3-14-52062/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52062

Haldusasi

AS Euroimport kaebus Maksu- ja Tolliameti 7. juuli

2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/14532-15, 2. septembri

2014. a vaideotsuse nr 6-1/2329-2, 2. septembri 2014. a

otsuse nr 13-10/34891 ja ettekirjutuse nr 12.2-7/00228

ning 8. septembri 2014. a otsuse nr 12.2-7/00228-2

tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks

tagastama tagatise kontole 2. septembri 2014. a otsuse

nr 13-10/34891 alusel sealt kaebaja ettemaksukontole

kantud 463 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – AS Euroimport, volitatud esindaja v.adv

Jaak Siim

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad

Jane Rõuk ja Kaire Vacker

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19. detsembri 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Euroimport apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Euroimport apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.

detsembri 2014. a otsus haldusasjas nr 3-14-52062 muutmata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. novembril 2015

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

3-14-52062

2(16)

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Euroimport on ettevõtja, kes tegeles vedelkütuse müügiga ja oli andnud vedelkütuse

seaduse (VKS) § 41 alusel Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) 463 000 euro suuruse

tagatise. Oma 2012. a jaanuarikuu käibedeklaratsioonil kajastas AS Euroimport 0%-lise

maksumääraga maksustatava käibena vedelkütuse müüki aktsiisilaos OÜ-le Starbeetle (1 537

084,95 eurot) ja OÜ-le Milantre (3 229 529,33 eurot).

2. MTA 07.07.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/14532-15 kohustati AS Euroimport tasuma

täiendavalt 887 896,16 eurot käibemaksu. Maksuotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult

järgmised.

1) AS Euroimport ei müünud tegelikult kütust aktsiisilaos OÜ-le Milantre ja OÜ-le

Starbeetle. Samuti pole viimatinimetatud isikud müünud seda OÜ-le Inndex ega OÜ-le

Alternord, vaid reaalselt müüs AS Euroimport selle kütuse väljapoole aktsiisiladu otse OÜ-le

Inndex ja OÜ-le Alternord. Kütus müüdi hinnaga, mille viimatinimetatud tasusid OÜ Milantre

ja OÜ Starbeetle nimel väljastatud arvete alusel. OÜ Milantre ja OÜ Starbeetle näol oli

tegemist müügiahelas esinenud fiktiivsete lülidega selleks, et AS Euroimport vabaneks kütuse

aktsiisilaost välja vedamisega kaasnevast käibemaksukohustusest ning see kohustus jääks

reaalse majandustegevuseta äriühingutele.

2) AS Euroimport ja OÜ Starbeetle seletused lepingu sõlmimise ning lõpetamise asjaolude

kohta on omavahel vastuolus ja poolte poolt maksuhaldurile esitatud lepingud erinesid

teineteisest. OÜ Starbeetle ei ole AS-le Euroimport kütuse eest tasunud. OÜ Strabeetle

juhatuse liige LK ei osanud tehingute kohta adekvaatseid selgitusi anda. AS Euroimport

kütuse müügihind oli 5-10% turuhinnast kõrgem. OÜ Starbeetle ei deklareeri

käibedeklaratsioonil kütuse müüki OÜ-le Inndex. LK ei mäletanud OÜ-le Inndex arvete

esitamisega seotud asjaolusid ega esitanud ka vastavaid arveid maksuhaldurile. Teatud

juhtudel ei saanud OÜ-l Starbeetle olla tema müügiarvetel märgitud kuupäevadel neil arvetel

märgitud kütust ega teadmist, kui palju kütust on tal võimalik soetada. LK ei mäletanud

13.01.2012 seletusi andes tehingupartneri nime, kuigi alles kaks päeva varem oli OÜ

Starbeetle teinud vastava tehingu OÜ-ga Inndex. OÜ Starbeetle ei ole kütuse eest OÜ-lt

Inndex reaalselt raha saanud ning kõik tehingud olid OÜ Starbeetle jaoks kahjumlikud. Raha

liikumine ei olnud OÜ Starbeetle kontrolli all, vaid raha liikus kütuse tegelikult ostjalt OÜ

Ilumax Teenused pangakonto kaudu AS-le Euroimport. Veenvaid tõendeid sellist skeemi

õigustavate OÜ Starbeetle ja OÜ Ilumax Teenused vaheliste lepinguliste suhete kohta ei ole.

AS Euroimport arvete tasumisel ei arvestanud OÜ Starbeetle sellega, et tal oli AS Euroimport

ees ettemaks, samas viimase OÜ Ilumax Teenused poolt tehtud ülekandega viidi OÜ

Starbeetle ja AS Euroimport võlasaldo täpselt nulli. OÜ Ilumax Teenused pangakontolt

võetud sularaha jõudis AS-le Euroimport. OÜ Starbeetle ei riskinud tehingutes kunagi oma

rahaga, sest AS-le Euroimport ei laekunud raha enne, kui toimus raha laekumine OÜ-lt

Inndex. Samas tekkis selles tehinguahelas risk AS-le Euroimport, kuna kütuse vabasse

3-14-52062

3(16)

ringlusse vormistamisel tekkis tal varumakse ja kütuse aktsiisi tasumise kohustus. LK ja OÜ

Inndex juhatuse liikme AP seletused tehingute kohta on vastuolulised.

3) AS Euroimport ega OÜ Starbeetle esindajad ei osanud anda mingit adekvaatset selgitust,

miks lõppes nende koostöö. AS Euroimport väljastas OÜ-le Milantre arve varumakse eest,

mis sisaldab ka varumakset OÜ-le Starbeetle müüdud kütuse eest. OÜ Milantre näol on

tegemist varifirmaga, kes ise tehingutest mingisugust tegelikku kasu ei saanud. OÜ Milantre

juhatuse liige VB ei kinnitanud tehingute toimumist AS-ga Euroimport. OÜ Milantre ei olnud

AS-le Euroimport väidetavalt varem tuttav, ent sellegipoolest ei nõudnud AS Euroimport

ettemaksu. Samuti suhtles AS Euroimport kogu aeg ja leping sõlmiti OÜ Milantre nimel

EKV-ga, kuigi kuni 24.01.2012 oli OÜ Milantre ainus juhatuse liige VB. OÜ Milantre ei

kajasta käibedeklaratsioonil kütuse edasimüüki. VB ei kinnitanud tehingute toimumist OÜ-ga

Inndex, samas kui EKV ei olnud kättesaadav. OÜ Inndex ja OÜ Milantre vahelise kütuse

üleandmise-vastuvõtmise aktidel märgitud kauba kogus ei vastanud arvetel märgitud kauba

kogusele. OÜ Milantre 23.01.2012 arve nr 4 on koostatud tagantjärgi, sest seal on kajastatud

pangakonto number, mis avati alles 24.01.2012. Kuni OÜ Milantre arvelduskonto avamiseni

Tallinna Äripangas tasusid ostjad kütuse eest otse AS Euroimport pangakontole, kusjuures

pole tõendeid, mis kinnitaksid asjaosaliste vahel selliseid õigussuhteid, mis õigustaksid raha

sellist liikumist. OÜ Milantre jaoks olid kõik tehingud kahjumlikud. Enamus OÜ Inndex ja

OÜ Alternord poolt OÜ-le Milantre tasutud summadest laekus lõpuks AS Euroimport

pangakontole või võeti välja sularahas, kusjuures nimetatud sularaha võis jõuda AS-le

Euroimport.

3. AS

Euroimport

esitas

06.08.2014

MTA

07.07.2014

maksuotsuse

kehtetuks

tunnistamiseks vaide, milles taotles mh maksuotsuse täitmise peatamist.

4. MTA 02.09.2014 vaideotsusega jäeti AS Euroimport vaie rahuldamata. Vaideotsuse

põhjendavas osas märgiti mh, et maksuotsuse täitmine oli vaikimisi peatatud kuni vaideotsuse

tegemiseni.

5. MTA 02.09.2014 otsusega nr 13-10/34891 kanti 07.07.2014 maksuotsusega tuvastatud

maksuvõla katteks AS Euroimport poolt tagatisena esitatud 463 000 euro suurune summa AS

Euroimport ettemaksukontole. MTA 02.09.2014 ettekirjutusega nr 12.2-7/00228 kohustati

AS Euroimport uue 463 000 euro suuruse tagatise esitamiseks hiljemalt 08.09.2014. MTA

tunnistas

08.09.2014

otsusega

nr

12.2-7/00228-2

alates

09.09.2014

kehtetuks

majandustegevuse registris (MTR) AS Euroimport kütuse müügi tegevusloa nr VKM000825.

6. AS Euroimport esitas 12.09.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille täpsustamisel

taotles kaebaja MTA 07.07.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/14532-15, 02.09.2014 vaideotsuse nr

6-1/2329-2, 02.09.2014 otsuse nr 13-10/34891, 02.09.2014 ettekirjutuse nr 12.2-7/00228 ja

08.09.2014 otsuse nr 12.2-7/00228-2 tühistamist ning MTA kohustamist tagastama tagatise

kontole 02.09.2014 otsuse nr 13-10/34891 alusel sealt kaebaja ettemaksukontole kantud

463 000 eurot. AS Euroimport esitas 12.09.2014 kaebuses mitmed tuvastamisnõuded, mida

halduskohus tõlgendas vaidlustatud otsuste tühistamise ja tagasitäitmise nõuetena. Kaebuse

põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

1) Maksuotsus

on

õigusvastane,

sest

kaebaja

müüs

kütuse

aktsiisilaos

ning

käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 3 p 11 kohaselt maksustatakse selline müük 0%-lise

käibemaksuga. Aktsiisilaost kommertslattu kütuse üleviimine toimub kliendi kirjaliku

avalduse alusel, ent kaebaja sellist avaldust ei ole teinud. Samuti pole kaebaja tasunud kütuse

teise lattu paigutamise eest, samas kui LK on ise maksuhaldurile kinnitanud, et kütus paigutati

kommertslattu tema korraldusel. Isegi kui leiaks tuvastamist, et ta müüs kauba muudele

isikutele kui OÜ Starbeetle ja OÜ Milantre, siis oleks ikkagi tegu müügiga aktsiisilaos.

3-14-52062

4(16)

Maksuotsusest nähtub vaid see, et OÜ Starbeetle ja OÜ Milantre on oma maksukohustused

jätnud täitmata, ent õigusvastane on panna selle eest vastutus kaebajale.

2) Maksuhaldur ei ole LK seletuste hindamisel arvestanud sellega, et kohtuasjas nr 3-12-

1882 tehtud otsusest nähtuvalt on OÜ Starbeetle jätnud varem käibedeklaratsioonis käibe ja

tasumisele kuuluva käibemaksu deklareerimata. LK tegeles vaidlusaluse kütuse ostmisega

kaebajalt ja müümisega OÜ-le Inndex ning korraldas rahaülekannete tegemist. Seetõttu on

põhimõtteliselt väär maksuhalduri väide, et tegemist oli variisikuga. LK oskas maksuhaldurile

kirjeldada kütuse liikumise protsessi ja teadis kütusega tehtavaid toiminguid. LK seletused

muutusid pärast seda, kui maksuhaldur oli asunud teostama OÜ Starbeetle kontrollimenetlust,

mistõttu on usutav, et LK asus süüd kaebajale lükkama, et vältida enda müügikäibe

deklareerimata jätmisest tulenevat täiendavat maksukohustust.

3) Maksuhaldur on põhjendamatult jätnud arvesse võtmata AG selgituse, et koostöö OÜ-ga

Starbeetle algas LK algatusel ning viimane andis ka korraldused OÜ Ilumax Teenused kontole

laekunud raha edasi kandmiseks, samas kui AG ei tundnud kedagi AS-st Euroimport. Kaebaja

meelest pole midagi kahtlast selles, et temal oli olemas OÜ Ilumax Teenused ja OÜ Starbeetle

vahelise lepingu koopia. Viidates AG seletusele, ei pea kaebaja õigeks ka maksuhalduri

järeldust, et OÜ-l Starbeetle puudus kontroll raha liikumise üle. Asjakohatu on maksuhalduri

seisukoht, mis puudutab LK eesti keele oskust.

4) Maksuhalduri seisukohad on segased osas, mis puudutavad OÜ Starbeetle ettemaksu AS

Euroimport ees. Selline ettemaks oli, ent omavaheliste suhete lõpuks oli OÜ Starbeetle siiski

tasunud täpselt vastavalt talle esitatud arvete summale, mis viitab sellele, et vastava ettemaksu

olemasolust olid teadlikud ka OÜ Starbeetle ja reaalselt raha kaebajale üle kandnud OÜ

Ilumax Teenused. Põhjendamatu ning tõenditele mitte rajanev on maksuhalduri väide, et OÜ

Ilumax Teenused kontolt välja võetud sularaha jõudis kaebajani. Siinkohal viitab kaebaja

veelkord AG seletusele, et tema andis raha üle tundmatule isikule just LK korraldusel.

5) Maksuhaldur on põhjendamatult arvestamata jätnud AP ja IŠ seletused, milles nad

kinnitavad tehingute tegemist OÜ-ga Starbeetle ja suhtlemist LK-iga. Samuti on arvestamata

jäetud AS NCC & PO juhatuse liikme AK seletus, et AS-l NCC & PO oli leping OÜ-ga

Starbeetle ning 2012. a jaanuaris esitati viimasele arveid kütuse omaniku vahetuse

vormistamise ja kauba ladustamise eest. OÜ-l Starbeetle oli registreering MTR-s vedelkütuse

käitlejana ja ta oli andnud seaduses sätestatud tagatise, mis omakorda välistab võimaluse, et

tegemist oleks olnud varifirmaga.

6) See, et OÜ Starbeetle ei ole deklareerinud kütuse müüki, ei saa kaebaja meelest kinnitada

müügitehingu mittetoimumist, sest deklareerimata jätmise eesmärk võiski OÜ Starbeetle jaoks

olla maksukohustusest kõrvalehoidmine. Alusetu on etteheide, et kaebaja ja OÜ Inndex

tegutsesid kooskõlastatult. Peale LK paljasõnaliste väidete pole selle kohta ühtki tõendit, nagu

ka selle kohta, et kaebaja oleks LK-ile andnud OÜ Ilumax Teenused e-posti aadressi või

viimasele saadetud e-kirjade tekstid. Samuti peab kaebaja vääraks seisukohta, et tehingud OÜ-

ga Starbeetle lõppesid OÜ Ilumax Teenused pangakonto sulgemise tõttu, sest viimane

kaubatarne OÜ-le Starbeetle toimus 09.01.2012, mil eelnimetatud pangakonto veel toimis.

7) Maksuhaldur ei ole kontrollinud, kas AG tundis LK ja kas kaebaja esindajad kohtusid

LK-iga. Samuti pole maksuhaldur uurinud kõneeristusi, et tuvastada, kas AG helistas LK-ile

pärast sularaha väljavõtmist, kelle juuresolekul ja mis asjaoludel avati OÜ Ilumax Teenused

pangakonto või millisest arvutist olid OÜ-le Ilumax Teenused adresseeritud kirjad saadetud.

Maksuhaldur on tehingute kasumlikkuse analüüsimisel uurinud ainult hinda, mis pole alati

kõige olulisem, vaid oluline võib olla ka tehingu kiirus ja pakutavad kogused. Kaebuse

täienduses on kaebaja välja toonud sellegi, et kaebaja pidas soetatud ja müüdud kütuse

3-14-52062

5(16)

arvestust tonnides, ent maksuhaldur on oma hinnaanalüüsis tuginenud liitrihindadele, samas

kui on teada, et diislikütuse mahu ja massi suhe sõltub paljudest asjaoludest, näiteks

temperatuurist.

8) Maksuhaldur on teinud OÜ-ga Milantre tehtud tehingute kohta valed järeldused, sest

sellele äriühingule müüs kaebaja kütuse aktsiisilaos. Kaebaja vaidleb vastu sellele, et

tehingupartneri vahetus oli seotud OÜ Ilumax Teenused pangakonto sulgemisega, kuna pole

ühtki tõendit, mis kinnitaks, et kaebaja oli OÜ Ilumax Teenused probleemidest üldse teadlik.

Esimene tehing OÜ-ga Milantre tehti juba enne kõnealuse pangakonto sulgemist. Kaebaja

nõustub, et esitas ekslikult OÜ-le Milantre arve varumakse eest ka selle kütuse kohta, mis

müüdi OÜ-le Starbeetle, ent arvestades tehingu koguväärtust, võis see 7000 euro suurune

lisakulu jääda OÜ-l Milantre lihtsalt tähelepanuta.

9) VB seletustest ei saa järeldada, et OÜ-l Milantre polnud 2012. a jaanuaris

majandustegevust, vaid üksnes seda, et VB ei olnud sellest teadlik. Maksuhaldur pole

arvestanud sellega, et OÜ Milantre oli registreeritud kütuse käitlejana ja andnud seadusest

tuleneva tagatise, mille suuruse määramisel pidi maksuhaldur kontrollima ettevõtte tausta.

Kuigi OÜ-ga Milantre lepingu sõlmimisel ei olnud EKV veel äriregistri kohaselt juhatuse

liige, oli ta alates 16.11.2011 OÜ Milantre ainuosanik ja nõukogu liige ning otsus tema

juhatuse liikmeks valimise kohta on tehtud 13.01.2012. Ka terminalipidaja aktsepteeris V-t,

kuni too sai ametlikult OÜ Milantre juhatuse liikmeks. Maksuhaldur pole piisavalt

pingutanud, et saada ühendust EKV-ga.

10) Tehingute tegemist OÜ-ga Milantre EKVi juhtimisel on kinnitanud OÜ Inndex töötaja IŠ,

kes samas ei olnud kuulnud AS-st Euroimport; samuti AS NCC ja PO juhatuse liige AK ja

OÜ Inndex juhatuse liige AP, aga ka OÜ Alternord juhatuse liige JT. Samuti ei ole

maksuhaldur arvestanud sellega, et OÜ Milantre ja OÜ Inndex vahel oli sõlmitud leping ning

OÜ Milantre pangakonto väljavõttelt nähtuvad laekumised OÜ-lt Inndex ja OÜ-lt Alternord,

samuti tasumised AS-le Euroimport.

11) Kaebaja ei näe midagi kahtlast ka selles, et esimesed tehingud OÜ-ga Milantre tehti enne

lepingu allkirjastamist. Läbirääkimisi OÜ-ga Milantre alustati juba 2011. a detsembris,

lepingu sõlmimiseni jõuti 13.01.2014, ent siis selgus, et OÜ Milantre juhatuse liikmena on

äriregistrisse endiselt kantud VB. Kuna OÜ Milantre omanik kinnitas, et juhatuse liikme

vahetus on vormistamisel, siis oodati lepingu allkirjastamisega kuni äriregistri kande

tegemiseni. Lepingu allkirjastamise aeg ei ole oluline, kuna pakkumuse tegemises ja

nõustumise andmises võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 tähenduses ei ole vaidlust. Antud juhul

toimus kütuse üleandmine terminalis järelevalve all, mistõttu ei ole lepingul üldse erilist

tähtsust. Märksa olulisemad on üleandmise-vastuvõtmise aktid. Mis puudutab maksuotsuses

välja toodud asjaolu, et 12.01.2012 üleandmise-vastuvõtmise aktile oli OÜ Milantre

esindajana märgitud VB nimi, siis selgitab kaebaja, et tegemist oli raamatupidaja

ettevalmistatud mustandiga.

12) Kaebaja ei saa vastutada selle eest, et OÜ Milantre müügikäivet ei deklareerinud või OÜ

Milantre tegevuskohast ei leitud asjakohaseid dokumente. OÜ Milantre sai käibe

deklareerimata jätmisest märkimisväärse kasu, mis oligi ilmselt deklareerimata jätmise

põhjus. Seda tõendab ka IP seletus, kes kinnitas, et võttis OÜ Milantre poolt Auto Spa kontole

kantud raha sularahas välja ja andis E-le tagasi. Ekslik on maksuhalduri seisukoht, et kaebaja

sai OÜ-lt Milantre kütuse eest 264 197,28 euro võrra rohkem raha. Maksuhaldur on oma

arvestuses põhjendamatult arvesse võtnud ka 2012. a veebruaris OÜ-le Milantre müüdud

kütuse eest väljastatud arvete alusel toimunud tasumisi.

3-14-52062

6(16)

13) Maksuhalduri 02.09.2014 ja 08.09.2014 otsused on õigusvastased. Kaebaja taotles

06.08.2014 esitatud vaides esialgse õiguskaitse kohaldamist, ent kogu augustikuu jooksul ei

teinud vaideorgan selle taotluse kohta mingisugust otsust. Samas ei hakanud maksuhaldur

07.07.2014 maksuotsuses vabatahtliku täitmise tähtpäeva möödumisel (14.08.2014)

maksuotsust sundkorras täitma, millest kaebaja järeldas, et maksuhaldur on esialgse

õiguskaitse taotluse täielikult rahuldanud, s.o peatanud maksuotsuse täitmise kuni

maksuotsuse üle toimuva vaidluse lõpuni. Maksuhaldur võib sellise esialgse õiguskaitse

taotluse vaikimisi küll täielikult rahuldada, mitte aga seda vaikimisi ilma otsust tegemata

rahuldamata jätta või osaliselt rahuldada, sest viimasel juhul peab maksukohustuslane saama

sellist otsust vaidlustada või taotleda kohtult vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse

kohaldamist. Seaduse analoogia kohaselt oleks loogiline, et maksukohustuslase poolt esitatud

esialgse õiguskaitse taotlus kas rahuldatakse kuni lõpliku lahendi jõustumiseni (kas

vaideotsuse või kohtuotsuse jõustumiseni) või jäetakse eraldiseisva põhjendatud otsusega

rahuldamata. Kuna MTA ei teavitanud kaebajat esialgse õiguskaitse osalisest rahuldamisest,

siis oli vaikimisi rahuldatud AS Euroimport taotlus peatada maksuotsuse täitmine vaidluse

lõpuni, s.o vaideotsuse või kohtuotsuse jõustumiseni ning 07.07.2014 maksuotsuse täitmise

tähtpäev ei olnud 02.09.2014 saabunud. Seetõttu oli õigusvastane ka kaebaja esitatud tagatise

realiseerimine maksuhalduri poolt, samuti sellele järgnenud kaebaja tegevusloa kehtetuks

tunnistamine 08.09.2014.

7. MTA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. MTA seisukohad olid

kokkuvõtlikult järgmised.

1) Kaebaja ei müünud kütust aktsiisilaos, vaid müüs selle otse OÜ-le Inndex ja OÜ-le

Alternord väljaspool aktsiisiladu. Formaalselt ja dokumentide järgi viisid kütuse aktsiisilaost

kommertslattu OÜ Starbeetle ja OÜ Milantre, kuid selliselt näidatud tegevuse eesmärk on

varjata AS Euroimport poolt kütuse müüki kommertslaos OÜ-le Inndex. Väidet, et tegelikult

müüs kaebaja kütuse OÜ-le Inndex ja OÜ-le Alternord, kinnitab eeskätt see, et kaebaja

müüdud kütuse hind ei olnud võrreldes teiste kütuse müüjatega konkurentsivõimeline.

Seetõttu oli AS-le Euroimport vajalik müüa kütust käibemaksu summa võrra odavamalt, mida

ta sai teha läbi OÜ Starbeetle ja OÜ Milantre, samas kui neil äriühingutel endal selliste

tehingute tegemiseks majanduslik huvi puudus.

2) Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega, mis puudutavad LK antud seletuste

usaldusväärsust.

OÜ

Starbeetle

suhtes

2011.

a

oktoobrikuu

osas

läbi

viidud

kontrollimenetluses ei ole maksuhaldur andnud hinnangut OÜ Starbeetle ja kaebaja

vahelistele tehingutele. Samas on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et OÜ Starbeetle eesmärk

käesolevas asjas vaidluse all olevates tehingutes oli üksnes tehingute vormistamine ja aktide

allkirjastamine, jätmaks muljet ostu-müügitehingute toimumisest. Vastustaja möönab, et LK

seletused on muutlikud ja vastuolulised, kuid eeltoodu viitab selgelt sellele, et tehinguid ei ole

tegelikkuses tehtud selliselt, nagu need on dokumenteeritud. LK seletused on selged osas, et

2012. a jaanuaris tegeles ta kütusega ning tehingute tegemine seisnes kommertslaos kütuse

üleandmises ning müüki ei ole toimunud. Seda, et LK ülesandeks oli üksnes aktide

vormistamine, näitab ilmekalt asjaolu, et isik on osanud anda seletusi selle kohta, mida ta tegi,

kuid ei teadnud tehingutega seotud tegelikke asjaolusid, näiteks raha liikumisega seonduvat.

3) Kaebaja on ekslikult mõistnud OÜ Starbeetle poolt edastatud e-kirjadega seonduvat. OÜ

Starbeetle ei ole AS-le Euroimport ülekandeid teinud. Kuna tegelikkuses ei kontrollinud OÜ

Starbeetle raha liikumist, siis ei ole OÜ Starbeetle AS-le Euroimport kütuse eest tasunud. OÜ

Starbeetle ei pidanudki seda tegema, kuna ta ei soetanud kütust. Tema tegevus seisnes üksnes

aktide vormistamises, mis kajastub ka OÜ Starbeetle käibedeklaratsioonil. Vastustaja ei

nõustu kaebaja seisukohaga, et OÜ Ilumax Teenused võis tegutseda LK korralduste alusel.

3-14-52062

7(16)

Kuigi OÜ Starbeetle edastas OÜ-le Ilumax Teenused e-kirja teel korraldusi raha

ülekandmiseks AS-le Euroimport, ei sõltunud OÜ Ilumax Teenused poolt AS-le Euroimport

üle kantud summad OÜ Starbeetle korraldustest. Ilumax Teenused OÜ kandis kogu talle

laekunud raha edasi, võttes igalt ülekandelt teenustasu 50 eurot. OÜ Starbeetle ja OÜ Ilumax

Teenused vahel vormistatud leping ei sisaldanud mingisugust kokkulepet raha liikumise

kohta. Mis puudutab LK eesti keele oskust, siis see, et OÜ Starbeetle poolt OÜ-le Ilumax

Teenused saadetud e-kirjad ning nendevaheline leping on eestikeelsed, kinnitab, et need

koostas keegi kolmas. Usutav ei ole, et LK ja AG, kes on mõlemad vene rahvusest, suhtleks

omavahel eesti keeles.

4) Seoses OÜ Starbeetle ettemaksuga jääb maksuhaldur maksuotsuses toodu juurde ja

selgitab täiendavalt, et ei pea eluliselt usutavaks olukorda, kus OÜ-l Starbeetle oli AS

Euroimport ees ettemaks, kuid ta andis korralduse OÜ-le Ilumax Teenused tasuda kogu arvel

näidatud summa. Sellest, et OÜ Starbeetle on MTR-s kütuse käitlejana registreeritud ja

tagatise andnud, ei saa teha järeldust, et kontrollitaval perioodil oli ta kaebajalt kütuse ostjaks.

5) Kaebaja ning OÜ Milantre vahel ei ole tehinguid toimunud. OÜ Milantre lisati skeemi

põhjusel, et varasem koostöö OÜ-ga Starbeetle muutus OÜ Ilumax Teenused pangakonto

sulgemise tõttu võimatuks. Kaebajal on õigus teha tehinguid kellega iganes, ent kaebaja

seisukoht ei kattu maksumenetluses antud seletustega, et tehingud OÜ-ga Milantre hakkasid

toimuma alles pärast seda, kui tehingud OÜ-ga Starbeetle lõppesid. Turuolukorras, kus huvi

kaebaja poolt müüdava kütuse vastu sisuliselt puudus, ei ole eluliselt usutav, et OÜ-ga

Starbeetle lõpetati tehingud lihtsalt niisama, ilma põhjuseta.

6) Mis puudutab kaebaja etteheiteid VB seletustele antud hinnangutele, siis eluliselt

usutavaks ei saa pidada seda, et OÜ Milantre juhatuse liige VB ei tea midagi tehingutest AS-

ga Euroimport, kuid samal ajal teab teistest äriühingu tehingutest, sh tehingutest, mis toimusid

veebruaris, kui VB ei olnud enam OÜ Milantre juhatuse liige. Ka sellest, et OÜ Milantre oli

MTR-s registreeritud kütuse käitlejana ja andnud tagatise, ei saa järeldada, et ta kaebajalt

kütuse soetas. Mingit tähtsust ei ole sellel, et EKV oli OÜ Milantre osanik ja nõukogu liige,

kuna äriühingu esindamise õigus on juhatuse liikmel. Samuti pole kaebaja tõendanud, et

läbirääkimistel oleks talle esitatud tõendeid EKV juhatuse liikmeks valimise kohta. Isegi kui

see isik valiti juhatuse liikmeks 13.01.2012, tehti esimene tehing tema esindusel juba

12.01.2012. Lisaks sellele, et kaebaja ja OÜ Milantre vahel polnud sõlmitud kirjalikku

lepingut, mis oleks varasema kokkupuuteta äriühingute puhul tavapärane, võttis kaebaja

tehingutes OÜ-ga Milantre märkimisväärse riski ka sellega, et väljastas OÜ-le Milantre kütuse

enne, kui OÜ Milantre kaebajale tasus. Esimese kütuse üleandmise akti allkirjastas isik, kes ei

olnud OÜ Milantre juhatuse liige. Vastustaja ei pea usutavaks kaebaja seletust, et 12.01.2012

akti puhul oli tegemist mustandiga, sest kui see nii oleks olnud, poleks kaebajal olnud vaja

seda säilitada ega maksuhaldurile kontrollimenetluses esitada.

7) Vastustaja jääb ka maksuotsuses esitatud põhjendustel seal toodud seisukohale, et

kaebajale laekus OÜ-le Milantre müüdud kütuse eest 264 197,28 euro võrra rohkem raha.

8) Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheidetega vaideotsuse aadressil ning leiab, et vaide

läbivaataja nõustumine maksuotsusega ei tähenda vaideotsuse põhjendamatust. Mis puudutab

vaidlusaluseid 02.09.2014 ja 08.09.2014 otsuseid, siis kuna pärast tagatise ümberkandmise

otsuse koostamist tegi maksuhaldur 02.09.2014 vastavad toimingud ära, on otsus täidetud ning

selle otsuse kehtivus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lõike 2 tähenduses lõppenud.

07.07.2014 maksuotsus toimetati kaebajale kätte 09.07.2014 ning selle vabatahtliku täitmise

tähtpäev saabus 08.08.2014. Samas esitas kaebaja 06.08.2014 vaide ning vaideorgan peatas

3-14-52062

8(16)

maksuotsuse täitmise vaidemenetluse ajaks. MKS § 146 lõike 3 alusel on haldusakti täitmise

peatamine võimalik ainult kuni vaideotsuse tegemiseni, mitte aga kauemaks.

8. Tallinna Halduskohtu 19.12.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

1) Maksuhaldur on õigesti ja põhjendatult järeldanud, et kaebaja müügitehingud OÜ-ga

Starbeetle ja OÜ-ga Milantre olid tegeliku majandusliku sisuta näilikud tehingud, mis tuleb

MKS § 83 lg 4 kohaselt jätta maksustamisel arvesse võtmata ning majanduslikus mõttes müüs

kaebaja vaidlusaluse kütuse otse OÜ-le Inndex ja OÜ-le Alternord, toimetades selle ise

aktsiisilaost välja sisuliselt neil tingimustel, mis on tuvastatavad viimatinimetatud äriühingute

ja OÜ Starbeetle või OÜ Milantre vahel vormistatud samuti näilike tehingute kohta.

2) Maksuhaldur on uurimiskohustust täitnud nõuetekohaselt. Kaebaja ei ole esitanud

täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid, et tehingud OÜ-ga Starbeetle ja OÜ-ga Milantre

oleksid olnud tõelised. Sellist kahtlust õigustab kogutud tõenditest nähtuv asjaolude kogum

tervikuna. OÜ Starbeetle ja OÜ Milantre ei tegutsenud iseseisvalt. Majanduslikult kõige

loogilisem ja eluliselt kõige usutavam on, et nende tegevust suunas ning kontrollis kaebaja või

mõni kaebaja teadmisel ja tema huvides tegutsev isik.

3) Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et tema müüs kauba aktsiisilaos, mistõttu peaks igal

juhul kohaldamisele kuuluma 0%-line maksumäär. Tehingute ahelas näilike lülide

eemaldamise tulemuseks on majanduslikus mõttes see, et kaebaja müüs kauba OÜ-le Inndex

või OÜ-le Alternord ning selle tehingu raames viidi kütus aktsiisilaost välja. Ka ei saa

nõustuda kaebaja väitega, et kütus kuuluks 0%-lise maksumääraga maksustamisele ka siis, kui

leiaks tuvastamist, et kaebaja müüs selle OÜ-le Inndex ja OÜ-le Alternord. Viimati nimetatud

ei ostnud kütust aktsiisilaost. Seega ei saanud kaebaja seda neile aktsiisilaos ka müüa.

Asjaolude kogumi põhjal on õigesti märgitud, et kütuse aktsiisilaost kommertslattu

ümberpumpamine tehti kaebaja teadmisel. Isegi kui ümberpumpamise eest tasuti OÜ

Starbeetle arveldusarvelt, mis asjaolusid arvestades on vähemalt tõenäoline, ei muudaks see

lõppjäreldust.

4) Maksuotsuses esitatud seisukohad tehingute näilikkuse kohta ning vastavad põhjendused

on loogilised, nende kujunemine on selgelt jälgitav ning need rajanevad kogutud ja kohtule

esitatud tõenditele. Halduskohus nõustub maksuotsuses esitatud põhjendustega. Valdavalt on

nii maksu- kui vaideotsuses kaebaja väiteid ja etteheiteid piisava põhjalikkusega käsitletud,

mistõttu ei ole vaja neid kohtuotsuses HKMS § 165 lg-st 2 juhindudes ükshaaval korrata.

Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud seisukohta, et vaidlusaluste tehingute detailides esineb

liialt palju ebaloogilisust ja seletamatust selleks, et tegemist võiks olla kaebajaga puutumuses

mitteolevate juhuslike asjaoludega. Samuti on maksuotsuses piisava põhjalikkusega käsitletud

seda, et kõnealuse maksupettuse toimepanemine oli majanduslikult kasulik kaebajale, samas

kui pettuse toimepanemine teiste ahelas osalenud isikute huvides on oluliselt ebatõenäolisem.

OÜ-ga Starbeetle ja OÜ-ga Milantre tehtud tehingute näilikkust kinnitab see, et nimetatud

äriühingud ei osalenud väidetavates tehingutes nii, nagu majanduslikult iseseisvalt tegutsevad

ettevõtjad seda tavapäraselt teeksid. Eelnevaga haakub ka maksuhalduri järeldus, et kaebajale

raha ülekandmiseks korralduse andmist OÜ-le Ilumax Teenused ei saa käsitada OÜ Starbeetle

iseseisva tegevusena. Maksuhaldur on õigesti välja toonud, et reaalselt ei liigutanud AG raha

e-kirjades nimetatud juhiste alusel. Tegelik raha liikumine oli kaebaja kontrolli all.

Eeltooduga

haakub

maksuhalduri

poolt

esitatud

ja

kaebajalt

mitte

mingisugust

vastureaktsiooni tinginud asjaolu, et mitmel juhul on OÜ Starbeetle esitanud oma

väidetavatele klientidele kütuse müügiarved enne, kui kaebaja oli selle kütuse müünud.

Maksuhaldur on kaebaja esindajate suuliste selgituste põhjal põhjendatult järeldanud, et OÜ-l

3-14-52062

9(16)

Starbeetle ei saanud enne kaebajalt kütuse saamist olla selget teadmist, kui palju ja millistel

tingimustel ta kütust soetada ning edasi müüa saab. Seetõttu õigustab asjaolu, et kütuse

edasimüügiarved on teatud juhtudel koostatud enne väidetava kütuse soetamist, kahtlust, et

tegelikult OÜ Starbeetle tehingutes ei osalenud.

5) Ilmseks tõendiks selle kohta, et OÜ Milantre ei tegutsenud tehingutes majanduslikult

iseseisvalt on eeskätt see, et viimane tasus kaebajale ka arve sellise kütuse varumakse kohta,

mida üldse OÜ-le Milantre ei müüdud. Nimetatud kahtlust õigustab ka see, et ükski

asjaosaline ei ole suutnud adekvaatselt selgitada, miks või kuidas lõppesid tehingud OÜ-ga

Starbeetle, ega seda, mis asjaoludel peeti läbirääkimisi ning sõlmiti kokkuleppeid OÜ

Milantre nimel isikuga, kes ei olnud selle äriühingu juhatuse liige.

6) Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud seisukohta, et 20%-lise käibemaksuga kütust

müües ei oleks kaebaja olnud konkurentsivõimeline. Seega pidi käibemaksupettusest saadav

lisatulu olema kaebaja kütuse müügihinda juba algusest peale sisse arvestatud. Maksuhaldur

on õigesti välja toonud asjaolu, et nii nagu OÜ Starbeetle puhul, oli ka OÜ Milantre puhul

enamjaolt kütuse eest tasumine korraldatud teiste äriühingute kaudu. Seejuures tasusid OÜ

Milantre eest kaebajale enamjaolt OÜ Milantre väidetavad kliendid OÜ Inndex ja OÜ

Alternord. Maksuhaldur leiab õigesti, et see, et tehingus ei ole raha liikumine tehinguosalise

vahetu kontrolli all, õigustab kahtlust, et selle tehinguosalise näol on tegu mõnest teisest

isikust sõltuva ja tema kontrolli all oleva näiliku lüliga tehingute ahelas. Põhjendamatu on

kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei ole piisavalt hoolas olnud EKV leidmisel. See, et

äriühingu juhatuse liige pole äriühingu kaudu kättesaadav, samas pole äriühingu tegevuskohas

asjassepuutuvaid raamatupidamisdokumente, muudab juba iseenesest selle juriidilise isiku

tegevuse kaheldavaks. Sellega, et maksuhaldur püüdis EKV-t tabada tema kodakondsusriigi

maksuhalduri abil, on tegelikult tehtud rohkemgi, kui uurimiskohustus tingimata kohustas.

Täiendavaid tõendeid ei ole vaja koguda asjaolude kohta, mis on piisavat kinnitust leidnud

muudest tõenditest. Kaebaja ei ole välja toonud, millised võiksid olla need konkreetsed

asjaolud, millele EKV seletuse pinnalt saanuks tõenäoliselt teistsuguse hinnangu anda. EKV

poolt vaadeldavas tehingute ahelas tehtud toimingud tuleb omistada majanduslikus mõttes

AS-le Euroimport.

7) Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud, et kaebaja müüdud kütuse hind oli turuhinnast

kallim. Väidetavatel ostjatel OÜ-l Starbeetle ja OÜ-l Milantre ei olnuks kasulik seda kütust

soetada kaebajalt, vaid nad võinuksid selle saada odavamalt teiste hankijate käest.

Maksuhaldur on kütuse hinda analüüsides jõudnud põhjendatud järeldusele, et kaebajalt

sellise hinnaga 0%-lise käibemaksumäära juures kütust osta ei olnud ostjale majanduslikult

kasulik, mis omakorda kinnitab kahtlust, et OÜ Starbeetle ja OÜ Milantre ei soetanud

tegelikult seda kütust kaebajalt. Põhjendatuks ei saa pidada kaebaja etteheiteid maksuhalduri

poolt LK seletustele antud hinnangute aadressil. Maksuhaldur on andnud LK seletustele õige

hinnangu – nende seletustega ei saa usaldusväärselt tõendatuks lugeda tegelike tehingute

toimumist kaebaja ja OÜ Starbeetle vahel ning OÜ Starbeetle ja OÜ Inndex vahel. Seega on

maksuhaldur õigesti leidnud, et LK seletused neid tehinguid ei kinnita. Alusetu on kaebaja

väide, et tema ning OÜ Starbeetle vahelised müügitehingud olid tõelised. Varasemas

maksuotsuses ega haldusasjas nr 3-12-1882 tehtud kohtuotsuses ei ole tuvastatud ühtki

asjaolu, mis kinnitaks, et 2012. a jaanuaris olid kaebaja ja OÜ Starbeetle vahelised tehingud

tõelised. LK toimingud kõnealuses tehingute ahelas tuleb omistada AS-le Euroimport.

8) Vastustaja seisukoht, mille kohaselt laekus kaebajale OÜ-le Milantre 2012. a jaanuaris

väljastatud arvete alusel rohkem raha, kui arvetel kajastatud, ei ole põhjendatud. Vaideotsus ei

riku kaebaja õigusi vaide esemest sõltumatult, mistõttu tuleb koos maksuotsuse tühistamise

nõude rahuldamata jätmisega rahuldamata jätta ka vaideotsuse tühistamisnõue. Kaebus tuleb

3-14-52062

10(16)

rahuldamata jätta ka MTA 02.09.2014 otsuse ja ettekirjutuse ning 08.09.2014 otsuse ja

maksuhalduri poolt ettemaksukontole kantud tagatise tagasi kandmiseks kohustamise nõuetes.

Maksuotsuse täitmist saaks takistada vaid sõnaselgelt formuleeritud vastavasisuline otsus.

Otsust, mis oleks keelanud 02.09.2014 maksuhalduril oma 07.07.2014 maksuotsust

sundtäitmisele pöörata, tehtud ei olnud. Seetõttu ei olnud tagatise kandmine ettemaksukontole

02.09.2014 õigusvastane. Samuti ei saanud õigusvastane olla sellele järgnev ettekirjutus uue

tagatise andmiseks, kuna tagatise ümberkandmise tulemusena ei olnud kaebajal enam kehtivat

tagatist, mis omakorda oli kütuse käitlejana registreeringu kehtivuse eeldus. Kuna kaebaja uut

tagatist ei andnud, oli õigustatud MTR-s kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Euroimport AS palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 19.12.2014

otsus ning uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on

kokkuvõtlikult järgmised.

1) Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et maksuhaldur ei ole nõuetekohaselt tuvastanud

asjaolusid, mis on MKS § 83 lg 4 rakendamise eelduseks. Vaidlustatud maksuotsusest ei

nähtu, et maksuhaldur oleks tuvastanud, et tehingupooled oleksid leppinud algusest peale

kokku tehingu tegemise tegeliku tehingu varjamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-83-13).

Ekslik on põhjendus, et maksuhaldur ei pea maksupettuses osalemise väitmise korral

tõendama, et maksupettuses osalenud isikutel oli vastavasisuline kokkulepe.

2) Halduskohus on teinud asjakohatu ning põhjendamatu järelduse seoses apellandil lasuva

tõendamiskoormise ja selle täitmisega. Apellant ei nõustu halduskohtuga, et maksuhaldur on

oma uurimiskohustust nõuetekohaselt täitnud ning tuvastanud piisava hulga asjaolusid,

põhjendamaks kahtlust, et maksukohustuslane osales maksupettuses. Maksukohustuslase

võimalused esitada oma väiteid kinnitavaid tõendeid on võrreldes maksuhalduriga oluliselt

piiratumad, sest maksuhalduril on seadusest tulenevalt õigus nõuda teabe andmist ja

dokumentide esitamist kolmandatelt isikutelt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 09.05.2013

otsus nr 3-3-1-81-12, p 16). Võimalikud mitmesugused puudused ega müüja käitumine ei saa

olla põhjenduseks järeldusele, et tehinguid poolte vahel ei toimunud, kui pooled kinnitavad

tehingu toimumist, kaup või teenus on saadud ja selle eest on müüjale tasutud (Riigikohtu

halduskolleegiumi

05.05.2010

otsus

nr

3-3-1-18-10,

p

14).

Maksukohustuslase

tõendamiskoormus ammendub seadusega talle pandud kohustuste ja asjakohaste oluliste

hoolsuskohustuste täitmisega ning tal ei teki maksusumma määramise vaidlustamisel

maksuhalduril lasuva uurimiskohustusega samaväärset kõigi asjas tähendust omada võivate

kolmandate

isikutega

seonduvate

asjaolude

tõendamise

kohustust

(vt

Riigikohtu

halduskolleegiumi 05.05.2010 otsus nr 3-3-1-18-10, p-d 14-15 ja 19). Asjakohatu ja

põhjendamatu on halduskohtu märgitu, et AS Euroimport kaebuses sisalduvad etteheited

kaevatavale maksuotsusele on põhjendamatult suunatud üksikutele konkreetsetele vastustaja

järeldustele ja seisukohtadele.

3) Halduskohus on OÜ-ga Starbeetle ja OÜ-ga Milantre aset leidnud tehingute toimumise

tõendatusele ning tehingute majanduslikule sisule hinnangut andes tuginenud asjakohatutele ja

tõenditel mittepõhinevatele põhjendustele ning kohaldanud vääralt materiaalõigust.

Maksumenetluses ei ole kogutud mitte ühtegi kasvõi kaudset tõendit, mis võimaldaks asuda

tõsikindlale seisukohale, et kütuse kommertslattu üleviimine toimus AS Euroimport soovil või

korraldusel ning OÜ Starbeetle seaduslik esindaja LK tegutses apellandilt saadud juhtnööride

alusel. Halduskohus on vääralt leidnud, et maksuhaldur on vähemalt kaudsete tõendite abil

tõendanud maksukohustuslase teadlikkust maksupettuses osalemisest (vt Euroopa Kohtu

3-14-52062

11(16)

12.01.2006 lahend liidetud asjas nr C-354/03, C-355/03, C-484/03: Optigen Ltd, Fulcrum

Electronics Ltd jt, p 55; Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2010 otsus nr 3-08-1021, p 15;

Euroopa Kohtu 06.07.2006 otsus asjas nr C-439/04, C-440/04: Axel Kittel jt, p-d 49-61).

Ekslik on halduskohtu järeldus, et kaebaja poolt ei ole pälvinud mingisugust vastureaktsiooni

asjaolu, et mitmel juhul esitas OÜ Starbeetle oma väidetavatele klientidele müüdava kütuse

müügiarved enne, kui apellant oli selle kütuse talle müünud. Apellandi 23.04.2012 seletustest,

millele on ka maksuotsuses viidatud, on nimetatud asjaolu selgitatud. Kõnealuste tehingute

toimumise tõendatuse seisukohalt ei saa määravat tähendust omada arvete väljastamise või

nendel märgitud väljastamise kuupäev (asjaõigusseaduse § 92 lg 1). Halduskohus on leidnud,

et ilmseks tõendiks selle kohta, et OÜ Milantre ei tegutsenud tehingutes majanduslikult

iseseisvalt, on eeskätt see, et viimane tasus apellandile ka arve sellise kütuse varumakse osas,

mida üldse OÜ-le Milantre ei müüdud. Halduskohtul tulnuks arvestada, et põhjenduse, miks

arve saaja vea arvel tähelepanuta jättis, saab esitada arve saajaks olnud OÜ Milantre, mitte

apellant. Apellant ei nõustu halduskohtu järeldusega, et tõsiselt võetavad ei ole apellandi

selgitused, et asju aeti EKV-ga, kuna viimane oli OÜ Milantre osanik ja nõukogu liige.

Halduskohus ei ole otsuses välja toonud põhjuseid, miks ei võinuks apellant pidada nimetatud

isikuga läbirääkimisi olukorras, kus tegemist oli OÜ Milantre ainuosanikuga, kes

läbirääkimiste pidamise ja lepingu sõlmimise ajal kinnitas enda esindusõiguse olemasolu (vt

TsÜS § 118 lg 2) ning keda aktsepteeris ka AS NCC & PO.

4) Asjakohatu on kohtu väide, et AS Euroimport hakkas OÜ-ga Milantre tegema tehinguid

reaalselt enne kirjaliku lepingu sõlmimist. Lepingu kirjalik vormistamine ei märgi alati

pooltevahelise lepingulise suhte algust. Seoses halduskohtu etteheitega, et apellant ei ole

esitanud ühtegi analüüsi, millest võiks järeldada, et ta müüs kütuse usutavatel turutingimustel,

leiab maksukohustuslane, et ta on menetluse kestel välja toonud terve rea asjaolusid, mis

tõendavad, et MTA ei ole kütuse turuväärtuse määramisel arvesse võtnud kauba hinda

mõjutanud asjaolusid. Kohtu järeldused on vastuolulised. Ühelt poolt heidetakse ette, et

apellant ei tõendanud kütuse müümist turutingimustel, samas kui hiljem väidetakse, et

lõppkokkuvõttes ei ole maksuhaldur kaebajale ette heitnud seda, et apellant müüs kütust liiga

kallilt. Apellant ei nõustu halduskohtuga, et vaidluse all oleva maksustamisperioodi kohta ei

saa teha samasugust järeldust OÜ Starbeetle 2011. a oktoobris tehtud tehingute osas. Mõni

kuu enne kontrollitavat maksustamisperioodi tehtud tehingud viitavad asjaolule, et suure

tõenäosusega eksisteeris OÜ-l Starbeetle reaalne majandustegevus ka 2012. a jaanuaris.

Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et OÜ Starbeetle omas 06.07.2011-21.02.2012

vedelkütuse käitleja registreeringut. Eluliselt usutav ei ole, et sedavõrd rangetele seaduse

nõuetele vastaval äriühingul puuduks reaalne majandustegevus ning viimast kasutataks üksnes

teiste isikute poolt variühinguna käibemaksupettuste toimepanemiseks.

5) Kohus on rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet, kui asus

seisukohale, et OÜ Starbeetle tegevust (suhtlemine isiklikult OÜ-ga Inndex ja OÜ Ilumax

Teenused

esindajaga,

asjaajamine

AS

NCC

&

PO

esindajaga

seoses

kütuse

ümberpaigutamisega) ei saa käsitada sõltumatu majandustegevusena, vaid seda tuleb vaadelda

selle tulemusena saadud maksueelisest tegelikult kasu lõiganud apellandi tegevusena.

Halduskohus on hinnanud LK ütlusi usaldusväärseks ja samas ebausaldusväärseks valikuliselt,

lähtudes MTA järeldusi õigustavast positsioonist. Halduskohus oleks pidanud jätma LK

seletused arvestamata (HKMS § 56 lg 2, TsMS § 138 lg 5). Apellant nõustub halduskohtuga,

et maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt AS-le Euroimport laekus OÜ-le Milantre 2012. a

jaanuaris väljastatud arvete alusel rohkem raha, kui arvetel kajastatud, ei ole toimikus olevate

tõendite pinnalt arusaadav ega põhjendatud. Küll aga on halduskohus ekslikult järeldanud, et

see minetus ei anna alust maksuotsuse õiguspärasuses kahelda ega räägi vastu tõdemusele, et

tehingud OÜ-ga Milantre on näilikud.

3-14-52062

12(16)

6) Halduskohus on teiste kaevatavate haldusaktide osas kaebuse rahuldamata jätmist

puudulikult ja pealiskaudselt põhjendanud, rikkudes kohtulahendi seaduslikkuse ning

põhjendatuse nõuet. Halduskohus on jätnud tähelepanuta etteheited seoses vaideotsuse

motiveerimisnõude

rikkumisega

ning

äärmiselt

pealiskaudselt

peatunud

ülejäänud

vaidlustatud haldusaktidega seonduval.

10. MTA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1) Halduskohtu otsuses on käsitletud MKS § 83 lg-ga 4 seonduvat põhjalikult. Kaebaja

etteheited uurimiskohustuse täitmata jätmise kohta on paljasõnalised. AS-l Euroimport oli nii

maksumenetluses kui ka kohtusse pöördudes võimalik enda seisukohti paremini põhjendada ja

esitada tõendeid, kuid apellant seda ei ole teinud. AS Euroimport registreering MTR-s ja

tagatis ei oma asjas tähtsust. AS Euroimport ei saanudki anda korraldust kütuse viimiseks

ühest laost teise, kuna paberite järgi oli kütuse omanikuks vormistatud kas OÜ Starbeetle või

OÜ Milantre. Halduskohus on põhjalikult käsitlenud näilike tehingutega seonduvat.

Maksuhalduril pole võimalik koguda otseseid tõendeid, mis kinnitaksid, et kaebaja on olnud

kütuse liigutamise taga. See järeldub maksumenetluses kogutud tõendite kogumist. Lisaks oli

tehingute vormistamine arvetel näidatud kujul kasulik just kaebajale. Apellandi viidatud

Euroopa Kohtu lahendid ei ole asjassepuutuvad, sest kaebaja ei olnud tehingute ahelas

heauskne isik. OÜ Starbeetle poolt arvete ennatlikult esitamine kinnitab maksuhalduri

seisukohta, et tegemist on üksnes teise tehingu varjamiseks vormistatud dokumentidega.

Küsimusele varumakse tasumisest saab vastuse anda küll OÜ Milantre ise, kuid varumakse

tasumine teise äriühingu eest on äärmiselt ebaloogiline ja maksuhalduri seisukohta toetav.

Halduskohus ei ole jätnud oma seisukohta nimetatud küsimuses põhjendamata.

2) MTA nõustub halduskohtuga, et tõsiselt võetavad ei ole kaebaja selgitused osas, et asju

aeti EKV-ga. Usutavaks ei saa pidada apellandi seletusi OÜ-ga Milantre peetud lepingueelsete

läbirääkimiste kohta, kuna need on vastuolus teiste kogutud tõenditega. Apellandi etteheited,

kuidas MTA jõudis turuväärtuseni, ei ole tõsiselt võetavad ega tugine tõenditele. Asjakohased

ei ole apellandi väited seoses väidetavalt oktoobris 2012 majandustegevuse eksisteerimisega.

Asjaolu, et OÜ Starbeetle omas vedelkütuse käitleja registreeringut perioodil 01.04.2011-

21.02.2012, ei saa aidata kaasa selle tõendamisele, et tehingud tegelikult toimusid arvel

näidatud viisil. Tehingute vormistamise skeemis ei olekski vahelülideks saanud olla isikud,

kellel vastav registreering puudus. Halduskohus on põhjendanud, miks OÜ Starbeetle ei olnud

sõltumatult tegutsev äriühing. LK seletused on olnud kohati vastuolulised ja segased, kuid ka

see näitab, et isiku ülesandeks oli aktide vormistamine ja muu säärane.

3) MTA ei nõustu halduskohtuga, nagu oleks maksuhalduri järeldused perioodi 02.02.-

06.02.2012 osas tõenditega katmata. Kohtule on esitatud AS Euroimport pangakonto väljavõte

tehingutest kuni 02.02.2012, kuid samas on esitatud ka OÜ Milantre pangakonto väljavõte,

mis kajastab tehinguid kuni 07.02.2012. Halduskohus on õigesti järeldanud, et vaideotsus ei

rikkunud kaebaja õigusi eraldiseisvalt vaide esemest. Halduskohus on põhjalikult käsitlenud

ka teiste haldusaktide osas kaebuse rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited halduskohtu otsuse

tühistamiseks või muutmiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).

12. Ekslik on kaebaja seisukoht, et halduskohus on jätnud tähelepanuta, et maksuhaldur ei ole

maksuotsuses nõuetekohaselt tuvastanud asjaolusid, mis on MKS § 83 lg 4 rakendamise

3-14-52062

13(16)

eelduseks. Halduskohus on õigesti märkinud, et maksuotsuses esitatud seisukohad tehingute

näilikkuse kohta on loogilised, nende kujunemine on selgelt jälgitav ning need rajanevad

kogutud ja kohtule esitatud tõenditele.

13. Riigikohus on selgitanud, et MKS § 83 lg-t 4 saab kohaldada olukorras, kus tehing

tehakse teise tehingu varjamiseks või teeseldakse tehingu toimumist (Riigikohtu

halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-46-11). MKS § 83 lg 4 kohaldamisel on vaja tuvastada

lepingupoolte tahtlus saada maksueelist (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-67-09,

p 18). Maksueelis tähendab seda, et kohane tehing annab kõrgema maksukoormuse

(Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid nr 3-3-1-52-09 ja 3-3-1-59-09). Kui näilik tehing on

tehtud teise tehingu varjamiseks, tuleb seda näidata juba maksuotsuses (Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-81-12, p 16), hinnates ka varjatud tehingu sisu ja

kehtivust (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-3-09, p 17).

14. Maksuotsuses on välja toodud asjaolud, miks maksuhalduri hinnangul ei ole toimunud

tehinguid Euroimport AS ja OÜ Starbeetle vahel (maksuotsuse p 2.1.1; I kd, tl 15 pöördel –

16 pöördel), OÜ Starbeetle ja OÜ Inndex vahel (maksuotsuse p 2.1.2; I kd, tl 16 pöördel – 17

pöördel), Euroimport AS ja OÜ Milantre vahel (maksuotsuse p 2.2.2; I kd, tl 20 – 20 pöördel),

OÜ Milantre ja OÜ Inndex ning OÜ Milantre ja OÜ Alternord vahel (maksuotsuse p 2.2.3; I

kd, tl 20 pöördel – 21 pöördel); Euroimport AS oli teadlik, et OÜ Starbeetle ei olnud tegelik

ostja (maksuotsuse p 2.1.3; I kd, tl 17 pöördel – 19 pöördel); Euroimport AS oli teadlik, et OÜ

Milantre ei olnud tegelik ostja, vaid kütust müüdi otse OÜ-le Inndex ja OÜ-le Alternord

(maksuotsuse p 2.2.4; I kd, tl 21 pöördel – 22 pöördel); ning milles seisnes Euroimport AS

maksueelis tehingutes OÜ-ga Starbeetle ja OÜ-ga Milantre (maksuotsuse p 2.3; I kd, tl 22

pöördel – 23 pöördel). Seega on maksuhaldur tuvastanud, millised olid näilikud tehingud,

millega varjati teist tehingut; kaebaja tahtluse saada maksueelis ning et pooled varjasid

tegelikku tehingut. Maksuotsuses on hinnatud varjatud tehingu sisu ja kehtivust ning

korrigeeritud maksukohustust vastavalt sellele, mis oli tegeliku tehingu majanduslik sisu

(maksuotsuse p 3; I kd, tl 23 pöördel – 24 pöördel).

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et maksupettuses osalemisel ei pea maksuhaldur

tõendama konkreetsete tõenditega seda, et selles osalenud isikutel oli sellekohane kokkulepe.

Riigikohus on selgitanud, et näiliku tehinguga on tegemist ka siis, kui pooled koos varjavad

tegelikku müüjat ning tahtluse tuvastamine eeldab oluliste asjaolude pinnalt vastamist

küsimusele, kas vaidlusaluste tehingute pooled varjasid koos tegelikku tehingut (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, p-d 17-18). Olukorras, kus maksuhaldur

on maksuotsuses veenvalt põhjendanud, miks esineb põhjendatud kahtlus, et AS Euroimport

teadis tehingute mittetoimumisest tehingupoolte vahel, on ilmne, et tegelikku tehingut varjati

koos. Maksumenetluses ei pea tuvastama, et maksukohustuslane osales maksupettuses (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2007 otsus nr 3-3-1-34-07, p 11), vaid maksuotsuses on

vaja näidata, miks on maksuhalduril selline põhjendatud kahtlus; oluline on nende asjaolude ja

tõendite äranäitamine, mis põhjendavad kahtlust (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.06.2013

otsus nr 3-3-1-15-13, p 10). Seda on maksuhaldur praegusel juhul teinud. Samuti on

halduskohus õigesti märkinud, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on

maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid sellise

rikkumise kohta. Seepärast kinnitavad maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust

enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.06.2013

otsus nr 3-3-1-15-13, p 13).

16. Ka ei ole halduskohus eksinud poolte vahel tõendamiskoormuse jagamise ega tõendite

hindamisega kogumis ja vastastikuses seoses. Eeskätt ja enamasti tõendavad tehingu

3-14-52062

14(16)

toimumist tõendid üleantud kauba või saadud teenuse kohta, tasumine müüja pangakontole,

arve, tehingu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning (kontrollimisel) poolte

kinnitus tehingu toimumise kohta (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.05.2013 otsus nr 3-3-1-

81-12, p 16). Maksuotsuses on välja toodud tõendid toetamaks maksuhalduri seisukohti, et

tegemist on näilike tehingutega. Seejuures on maksuhaldur kogunud ka eelviidatud Riigikohtu

lahendis loetletud tõendeid ning hinnanud neid kogumis ja vastastikuses seoses (vt

maksuotsuse lk-d 2-6 ja 11-14).

17. Maksuhalduril tuleb tõendada käibemaksukohustuslase pahausksust juhtudel, kus kauba

olemasolu üle ei vaielda, kaup on reaalselt olemas, kuid seda ei saadud arvel märgitud

registreeritud käibemaksukohustuslaselt. Riigikohus on märkinud, et kui ostja on käitunud

heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust; ostja

heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus

maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 24.01.2011 otsus nr 3-3-1-73-10, p-d 10, 11 ja 13 ning seal toodud viited).

Nagu eelnevalt märgitud, ei pea maksuhaldur maksuotsuse tegemiseks tuvastama

maksupettuse toimepanemist ja maksukohustuslase osalemist selles. Kui maksuhaldur on

maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ning eluliselt usutavalt

põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures

maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1

järgi üle maksukohustuslasele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.06.2014 otsus nr 3-3-1-33-

14, p 11). Maksuotsusest nähtuvalt on maksuhaldur asjas tuvastatud asjaoludele ja kogutud

tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ning eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust kaebaja

osalemisest maksupettuses (vt maksuotsuse p 2.1.3 (I kd, tl 17 pöördel – 19 pöördel) ja p 2.2.4

(I kd, tl 21 pöördel – 22 pöördel)), mistõttu tuli kaebajal tõendada vastupidist, st et ta ei

osalenud maksupettuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ei ole neid

kahtlusi kõrvaldanud.

18. Ekslik on kaebaja väide, et halduskohus on OÜ-ga Starbeetle ja OÜ-ga Milantre aset

leidnud tehingute toimumise tõendatusele ning tehingute majanduslikule sisule hinnangut

andes tuginenud asjakohatutele ja tõenditel mittepõhinevatele põhjendustele ning kohaldanud

vääralt materiaalõigust.

19. MTA on õigesti märkinud, et AS Euroimport ei saanudki anda korraldust kütuse

viimiseks ühest laost teise, kuna paberite järgi oli kütuse omanikuks vormistatud kas OÜ

Starbeetle või OÜ Milantre. Korralduste andmisel tegutseti aga kaebaja juhiste alusel.

Maksuotsuses on piisavalt põhjendatud kahtlust, et OÜ Starbeetle ja OÜ Milantre ei

tegutsenud iseseisvalt ja kütuse viimine aktsiisilaost kommertslattu toimus ilmselt kaebaja

korraldusel või vähemalt tema teadmisel (vt maksuotsuse p 2.1.3; I kd, tl 17 pöördel – 19

pöördel). Ringkonnakohus nõustub maksuotsuses tooduga, et OÜ Starbeetle ja OÜ Milantre

tausta analüüs näitab selgelt, et tegemist on variühingutega, kelle tegevuse eesmärk oli läbi

näilike tehingute vormistamise liigutada kütust aktsiislaost kommertslattu, et vähendada

Euroimport AS maksukohustust (maksuotsuse lk 18; I kd, tl 23 pöördel). Kaebaja saavutas

näilike tehingutega maksueelise, mis kinnitab kahtlust, et tegelikkuses müüs kommertslaost

kütust OÜ-le Inndex ja OÜ-le Alternord AS Euroimport.

20. Kaebaja hinnangul on ekslik halduskohtu järeldus, et kaebaja poolt ei ole pälvinud

mingisugust vastureaktsiooni asjaolu, et mitmel juhul esitas OÜ Starbeetle oma väidetavatele

klientidele müüdava kütuse müügiarved enne, kui apellant oli selle kütuse talle müünud.

Ringkonnakohus nõustub MTA-ga, et halduskohus on ilmselt silmas pidanud kaebuses

esitatud põhjendusi, millest ei nähtu vastuväiteid nimetatud asjaolu osas. Samas ei tähenda

see, et halduskohus oleks jätnud tähelepanuta maksumenetluses kogutud tõendid, sh kaebaja

3-14-52062

15(16)

seletused,

millele

apellant

viitab.

Halduskohtu

otsuses

on

viidatud

23.04.2013

maksukohustuslase suuliste selgituste protokollile (kd II, tl 74 jj).

21. Ekslik on kaebaja seisukoht, justkui oleks halduskohus ainult ühe tõendi pinnalt (OÜ

Starbeetle väljastatud müügiarved) järeldanud, et OÜ Milantre ei tegutsenud tehingutes

majanduslikult iseseisvalt. Kuigi halduskohus on pidanud oluliseks asjaolu, et OÜ Milantre

tasus kaebajale ka arve sellise kütuse varumakse kohta, mida OÜ-le Milantre üldse ei

müüdud, on halduskohus viidanud ka teistele tõenditele, mis kinnitavad maksuhalduri

kahtlust, et OÜ Milantre tehingutes ei osalenud. Nii on halduskohus välja toonud eelnevale

lisaks, et ükski asjaosaline ei suutnud adekvaatselt selgitada, miks või kuidas lõppesid

tehingud OÜ-ga Starbeetle, ega seda, mis asjaoludel peeti läbirääkimisi ning sõlmiti

kokkuleppeid OÜ Milantre nimel isikuga, kes selle äriühingu juhatuse liikmeks ei olnud.

Seejuures on halduskohus piisavalt põhjendanud, miks ei ole tõsiselt võetav kaebaja väide, et

asju aeti OÜ Milantre osaniku ja nõukogu liikme EKV-ga.

22. Apellant on seisukohal, et ta on menetluse kestel välja toonud mitmeid asjaolusid, mis

tõendavad, et MTA ei ole kütuse turuväärtuse määramisel arvesse võtnud kauba hinda

mõjutanud asjaolusid. Halduskohus on esitanud põhjendused kaebaja esitatud väidetele seoses

kütuse müügihinnaga. Ka apellatsioonkaebuses ei ole apellant välja toonud konkreetseid

arvutusi, mis lükkaksid ümber maksuotsuses toodu seoses kütuse müügihinnaga.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega (vt kohtuotsuse p 44) ega pea vajalikuks

neid korrata.

23. Ekslik on kaebaja seisukoht, et halduskohtu põhjendused on vastuolulised. Halduskohus

on selgitanud, et maksuhaldur ei ole lõppkokkuvõttes kaebajale ette heitnud seda, et ta müüs

kütust liiga kallilt, vaid on kütuse hinda analüüsides jõudnud põhjendatult järeldusele, et

kaebajalt sellise hinnaga 0%-lise käibemaksumäära juures kütust osta ei olnud ostjale

majanduslikult kasulik, mis omakorda kinnitab kahtlust, et OÜ Starbeetle ja OÜ Milantre

tegelikult kaebajalt seda kütust ei soetanud (kohtuotsuse p 44). Eelnevalt toodud seisukohad ei

ole omavahel vastuolus. Nimelt ei oma sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kontrollimisel

tähtsust küsimus, kui kallilt mingit kaupa osteti/müüdi, vaid oluline on, kas sellistel

asjaoludel, nagu praegusel juhul, on usutav, et maksukohustuslase poolt kirjeldatud tehingud

väidetud viisil aset leidsid. Hinnaanalüüs, mille üks osa on võrdlus turuhindadega, annab alust

kahtluseks, et esineb põhjendatud kahtlus tehingute mittetoimumisest maksukohustuslase

kirjeldatud viisil.

24. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlusaluse maksuotsusega hõlmatud

kontrolliperioodil (jaanuar 2012) kaebaja ja OÜ Starbeetle vaheliste õigussuhete kohta ei saa

teha mingeid järeldusi selle pinnalt, mida maksuhaldur või kohtud on tuvastanud OÜ

Starbeetle 2011. a oktoobrikuu majandustehingute osas. Asjaolusid tuleb hinnata kogumis ja

vastastikuses seoses. Kaebaja poolt välja toodud üks asjaolu ei lükka ümber maksuhalduri

poolt tuvastatud teisi faktilisi asjaolusid, mis ei toeta kaebaja väidet, et OÜ Starbeetle ja

kaebaja vahelised müügitehingud olid tõelised. MTA on õigesti märkinud, et ilma vedelkütuse

käitleja registreeringuta ei olekski saanud OÜ-d Starbeetle ja OÜ-d Milantre tehingute

vormistamisel kasutada.

25. Halduskohus ei ole rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet, kui

järeldas, et OÜ Starbeetle tegevust ei saa käsitada sõltumatu majandustegevusena.

Halduskohus on põhjendanud oma seisukohta (kohtuotsuse p-d 38-41). Samuti on

halduskohus selgitanud, miks ta osaliselt arvestas LK seletustega ning osaliselt mitte

(kohtuotsuse p-d 45 ja 47-48).

3-14-52062

16(16)

26. Ringkonnakohus nõustub MTA-ga, et halduskohtule esitatud OÜ Milantre pangakonto

väljavõtetest perioodide 01.01.2012-31.01.2012 (II kd, tl 192-194) ning 01.01.2012-

23.04.2012 kohta (II kd, tl 195) nähtub, et kaebajale laekus OÜ-le Milantre väljastatud 2012. a

jaanuaris väljastatud arvete alusel rohkem raha, kui arvetel kajastatud (maksuotsuse lk 15

esimene lõik ja lk 16 eelviimane lõik) ning põhjendatud on maksuhalduri seisukoht, et

tehingud OÜ-ga Milantre olid näilikud.

27. Halduskohus ei ole tähelepanuta jätnud kaebaja väiteid vaideotsuse õigusvastasusest ning

on õigesti selgitanud, et vaideotsuse tühistamine ilma vaide esemeks oleva maksuotsuse

tühistamiseta saaks kõne alla tulla vaid juhul, kui vaideotsus rikuks kaebaja õigusi vaide

esemest sõltumata; sellise olukorraga tegemist aga ei ole. Sellest tulenevalt on halduskohus

õigesti jätnud rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõude. Samuti nõustub ringkonnakohus

halduskohtu seisukohtadega vaidlustatud MTA 02.09.2014 otsuse ja ettekirjutuse ning

08.09.2014 otsuse tühistamise ja maksuhalduri poolt ettemaksukontole kantud tagatise tagasi

kandmiseks kohustamise nõuete osas ega pea vajalikuks neid korrata.

28. Eeltoodust tulenevalt jääb AS Euroimport apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 19.12.2014 otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt jäävad kaebaja

menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109

lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe