3-13-70092/75 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-13-70092

Haldusasi

O OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.10.2013

korralduse nr 12.2-3/18889-1 osalise õigusvastasuse

tuvastamiseks ning Maksu- ja Tolliameti 25.10.2013

vaatluse õigusvastasuse tuvastamiseks

EMT kaebus Maksu- ja Tolliameti poolt 25.10.2013

aadressil XXXXXXXX XXX XX, Tallinn tehtud

vaatluse õigusvastasuse tuvastamiseks ning sellega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad

–

O

OÜ

ja

EMT

(isikukood

XXXXXXXXXX),

volitatud

esindajad

v.adv

Monika Nõlv ja v.adv Vahur Kivistik

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Kaire Vacker

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.10.2014 otsus haldusasjas nr

3-13-70092 ja 05.05.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-

51204

Menetluse alus ringkonnakohtus

O OÜ apellatsioonkaebus, EMT apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta O OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13.10.2014

otsus haldusasjas nr 3-13-70092 muutmata.

2. Rahuldada EMT apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu

05.05.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-51204 osas, milles halduskohus jättis tuvastamata

25.10.2015 Tallinnas aadressil XXXXXXXX XXX XX toimunud vaatluse õigusvastasuse

EMT pildistamise osas. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada EMT kaebus osaliselt.

Tuvastada 25.10.2015 Tallinnas aadressil XXXXXXXX XXX XX toimunud vaatluse

õigusvastasus EMT pildistamise osas. Muus osas jätta EMT kaebus rahuldamata.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt EMT kasuks välja esimese ja teise astme kohtus

kantud menetluskulude katteks 2625 eurot (kaks tuhat kuussada kakskümmend viis) eurot.

4. Jätta O OÜ apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.

3-13-70092

2(12)

5. Käesoleva kohtuotsuse avaldamisel asendada EMT, JT ja MT nimed initsiaalidega.

Mitte avaldada EMT isikukoodi ning temaga seotud aadresse XXXXXXXX X-XX ja

XXXXXXXX XXX XX ega äriühingu OÜ O nimetust.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.11.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 24.10.2013 korraldusega nr 12.2-3/18889-1 kohustati O

OÜ-d (1) võimaldama maksuhaldurile vaatluse läbiviimiseks juurdepääsu äriühingu omandis

olevale korteriomandile aadressil XXXXXXXX X-XX, Tallinn ning XXXXXXXX XXX

XX, Tallinn asuvale kinnistule ja sellel asuvale hoonele ning võimaldama maksuhalduril

sooritada vaatlusega seotud menetlustoiminguid; (2) esitama 04.11.2013 maksuhaldurile

kontrollimiseks XXXXXXXX X-XX korteriomandi ja XXXXXXXX XXX XX kinnistuga

seotud tehingute käibemaksuarvestuse aluseks olevad korralduses loetletud dokumendid; (3)

andma 04.11.2013 suulisi selgitusi kontrollobjekti puudutavates küsimustes.

Korraldusega alustas MTA O OÜ suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmab käibemaksu

arvestamise ja deklareerimise õigsust O OÜ omanduses oleva kinnistu aadressiga

XXXXXXXX XXX XX, Tallinn ja korteriomandi aadressiga XXXXXXXX X-XX, Tallinn

osas, hõlmates kõiki nende kinnisasjadega seotud tehinguid perioodil 2012. aasta juuni kuni

2013. aasta september (k.a). O OÜ raamatupidajalt saadud info põhjal ilmnes, et äriühing on

oma 2013. aasta augustikuu käibemaksuarvestuses kajastanud korteriomandiga XXXXXXXX

X-XX ja XXXXXXXX XXX XX kinnistul asuva eramu sisustamise ja korrashoiuga seotud

ostuarvete käibemaksu. Äriühingult saadud teabe kohaselt renditakse XXXXXXXX XXX XX

eramu valmisolevat osa O OÜ omanikule ja juhatuse liikmele JT-le suulise rendilepingu

alusel. JT, tema abikaasa MT ja nende kaks last on deklareerinud oma elukohana alates

01.03.2013 XXXXXXXX X-XX, Tallinn. Maksuhaldur pidas vajalikuks mõlema kinnisasja

asukohas viia läbi etteteatamata vaatlus eesmärgiga teha kindlaks äriühingu poolt esitatud

teabe ning käibemaksuarvestuse õigsus. Maksuhaldur leidis, et vaatlusest etteteatamine

3-13-70092

3(12)

aadressil XXXXXXXX XXX XX annaks maksukohustuslasele võimaluse moonutada

püstitatud ehituse välis- ja siseolude tegelikku seisukorda.

MTA ametnikud SR ja KN viisid nimetatud korralduse alusel 25.10.2013 läbi etteteatamata

vaatluse Tallinnas aadressidel XXXXXXXX XX ja XXXXXXXX X-XX. Vaatluse kohta

vormistati vaatluse protokollid.

2. O OÜ esitas 25.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 24.10.2013 korralduse nr

12.2-3/18889-1 õigusvastasuse tuvastamiseks etteteatamata vaatluse osas ja MTA 25.10.2013

vaatluse õigusvastasuse tuvastamiseks.

1)

Vaidlustatud korraldus on etteteatamata vaatlust puudutavas osas motiveerimata ega ole

kooskõlas Riigikohtu lahendites 3-3-1-14-97, 3-3-1-30-97 ja 3-3-1-54-03 toodud

seisukohtadega. O OÜ on teatanud maksuhaldurile, et kasutab XXXXXXXX XXX XX

eramut juhatuse liikme isikliku eluruumina. Seda, et maksuhaldurile oli nimetatud asjaolu

teada, tuleneb ka vaidlusalusest korraldusest. Seega jääb arusaamatuks, milleks oli vaja läbi

viia vaatlus. Maksustamise seisukohast vajalikud asjaolud oleks saanud selgeks teha

maksumenetluse käigus maksukohustuslaselt endalt teavet küsides. Kaebaja suhtes on

vaidlusaluste objektide sisendkäibemaksu tagastusnõudeid juba eelnevalt kontrollitud, kaebaja

on teatanud oma soovist kinnistu korrastada ning üürida see saatkonnale. Vaatluse eesmärki

on korralduses kirjeldatud vaid üldsõnaliselt, samuti ei ole täpsustatud, milliseid

menetlustoiminguid peab korralduse adressaat võimaldama maksuhalduril läbi viia ja millised

on maksuhalduri ametnike õigused vaatluse läbiviimisel.

2)

Vaatluse korraldust ei toimetatud kaebaja esindusõiguslikule isikule kätte ning

25.10.2013 toimunud vaatluste juures ei viibinud O OÜ juhatuse liiget ega muud volitatud

esindajat. Kohal oli vaid juhatuse liikme abikaasa MT, kellel ei olnud volitust äriühingu

esindamiseks. Vaatluse käigus äriühingu juhatuse liikme abikaasalt seletuste võtmine ei

vastanud maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 ja § 72 lg 5 p 6 nõuetele. O OÜ-d puudutavas

maksumenetluses on MT menetlusväline isik, mitte kolmas isik. MT-lt ei küsitud, milline on

tema seos O OÜ-ga. MT ei ole O OÜ töötaja, vaid tal on äriühinguga võlaõiguslik leping.

3)

Aadressil XXXXXXXX XXX XX toimus vaatlus ka perekonna eluruumides, seejuures

fotografeeriti ka maksustamise seisukohast ebaolulisi objekte (isiklikke ruume, asju ja pere

magavat last). MT-le ei tutvustatud allkirja vastu õigust keelduda vaatluse läbiviimisest tema

eluruumides. Üksnes õigusi ja kohustusi loetleva paberi üleandmisega ei saa lugeda õigusi ja

kohustusi isikule arusaadavalt selgitatuks. Maksuhaldur oleks pidanud veenduma, et isik on

õigustest aru saanud ja selgitama isikule, et tal on õigus keelduda ametnike lubamisest oma

eluruumidesse. Kuna MT ei olnud teadlik oma õigustest, ei olnud tal ka võimalik oma õigusi

kaitsta. Maksuhaldurile oli teada, et JT pere kasutab XXXXXXXX XXX XX maja ning

kahtluse korral oleksid ametnikud pidanud seda enne sisenemist kontrollima.

4)

Maksuhaldur tungis kaebaja juhatuse liikme perekonna privaatsfääri. Maksuhalduri

ametnikul ei ole õigust vaatluse käigus teostada läbiotsimist ega siseneda eluruumi selles

elavate isikute tahte vastaselt ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus.

Vaatluse puhul oli tegemist sisuliselt läbiotsimisega. JT teadmata siseneti tema ruumidesse,

rikkudes tema õigust kodu puutumatusele. Pildistamiseks oleks pidanud olema isiku kirjalik

nõusolek. EIK praktika kohaselt hõlmab kodu mõiste ka äriühingu ruume. Kaebusega soovib

kaebaja vältida MTA õigusvastast tegevust tulevikus (preventiivne huvi).

3. Maksu- ja Tolliamet vaidles O OÜ kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Korralduses on põhjendatud etteteatamata vaatluse läbiviimise vajadust nii kinnistul

asuva eramu kui ka korteriomandi osas. Praegusel juhul oli vaatluse eesmärgiks selgitada

välja, millises olukorras on kinnistul asuv eramu ja mis eesmärgil kasutatakse korteriomandit.

3-13-70092

4(12)

Maksuhaldurile oli teatatud, et elamiskõlbulikku osa eramust renditakse suulise lepingu alusel

JT-ile, kuid äriühingu KMD-delt ei nähtunud maja rendile andmisest tekkinud käibe

deklareerimist. Maksuhaldurile oli teada, et T-te perekond on registreerinud oma elukohana

XXXXXXXX X-XX korteri. Maksuhalduril oli sellest tulenevalt vaja välja selgitada, kas

maksukohustuslase esitatud teave vastab tõele ning kes, mis eesmärgil ja mis ulatuses kasutab

eramut ning korteriomandit. Sellest, et maksuhaldurile oli teada maja osaline rentimine JT-le,

ei saanud maksuhaldur järeldada, et JT perekond elab XXXXXXXX XXX XX asuvas majas.

Kui maksuhaldur oleks vaatluse läbiviimise aja ette teatanud, oleks maksukohustuslane

võinud takistada vaatluse läbiviimist või muuta vaatluse ajaks olukorda, jättes maksuhaldurile

eksliku mulje maja ja korteri tegelikust kasutamisest. Sellisel juhul ei oleks vaatluse

läbiviimine enam oma eesmärki täitnud.

2) Kaebaja väide tahtevastasest sisenemisest on põhjendamatu. MTA ametnikud andsid

24.10.2013 korralduse O OÜ töötajale ja juhatuse liikme abikaasale MT-le üle enne majja

sisenemist ning ta allkirjastas korraldusEMT helistas pärast korralduse saamist JT-le ning

lubas seejärel ametnikel majja siseneda. Korralduses on viidatud asjakohastele MKS sätetele

ja kirjutatud ka lahti, millised õigused on maksuhalduril vaatluse läbiviimisel. Seadusest ei

tulene maksuhaldurile kohustust teavitada isikut tema õigustest ja kohustustest seoses

vaatlusega, kui isik selle kohta ise ei küsi. MT ei esitanud maksuhaldurile enne vaatluse

läbiviimist oma õiguste ja kohustuste kohta küsimusi. Olukorras, kus juhatuse liige ei viibi

edasilükkamatu menetlustoimingu läbiviimise juures, võib maksuhaldur eeldada selle

menetlustoimingu raames esindusõiguse olemasolu töötajal. Seega oli MT-lt seletuse võtmine

põhjendatud.

3) Maksuhalduri ametnikud liikusid majas MT juhtimisel ning tema näitas neile kõiki tube ja

avas suletud uksi. Ametnikud ise uksi ei avanud. Vaatluse käigus jäädvustasid

maksuametnikud fotodele kõik ruumid, et selgitada välja nende tegelik kasutusotstarve. MT-lt

küsiti fotografeerimiseks luba. MT teavitas MTA ametnikke ühe suletud ukse taga, et seal

magab laps, mille peale pakkusid ametnikud, et sellest toast võib pildi teha ka pärast lapse

ärkamist. MT lubas toast kohe pildi teha. Tuba oli pime, mistõttu ei olnud toa lävel

pildistavale ametnikule magavat last näha. MT väide, et ametnikud survestasid teda ust

avama, on ilmselge liialdus. Ametnikud pakkusid hiljem, et teevad magamistoast uue pildi,

millel last näha ei ole, kuid MT ei olnud sellega nõus. Maksuhaldur kaitseb maksusaladust

ning võimaldab fotodele juurdepääsu vaid selleks volitatud isikutele.

4. Tallinna Halduskohus jättis 13.10.2014 otsusega haldusasjas nr 3-13-70092 O OÜ

kaebuse rahuldamata.

1)

Põhjendamatu on kaebaja väide, et etteteatamata vaatluse läbiviimiseks puudus vajadus

ning selle eesmärk on ebaselge. Maksuhaldurit oli üksnes teavitatud, et maja ei ole täies

ulatuses elamiskõlbulik ning valmisehitatud osa renditakse JT-le. Asjaolusid arvestades oli

vaatluse läbiviimine proportsionaalne meede. Vaidlustatud korralduses on kajastatud

menetlustoimingute sisu, mida maksukohustuslane pidi seoses vaatlusega lubama

maksuhalduril läbi viia (MKS § 72 lg 5). Kohus nõustub maksuhalduriga, et vaatlusest

etteteatamine oleks võinud selle eesmärgi täitmist ohustada.

2)

Arvestades, et kõik tunnistajad (MT ja MTA ametnikud KN ja SR) kinnitasid

kohtuistungil, et korralduse saamise järel helistas MT O OÜ juhatuse liikmele JT-le, oli

äriühingu seaduslik esindaja teadlik vaatluse läbiviimisest. Kaebaja ei ole väitnud, et JT ei

aktsepteerinud MT kui XXXXXXXX XXX XX objektil kohapeal viibiva O OÜ töötaja

käsitamist äriühingu esindajana vaatluse läbiviimisel. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et MT

teavitas maksuhalduri ametnikke kaebaja soovist saata vaatluse juurde mõni muu isik, keda ta

aktsepteerib esindajana, kuid maksuhaldur sellega ei arvestanud. Tõendatud ei ole, et

3-13-70092

5(12)

maksuhalduri ametnikud sisenesid XXXXXXXX XXX XX majja MT tahte vastaselt.

Maksuhaldurile ei olnud enne majja sisenemist teada, et JT perekond kasutab maja oma

eluruumina.

3)

Tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et MT-le anti kolmanda isiku õigusi ja kohustusi

tutvustav korralduse lisa enne temalt selgituste võtmist, st seda ei tehtud enne vaatluse

läbiviimise algust. See asjaolu aga ei tingi vaatluse õigusvastasust. Maksuhalduri õigused ja

kohustused vaatluse läbiviimisel olid kirjas 24.10.2013 korralduses, mis anti MT-le üle enne

vaatluse läbiviimist. MT ei palunud maksuhalduril anda täiendavat teavet või selgitusi. MT

ütlused korraldusega tutvumise ulatuse kohta on vastuolulised ega kummuta vastustaja

väiteid.

4)

Kaebaja väide läbiotsimise kohta ei ole põhjendatud. Tõendatud ei ole, et maksuhalduri

ametnikud oleksid ise avanud uksi, kappe või sahtleid. Maksuhalduri ametnikud küsisid

pildistamiseks luba ning MT ei märkinud protokolli vastuväiteid ruumide pildistamisele.

Asjaolu, et pildile jäi pimedas toas magav laps, ei tingi vaatluse õigusvastasust.

5. EMT esitas 19.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada MTA

poolt 25.10.2013 aadressil XXXXXXXX XXX XX läbiviidud vaatluse õigusvastasus ja

mõista välja hüvitis mittevaralise kahju eest kohtu määratud summas.

MTA läbi viidud vaatluse näol oli sisuliselt tegemist õigusvastase sissetungimise ja

läbiotsimisega. MT-le ei selgitatud eluruumis ja mitteeluruumis vaatluse läbiviimise erisusi

ning 24.10.2013 korralduses ei ole välja toodud MKS § 72 lg 1 teist lauset, mille kohaselt ei

tohi eluruumi siseneda isiku tahte vastaselt. Fotode tegemine eluruumidest ja kaebajast ei

olnud kooskõlas vaatluse eesmärgiga. Fotografeerimine oli vastuolus MKS § 72 lg-s 1 ja lg 5

p-s 3 sätestatud nõuetega. Maksuhalduri ametnikud teadsid, et toas magab laps (JT ja MT

poeg EMT) ning pidid toast pilti tehes sellega igal juhul arvestama. Tõendatud ei ole, et MT

andis loa magamistoa pildistamiseks. MTA on kaebaja magamise ajal tema pildistamisega

(fotole jäi ka kaebaja nägu) õigusvastaselt riivanud kaebaja kodu ja eraelu puutumatust ning

alandanud tema väärikust. Oma kodus magamistoas magades on igal isikul õigus eeldada

tema privaatsuse austamist. Maksuhalduri tegevus on käsitatav riigi omavolina.

6. Maksu- ja Tolliamet vaidles EMT kaebusele vastu.

7. Tallinna Halduskohus jättis EMT kaebuse 05.05.2015 otsusega haldusasjas nr 3-14-

51204 rahuldamata.

1) MTA 24.10.2013 korralduses on etteteatamata vaatluse läbiviimise vajadust piisavalt

põhjendatud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur pidi O OÜ poolt antud teabe põhjal

eeldama, et tema pere elab XXXXXXXX XXX XX majas. Asjaolust, et teatud osa majast on

üüritud eraisikule, ei tulene, et isik kasutab ruume kindlasti eluruumina. Etteteatamata

vaatluse läbiviimine maja hetkeseisukorra kontrollimiseks oli sobiv ja vajalik meede, sest

ühelgi teisel viisil ei oleks maja seisukorra kohta saanud kindlamaid andmeid.

2) MT-le enne vaatluse läbiviimist tema õiguste ja kohustuste selgimata jätmine ei muuda

vaatlust õigusvastaseks, kuna seadusest ei tulene maksuhaldurile sellist kohustust. Kohtule ei

nähtu, et MT oleks ise maksuhalduri ametnikelt selgitusi küsinud. Vaatluse korralduses

sisaldusid asjakohased selgitused ja viited MKS sätetele. MT pidi nägema korralduse teise

lehekülje ülaosas väljavõtet MKS § 72 lg-st 2, milles on välja toodud, et vaatlus ei tohi endast

kujutada isiku tahte vastast eluruumi või valdusesse sisenemist ja selle läbiotsimist. MKS-st ei

tulene, et vaatluse korraldus tuleb kindlasti kätte anda maksukohustuslase juhatuse liikmele

või seda, et vaatlust saab läbi viia üksnes juhatuse liikme juuresolekul.

3) Vaatluse eesmärgil kaebaja kui O OÜ maksumenetluse suhtes menetlusvälise isiku

eluruumidesse sisenemisega riivati kaebaja kodu puutumatust, kuid vaatlus ei olnud

3-13-70092

6(12)

õigusvastane. Tõendid ei kinnita, et MTA ametnikud sisenesid majja ja selle erinevatesse

ruumidesse MT tahte vastaselt ning majas oleks toimunud läbiotsimine. Tõendatud ei ole ka

tahtevastane sisenemine ruumi, kus magas kaebaja: tunnistaja SR ütlused kinnitavad, et MT-

le pakuti võimalust oodata toa pildistamisega kuni lapse ärkamiseni, kuid MT ise avas toa

ukse kohe. Kohus eeldab, et MT-l oli vanemana õigus kaebajat esindada ning kuna kaebaja

eluruumidesse ei sisenetud MT tahte vastaselt, ei olnud tegemist ka kaebaja tahte vastase

tegevusega. Vaatluse käigus fotografeerimiseks ei ole vajalik isiku nõusolek. Praegusel juhul

oli fotografeerimine eesmärgipärane. Magamistoa ust avades pidi MT-le teada olema, et tema

tahte vastaselt ei tohi maksuhalduri ametnikud eluruumi siseneda. Kaebaja fotografeerimine ei

olnud seega õigusvastane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. O OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.10.2014 otsus

haldusasjas nr 3-13-70092 ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

1)

Korraldus on etteteatamata vaatluse osas motiveerimata. Maksuhaldurile oli teada, et

hoonet kasutab JT perekond ning seda asjaolu ei olnud vaja kontrollida. JT-il ei olnud

mingisugust põhjust muuta hoone seisukorda ega midagi varjata. Maksustamise seisukohast

vajalikud asjaolud oleks saanud välja selgitada maksukohustuslaselt endalt teavet küsides.

2)

Korraldust ei toimetatud kätte O OÜ esindusõiguslikule isikule ning vaatluse juures ei

viibinud juhatuse liiget. Kaebaja juhatuse liige ei andnud vaatluse läbiviimiseks kirjalikku

nõusolekut. MT-l ei olnud volitust kaebaja esindamiseks. Kohus ei võtnud seisukohta kaebaja

väite kohta, et kaebaja maksumenetluses ei ole MT kolmas isik, vaid menetlusväline isik.

Maksuhalduri ametnikud ei küsinud MT-lt, milline on tema seos O OÜ-ga ja kas tal on

äriühingu esindamiseks volitus. MTA oleks pidanud selgitama MT-le tema õigusi ning

veenduma, et ta on neist aru saanud. Kuna MT-le tema õigusi ei tutvustatud, ei olnud ta

teadlik, et tal on õigus keelduda maksuhalduri ametnike lubamisest oma eluruumi. Seetõttu oli

tegemist isiku tahte vastase tungimisega tema eluruumi. Pildistamiseks oleks pidanud olema

isiku kirjalik nõusolek.

9. EMT palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 05.05.2015 otsus

haldusasjas nr 3-14-51204 ning teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

Kohus on ebaõigesti tõlgendanud MKS § 72 lg-id 1 ja 2 ja hinnanud ebaõigesti tõendeid.

Rahvastikuregistri kannetel ei ole õiguslikku tähendust ning praegusel juhul ei olnud alust

tugineda kandele, mille kohaselt oli kaebaja elukohaks XXXXXXXX X-XX korter.

Etteteatamata vaatluse läbiviimiseks puudus vajadus. Vaatluse läbiviimiseks peab olema

eluruumis elavate isikute nõusolek. MT oli O OÜ maksumenetluses menetlusväline isik ning

tal ei olnud õigust korraldust vastu võtta. Vaatlus toimus ilma O OÜ seadusliku esindaja

juuresolekuta. Kuna MT-le ei selgitatud tema õigust keelduda ametnike lubamisest oma

eluruumi, oli tegemist tahtevastase sisenemisega ja vaatlus oli õigusvastane. Kaebaja õigus

kodu puutumatusele kaalub üles maksuhalduri õiguse viia läbi vaatlust. Kui seadusest ei

tulene maksuhaldurile kohustust kontrollida, kas tegemist on isiku eluruumiga ning seadus ei

näe ette kohustust küsida isikult kirjalikku nõusolekut ning anda talle selgitusi, palub kaebaja

tunnistada põhiseadusevastaseks sellise normi puudumine ning kohaldada korda ja

põhimõtteid, mille seadusandja oleks põhiseadusest tulenevalt pidanud kehtestama.

Fotografeerimiseks oleks pidanud olema MT kirjalik nõusolek. Maksuhalduril ei olnud seega

MT luba pildistada tuba, kus magas kaebaja.

10. Tallinna Ringkonnakohus liitis 05.06.2015 määrusega haldusasja nr 3-14-51204

haldusasjaga nr 3-13-70092, jättes liidetud asja numbriks 3-13-70092.

3-13-70092

7(12)

11. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ning palub jätta need

rahuldamata ja halduskohtu otsused muutmata.

1)

Vaidlustatud korralduses on selgitatud, miks on etteteatamata vaatluse läbiviimine

vajalik. MKS § 72 lg-st 3 ei tulene, et vaatluse korraldus tuleb kindlasti kätte anda juhatuse

liikmele ega seda, et vaatlust saaks läbi viia üksnes juhatuse liikme juuresolekul. Olukorras,

kus juhatuse liige ei viibi kohapeal ning tegemist on edasilükkamatu menetlustoiminguga, on

põhjendatud eeldada konkreetse menetlustoimingu raames esindusõiguse olemasolu

maksukohustuslase tegevuskohas viibivatel töötajatel, keda on alust pidada majandustegevuse

läbiviimist kohapeal korraldavateks isikuteks (Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr

3-11-240).

2)

MT tutvus vaatluse korraldusega ning sellest pidi ta aru saama, et tema tahte vastaselt ei

tohi ametnikud tema eluruumi siseneda. MT andis ametnikele loa majja siseneda. MT ise

kinnitas istungil, et rääkis esmalt juhatuse liikmega ning seejärel lubas MTA ametnikud majja

sisse. MKS ei näe ette kohustuslikku õiguste tutvustamise korda. MT-l oli võimalus paluda

maksuhalduril täpsustada tema õigusi ja kohustusi seoses vaatluse läbiviimisega, kuid ta ei

teinud seda. Maksuhalduril oli MT nõusolek pildistada tuba, kus magas EMT.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Esmalt lahendab ringkonnakohus O OÜ apellatsioonkaebuse ning võtab seisukoha

apellatsioonkaebuste ühiste väidete osas (I), teiseks lahendab ringkonnakohus EMT

apellatsioonkaebuse (II), seejärel jagab menetluskulud (III) ning viimaks otsustab

andmesubjekti nime ja muude andmete, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida,

asendamise initsiaalide või tähemärgiga (IV).

I

13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et etteteatamata vaatluse läbiviimiseks puudus

alus ja vajadus. MTA 24.10.2013 korraldusest (I kd, tl 14-16; III kd, tl 58-60) nähtub, et

maksuhalduril puudus selgus selles, kes, mis otstarbel ja mis ulatuses kasutab XXXXXXXX

XXX XX kinnistul asuvat pooleliolevat hoonet ning XXXXXXXX X-XX korterit. Vaatluse

eesmärgiks oli teha kindlaks äriühingu poolt e-kirjades esitatud teabe ja sellest tulenevalt

käibemaksuarvestuse õigsus, kontrollides hoone ja korteriomandi tegelikku kasutust.

Korralduses on selgitatud, et vaatluse läbiviimisest etteteatamine võib ohustada selle eesmärgi

täitmist, kuna maksukohustuslane võib vaatluse läbiviimisest teadasaamisel teha vaatluse

objektil ümberkorraldusi, jättes maksuhaldurile eksliku mulje selle tegelikust kasutamisest.

MKS § 72 lg 3 teise lause kohaselt ei teatata vaatluse läbiviimisest ette kiireloomulistel

juhtudel või kui ette teatamine võib ohustada vaatluse eesmärgi täitmist. Ringkonnakohus

nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et etteteatamata vaatluse läbiviimine Tallinnas

aadressidel XXXXXXXX XXX XX ja XXXXXXXX X-XX oli põhjendatud. MTA

24.10.2013 korraldus vastab MKS §-s 46 sätestatud nõuetele ning on piisavalt motiveeritud,

sh etteteatamata vaatluse läbiviimise vajaduse osas. Korralduses on selgitatud, milliseid

menetlustoiminguid võib maksuhaldur vaatluse käigus teha. Vaidlustatud korraldus on

õiguspärane.

14. Ebaõige on kaebajate seisukoht, et MTA pidi teadma sellest, et XXXXXXXX XXX XX

pooleliolevas majas elab JT perekond. Maksuhaldurile oli 11.10.2013 e-kirjas teatatud, et

maja ei ole täies ulatuses elamiskõlbulik ning valmisolevat osa renditakse suulise lepingu

alusel JT-le (I kd, tl 60; III kd, tl 61). Seejuures selgitati seda alles pärast MTA täpsustavat

kirja – 04.10.2013 e-kirjas märgiti üksnes, et ehitus on lõpusirgel, majas toimuvad

viimistlustööd ning renditulu hakkab regulaarselt tulema terve maja osas siis, kui kõik tööd on

3-13-70092

8(12)

valmis (I kd, tl 60p-61; III kd, tl 61p-62). Arvestades, et MTA-le teadaolevalt oli JT pere

registreerinud oma elukohana XXXXXXXX X-XX korteri, ei olnud alust sellest, et osa

XXXXXXXX XXX XX majast renditakse (üüritakse) JT-le, tingimata järeldada, et ta kasutab

maja oma pere eluruumina. Tunnistajad, vaatlust läbi viinud MTA ametnikud KN ja SR

väitsid 29.08.2014 istungil (protokoll, I kd, tl 173-188), et nad ei teadnud, et tegemist on JT

pere eluruumiga ning seda ei olnud võimalik enne majja sisenemist määratleda. Ka sellest, et

MT tuli uksele koos koeraga, ei saanud ametnikud üheselt järeldada, et T-te pere elab

XXXXXXXX XXX XX asuvas majas. Tunnistajate ütlustest ilmneb, et maja oli suur ning

selles oli palju tube, millest osasid kasutati eluruumidena.

15. KN ja SR andsid kohtuistungil sarnaseid ütlusi, et esmalt näitasid nad ukse avanud MT-

le töötõendit; uurisid, kas JT viibib kohapeal; küsisid MT-lt tema nime ja andsid talle üle

vaatluse korralduse. Seejärel helistas MT oma abikaasale ja O OÜ juhatuse liikmele JT-le

ning alles pärast kõnet lasi ta ametnikud majja. Ka MT ütlustest nähtub, et kui ametnikud olid

talle näidanud vaatluse korraldust, helistas ta JT-le ja informeeris teda sellest. Asjas ei ole

tuvastatud, et enne ametnike majja sisselaskmist teavitas MT neid sellest, et majas elab tema

pere.

16. Kaebajate arvates oleks pidanud vaatluse juures viibima O OÜ juhatuse liige JT ning

MT-l ei olnud õigust äriühingut esindada ega äriühingu eest korraldust vastu võtta. MKS § 72

lg-st 3 tuleneb, et vaatluse läbiviimiseks esitatakse maksukohustuslasele või tema esindajale

kirjalik korraldus, kuhu on märgitud ka vaatluse eesmärk. Kui vaatluse läbiviimiseks ei

esitatud kirjalikku korraldust, on maksukohustuslasel õigus nõuda tagantjärele vaatluse

kirjalikku

põhjendamist.

Üldjuhul

tuleb

vaatlus

seega

läbi

viia

kontrollitava

maksukohustuslase juuresolekul, kuid MKS § 72 samas ei välista sellest reeglist erandite

tegemist.

Tallinna

Ringkonnakohus

on

oma

varasemas

praktikas

leidnud,

et

maksukohustuslase tegevuskohas viibinud töötajale vaatluse korralduse üleandmise saab

lugeda maksukohustuslasele endale korralduse üleandmiseks, s.o maksukohustuslase

teavitamiseks vaatlusest (Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2014 otsus haldusasjas nr 3-11-240,

p 19). Praeguses asjas ei ole tegemist vaatluse läbiviimisega maksukohustuslase

tegevuskohas: XXXXXXXX XXX XX on äriregistri andmetel O OÜ tegevuskohaks alles

alates 12.02.2015. Samas leiab ringkonnakohus, et MT-le korralduse üleandmise saab lugeda

O OÜ-le korralduse üleandmiseks.

17. MT-t ei saa lugeda vaidlusaluse menetlustoimingu läbiviimisel menetlusväliseks

isikuks. Kuna MT-l oli O OÜ-ga töösuhe või muu lepinguline suhe (vt O OÜ 2013. septembri

ja oktoobri TSD-d, I kd, tl 63-63p), ta elas vaatluse objektiks olevas XXXXXXXX XXX XX

hoones, mille osasid ruume kasutati O OÜ äritegevuse otstarbeks, ning ta võttis enne

ametnike majja sisse lubamist ühendust JT-ga, võis maksuhaldur lugeda teda vaatluse

läbiviimise osas maksukohustuslase esindajaks ja anda talle üle vaatluse korralduse.

Maksukohustuslase juhatuse liige sai MT kõne kaudu vaatlusest teadlikuks, mistõttu ei ole

oluline, et maksuhalduri ametnikud JT-t ise ei teavitanud. Kuna MT oli pärast kõnet nõus

ametnikele maja näitama, oli ametnikel põhjust eeldada, et JT ei vaidle vaatluse läbiviimisele

vastu ning MT-l, keda MTA ametnikud pidasid TSD järgi O OÜ töötajaks, on volitus

äriühingut korralduse vastuvõtmisel ja vaatluse läbiviimisel esindada. Nõustuda ei saa

kaebajaga ka selles, et MT-lt ei oleks tohtinud võtta seletusi. MKS § 72 lg 5 p 6 kohaselt on

maksuhalduri ametnikul õigus vaatluse läbiviimiseks nõuda vaadeldaval maatükil või

vaadeldavas ehitises või ruumis viibivatelt isikutelt teavet maksukohustuslase majandus- või

kutsetegevuse kohta vaatluse eesmärgiga piiratud ulatuses.

18. Vaidlust ei ole selles, et maksuhalduri ametnikud ei selgitanud MT-le enne vaatluse

läbiviimist tema õigusi ja kohustusi. Samas on tunnistajate ütlustega tuvastatud, et MT-le anti

üle korraldus, millega ta sai enne vaatluse läbiviimist tutvuda. Samuti ei ole ringkonnakohtul

3-13-70092

9(12)

põhjust kahelda KN ja SR ütlustes, et MT-le tutvustati vaatluse eesmärki. MKS ei näe ette

kohustuslikku õiguste tutvustamise korda, vaid MKS § 14 lg 2 kohaselt selgitab maksuhaldur

vajaduse korral maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses. Vastava

kohustuse puudumise kompenseerib MKS § 14 lg-s 1 sätestatud kohustus anda

maksukohustuslase taotlusel teavet ja selgitusi (Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2014 otsus

haldusasjas nr 3-11-240, p 21).

MT-le üle antud korralduses oli välja toodud asjakohaste MKS sätete tekst. Korralduses ei ole

küll välja toodud MKS § 72 lg 1 teise lause teksti, kuid korralduse teise lehekülje ülaosas on

väljavõte MKS § 72 lg-st 2, millest tuleneb piisavalt selgelt, et maksuhalduril ei ole õigust

vaatluse käigus isiku tahte vastaselt siseneda eluruumi ega seda läbi otsida. MT väitel tutvus

ta korraldusega üksnes pinnapealselt, kuid samas ei väitnud ta, et ta oleks palunud ametnikel

anda endale aega korralduse põhjalikuks läbilugemiseks või selgitada endale õigusi ja

kohustusi. Kuna maksuhalduri ametnikele sellist palvet ei esitatud, ei olnud neil kohustust

MT-le selgitada näiteks seda, et ta ei pea neid oma eluruumi sisse laskma, kui ta seda ei soovi.

MT ei teinud maksuhalduri ametnikele mingeid takistusi majja sisenemisel ega väljendanud

ka muul moel, et ta ei soovi nende sisenemist oma eluruumi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et MTA ametnikud sisenesid

majja MT tahte vastaselt. Asjaolust, et ametnikud enne majja sisenemist MT-le ei selgitanud,

et kui tegemist on eluruumiga, ei pea ta neid sisse laskma, ei tulene, et tegemist oli isiku tahte

vastase sisenemisega tema eluruumi.

19. MKS § 72 lg 1 sätestab, et maksuhalduri ametnikul on õigus vaatluse läbiviimiseks

siseneda maatükile, ehitistesse ja ruumidesse, kus toimub maksukohustuslase majandus- või

kutsetegevus. Maksuhalduri ametnikul ei ole õigust sooritada vaatluse käigus läbiotsimist,

avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte

vastaselt, ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus.

Maksuhalduril on seega õigus viia läbi vaatlust, aga mitte läbiotsimist. Halduskohus on

õigesti leidnud, et tegemist ei olnud läbiotsimisega. Tunnistajate MT, KN ja SR 29.08.2014

istungil antud ütlustest järeldub, et KN ja SR liikusid majas MT juhtimisel ega avanud ise

ruumide ega kappide uksi, vaid kõik uksed avas MT ise. MTA ametnike eesmärgiks oli

XXXXXXXX XXX XX hoone seisundi väljaselgitamine ja jäädvustamine, mitte hoonest

maksukohustuslase tahte vastaselt maksumenetluses tõendina kasutamiseks objektide või

dokumentide otsimine (vt kriminaalmenetluse seadustiku § 91 lg 1).

20. MKS § 72 lg 5 p 3 kohaselt on maksuhalduril vaatluse läbiviimiseks õigus

fotografeerida või muul viisil jäädvustada vaadeldavat territooriumi või asju. KN ja SR

ütluste kohaselt küsisid nad MT-lt pildistamiseks luba ning MT selle loa ka andis. MT

ütlustest ei nähtu, et ta oleks keelanud ametnikel ruume pildistamast. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et vaatlus (nii aadressil XXXXXXXX XX kui ka XXXXXXXX X-

XX toimunud vaatlus) iseenesest ega ka ruumide fotografeerimine, kui jätta kõrvale EMT

pildistamine, ei olnud õigusvastane, kuna see toimus MT, keda menetlustoimingu läbiviimisel

võis käsitada maksukohustuslase esindajana, loal. MKS ei näe ette, et eluruumi sisenemiseks

ja seal pildistamiseks peaks olema maksukohustuslase esindaja kirjalik nõusolek.

Ringkonnakohtu arvates ei ole sellist nõuet sätestava normi puudumine põhiseadusega

vastuolus. Vastava nõusoleku kirjaliku fikseerimise korral oleks hiljem küll lihtsam tõendada,

et isik andis nõusoleku, kuid praegusel juhul on MT poolt nõusoleku andmine tema eluruumi

sisenemiseks ja seal pildistamiseks tõendatud KN ja SR ütlustega. Ka MT ei väitnud, et ta

keelas maksuhalduri ametnikel pildistamise, kuid ametnikud tegid seda loa puudumisest

hoolimata.

3-13-70092

10(12)

21. EMT pildistamine saab rikkuda tema õigusi, mitte aga O OÜ õigusi. Ringkonnakohus

leiab, et vaatlusega ei rikutud õigusvastaselt O OÜ subjektiivseid (mittemenetluslikke) õigusi,

mistõttu jättis halduskohus 13.10.2014 otsusega õigesti O OÜ kaebuse rahuldamata. Seega

jääb O OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu 13.10.2014 otsus muutmata.

II

22. Halduskohus asus 05.05.2015 otsuses seisukohale, et kuna maksuhalduri ametnikel oli

MT nõusolek eluruumi sisenemiseks ja seal pildistamiseks, sh ka toa, milles magas EMT,

pildistamiseks, oli maksuhalduri tegevus õiguspärane. Halduskohtu arvates piisas MT

nõusolekust, kuna ta on (alaealise) EMT vanem ja perekonnaseaduse § 120 lg 1 alusel tema

seaduslik esindaja.

23. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna maksuhalduri ametnikud sisenesid T-

te pere eluruumi MT nõusolekul, ei olnud eluruumi sisenemine ka EMT tahte vastane ning

tegemist ei olnud kodu puutumatuse õigusvastase riivega. Vaatlus tervikuna ning selle käigus

erinevate ruumide pildistamine iseenesest ei olnud õigusvastane. Ringkonnakohus aga leiab

erinevalt halduskohtust, et toa, kus magas EMT, pildistamine oli õigusvastane.

24. Halduskohus tuvastas, et magamistoa ukse taga teatas MT maksuhalduri ametnikele, et

selles toas magab tema laps. SR ja KN ütluste kohaselt ei nõudnud nad selle toa ukse avamist

kohe, vaid pakkusid, et võivad tuba hiljem pildistada, kuid MT avas ise ukse. MT seda ei

kinnitanud, vaid väitis, et teda survestati ust avama, kusjuures esimest korda selle toani jõudes

keeldus MT toa ust avamast ning hiljem mindi sinna tagasi ning alles seejärel avas MT ukse.

KN ütluste järgi oli magamistuba pime ning ei olnud näha, kus laps magas; KN tegi

ukselävelt pilti ning hiljem selgus, et pildile jäi EMT. MT väitel aga sisenesid ametnikud

tuppa. Ringkonnakohtu arvates ei ole määravat tähtsust sellel, kas ametnikud sisenesid tuppa

või pildistas KN tuba ukselävelt. Toimikus (III kd, tl 95) olevalt fotolt nähtub, et tuba ei olnud

valgustatud ja akende ees olid rulood, mille alt paistis ruumi veidi valgust. Foto järgi hinnates

oli toas hämar, aga mitte täiesti pime. Seetõttu pidi ringkonnakohtu arvates olema KN-le ka

lävelt ruumi sisse vaadates nähtav suurt osa toast hõlmav voodi, ning isegi kui ta hämaruses ei

näinud, kus on magav laps, pidi ta möönma, et magamistuba, sh voodit pildistades jääb pildile

ka EMT. KN kinnitas, et lapse pildistamiseks MT-lt eraldi nõusolekut ei küsitud. Isiku

pildistamisega olukorras, kus tal ei ole võimalust enda pildilejäämist takistada, riivatakse

tema eraelu puutumatust, samuti võidakse sellega riivata tema väärikust.

25. Menetlustoimingu läbiviimisel tuleb maksuhalduril arvestada proportsionaalsuse

põhimõttega. MKS § 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt,

kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures

haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. HMS § 5 lg 2

sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult

lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

26. Ringkonnakohtu arvates ei olnud magamistoa pildistamine maksumenetluse seisukohast

tingimata vajalik – maksuhalduri ametnikele oli niigi selge, et tuba kasutatakse pere isiklikuks

otstarbeks ning nad oleksid võinud vaatluse protokolli märkida, et tuba ei pildistatud, kuna

seal magas laps, ning lugeda toa kasutusotstarbe tuvastatuks MT ütluste põhjal. Selliselt ei

oleks üldse olnud vaja paluda MT-l magamistoa ust avada. Teine võimalus oleks olnud

oodata, kuni EMT üles ärkab ning alles siis tuba pildistada. Nagu SR kohtuistungil kinnitas,

puudus vajadus teha kõnealusest toast kohe pilti. Siinkohal ei ole määrav see, et MT ise avas

toa ukse. Maksuhalduri ametnikel on kohustus arvestada menetlustoimingu läbiviimisel nii

menetlusosaliste kui ka menetlusväliste isikute, keda menetlustoiming võib puudutada,

õigustega. Oma kodus magamine on intiimne tegevus ning samal ajal on inimene haavatav,

olemata võimeline takistama oma eraelu ja väärikuse riivet. Arvestades, et maksuhalduri

3-13-70092

11(12)

ametnikele oli öeldud, et toas magab (alaealine) laps, oli neil võimalus ja ka kohustus vältida

tema õiguste riivet. Lastekaitseseaduse § 13 lg 2 kohaselt ei tohi lapse õigust eraelule

kahjustada meelevaldse või ebaseadusliku sekkumisega, riivates lapse au, väärikust,

kiindumusi ja head mainet. Alaealise eraelu on kõrgendatud kaitse all (Riigikohtu otsus nr 3-

2-1-18-13, p 17). Praegusel juhul oli EMT eraelu puutumatuse, aga ka väärikuse riive

menetlustoiminguga

taotletud

eesmärgi

suhtes

ebaproportsionaalne.

Seetõttu

leiab

ringkonnakohus, et vaatlus oli EMT pildistamise osas õigusvastane.

27. EMT taotleb lisaks vaatluse õigusvastasuse tuvastamisele ka vaatluse läbiviimisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist õiglases suuruses (HKMS § 38 lg 2 teine lause).

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise

kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse

võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime

teotamise korral. Mittevaralise kahju eest hüvitise määramisel tuleb arvestada RVastS § 9 lg-t

2, samuti RVastS §-s 13 sätestatud kriteeriume, sh süü vormi ja rikkumise raskust.

Ringkonnakohtul ei ole põhjust arvata, et maksuhalduri ametnikud rikkusid EMT õigusi

tahtlikult. Ametnikke oli teavitatud sellest, et toas magab laps ning pildistades magamistuba,

kus oli nähtav voodi asukoht, pidi ametnik vähemalt möönma, et pildile jääb ka magav laps.

Seetõttu oli tegemist vähemalt hooletusega.

Usutavaks võib pidada, et ametnikud pakkusid MT-le võimalust, et tuba võib pildistada ka

hiljem, kui laps on ärganud. Samuti ei ole põhjust kahelda SR väites, et kui hiljem selgus, et

ühele fotole on jäänud EMT, pakuti MT-le võimalust teha toast uus foto ilma lapseta, kuid

MT ei olnud sellega nõus. KN ja SR ütlustest võib järeldada, et ametnikud mõistsid oma

eksimust ja neil oli soov seda parandada. Need asjaolud kergendavad rikkumise raskust.

28. HKMS § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest

hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel

välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud

haldusakti või toimingu õigusvastasuse.

Mittevaralise kahju hüvitamise eeldused on praegusel juhul täidetud, kuid ringkonnakohus

peab hüvitise väljamõistmise asemel EMT rikutud õiguste heastamise kohaseks alternatiiviks

kohtuotsuse resolutsioonis tuvastada, et MTA poolt 25.10.2013 aadressil XXXXXXXX XXX

XX, Tallinn läbi viidud vaatlus oli õigusvastane kaebaja pildistamise osas. Kuna EMT on

taotlenud 25.10.2013 XXXXXXXX XXX XX toimunud vaatluse õigusvastasuse tuvastamist

tervikuna, kuid ringkonnakohus tuvastab vaatluse õigusvastasuse vaid EMT pildistamise osas,

on tuvastamisnõue rahuldatud osaliselt. Samuti tuleb osaliselt rahuldatuks lugeda

hüvitamisnõue (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-3-12, p 46).

29. Eeltoodu

põhjal

kuulub

EMT

apellatsioonkaebus

rahuldamisele

osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 05.05.2015 otsuse osas, milles halduskohus jättis

tuvastamata 25.10.2015 Tallinnas aadressil XXXXXXXX XXX XX toimunud vaatluse

õigusvastasuse EMT pildistamise osas, ning teeb uue otsuse, millega tuvastab, et 25.10.2015

Tallinnas aadressil XXXXXXXX XXX XX toimunud vaatlus oli õigusvastane EMT

pildistamise osas. Muus osas jääb kaebus rahuldamata.

III

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2).

31. O OÜ menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Samuti jäävad MTA

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

3-13-70092

12(12)

32. EMT kandis halduskohtus menetluskulusid summas 2062,36 eurot, sh riigilõiv 250

eurot (maksekorraldused, III kd, tl 10 ja 31) ning õigusabikulud (koos käibemaksuga) 1812,36

eurot 13,74 töötunni eest. Õigusabikulude kantus on tõendatud arvete, spetsifikatsioonide ja

maksekorraldustega (III kd, tl 102-109, 113). Ringkonnakohtu arvates ei ole kulud täies

ulatuses põhjendatud. Näiteks arve nr 809 kajastab muu hulgas 05.06.2014 tegevust

„nõupidamine kliendiga, valmistumine kohtuistungiks“, ehkki haldusasjas nr 3-14-51204 ei

toimunud kohtuistungit. Ringkonnakohtu hinnangul saab asja vähest keerukust ja mahtu

arvestades pidada esimese astme põhjendatud õigusabikuludeks 1500 eurot (sh käibemaks).

33. Ringkonnakohtus taotleb EMT 2391 euro suuruse menetluskulu hüvitamist, sh riigilõiv

15 eurot ning õigusabikulud summas 2376 eurot 18 töötunni eest. Õigusabikulude kantus on

tõendatud arvete, spetsifikatsioonide ja maksekorraldusega (II kd, tl 119-121). Kaebuselt

kuulus (erinevalt menetluskulude nimekirjas märgitust) tegelikult tasumisele 250 eurot,

millest 15 eurot tasus apellant apellatsioonkaebuse esitamisel (maksekorraldus, III kd, tl 141)

ning 235 eurot hiljem ringkonnakohtu nõudel. Riigilõivu tasumine summas 250 eurot on

ringkonnakohtu poolt elektrooniliselt kontrollitud. Riigikohtu praktika kohaselt ei takista

menetluskulude nimekirja esitamata jätmine tasutud riigilõivu arvestamist menetluskuluna (vt

nt Riigikohtu määrus nr 3-3-1-31-13, p 11). Seega ei ole riigilõivu vastaspoolelt

väljamõistmise eelduseks selle kajastamine menetluskulude nimekirjas. Ringkonnakohtu

arvates tuleb praegusel juhul lähtuda tegelikult tasutud summast, kuna on ilmne, et

menetluskulude nimekirja on ekslikult märgitud 15 eurot ning apellandi tegelik tahe on kogu

tasutud riigilõivu summas 250 eurot hüvitamine.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa vajalikud ja põhjendatud kohtumenetluse kulud

olla kõrgema astme kohtus üldjuhul suuremad, kui need olid madalamas astmes (vt nt

Riigikohtu otsused nr 3-3-1-14-13 (p 19) ja nr 3-3-1-67-14 (p 40.1)). Praegusel juhul ei esine

kaalukaid asjaolusid, mis õigustaks teises astmes suuremate menetluskulude väljamõistmist

kui esimeses astmes, mistõttu ringkonnakohus peab põhjendatuks vähendada kaebaja poolt

apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulusid selliselt, et need ei ületaks esimese astme

menetluse põhjendatud kulusid, s.o 1500 eurot (sh käibemaks).

34. Riigikohus on pidanud õiglaseks vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmist täies

ulatuses, kui mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmise eeldused on asjas täidetud, kuid

hüvitis jääb välja mõistmata õiguste rikkumise vähese raskuse tõttu (Riigikohtu otsus nr 3-3-

1-3-12, p 49). Arvestades, et ringkonnakohus rahuldab nii tuvastamisnõude kui ka

hüvitamisnõude vaid osaliselt, leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul on õiglane mõista

vastustajalt välja 75% kaebaja põhjendatud menetluskuludest. Seega tuleb MTA-lt EMT

kasuks esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulude katteks välja mõista

(1500+250+1500+250)×0,75= 2625 eurot.

IV

35. Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel käesoleva kohtuotsuse avaldamisel

EMT, JT ja MT nimed initsiaalidega ning jätab avaldamata EMT isikukoodi, temaga seotud

aadressid XXXXXXXX X-XX ja XXXXXXXX XXX XX ning O OÜ nimetuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks