2-14-21395/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja

koht

30. oktoober 2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-21395

Tsiviilasi

aktsiaseltsi Eesti Gaas hagi Osaühingu TALLINNGAAS

vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.06.2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

aktsiaseltsi Eesti Gaas apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

7866,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts Eesti Gaas (registrikood 10178905),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen

Kostja: Osaühing TALLINNGAAS (registrikood 10941324),

lepinguline esindaja advokaat Taimar Erlich

Kohtuistungi toimumise

aeg

12.10.2015, avalik kohtuistung

Resolutsioon

1. Jätta Harju Maakohtu 30.06.2015 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta aktsiaseltsi Eesti Gaas

kanda.

4. Jätta rahuldamata Osaühingu TALLINNGAAS taotlus 12.10.2015 toimunud

kohtuistungi protokolli parandamiseks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast

viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise

kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus

ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 05.06.2014 esitas aktsiaselts Eesti Gaas (hageja) Harju Maakohtule hagi Osaühingu

TALLINNGAAS vastu võlgnevuse 7728,22 euro nõudes. 18.09.2014 avaldusega

suurendas hageja oma nõuet 138,02 euro võrra, st summani 7866,24 eurot.

2. Hageja põhitegevus on maagaasi import ja müük. Kostja põhitegevuseks on gaasi

jaotamine ja müük. Kostja tegevuspiirkond koosneb kahest võrgupiirkonnast Nõmme

linnaosas Tallinnas, millest üks asub Vabaduse pst–Valdeku tn –Mahla tn –Männiku

tee vahelisel maa-alal ja teine vastavalt Männiku tee ja raudtee vahelisel alal

hõlmates kinnistuid Männiku tee 123/1, 123/2, 123/3 kuni raudteeni välja ja

ulatudes Tallinna linna piirini.

3. Hagejal on maagaasi müügilepingud lõpptarbijatega. Hagejale osutab maagaasi

jaotamise teenust AS Gaasivõrgud (AS Gaasivõrgud hallatav võrk kuulub hagejale),

kes toimetab müüdava gaasi kostja liitumispunktini, kus see antakse tarbijateni

toimetamiseks üle kostjale. Kostja jaotab hagejalt saadud gaasi edasi lõpptarbijale.

4. Hageja poolt kostjale tarnitud maagaasi koguste mõõtmine toimub kahes

mõõtepunktis. Esimene mõõtepunkt on hageja ja kostja vahelise võrgu ühenduskoht,

kus gaas siseneb kostja hallata olevasse gaasivõrku (GV mõõtepunkt). Teised

mõõtepunktid on kostja võrgu ja lõpptarbijate tarbijapaigaldiste vahelised

ühenduskohad tarbijapaigaldiste asukohas (tarbijate mõõtepunktid). Hageja ja

lõpptarbija omavahelise arvlemise aluseks on lõpptarbija asukohas fikseeritud

tarbija mõõtepunktide näidud, mille edastab hagejale kostja ning näitude alusel

väljastab hageja lõpptarbijatele arved. Võrguteenuse eest arvlemise aluseks on aga

võrguteenuse eest GV mõõtepunktis fikseeritud koguste näit.

5. Hageja ja kostja vahel on tekkinud vaidlus tulenevalt asjaolust, et GV mõõtepunktis ja

tarbijate mõõtepunktides fikseeritud gaasi kogused alati omavahel ei kattu. Nimelt

on teatud kuudel GV mõõtepunktis kostjale tarbijatele edastamiseks üle antud gaasi

kogus suurem kui see, mille fikseerivad ja mille eest tasuvad maagaasi lõpptarbijad.

Sellistel juhtudel on hageja esitanud kostjale GV mõõtepunkti ja tarbijate

mõõtepunktide näitude vahe eest arved. Kostja on nõustunud GV mõõtepunktis

fikseeritud gaasi kogusega, kuivõrd tasub igakuiselt AS-ile Gaasivõrgud võrguteenuse

eest GV mõõtepunktis fikseeritud gaasi koguse alusel esitatud arved. Seevastu on

2

2

kostja keeldunud tasumast hageja poolt esitatud arveid talle üle antud gaasi ja

tarbijapaigaldiste näitude vahe eest. Hageja leiab, et poolte vahelises õigussuhtes

tuleb lähtuda GV mõõtepunktis fikseeritud kogustest ja kostja peab hagejale

nimetatud vahe hüvitama, kuna gaas on reaalselt kostjale üle antud. Kui kostja

valduses olevas võrgus tekivad gaasikaod, siis kannab gaasi vähenemise riisikot

kostja, mitte hageja, kuna võrgu korrashoiu ning tarbitud koguste mõõtmise

kohustus lasub kostjal.

6. Hageja leiab, et tema ja kostja vahel on vaatamata omavahelise kirjaliku lepingu

puudumisele lepingulaadne võlasuhe, mis

on olemuslikult sarnane gaasi

müügilepinguga. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et temapoolset raha maksmise

nõuet on võimalik käsitleda ka käsundita asjaajamisest tuleneva nõudena, millega

palub hageja arvestada juhul, kui kohus leiab, et poolte vaheline suhe ei tulene

lepingust või lepingulaadsest suhtest.

Kostja vastuväited

7. Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Kostja tegevuspiirkond koosneb

kahest võrgupiirkonnast - Mahla 14 võrgupiirkonnast ja Mahla 83 võrgupiirkonnast.

Käesolev hagi on seotud Mahla 14 võrgupiirkonnaga ning selles võrgupiirkonnas

kostja gaasi ei müü. Mahla 14 võrgupiirkonnas on ainsaks gaasi müüjaks hageja.

8. Arvesse tuleb võtta, et mõõtepunkt kostja võrku edastava maagaasi koguse

fikseerimiseks asub AS-i Gaasivõrgud võrgus enne kostja liitumispunkti AS-i

Gaasivõrgud võrguga. Kostjal puudub juurdepääs hageja omandis olevale

mõõtevahendile. Võrguteenuse eest arvlemise aluseks ei ole mitte GV mõõtepunktis

fikseeritud näit, vaid Mahla 14 võrgupiirkonna tarbijate mõõtepunktide näitude

summa, kuna see näitab, kui palju gaasi on tarbijad kasutanud.

9. Kostja hinnangul on eksitav hageja väidetu, justkui esineks GV mõõtepunkti andmete

ja kostja võrgus asuvate tarbijate mõõtepunktide näitude vahel üksnes selliseid

mittekattuvusi, mille korral tarbijad on kokku tarbinud väiksema koguse gaasi, kui

GV mõõtepunktis fikseeriti. Tegelikult esineb ka perioode, mil kostja võrgus asuvate

tarbijate mõõtepunktide kohane summaarne tarbimine ületab GV mõõtepunktis

fikseeritud gaasi kogust. Kostja ei aktsepteeri arveid Mahla 14 võrgupiirkonna

gaasikoguste mõõtetulemuste vahe ja sellele vastava võrguteenuse osas, kuna ta ei

osta ega tarbi Mahla 14 võrgupiirkonnas gaasi, samuti ei esine gaasi lekkeid. GV

mõõtepunktis fikseeritud gaasi koguse ja tarbijate mõõtepunktide summeeritud

andmete mittekattuvusel on erinevad põhjused ning pelgalt näitude mittekattuvus ei

anna alust kostja vastu nõude esitamiseks.

10. GV mõõtepunktis toimub seal mõõdetud gaasikoguse elektrooniline teisendamine

vastavalt tarbijatega sõlmitud lepingutes kokkulepitud tingimustele. Tarbijate

mõõtepunktides sellist teisendamist aga ei toimu. See tingib mõõdetud gaasikoguste

erinevuse, kuigi tegelikkuses AS-i Gaasivõrgud võrgust edastatud gaasi ja tarbijate

poolt tarbitud gaasi kogus erineda ei pruugi. Samuti ei ole hageja arvestanud lubatud

mõõteveaga. Mõõtetulemuste erinevus ei esine üksnes kostja võrgus, vaid ka teiste

gaasiettevõtjate võrkudes.

3

3

11. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 sätestatust tulenevalt on aegunud

nõuded mis tulenevad enne 2012. a. esitatud arvetest.

Esimese astme kohtu otsus

12. Harju Maakohus jättis 30.06.2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

13. Maakohtus luges tuvastatuks järgmised asjaolud:

-

hageja on gaasiettevõtja, kelle põhitegevuseks on maagaasi import ja müük;

-

kostja on gaasiettevõtja, kelle põhitegevuseks on maagaasi jaotus ja müük ning

kelle tegevuspiirkond koosneb kahest võrgupiirkonnast Nõmme linnaosas

Tallinnas, millest üks asub Vabaduse pst–Valdeku tn –Mahla tn –Männiku tee

vahelisel maa-alal (Mahla 14 võrgupiirkond) ja teine Männiku tee ja raudtee

vahelisel alal hõlmates kinnistuid Männiku tee 123/1, 123/2, 123/3 kuni

raudteeni välja ja ulatudes Tallinna linna piirini (Mahla 83 võrgupiirkond);

-

hageja tütarettevõtte AS Gaasivõrgud jaotab hageja poolt müüdavat maagaasi

kostja võrkudesse Mahla 14 ja Mahla 83, kust kostja jaotab gaasi edasi

lõpptarbijatele;

-

Mahla 14 võrgupiirkonna osas on gaasi müüjaks lõpptarbijatele hageja (gaasi

müügi-lepingud on sõlmitud hageja ja lõpptarbijate vahel) ja Mahla 83

võrgupiirkonna osas on gaasi müüjaks lõpptarbijatele kostja (gaasi

müügilepingud on sõlmitud kostja ja lõpptarbijate vahel);

-

28.08.2007 sõlmitud tähtajatu maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu alusel

osutas kostjale Mahla 14 võrgu osas gaasi jaotamise teenust kuni 11.07.2013 AS

EG Võrguteenus ja pärast 11.07.2013 osutab AS Gaasivõrgud.

-

AS Gaasivõrgud Mahla tn 14 mõõtepunkt Tallinnas asub ca 4,7 m kaugusel kostja

liitumispunktist AS Gaasivõrgud võrguga;

-

Kostja on jätnud perioodil 06.03.2008 kuni 04.06.2014 hageja poolt esitatud

arved osaliselt, st GV mõõtepunktis ja tarbijate mõõtepunktides fikseeritud

gaasikoguste vahe eest kogusummas 7866,24 eurot, tasumata.

14. Kohus nõustus hagejaga selles, et hageja ja kostja vahel on Mahla 14 võrgupiirkonna

gaasiga varustamise osas vaatamata omavahelise kirjaliku lepingu puudumisele

lepingulaadne võlasuhe. Ei ole välistatud hageja seisukoht, et poolte vaheline

õigussuhe vastab müügilepingu tunnustele vastavalt VÕS § 208 lg-le 3, kuid

vaidlusaluse Mahla 14 võrgupiirkonna puhul tuleb siiski arvesse võtta, et gaasi

müüjaks lõpptarbijatele on selles võrgupiirkonnas mitte kostja, vaid hageja, kes saab

tarbitud gaasi eest tasu vahetult lõpptarbijatelt. Seetõttu asus kohus arvamusele, et

poolte vaheline õigussuhe sarnaneb võlaõiguse mõttes enam vastastikusele

käsunduslepingule (VÕS § 619), mille puhul mõlemad pooled osutavad teisele teatud

teenuseid. Käsunduslepingu puhul peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma

selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta

käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud (VÕS § 626 lg 1).

Seega kostja, võttes hagejaga sõlmitud kokkuleppe alusel endale kohustuse

toimetada hagejalt saadud maagaas hageja klientidele ja osutada neile võrguteenust,

on kohustatud hagejale välja andma (hüvitama) selle koguse gaasist, mida ta

lõpptarbijatele ei jaotanud.

4

4

15. Maakohus leidis, et oluline on tuvastada, kas kostja on täitnud oma kohustuse

toimetada kogu hageja poolt üle antud gaas lõpptarbijateni või mitte. Eeltooduga

seonduvalt ei nõustunud kohus hageja ja kostja seisukohtadega, et pooltevahelises

õigussuhtes omab tähtsust ainult see, milline kogus gaasi on üle antud kostja võrku

(GV mõõtepunkti mõõteandmete kohaselt) või milline kogus gaasi on ära tarbitud

tarbijate poolt (vastavalt tarbijate mõõtepunktide andmetele). Kuivõrd hageja nõue

tuleneb mõlemate mõõteandmete näitajatest (ühelt poolt GV mõõtepunkti andmed ja

teiselt poolt tarbijate mõõtepunktide andmed), on oluline tuvastada, kui õiged,

objektiivsed ja võrreldavad on mõlema mõõtepunkti andmed ja kas nende alusel

saab teha põhjendatud järelduse selle kohta, et tarbijatele on üle antud vähem gaasi

kui hageja kostja võrku tarnis.

16. Kohus leidis, et nii GV kui ka kostja võrgud ning nendes kasutatavad mõõtevahendid

vastavad ettenähtud tehnilistele nõuetele, mistõttu tuleks eeldada nii GV

mõõtepunkti kui ka tarbijate mõõtepunktide mõõteandmete usaldusväärsust.

Tõendatud on ka, et kostja omandis olev võrk on Mahla 14 võrgupiirkonnas alates

liitumiskohast kuni tarbijapaigaldisteni korras ja toimib nõuetekohaselt.

17. Samas ei saa jätta arvestama, et hageja on arvestanud Mahla 14 võrku üleantud gaasi

koguseid mitte temperatuuri ja rõhu faktiliste näitajate alusel, vaid leppekoguse

mõõturi EK 260 abil kokkuleppeliste näitajate alusel. Tarbijate mõõtepunktides

analoogilisi mõõtureid ei kasutata. Konkurentsiameti tellimusel valminud Tallinna

Tehnikaülikooli ekspertarvamuse kohaselt ei saa tarbijatega sõlmitud

lepingutingimustele vastavatele näitajatele teisendatud mõõteandmeid kõrvutada

tarbijate juures toimunud mõõtmiste andmetega, millisel juhul sellist teisendamist ei

toimu.

18. Maakohtu hinnangul ole võimalik nõustuda hageja seisukohaga, et gaasi

temperatuuri ja rõhku arvestava leppekoguse mõõturite kasutamine või

mittekasutamine tarbijate mõõtepunktides on kostja valik ja risk ning et juhul kui

kostjal vastavaid täpsemaid mõõteseadmeid kasutada ei ole võimalik, peab ta

kasutama tavaliste gaasiarvestitega leitud andmete teisendamiseks leppenäitajatega

võrreldavateks andmeteks matemaatilisi korrigeerimisvalemeid. Kohus leidis, et ilma

kokkuleppeta ei saa selliseid kohustusi kostjale panna. MGS § 24 lg 1 kohaselt peab

võrguettevõtja tagama võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete

kogumise ja töötlemise ning pidama sellekohast arvestust. Kohus leidis, et kehtivate

õigusaktide kohaselt on tarbitud gaasikoguste kindlaksmääramise aluseks eelkõige

mõõtmisandmed, mitte nende andmete teisendamine korrigeerimisvalemite abil.

Korrigeerimisvalemi kasutamist tarbijate mõõtepunktidest saadud andmete suhtes

ei ole aktsepteerinud ka majandus - ja kommunikatsiooniminister 04.10.2013 kirjas

Konkurentsiametile.

19. Maakohus leidis, et vaatamata tõsiasjale, et GV mõõtepunkti andmed ja

tarbijamõõtepunktide andmed ei ole objektiivselt võrreldavad, ei saa seda puudust

kostjale õiguslikult ette heita, vaid tegemist on valdkonna õigusliku regulatsiooni

eripärast tingitud nn süsteemse puudusega, mille eest kostja ei vastuta. Kohus ei

nõustunud hageja seisukohaga, et kuivõrd vastavalt MGS § 22 lg 2 vastutab

võrguettevõtja tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korrasoleku eest,

5

5

siis lasub ka eeltoodud põhjusel (näilised gaasikaod tulenevalt gaasi erinevast

temperatuurist ja rõhust) vastutus mõõteandmete mittevõrreldavuse eest kostjal.

Kostjalt ei saa nõuda tarbijapaigaldiste juures lisaks tavapärastele gaasiarvestitele

kallihinnaliste leppemõõturite kasutamist, samuti ei saa kostja omal äranägemisel

kehtestada tarbijate mõõteandmete teisendamiseks korrigeerimisvalemeid. Kuna

puuduvad tõendid selle kohta, et kostja võrgust oleks vaidlusalusel perioodil

(06.03.2008 kuni 04.06.2014) gaasi tarbitud teisiti kui hageja lepinguliste klientide

tarbijapaigaldiste kaudu ja tarbimise kogused on õigusaktides lubatud

mõõtevahenditega kindlaksmääratud, ei saa lugeda tõendatuks väidet, et kostja on

tarbijatele üle andnud gaasi mahuliselt vähem, kui ta seda on hagejalt saanud.

Järelikult ei ole tõendatud, et kostja oleks oma lepingulist kohustust (toimetada

hagejalt saadud gaas lõpptarbijateni) rikkunud, mistõttu hagejal puudub alus kostjalt

lisaks tarbijatelt saadud tasule mingite täiendavate summade (võrku antud gaasi ja

tarbijate kulutatud gaasi vahe) sissenõudmiseks. Seonduvalt küsimusega, kas on

põhjendatud jätta nn süsteemsest puudusest tulenev puudujääk hageja kanda,

nõustus kohus kostjaga, et kuivõrd hageja on MGS § 12 lg 2 kohaselt Mahla 14

võrgupiirkonnas bilansihalduriks ja MGS § 12 lg 7 ja lg 8 sätestatust tulenevalt peab

hageja võrku antud ning võrgus tarbitud gaasi koguste erinevuste esinemisel tegema

vastavalt tehinguid süsteemihalduriga, siis hageja peab lahendama selle küsimuse

süsteemihalduriga.

20. Hagist nähtuvalt tugineb hageja nõue kostja poolt ajavahemikul 06.03.2008 kuni

04.06.2014 täielikult tasumata arvetele (arvete järgi tasumata summadele). TsÜS §

146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kuivõrd

hagi on esitatud 05.06.2014, olid 2008-2010 arvetest tulenevad nõuded

kogusummas 2391,91 eurot hagi esitamise ajaks aegunud.

21. Kuivõrd kohtu hinnangul on hageja nõuet võimalik käsitleda lepingust tuleneva

nõudena, ei arvestanud kohus hageja alternatiivse taotlusega lahendada vaidlus

käsundita asjaajamise sätete alusel.

Apellatsioonkaebus

22. 30.07.2015 esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub

maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada ning

jätta menetluskulud kostja kanda.

23. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtu käsitlusega, mille kohaselt

kvalifitseeris kohus poolte vahelise võlasuhte käsunduslepinguks. Kohus oleks

müügilepingu sätteid rakendades pidanud jõudma järelduseni, et hagejalt saadud

gaasi eest tasumise kohustus lasub kostjal alates sellest hetkest, kui gaas antakse üle

hagejalt kostjale, mitte muudele isikutele. Käsunduslepingu regulatsiooni rakendades

seadis kohus aga kostja kohustused hageja ees sõltuvusse kostja kohustuste

täitmisega lõpptarbija ees, mis on põhimõtteliselt väär. Kostja kohustused hageja ees

ei sõltu kolmandatest isikutest. Samuti on kohus ebaõigesti taandanud vaidluse

mõõteandmete võrdlemisele. Antud asjas on kohtu poolt tuvastatud lepingulaadse

võlasuhte poolteks hageja ja kostja ning seega tulnuks kohtul tuvastada, millised on

kostja kohustused hageja ees, mitte oma lõpptarbijate ees. Kuivõrd kohus leidis, et

lepingulaadse võlasuhte rikkumiseks saaks lugeda seda, kui kostja jätab talle üle

6

6

antud gaasi üle andmata lõpptarbijale, on sellest põhimõtteliselt väärast eeldusest

kantud ka kohtu ülejäänud lõppjäreldused. Hageja leiab, et kohus on jätnud poolte

vahelise õigussuhte sisu lõpuni välja selgitamata. Hageja ja kostja vahelise õigussuhte

sisu piirdub hageja poolt gaasi üleandmisega kostjale ning kostja poolne kohustuse

rikkumine seisneb selles, et ta jättis täitmata oma kohutuse tasuda võrgutegevuse

osutamiseks vajaliku kauba eest.

24. Hageja poolt gaasi edastamine kostjale on olemuslikult sarnane gaasi

müügilepinguga. Seejuures viitas hageja konkreetsetele tõenditele, et selline kirjalik

müügileping oli hageja ja kostja vahel sõlmitud, kuid kostja keeldus hilisemalt

sarnast lepingut uuesti sõlmimast. See kinnitab, et poolte vahel on müügilepinguline

võlasuhe ning hageja on õigustatud kostjalt nõudma rahalise kohustuse täitmist.

Hageja märkis, et kostjal tuleb gaasi eest tasuda sõltumata kirjaliku lepingu

olemasolust, sest vastasel korral on tegemist gaasi ebaseadusliku kasutamisega MGS

§ 25 lg 1 p 3 mõttes.

25. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme sellega, et käsitles vaidluse

lahendamiseks olulisi asjaolusid mõlemast poolest erinevalt. See tõi endaga kaasa

üllatusliku otsuse. Maakohus märkis lahendis, et ta ei nõustu ei hageja ega kostja

käsitlusega vaidlusaluse õigussuhte sisust. Maakohus leidis, et nõude maksmapaneku

eelduseks tuleb tuvastada, kas kostja on oma kohustusi rikkunud, kusjuures kohus

seostas selle rikkumise kostja kohustustega kolmandate isikute ees. Samas ei ole

maakohus eelmenetluses ega ka istungil sellise õigusliku käsitluse võimalikkust

pooltega arutanud. Kohtu käsitlus erineb mõlema poole enda käsitlusest ja nähtus

sellisel kujul alles kohtuotsusest. Selliselt on kohtulahend põhjenduste osas vähemalt

hagejale üllatuslik.

26. Maakohus rikkus menetlusnorme ka sellega, et ei võtnud seisukohta hageja

alternatiivse õigusliku käsitluse suhtes. Kui kohus ei pidanud hagi rahuldamist

võimalikuks lepingulisel alusel, pidanuks ta nõude rahuldamise võimalikkust

analüüsima lepinguväliste sätete alusel. Hageja esitas hagiavalduses ka teise

õigusliku käsitluse, mille kohaselt on tema nõuet võimalik käsitleda käsundita

asjaajamisest tuleneva nõudena VÕS § 1018 jj mõttes. Hageja jääb selle käsitluse

juurde.

27. Kohus on vääralt sisustanud tõendamiskoormise. Hageja ei pea tõendama, et kostja

on tarbijatele gaasi üle andnud mahuliselt vähem. Hageja ja kostja vahelise

õigussuhte sisu silmas pidades peab hageja tõendama seda, et ta on üle andnud gaasi

kostjale. Selle faktilise asjaolu suhtes aga pooltel endal vaidlust ei ole. Pooltel on

vaidlus selles, milline mõõtepunkt ja mõõtmise metoodika tuleks poolte endi

vahelises arvlemises aluseks võtta. Poolte vahelise arvlemise seisukohast omab

tähtsust hageja poolt kostjale üle antud gaas, mille kogus ja maht on mõõdetud GV

mõõtepunktis. Hageja märkis, et kasutab koguste mõõtmisel täpset leppekoguse

mõõturiga gaasiarvestit ning ei vastuta võimalike võrgukadude eest sõltumata selle

põhjusest. Kui tekib vahe nõuetekohase mõõtevahendi ja kostja võrgus kasutatavate

mõõtevahendite vahel, tuleb see hüvitada kostjal. Võimaliku gaasikao eest vastutab

kostja kui gaasi transportija.

7

7

28. Kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et hageja peab gaasi koguste

erinevuste esinemisel lahendama selle küsimuse süsteemihalduriga. Kohus lähtus

väärast eeldusest, nagu oleks hageja Mahla 14 piirkonnas kostja bilansihalduriks. Igal

turuosalisel on bilansivastutus (MGS § 12 lg 1). Hageja on tulenevalt MGS § 12 lõikest

2 bilansihalduriks üksnes Mahla 14 piirkonnas paiknevatele kodutarbijatele, kellel on

hagejaga sõlmitud gaasi müügileping. Võlaõiguslikus mõttes ei oma hageja suhted

süsteemihalduriga antud asjas õiguslikku tähendust ega lahenda konkreetset elulist

vaidlust.

29. Isegi kui valdkonna õiguslikus regulatsioonis esineks nn süsteemne puudus, siis ei

tähenda see seda, et hageja peab tegutsema kahjumlikult. Hageja ei saa

majanduslikult lubada olukorda, kus ta sama gaasikoguse eest saab oma

lepingupartneritelt lõppkokkuvõttes vähem tasu. Kui võrguteenuse osutamisel

esineb gaasikadu vms, siis peab sellega seonduv kulu kajastuma kostja võrguteenuse

hinnas, mille kujundamisse hageja aga sekkuda ei saa.

30. Hageja leiab, et kohus peab võlasuhte tõlgendamisel arvestama vastava valdkonna

praktikaga. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hageja poolt esile toodud

asjaolu ja väited, et sarnases olukorras kasutavad mitmed teised võrguettevõtjad

olukorra lahendamiseks gaasi koguste korrigeerimist. Lisaks on kostjal võimalik

paigaldada korrektoriga mõõtearvestid. Seega on kostjal praktiline võimalus olukorra

lahendamiseks olemas.

Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 kohaselt on ringkonnakohtul

apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuotsus

muutmata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Poolte vahel ei ole üksmeelt küsimuses, milline on nende vaheline õigussuhe.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlust järgnevates asjaoludes: Tallinnas, Mahla 14

võrgupiirkonnas müüb lõpptarbijatele maagaasi hageja; lõpptarbijad maksavad gaasi

eest hagejale; AS Gaasivõrgud jaotab hageja poolt müüdavat gaasi kostja võrku;

kostja jaotab maagaasi edasi lõpptarbijatele; kostja edastab hagejale lõpptarbijate

mõõtepunktide näidud; kostja osutab lõpptarbijatele võrguteenust; lõpptarbijad

maksavad kostjale võrguteenuse eest. Eeltoodust järeldub, et poolte vahelises suhtes

on hageja huviks müüa tarbijatele kostja võrgu kaudu maagaasi ja saada selle eest

tarbijatelt raha. Kostja huviks on jaotada hageja maagaasi lõpptarbijatele ja saada

viimastelt tasu võrguteenuse osutamise eest.

4. Kohus ei nõustu hagejaga, et poolte vahel on müügileping. Lõpptarbijatele müüb

maagaasi hageja, mitte kostja. Kostja ei osta hagejalt midagi. Seega ei saa poolte vahel

olla müügilepingut. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et poolte vahel on

käsundusleping. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik

(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid

8

8

(täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku

lepitud. Kolleegiumi hinnangul on käsunduslepingu sisuks kostja kohustus jaotada

hageja maagaasi lõpptarbijatele ja edastada hagejale lõpptarbijate näidud.

Lepingulise suhte olemasolu kinnitab asjaolu, et kostja on jaotanud tarbijatele hageja

maagaasi vähemalt 2008. aastast.

5. Asja materjalidest nähtuvalt fikseeritakse kostja gaasivõrku edastatava maagaasi

kogus GV mõõtepunktis. Lõpptarbijatele müüdavat maagaasi kogust mõõdetakse

tarbijapaigaldiste asukohas. GV mõõtepunktis ja lõpptarbijate mõõtepunktides

fikseeritud gaasikogused alati ei kattu, sageli on GV mõõtepunktis fikseeritud

gaasikogus suurem kui tarbijate mõõtepunktides mõõdetud gaasikogus kokku.

6. Kolleegiumi hinnangul on tõendamata, et mõõteandmete erinevuse põhjuseks on

gaasikaod. Inspecta Estonia OÜ 03.09.2014 gaasipaigaldise tehnilise kontrolli aktist

nähtub, et hageja gaasipaigaldis vastab nõuetele (I kd lk 193). 28.07.2014 on

Inspecta Estonia OÜ viinud läbi kostja gaasipaigaldise tehnilise kontrolli ning akti

kohaselt vastab ka see gaasipaigaldis nõuetele (I kd lk 136). Eeltooduga on

tõendatud, et mõlemad gaasivõrgud on nõuetekohased ning puudub alus arvata, et

võrkudes esineks lekkeid.

7. Maakohus on tuvastanud, et nii hageja gaasimõõtja kui ka lõpptarbijate

mõõtevahendid vastavad tehnilistele nõuetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

järeldusega.

8. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti leidnud, et mõõtetulemuste erinevus on

tingitud asjaolust, et GV mõõtepunkti gaasimõõtur ja tarbijapaigaldiste

gaasimõõturid mõõdavad gaasi erinevate meetodite alusel. Pooled ei vaidle selle üle,

et GV mõõtepunktis lähtutakse gaasikoguse mõõtmisel gaasi temperatuurist 20oC ja

rõhust 101,325 kPa. Tarbijapaigaldiste mõõteseadmed viidatud temperatuuri ja rõhu

näitajaid arvesse aga ei võta.

9. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundi

laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Kolleegium leiab, et kostja on täitnud käsundi

vajaliku hoolsusega, kuna on toimetanud maagaasi tarbijateni ja edastanud

tarbijapaigaldiste näidud hagejale. Gaasikadude esinemist tõendatud ei ole.

Mõõtmismeetodite erinevusest tingitud gaasikoguste erinevus ei ole aga kostjale

etteheidetav. Kostjale kuuluvad lõpptarbijate gaasimõõturid vastavad tehnilistele

nõuetele. Hageja oli lepingu sõlmimise ajal teadlik sellest, milline on

tarbijapaigaldiste mõõteseadmete mõõtemetoodika, s.t ta oli teadlik sellest, milliste

mõõteseadmetega kostja käsundit täidab. Hagejal ei ole alust eeldada, et käsundi

täitmiseks peaks kostja mõõtseadmed välja vahetama GV mõõturiga sarnaste

mõõtseadmete vastu, seda eriti veel olukorras, kus see on väga kulukas.

Konkurentsiameti 23.04.2014 kirja kohaselt on selliste mõõtevahendite hind väga

kõrge ja nende kasutamine majanduslikult põhjendatud vaid suurte gaasikoguste

mõõtmisel (II kd lk 78, 85-86). Samuti ei ole kostjal võimalik mõõdetud gaasi kogust

korrigeerida vastava valemiga, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministri

01.02.2013 määrus nr 8 „Gaasikoguste energiaühikutesse teisendamise metoodika“

9

9

ei võimalda teostada mõõteseadme tegeliku näidu korrigeerimist. Eeltoodule

tuginedes on ringkonnakohus seisukohal, et kostja ei ole käsunduslepingut rikkunud.

10. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et TsÜS § 146 lg 1 tulenevalt on 2008-

2010 esitatud arvetest tulenevad nõuded aegunud.

11. Vastuseks hageja väitele, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme, märgib

ringkonnakohus, et kolleegium ei tuvastanud menetlusnormide sellist rikkumist, mis

tooks kaasa otsuse tühistamise.

12. Ülaltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuses toodud väited alust maakohtu

otsuse muutmiseks. Maakohus on jätnud õigesti hagi rahuldamata.

13. Kostja esitas taotluse 12.10.2015 toimunud istungi protokolli parandamiseks. Kostja

palub täiendada tema esindaja sõnavõttu järgneva lausega „Riketega seotud

protseduurides pole ma kindel, kuna küsimus ei ole eelneva menetluse käigus

tõusetunud“. Hageja vastas, et temale ei meenu, kas kostja esindaja seda ütles.

Ringkonnakohus jätab TsMS § 53 lg 4 alusel taotluse rahuldamata. Protokoll vastab

TsMS § 50 lg 1 sätestatud nõuetele, s.o protokoll kajastab menetlustoimingu olulist

käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.

Protokoll kajastab kohtuistungil kostja esindaja väljendatu põhisisu. Protokoll ei ole

stenogramm.

Menetluskulude jaotus

14. Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta

maakohtu menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu

tuleb ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda. (TsMS § 171 lg 1). Kuna

maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei tee seda ka

ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 määrab maakohus

menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse

jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud

digitaalselt/

Indrek Soots Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

10

10