2-15-3476/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30. oktoober. 2015. a, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-15-3476

Hagi ese

E.P. hagi osaühingu XXXX vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise

saamiseks

Tsiviilasja hind

467 eurot 60 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

Hageja:

E.P.

(isikukood

XXXX;

elukoht

XXXX)

•

Kostja: osaühing XXXX (registrikood XXXX;

e-post XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

12. oktoober 2015. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta E.P. hagi osaühingu XXXX vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud E.P. kanda.

3. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

2/3

ASJAOLUD

1. E.P. (hageja) esitas 10. detsembril 2014 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile

osaühingu XXXX (kostja) vastu avalduse töövaidluses. 9. jaanuaril 2015 esitatud

täpsustavas avalduses palus ta tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning mõista

välja kolme keskmise kuupalga suurune hüvitis.

2. Kostja palus jätta avalduse rahuldamata. Kostja taotles aegumise kohaldamist. Hagejat

teavitati töölepingu ülesütlemisest 7. novembril 2014. Ülesütlemise põhjusteks oli:

• Hageja lahkus töölt 5-10 minutit enne tööpäeva lõppu, mille peale esitas

kaebuse üks klient, kes avastas, et tankla pood on 5 minutit enne sulgemisaega

kinni.

• Hageja ei sisestanud kütuse sissetuleku koguseid laoprogrammi ja esitas

raamatupidamisse valed andmed, mille tõttu telliti kütust, kuigi kõik mahutid

olid täis. Sellega tekkis kostjale kahju.

• Hageja vahetuste aruanded olid ebatäpsed.

Nendel põhjustel ning lähtudes töötaja üldisest töötaustast otsustas kostja, et hageja

ei sobi katseaja töö tulemuste põhjal tööd tegema.

3. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 3. veebruari 2015. a otsusega nr 4-

1/2288 avalduse osaliselt, tuvastas, et poolte tööleping ei lõppenud 22. novembril 2014

ülesütlemisega, lõpetas töölepingu töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates

13. detsembrist 2014 ning mõistis E.P. kasuks välja hüvitise 467,6 eurot.

4. Osaühing XXXX (kostja) esitas Tartu Maakohtule avalduse, milles palub kohtul

vaadata läbi E.P. (hageja) avaldus hagimenetluse korras hagina.

KOHTU SEISUKOHT

5. Hageja on palunud tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja mõista välja TLS § 109

lg 1 alusel hüvitis. Töölepingu ülesütlemisavaldusest (tvk tl 49) nähtub, et kostja ütles

hagejaga töölepingu üles alates 22. novembrist 2014, tuginedes ülesütlemisavalduses

TLS § 88 p-le 2. TLS § 104 lg 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemine tühine, kui see on

tehtud seadusest tuleneva aluseta või ei vasta seaduse nõuetele. Seega tuleb asja

lahendamisel kindlaks teha, kas kostjal oli seadusest tulenev alus hagejaga töölepingu

üles ütlemiseks.

6. Kohtu hinnangul vastab ülesütlemisavaldus TLS § 95 lg-s 1 sätestatud vorminõuetele.

Kohus kontrollib järgnevalt, kas esinesid ka ülesütlemise materiaalsed alused.

7. Kostja on kohtumenetluses erinevalt ülesütlemise avalduses toodule tuginenud

ülesütlemise alusena asjaolule, et hageja töötulemused katseajal ei olnud rahuldavad.

Kuigi TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama, ei too selle

kohustuse rikkumine TLS § 95 lg 3 kohaselt kaasa ülesütlemise tühisust. Seega on

kohtu hinnangul lubatav tuua kohtumenetluses välja täiendavaid asjaolusid töölepingu

ülesütlemise alusena, mida töölepingu ülesütlemise avalduses ei olnud mainitud. Seega

kontrollib kohus, kas kostjal oli kohtumenetluses esitatud asjaoludel alus hagejaga

töölepingu ülesütlemiseks.

8. TLS § 86 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja

jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Hageja on kohtuistungil omaks võtnud

kostja väite, et ülesütlemine toimus katseajal. TLS § 86 lg 4 kohaselt ei või katseajal

3/3

töölepingut siiski üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TLS § 6

lg-st 1 tulenevalt on katseaja eesmärgiks hinnata, kas töötaja tervis, teadmised,

oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele, st kas

töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kostja tõendama asjaolude esinemist, millele ta

töölepingu ülesütlemise alusena tugineb.

9. Hageja on omaks võtnud asjaolu, et ta sulges 27. septembril 2014 tankla enne

ettenähtud sulgemisaega. Hageja seletuskirjaga (tvk tl 45) on tõendatud, et hageja jättis

ühel korral vahetuse aruandesse sisestamata sissetulnud kütuse koguse. Hageja selgitas

seda kohtuistungil puuduliku teabe ja väljaõppega. Tvk tl 50-58 olevatest 9-st hageja

allkirjastatud vahetuse aruandest ajavahemikust 26. septembrist 2014 kuni 7. november

2014 nähtuvad kassa puudujäägid ja ülejäägid. Hageja väitis kohtuistungil, et tegemist

ei olnud tema eksimusega, vaid süsteemiveaga. Samas on hageja töövaidluskomisjoni

istungil omaks võtnud, et unustas mõned korrad tankerit sirvida (tvk tl 64). Seega on

hageja kohtuistungil antud väited vastuolus töövaidluskomisjoni istungil avaldatuga ja

kohus ei pea seetõttu hageja selgitust usaldusväärseks ning leiab, et kostja on

tõendanud esitatud vahetuse aruannetega asjaolu, et hageja koostas ebatäpsed vahetuse

aruanded.

10. Hageja on põhjendanud puuduseid töös ebapiisava väljaõppega. TLS §-d 6 ja 86 ega

ükski muu säte ei kohusta tööandjat korraldama katseaja tulemuste täitmiseks või

parandamiseks töötaja väljaõpet või täiendusõpet (vt Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 12). Seega ei välista väljaõppe puudumine töölepingu

ülesütlemist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. TLS § 86 sätestatud töölepingu

ülesütlemise võimalus katseajal, on loodud selleks, et tööandja saaks töölepingu

lihtsustatud korras üles öelda, kui töösuhte algfaasis ilmneb, et töötaja töökohale ei

sobi. Tegemist on ülesütlemise lihtsustatud alusega, st töötajapoolsed eksimused ja

tööga toimetulematus ei pea olema sama raskusastmega kui oleks vaja töölepingu

ülesütlemiseks pärast katseaja möödumist TLS § 88 alusel. Kohtu hinnangul otsuse

eelmises punktis tuvastatud asjaolud olid piisavad, et anda kostjale alust arvata, et

hageja ei sobi kokkulepitud tööd tegema. Seega oli kohtu hinnangul olemas TLS § 86

lg-s 1 sätestatud alus töölepingu ülesütlemiseks, mistõttu hagi töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata.

11. Kuivõrd töölepingu ülesütlemine ei ole tühine, on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata ka

hageja esitatud nõue TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise saamiseks.

12. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamata

jätmise tõttu hageja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud

menetluskulusid. Kohtusse pöördumisel oli kostja riigilõivust vabastatud ning kostjat

esindas menetluses tema juhatuse liige. Seega kostjal menetluskulude puudumise tõttu

neid hagejalt välja ei mõisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik