriietumisega, leidsid aset hoone esimese korruse trepikojas, läbiotsimisi teostasid meessoost ametnikud ja teisel korrusel lasid kinnipeetavaid eluosakonda ametnikud, kelle seas oli ka naissoost ametnikke.

Vastustaja tegevuse õiguspärasus

4. Tartu Halduskohtu 04.11.2014.a otsusega haldusasjas nr 3-14-51557 tuvastas kohus 13.07.2014.a ja 18.07.2014.a teostatud kaebaja läbiotsimiste õigusvastasuse. Kohtuotsus on jõustunud. Seega tuleb praeguse kohtuasja lahendamisel hinnata 16.07., 23.07., 26.07. ja 29.07. toimunud läbiotsimiste õiguspärasust.

5. Kaebaja on esiteks seadnud kahtluse alla vastustaja õiguse kaebajat üldse läbi otsida ja teiseks väidab, et läbiotsimised toimusid kohas, kus ei olnud tagatud kaebaja privaatsus.

Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kehtestab läbiotsimise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p 5 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine vanglasisesel saatmisel kohustuslik. Tartu Vangla kodukorra (www.vangla.ee/et/tartu-vangla/alusdokumendid) p 4.6. kohaselt otsitakse kinnipeetav läbi osakonnast väljumisel ja osakonda sisenemisel, vajadusel teostatakse kinnipeetava suhtes täielik läbiotsimine koos lahti riietumisega.

6. Käesolevas asjas toimusid kaebaja läbiotsimised jalutuskäigult tulles ehk vanglasisesel saatmisel ja eluosakonda sisenedes. Läbiotsimiste eesmärgiks oli keelatud esemete - sigarettide avastamine ja kohtuasja materjalidest, sh kaebusest nähtub, et läbiotsimiste eesmärk oli kaebajale arusaadav. Vastustaja selgitus, et sageli peidavad kinnipeetavad sigarette oma kehal, kust neid riiete kompamise teel avastada ei ole võimalik, on usutav ja piisav selleks, et põhjendada sigarettide otsimist osalise lahtiriietumisega. Põhjendatud on sigarettide otsimine eelkõige kehapiirkonnast, kuhu neid vastustaja teadmiste ja kogemuste põhjal tavaliselt peidetakse.

Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja viibimine mittesuitsetajate sektsioonis ja sellest tulenevad asjaolud ei tähenda seda, et kaebaja puhul on sigarettide eluosakonda toomine võimatu. Kinnipeetav võib sigarette eluosakonda tuua kolmanda isiku huvides, seega ei ole määrav asjaolu, et kinnipeetav ise ei suitseta ja et seda saab kontrollida uriini analüüsiga. Sigarette on võimalik edasi anda jalutusväljakule peitmise teel.

7. Õigusaktidest ei tulene, millisel konkreetsel viisil tuleb teostada läbiotsimist, sh juhul, kui läbiotsimine toimub osalise või täieliku lahtiriietumisega (välja arvatud nõue, et läbiotsimist teostavad kinnipeetavaga samast soost isikud). Seega tuleb toimunud läbiotsimiste õiguspärasuse hindamisel lähtuda üldreeglist ehk VangS § 41 lg 1, mille kohaselt

4 kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.

Väärikust alandava kohtlemise või karistamise keelu sätestavad ka Põhiseaduse (PS) § 18 ja EIÕK art 3 ning õiguse eraelu puutumatusele näevad ette PS § 26 ja EIÕK art 8, kuid kuna kohaldada saab VangS § 41 lg 1 ja see säte ei ole Põhiseaduse või välislepinguga vastuolus, siis puudub vajadus Põhiseaduse või välislepingu kohaldamiseks. Selle määratlemisel, mida käsitleda kinnipeetava inimväärikuse alandamise või eraelu puutumatuse rikkumisena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval EIK praktikat.

8. Kaebaja ei väida, et kolmandad isikud, sh naissoost valvurid läbiotsimisi pealt nägid. Kaebaja tugineb sellele, et kolmandatel isikutel oli selline võimalus, kuna nad hoidsid lahti II korrusel asuvat ust ja sealt on võimalik näha kohta, kus läbiotsimine toimus. Vastustaja möönab, et II korruselt on võimalik läbiotsimise kohta näha, kuid ainult sellele suunatud sihipärase tegutsemise korral - selleks tuleb seista trepimademel vastu piiret nõjatudes (tl 43 pöördel). Kaebaja ei ole sellele vastustaja väitele vastu vaielnud.

Kohtupraktikas, sh EIK lahendis Jaeger vs Eesti on asutud seisukohale, et olukorras, kus kinnipeetava täielik läbiotsimine oli iseenesest õiguspärane, kuid vangla ei välistanud võimalust, et kolmandand isikud võivad kinnipeetavat lahti riietatuna näha, ei ole alandatud kinnipeetava väärikust, kuid on rikutud tema õigust eraelu kaitsele (privaatsust). Kohus leiab, et praeguse kohtuasja asjaoludel ei ole vastustaja alandanud kaebaja väärikust. Vastustaja on rikkunud kaebaja õigust eraelu kaitsele (privaatsust), eelnimetatud privaatsuse riive põhjustas kaebajale suuremaid ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega ja sellel põhjusel olid toimunud läbiotsimised õigusvastased.

Hüvitis

9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Kohus leidis eespool, et 16.07., 23.07., 26.07. ja 29.07. toimunud läbiotsimistega ei ole alandatud kaebaja väärikust, kuid tegemist oli eraelu puutumatuse rikkumisega. Ka otsuse punktis 4 nimetatud kohtuotsuses leidis kohus, et 13.07. ja 18.07 toimunud läbiotsimised olid õigusvastased kaebaja eraelu puutumatuse rikkumise tõttu. Edasises käsitleb kohus ühtselt kõiki kuut kaebuses nimetatud läbiotsimist.

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse. Kohtupraktika kohaselt tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui RVastS § 9 lg 1 nimetatud õigushüve rikkumise raskus seda õigustab (Riigikohtu lahendid 3-3-1-10-14 p 12.2, 3-3-1-43-11 p 18 ja selles viidatud kohtupraktika).

5 Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud. Vastustaja on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusega pandud avalik-õiguslikku ülesannet vangistuse täideviimine. Kohus on kindlaks teinud vastustaja tegevuse õigusvastasuse. Kaebajal tuli läbiotsimistel täita vastustaja korraldusi, seega ei olnud tal võimalik kahju vältida, samuti ei ole läbiotsimiste toimumise fakti võimalik kõrvaldada toimingu lõpetamise või toimingust hoidumise nõuetega. Süü puudumise tõendamiskoormis lasub vastustajal. Vastustaja ei ole süü puudumist väitnud ega tõendanud, seega tuleb vastustaja süüd eeldada. Samas leiab kohus, et kaebajale ei ole põhjustatud sellise raskusega kannatusi, mis tingiksid rahalise hüvitise väljamõistmise. Kohus põhjendab seda järgmiselt.

11. VangS § 41 lg 1 tulenev nõue kohelda kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle vangistusega paratamatult kaasnevat ületavaid kannatusi või ebameeldivusi, sisaldab endas määratlemata õigusmõisteid ning on sellisena ajas muutuv ja kujunev. EIK lahend Jaeger vs Eesti, millest vastustaja sai teada, et tema poolt kasutatud kinnipeetavate läbiotsimise viis ei pruugi olla piisav kinnipeetavate privaatsuse tagamiseks, tehti 31.07.2014.a ehk pärast käesolevas kohtuasjas käsitletud läbiotsimiste toimumist. Juba selle kohtuasja arutamise käigus oli vangla kõrvaldanud talle ette heidetud võimaluse näha läbiotsimisi pealt läbi ukseklaasi (kohtulahendi Jaeger vs Eesti p 11). Teisel korrusel ust lahti hoidvad valvurid olid teadlikud, et neil tuleb seista seespool ust, s.t kohas, kust läbiotsimise toimumise kohta näha ei ole (tl 46-49). Kui ilmnes, et kinnipeetavad tunnevad siiski oma privaatsust teisel korrusel ust lahti hoidva valvuri tõttu riivatuna, paigaldas vastustaja täiendavad tõkked, mis muudavad läbiotsimise toimumise koha nägemise võimatuks (tl 48). Seega on vastustaja teinud pingutusi, tagamaks läbiotsimiste õiguspärasus ning arvestanud seejuures pidevalt uueneva kohtupraktikaga.

Eeltoodu näitab ühtlasi, et vastustaja süü ei ole suur. Vastustajale saab ette heita seda, et hoolimata tema pingutustest ei näinud ta ette kõiki võimalusi, kuidas kinnipeetav võib oma privaatsust ohustatuna tunda. Tegemist on käibes vajaliku hoole järgimata jätmise ehk hooletusega (võlaõigusseaduse § 104 lg 3).

Mittevaralise kahju all mõistetakse isiku valu ja kannatusi ning neid saab isik tajuda ainult isikliku kogemuse kaudu. Seega sõltub rikkumise intensiivsus suuresti sellest, millisena kaebaja olukorda tajus. Kohus leiab, et kaebaja kannatused ei olnud rasked. See nähtub asjaolust, et kaebuse väited kaebaja kannatuste kohta on üldsõnalised ning kaebus on trafaretne.

Kohtul tuleb mittevaralise kahju hüvitamisel arvesse võtta ka riigisisest kohtupraktikat ja riigi olusid, sh ühiskonna jõukuse taset, võrreldavust ja õiglustunnet ühiskonna vähemkindlustatud gruppide sissetulekute suhtes. Kohtupraktikas on hüvitis alusetult kartseris viibimise puhul olnud 6,39 eurot päevas (Tartu Ringkonnakohtu otsus kohtuasjas 3-14-177, jõustus 30.06.2015.a) ning väärikust alandavate kinnipidamistingimuste puhul 2 eurot päevas (Tartu Ringkonnakohtu otsus kohtuasjas 3-14-50845, jõustus 15.10.2015.a Riigikohtu otsusega mitte menetleda). Seda arvestades ei ole õigustatud rahalise hüvitise maksmine lühiajaliselt talutud ebamugavuse eest käesolevas kohtuasjas käsitletud läbiotsimistel.

12. Kohus selgitab kaebajale, et käesoleva asja lahendamisel ei ole asjakohased tema poolt viidatud EIK lahendeid, välja arvatud kohtuasi Jaeger vs Eesti. Tegemist ei ole sarnaste asjaoludega: viidatud lahendites teostati läbiotsimist põhjenduseta, sellega kaasnes isiku alandamine või solvamine, läbiotsimise juures viibis isik, kes ei olnud kinnipeetavaga samast soost jne. Ka kohtuasja Jaeger vs Eesti asjaolud ei ole praeguse kohtuasja asjaoludega samased. EIK heitis Eesti Vabariigile ette seda, et kinnipeetava läbiotsimine toimus

6 trepikojas, kuhu oli ligipääs kahe ukse kaudu, millel olid katmata, läbipaistva klaasiga aknad. See tähendab, et läbiotsimise pealtnägemise võimalus ja tõenäosus ning seega ka kaebaja privaatsuse riive oli oluliselt suurem. Kohus märgib, et muid etteheiteid EIK-l toimunud läbiotsimisele ei olnud.

13. Kuna kohus ei mõista välja rahalist hüvitist, siis puudub vajadus lahendada viivise nõuet. Kohus siiski märgib, et viivise nõuet ei oleks võimalik rahuldada. Esiteks selgitas Riigikohus lahendi nr 3-3-1-66-14 p 19, et avalik-õiguslikus suhtes on võimalik viivist nõuda RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes võlaõigusseaduse § 113, s.t viivist on võimalik käsitleda erilaadse kahjuhüvitisena ja viivise nõudmiseks peavad olema täidetud RVastS § 7 lg 1 sätestatud eeldused. Kaebaja viivisenõue ei vasta neile tingimustele, alustades sellest, et kaebaja ei ole välja toonud ega tõendanud, milline kahju on talle hüvitise varasema saamata jäämisega tekkinud. Teiseks ei ole kaebaja esitanud viivise nõuet Tartu Vanglale ja seega on kaebajal selle nõude osas läbimata VangS § 11 lg 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus.

Menetluskulud. Muud kohtu korraldused

14. Olukorda, kus kohus rahalise hüvitise väljamõistmise asemel teeb kindlaks kahju põhjustanud toimingu õigusvastasuse, käsitletakse kohtupraktikas hüvitamisnõude osalise rahuldamisena (Riigikohtu lahend 3-3-1-3-12 p 46).

HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel (tl 33). Muude menetluskulude kohta ei ole pooled kohtule menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud. Seega jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

15. HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida.

Kaebaja ei ole taotlenud tema nime avaldamata jätmist kohtuotsuse avaldamisel. Arvestades käesolevas kohtuasjas käsitletud asjaolusid määrab kohus omal algatusel, et kaebaja nimi tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärgiga „X“.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik Kohtunik