3-14-53303/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-53303 Haldusasi XX kaebused: Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 29.09.2014 otsuse nr 1-11/3009-4 ja Tallinna Linnavalitsuse 26.11.2014 korralduse nr 1812- k tühistamiseks, Tallinna linna kohustamiseks määrata XXle 2014. aasta septembrikuu eest toimetulekutoetus ning 2014. aasta septembrikuu toimetulekutoetuse taotluse läbivaatamise tähtaja rikkumise õigusvastasuse tuvastamiseks; Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 22.10.2014 otsuse nr S-1-11/3009 ja Tallinna Linnavalitsuse 22.12.2014 korralduse nr 1977- k tühistamiseks, Tallinna linna kohustamiseks määrata XX-le 2014. aasta oktoobrikuu eest toimetulekutoetus ning vaide läbivaatamise tähtaja rikkumise ja kaebajale vaideotsuse kätte toimetamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks; Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 26.11.2014 otsuse nr S-1-11/3009 ja Tallinna Linnavalitsuse 28.01.2015 korralduse nr 121-k tühistamiseks, Tallinna linna kohustamiseks määrata XX-le 2014. aasta novembrikuu eest toimetulekutoetus ning vaide läbivaatamise tähtaja rikkumise õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja AG Kaasatud haldusorgan – Harju maavanem, volitatud esindaja AP Vaidlustatud kohtulahendid Tallinna Halduskohtu 15.06.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-53303, 15.06.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-560 ja 17.06.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-326 Menetluse alus ringkonnakohtus XX apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

3-14-53303 2(8)

RESOLUTSIOON 1. Jätta XX apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.06.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-53303, 15.06.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-560 ja 17.06.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-326 muutmata. 2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.11.2015. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. XX esitas 18.09.2014, 17.10.2014 ja 20.11.2014 Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale toimetulekutoetuse taotlused, milles märkis oma elukaaslaseks YY. 2. Mustamäe Linnaosa Valitsuse (LOV) sotsiaalhoolekande osakonna juhataja jättis 29.09.2014 otsusega nr 1-11/3009-4, 22.10.2014 otsusega nr S-1-11/3009 ja 26.11.2014 otsusega nr S-1-11/3009 XX taotlused rahuldamata. Otsustes märgiti, et taotlejale kui üliõpilasele kohalduvad sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 22 lg-d 21 ja 22. Taotleja perekond ei olnud eelmisel kuul toimetulekutoetuse saaja, st SHS § 22 lg-s 22 sätestatud tingimus ei ole täidetud. Üliõpilasel on võimalik perekonnast eraldiseisvana saada toimetulekutoetust üksnes juhul, kui ta on abielus, lapse vanem või eestkostja – sel juhul moodustab üliõpilane eraldi leibkonna. Kui üliõpilane ei ole moodustanud omaette perekonda (ei ole abiellunud või last saanud), on ta toimetulekutoetuse taotlemisel seotud oma vanematega. 3. XX esitas Mustamäe LOV 29.09.2014, 22.10.2014 ja 26.11.2014 otsuste peale vaided, mille Tallinna Linnavalitsus jättis vastavalt 26.11.2014 korraldusega nr 1812-k, 22.12.2014 korraldusega nr 1977-k ja 28.01.2015 korraldusega nr 121-k rahuldamata. 4. XX esitas 31.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 16.01.2015) Mustamäe LOV 29.09.2014 otsuse nr 1-11/3009-4 ja Tallinna Linnavalitsuse 26.11.2014 korralduse nr 1812-k tühistamiseks, Tallinna linna kohustamiseks määrata kaebajale 2014.

3-14-53303 3(8) aasta septembrikuu eest toimetulekutoetus ja 2014. aasta septembrikuu toimetulekutoetuse taotluse läbivaatamise tähtaja rikkumise õigusvastasuse tuvastamiseks. XX esitas 09.02.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Mustamäe LOV 22.10.2014 otsuse nr S-1-11/3009 ja Tallinna Linnavalitsuse 22.12.2014 korralduse nr 1977-k tühistamiseks, Tallinna linna kohustamiseks määrata kaebajale 2014. aasta oktoobrikuu eest toimetulekutoetus ning vaide läbivaatamise tähtaja ületamise ja vaideotsuse kättetoimetamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks. XX esitas 06.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Mustamäe LOV 26.11.2014 otsuse nr S-1-11/3009 ja Tallinna Linnavalitsuse 28.01.2015 korralduse nr 121-k tühistamiseks, Tallinna linna kohustamiseks määrata kaebajale 2014. aasta novembrikuu eest toimetulekutoetus ning vaide läbivaatamise tähtaja rikkumise õigusvastasuse tuvastamiseks. XX põhjendas kaebusi järgmiselt. 1) SHS § 22 lg 2 jätab toetuse taotlejale valikuvabaduse, kuidas täpsemalt määratleda oma perekonda SHS mõttes. Kaebajal ei ole lapsi ega vanemaid, kes vajaksid abi. Kaebajal on ühine majapidamine YY-ga. Kaebaja ja YY on kaks täisealist Tallinna linna elanikku, kes elavad iseseisvat elu üüripinnal ja kelle vanematel pole vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §- le 97 nende ülalpidamiskohustust. Kaebajat ja YY tuleb pidada omaette perekonnaks SHS mõistes (Riigikohtu lahend nr 3-4-1-67-13), mitte oma vanemate perekondade liikmeteks. Kehtivas SHS-s ei ole sätestatud üliõpilase seotust oma vanematega. Viidatud regulatsioon sisaldub küll õppetoetuste ja õppelaenu seaduses (ÕÕS), kuid seda ei saa praegusel juhul rakendada. Perekonna mõiste on SHS-s ja ÕÕS-s defineeritud täiesti erinevalt. Viide SHS § 22 lg-tele 21 ja 22 ei ole asjakohane, kuna need sätted reguleerivad vaid oma perekonnast ajutiselt eemal viibivate üliõpilaste õigusi. Asjaolud, et kaebaja ja tema elukaaslane on üliõpilased ning et nende vanematele ei makstud taotluse esitamisele eelneval kuul toimetulekutoetust, ei saa mõjutada kaebaja õigust saada toimetulekutoetust. 2) Kaebaja täitis toimetulekutoetuse avalduse blanketi 18.09.2014 ja esitas vastavalt ametniku järelepärimisele 19.09.2014 ülikoolis õppimist kinnitavad tõendid. Vanematele toimetulekutoetuse määramise kohta tõendit ei küsitud. Vastustaja ületas septembrikuu taotluse läbivaatamise tähtaega 1 tööpäeva võrra. Vastustaja on tahtlikult venitanud vaiete lahendamisega. Lisaks viivitas vastustaja 22.12.2014 vaideotsuse kaebajale kätte toimetamisega 17 päeva. 3) Praeguseks on vastustaja oluliselt muutnud oma seisukohti SHS § 22 lg-s 2 sätestatud perekonna mõiste määratlemisel. Tallinna Linnavalitsus rahuldas 18.03.2015 korraldusega nr 397-k kaebaja vaide 2015. aasta jaanuarikuu toimetulekutoetuse määramise osas. Vastustaja on saanud Sotsiaalministeeriumi seisukoha, milles märgiti, et kaebaja võib oma elukaaslase YY-ga moodustada perekonna SHS mõttes. Sotsiaalministeerium motiveeris oma seisukohti Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-4-1-67-13. Asjaolu, et kõnealune seisukoht oli saadud pärast SHS-s 01.01.2015 muudatuste jõustumist, ei ole oluline, kuna viidatud Riigikohtu lahend oli jõustunud enne praeguses asjas vaidlustatud otsuse tegemist. 4) Vastustajal puudus pädevus jätta vaided rahuldamata. 5. Tallinna linn vaidles XX kaebustele vastu ning palus jätta need rahuldamata. 1) Vastustaja on otsuste tegemisel ja vaiete lahendamisel õiguspäraselt lähtunud sel hetkel kehtinud SHS § 22 lg-st 22, kuna kaebaja on üliõpilane ning tema elukoht ei lange kokku tema vanemate elukoha aadressiandmetega. SHS § 22 lg-te 2, 21 ja 22 eesmärk on toetada toimetulekuraskustes perekonnast pärinevat ja perekonnast eraldi elavat õpilast või üliõpilast, kes seeläbi on õigustatud iseseisvalt taotlema toimetulekutoetust just sellelt omavalitsuselt,

3-14-53303 4(8) kus ta elab ja õpib. Selline regulatsioon tuleneb toimetulekutoetuse kui sotsiaaltoetuse olemusest. Seadusandja on soovinud suunata toimetulekutoetuse vahendid majanduslikult raskes olukorras olevas perekonnas valitseva puuduse leevendamiseks, st tagada ka sellisest perest pärit õpilasele või üliõpilasele võimaluse omandada haridus. Õpilasel ja üliõpilasel on võimalik perekonnast eraldiseisvana toimetulekutoetust saada vaid juhul, kui ta on abielus, lapse vanem või eestkostja, sest sellisel juhul moodustab õpilane või üliõpilane eraldi leibkonna. Tulenevalt SHS § 22 lg-st 3 määrab vastustaja toimetulekutoetusi ja maksab need välja riiklikult kehtestatud regulatsiooni alusel. Vastustaja on järginud SHS § 223 lg-st 2 tulenevat toimetulekutoetuse määramise tähtaega. 2) Vaidemenetlus viidi läbi haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 84 sätestatud tähtaegade jooksul. Kuna linnavalitsus vaide lahendajana kuulab ära vaidemenetluse pooled ja teostab kõik muud HMS §-s 82 sätestatud toimingud ning vormistab korraldused istungitel, mis toimuvad kord nädalas, ei ole vaiet üldjuhul võimalik 10 päeva jooksul lahendada, mistõttu on vastustaja vaiete läbivaatamise tähtaega pikendanud. Tallinna Linnavolikogu on 29.11.2012 määrusega nr 27 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ sätestanud, et ehkki SHS § 33 lg 3 annab taotlejale õiguse esitada kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatava sotsiaaltoetuse andmisest keeldumise otsusega mittenõustumisel vaide maavanemale, võib isik oma äranägemisel valida, kas ta esitab vaide Tallinna Linnavalitsusele või maavanemale. Eeltoodu on kooskõlas ka SHS § 23 lg-ga 1. Kuna kaebaja pöördus linnavalitsuse poole, lahendas vaide linnavalitsus. 6. Harju maavanem ei pidanud kaebusi põhinõuete osas põhjendatuks. 1) Kaebaja suhtes kohaldub SHS § 22 lg 22, kuna tegemist on üliõpilasega, kes elab rahvastikuregistri järgi oma vanematest eraldi. Tähtsust ei ole sellel, kellega kaebaja praegusel ajal koos elab, sest õppijate osas kehtivad erisätted. Vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud õigesti tegelikest asjaoludest, rakendanud piisavalt uurimispõhimõtet ning teinud lõppjärelduste osas õige otsuse. 2) Tallinna Linnavalitsuse 26.11.2014 korraldus on tühine. SHS § 33 lg 3 sätestab erineva vaidealluvuse. Vaiet pidanuks lahendama maavanem. Tallinna Linnavalitsus on vaiet lahendades ületanud oma pädevust ja on teinud seda ka varasemalt. 7. Tallinna Halduskohus rahuldas 15.06.2015 otsusega haldusasjas nr 3-14-53303 XX kaebuse osaliselt ja tuvastas Tallinna Linnavalitsuse 26.11.2014 korralduse nr 1812-k tühisuse. Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. Tallinna Halduskohus rahuldas 15.06.2015 otsusega haldusasjas nr 3-15-560 XX kaebuse osaliselt ja tuvastas Tallinna Linnavalitsuse 28.01.2015 korralduse nr 121-k tühisuse. Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.06.2015 otsusega haldusasjas nr 3-15-326 XX kaebuse osaliselt ja tuvastas Tallinna Linnavalitsuse 22.12.2014 korralduse nr 1977-k tühisuse. Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. Halduskohtu otsuste põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kuna kaebaja on üliõpilane, kehtivad tema suhtes SHS § 22 lg-tes 21 ja 22 sätestatud erinormid ning vaidlust ei saa lahendada vaid SHS § 22 lg 2 toodud üldnormi järgi. SHS § 22 lg-te 2, 21 ja 22 koos tõlgendamisest järeldub, et üliõpilased loetakse toimetulekutoetuse määramisel oma vanemate perekonnaliikmeteks. Asjaolu, et õpilane või üliõpilane viibib oma vanemate elukohast püsivalt eemal, ei tähenda seda, et ta ei kuulu enam oma vanemate

3-14-53303 5(8) perekonda SHS mõttes. SHS § 22 lg-test 21 ja 22 järeldub, et rahvastikuregistrijärgsest elukohast sõltumata loetakse õpilane ja üliõpilane oma vanemate perekonna liikmeks. Samamoodi loeb kuni 24-aastased üliõpilased oma vanemate perekonna liikmeteks ÕÕS § 51 lg 2 p 1. SHS kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsiooni tõlgendamisel saab arvestada ÕÕS täpsustava regulatsiooniga perekonnaliikmete osas. Kaebaja elukoha aadressiandmed erinevad tema vanemate omast, mistõttu kohaldub SHS § 22 lg 22. 2) Põhiseaduse (PS) § 27 lg 5 kohustab perekonda hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Pereliikmete toimetuleku eest peab esmajärjekorras vastutama perekond ise. Toimetulekutoetus on ette nähtud isikutele ja perekondadele, kellel puuduvad võimalused ise toime tulla. Ainuüksi tulenevalt asjaolust, et isik õpib ülikoolis, ei saa teda pidada puuduses olevaks. Kaebaja vanemad ei olnud vastavalt SHS § 22 lg-le 22 toimetulekutoetuse saajad, järelikult on nad võimelised ise toime tulema ja peavad seejuures hoolitsema ka oma lapse toimetuleku eest seni, kuni ta õpib ülikoolis. Kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-4-1- 67-13 ei ole praegusel juhul asjakohane, sest Riigikohus selgitas selles lahendis üldnormi, mitte erinormi sisu. 3) Arvestades, et kaebajal puudus õigus toimetulekutoetusele, siis ei saanud tema õigusi rikkuda väidetav viivitus 18.09.2014 taotluse lahendamisel. Kaebaja oleks vastavalt SHS § 221 lg-le 31 pidanud esitama vastustajale tõendi selle kohta, et tema perekond sai eelmisel kuul toimetulekutoetust. Seega sai taotluse lahendamise tähtaeg kulgema hakata alates hetkest, mil vastustaja oli ise selle kohta tõendid kogunud, s.o 23.09.2014. Seega lahendas vastustaja taotluse tähtaegselt. 4) Tallinna Linnavalitsuse vaideotsused on HMS § 63 lg 2 p 3 järgi tühised, sest neid ei andnud selleks pädev organ. SHS § 33 lg 3 järgi tuleb vaie kohaliku omavalitsuse otsusele toimetulekutoetuse kohta esitada maavanemale. Seega puudus linnavalitsusel ilmselgelt pädevus ise vaideid rahuldamata jätta. Kuna vastustaja ei olnud pädev ise vaiet lahendama, ei saa talle ette heita vaide lahendamise ega edastamisega viivitamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebused Tallinna Halduskohtu 15.06.2015 otsuse haldusasjas nr 3-14-53303, 15.06.2015 otsuse haldusasjas nr 3-15-560 ja 17.06.2015 otsuse haldusasjas nr 3-15-326 tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata XX kaebused, ning uue otsuse tegemiseks, millega kaebustes esitatud nõuded rahuldada. Tallinna Ringkonnakohus liitis apellatsioonkaebused ühte menetlusse (haldusasi nr 3-14-53303). Kaebaja moodustab perekonna oma elukaaslase YY-ga, mitte oma vanematega. Kohus ei ole viidanud sättele, mille järgi kaebaja ei saaks oma elukaaslasega moodustada perekonda SHS mõttes. Kohtu viidatud Sotsiaalministeeriumi kiri ei ole piisav õiguslik alus kohtuotsuse põhjendamiseks. Kohtuotsuse motivatsioon on asjakohatu osas, milles tuginetakse aastate vanusele SHS-i muutva seaduse eelnõu seletuskirjale. Seadusandja väidetav poliitiline valik ei saa olla kaebajale toimetulekutoetuse määramata jätmise põhjuseks, kuna kaebaja vastab SHS-s sätestatud toetuse saamise nõuetele. Toetuse määramata jätmisega üksnes selle tõttu, et kaebaja on üliõpilane, diskrimineeritakse kaebajat tema sotsiaalse kuuluvuse alusel. 9. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ning palub jätta need rahuldamata ja halduskohtu otsused muutmata. Kohus on õigesti selgitanud SHS § 22 lg 2 ning lg-te 21 ja 22 kui üldja erinormide vahekorda. Erinormi olemasolu korral tuleb lähtuda erinormist, mitte üldnormist. Erinormi kohaselt loetakse üliõpilane toimetulekutoetuse taotlemisel oma vanemate pereliikmeks.

3-14-53303 6(8) Halduskohus lähtus asjakohaste normide tõlgendamisel kõikidest õigusteoorias tunnustatud tõlgendusmeetoditest. Sealjuures on kohus õigesti tuginenud SHS eelnõu seletuskirjale ja Sotsiaalministeeriumi selgitustele, millest selgub üheselt seadusandja tahe kõnealuste sätete kehtestamisel. Perekonnast eraldi elaval õpilasel ja üliõpilasel on õigus saada toimetulekutoetust, kuid seda vaid juhul, kui tema perekond oli toimetulekutoetuse saaja eelmisel kuul. Õpilasel ja üliõpilasel on võimalik iseseisvalt toimetulekutoetust saada, kui ta on abielus, lapse vanem või eestkostja, sest sellisel juhul moodustab ta eraldi leibkonna. 10. Harju maavanem ei pea apellatsioonkaebusi põhjendatuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused ei ole põhjendatud. Halduskohtu otsused on seaduslikud ja põhjendatud ning nende muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuste põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). 12. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on üliõpilane, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku tema vanemate elukoha aadressiandmetega ning kes elab koos teise üliõpilase YY-ga. Toetuste taotlemise ajal (september kuni november 2014) ei olnud kaebaja ja YY abielus ning neil ei olnud lapsi. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kaebaja moodustab perekonna YY-ga või oma vanematega. Kaebaja leiab, et ta moodustab YY-ga ühe perekonna SHS (siin ja edaspidi viidatud kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonile) § 22 lg 2 mõttes, kuna neil on YY-ga ühine majapidamine. 13. SHS § 22 lg 2 järgi loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega isikud. Õpilaste ja üliõpilaste suhtes näeb SHS üldnormist ette erijuhud: SHS § 22 lg 21 reguleerib olukorda, kus õpilase või üliõpilase rahvastikuregistrisse kantud elukoht langeb kokku tema perekonnaliikmete elukohaga ning SHS § 22 lg 22 reguleerib olukorda, kus üliõpilase elukoht on perekonnaliikmete elukohast erinev. 14. Halduskohus on SHS § 22 lg-id 2, 21 ja 22 koostoimes tõlgendades jõudnud õigele järeldusele, et praegusel juhul tuleb kohaldada SHS 22 lg-t 22, mis on erinorm SHS § 22 lg 2 suhtes. Lisaks on halduskohus viidatud sätete tõlgendamisel tuginenud sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (693 SE) seletuskirjale ning sotsiaalministeeriumi selgitusele (I kd, tl 63-63p). Ehkki nimetatud eelnõuga SHS §-i 22 sisse viidud muudatused jõustusid alles 01.01.2015, on eelnõu seletuskirjas märgitu asjakohane ka SHS § 22 varasema redaktsiooni tõlgendamisel. Eelnõu (693 SE) seletuskirjast nähtub, et seni loeti õpilased ja üliõpilased sõltumata vanusest oma vanemate pereliikmeks, lähtudes eeldusest, et vanemad toetavad oma õppivat järeltulijat ka juhul, kui nad ei ela enam koos. Ka pärast 01.01.2015 jõustunud muudatusi jäi SHS § 22 lg-s 22 kehtima põhimõte, et perekonnast (vanematest) eraldi elaval õpilasel või üliõpilasel on õigus saada toimetulekutoetust juhul, kui tema perekond on toimetulekutoetuse saaja. Seletuskirjas on selgitatud, et seadusandja on soovinud suunata toimetulekutoetuse vahendid majanduslikult raskes olukorras olevas perekonnas valitseva puuduse leevendamiseks, st tagada sellisest perest pärit õpilaste ja üliõpilaste toetamine. Ringkonnakohus märgib, et enne 01.01.2015 ei sätestanud SHS erandit, et õpilane või üliõpilane, kes on abielus või lapse vanem või eestkostja ning elab oma perekonnaliikmetest (vanematest) eraldi, ei ole toimetulekutoetuse taotlemisel seotud nende perekonnaliikmetega (kehtiva SHS § 22 lg 24). Eelnõu (693 SE) seletuskirja kohaselt siiski lähtuti praktikas sellest

3-14-53303 7(8) põhimõttest juba enne SHS § 22 lg 24 kehtestamist. SHS § 22 kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsiooni tõlgendamisel on asjakohane arvestada ka ÕÕS § 51 lg-ga 2, mille p 1 kohaselt loetakse vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel üliõpilase perekonnaliikmeteks kuni 24- aastase üliõpilase vanemad juhul, kui üliõpilane ei ole abielus ega lapse vanem või eestkostja. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (vastu võetud 07.08.2003; jõustunud 05.09.2003) eelnõu (67 SE) seletuskirjast nähtub samuti, et seadusandja soovis lugeda vallalised ja lasteta täisealiseks saanud õpilased ja üliõpilased toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel oma vanemate perekonnaliikmeteks. Lisaks on seletuskirjas märgitud, et toimetulekutoetuse puhul on tegemist nn vaesustoetusega, see tähendab toetusega, mida osutatakse isikule, kui kõik muud võimalused toimetulekuks on ammendatud. Tegemist on oma iseloomult sotsiaalabiga ehk viimase abinõuga isiku või perekonna toimetuleku parandamiseks. Eeltoodust järeldub, et juba pikemat aega on SHS-s toimetulekutoetuse määramisel kehtinud põhimõte, et õpilased ja üliõpilased loetakse üldjuhul nende vanemate pereliikmeteks. Selliselt on paremini tagatud, et toetust saab see, kes seda tõesti vajab. Paljud üliõpilased elavad vanematest eraldi, ei tööta ning omavad ühist majapidamist mõne teise isikuga, näiteks teise üliõpilasega. Samas asjaolu, et õpilane või üliõpilane tööl ei käi ja tulu ei teeni, ei tähenda tingimata, et tegemist oleks puudust kannatava isikuga. Halduskohus tuvastas, et rahvastikuregistri kohaselt oli kaebaja elukohaks enne ülikooli astumist tema ema elukoht, s.o enne ülikooli astumist kuulus kaebaja oma vanematega (või vähemalt emaga) ühte leibkonda. Sellest lähtuvalt tuleb kaebaja lugeda tema vanemate pereliikmeks sõltumata sellest, et ta elab koos YY-ga. 15. Halduskohus on asjakohaselt viidanud PS § 27 lg-le 5, mis kohustab perekonda hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Puudust kannatava isiku nõudeõigus riigi vastu PS § 28 lg 2 alusel langeb täiesti või osaliselt ära, kui tal on perekonnaliikmed, kes on võimelised oma puudust kannatava perekonnaliikme eest hoolitsema (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsused nr 3-4-1-7-03 (p 18) ja 3-4-1-67-13 (p 32)). Ka SHS § 3 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalhoolekande üheks põhimõtteks isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest. Vanemate juurest teise linna elama ja õppima asumine üldjuhul ei katkesta üliõpilase majanduslikku sidet perekonnaga. Vanematel küll ei ole kohustust pidada ülal oma täisealisi kõrgharidust omandavaid lapsi (PKS § 97), kuid praktikas on see üldteadaolevalt siiski väga tavapärane. Seetõttu on põhjendatud, et riik arvestab selle võimalusega toimetulekutoetuste regulatsiooni puhul, sidudes üliõpilase perekonnaga (vanematega) ning jättes vajaduse korral tema materiaalse toetamise eelkõige perekonna ülesandeks. 16. Asjas ei ole tuvastatud, et kaebaja perekond oleks olnud vaidlusalusel perioodil toimetulekutoetuse saaja. Kaebaja ei ole seega pärit puudust kannatavast perest ning võib eeldada, et tema vanematel on võimalik teda õpingute ajal toetada. Tõenäoliselt on kaebaja ja/või YY vanemad neid seni ka tegelikkuses toetanud. Sellele viitab asjaolu, et kaebaja enda kinnitusel ei tööta ning temal ja YY-l puudus sissetulek töötasu näol (vt konto väljavõtted: I kd, tl 28p-29p; II kd 18-19; III kd, tl 20p-21p), samas üüri, kommunaalkulude ja elektri eest on nad korteriomanikule õigeaegselt tasunud (vt raha üleandmise aktid: I kd, tl 30p; II kd, tl 19p; III kd, tl 18p). 17. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et teda diskrimineeritakse üliõpilaseks olemise tõttu. Õpilased ja üliõpilased ei ole samas olukorras, mis tavapärane toimetulekutoetuse taotleja, kuna neile on ette nähtud täiendavad võimalused toimetuleku tagamiseks erinevate toetuste ja õppelaenu näol. Kõrghariduse omandamine on isiku vaba valik ning vastava otsuse

3-14-53303 8(8) tegemisel peab isik hindama, milliste vahenditega ta õppimise ajal oma majandusliku toimetuleku tagab. Kuna kaebaja saab oma materiaalse toimetuleku tagada muude vahenditega, ei ole talle toimetulekutoetuse määramiseks alust. 18. Eeltoodu põhjal puudub alus Mustamäe LOV 29.09.2014 otsuse nr 1-11/3009-4, 26.11.2014 otsuse nr S-1-11/3009 ja 22.10.2014 otsuse nr S-1-11/3009 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks määrama kaebajale 2014. aasta septembri-, oktoobrija novembrikuu eest toimetulekutoetus. Halduskohus on ka õigesti jätnud rahuldamata kaebaja nõuded tuvastada septembrikuu toimetulekutoetuse taotluse läbivaatamise tähtaja rikkumise õigusvastasus ning tuvastada 26.12.2014 esitatud vaide läbivaatamise tähtaja rikkumise õigusvastasus. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Nõude osas tuvastada kaebaja 20.11.2014 vaide lahendamise tähtaja ületamise ja 22.12.2014 vaideotsuse kättetoimetamisega viivitamise õigusvastasus ei ole kaebaja halduskohtu 17.06.2015 otsust apellatsioonkaebuses vaidlustanud. 19. Seega jäävad XX apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.06.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-53303, 15.06.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-560 ja 17.06.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-326 muutmata. 20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetlusosalised ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirju ega kuludokumente, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks