1-15-7562/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedoktoober 2015 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-15-7562 (kohtueelses menetluses nr 15284000209) riik -dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §
Legislator headnote
AI generated1-15-7562/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 § 250 - ) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2015 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-15-7562 (kohtueelses menetluses nr 15284000209) riik
versus O.J Asja lahendamise menetlus
kohtuistung kokkuleppemenetlus
es Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Kätlin Omel Prokurör Merike Tikk Süüdistatav
O.J (isikukood XXX; elukoht
xxxxxxxx xx/x-xxx xxxxxxxx ;ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus
KarS
§ 424 järgi
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes
-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §
Otsustused ja karistamisega seoses süü
1. Tunnistada
O. süüdi § 424 järgi ja mõista talle J (KarS) karistusseadustiku
karistuseks vangistus 4 kuud;
73 lg 1 ja lg 3 tus KarS § alusel määrata, et mõistetud vangis
jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata O. ile J-
katseaeg 1 aasta ning
mõistetud vangis ei pöörata täitmisele, kui O.J tust 4 kuud ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu; KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta ära O. ilt mootorsõiduki J-
juhtimise õigus kuuks; tühistada
O. -ile datud elukohast J tõkendina kohal lahkumise keeld. Otsustused seoses kriminaalmenetluse kuludega ja muude asjaoludega
2. Seoses ülalmärgituga:
2.1 välja mõista O. ilt , riigi õigusabi tasu J- sundraha 585 eurot
48 eurot ja muu
kriminaalmenetluse kulu 16,70 eurot (sealhulgas ekspertiisitasu 14 eurot) riigi kasuks;
määrata kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 20 649,70 eurot
15 a
novembrikuust igakuise menetluskulu osa 54,15 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu s kuupäev; 25-
menetluskulude ositi määratud tasumine lugeda tühistatuks, kui ositi tasumine ei toimu kasvõi ühe määratud ulatuses või tähtaegselt menetluskulu osa osas ;
2.2 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Selgitused
3. Selgitada:
3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;
3.2 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on € (LS § 128 lg 2);
3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile;
3.4 tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel - ;
3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);
3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt
kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes
kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 § 250 - ) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.
Kokkuleppe sisu
Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on O. -ile J
mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui O. ei pane J 1- aastase
katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 2 kuuks.
O. on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema J juhtis 29.04.2015 kella
21.44 paiku Viljandimaal Kõo vallas Koksvere külas Põltsamaa Võhma mnt 24. km’l sõiduautot -
Mercedes-Benz registreerimisnumbriga XXX XXX joobeseisundis, kus etanoolisisaldus veres oli 2,23 +/-
0,07 mg/g kohta ning O. põhjustas liiklusõnnetuse. J
Antud teoga rikkus . Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille O J
kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
O. tegu on talle kvalifitseeritud KarS § järgi mootorsõiduki juhtimisena J joobeseisundis.
2.
Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.
P
rokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et k lemisel okkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menet on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel eseme asjaolud on selged ning , et tõendamis
süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele
.
3. Kriminaalmenetluse kulud
Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulu
de hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
KrMS § 175 lg 1 üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev p 9 kohaselt on menetluskuluks s sundraha.
KrMS § 175 lg kuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud
1 p 4 kohaselt on menetlus
kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. § 4 lg 3 p Vastavalt
riigi õigusabi seaduse -le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses.
Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi ). Korras koos kord
hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord.
Süüdistatava O. kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud J hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.
KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 14 eurot. –
KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. –
Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 kulud
süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku.
Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb O. ilt välja mõista J- riigieelarve
tuludesse kriminaalmenetluse kuludena sundraha 585 eurot, õigusabi tasu 48 eurot, ekspertiisi tegemise kulu 14 eurot ja postikulu 2,70 eurot.
Vastavalt KrMS § 189 lg e 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid -l -
lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS § – -de 383 392).
4.
Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.
KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päev - a jooksul.
KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalev Kuningas
Kohtunik