2-13-24323/26 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30. oktoobril 2015 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-13-24323

Kohtuasi

Korteriühistu XXXhagi XXXvastu kahju hüvitamiseks ja

kahju tekitava tegevuse keelamiseks

Hagihind

2807,55 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Korteriühistu XXX(registrikood XXX, asukoht

XXX), seaduslik esindaja XXX ja lepinguline esindaja Kaili

Siilak

Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi vanemabi Valeriy Gimaev

Kohtuistungi toimumise aeg

30. septembril 2015

Resolutsioon

1. Korteriühistu XXXhagi XXXvastu kahju hüvitamiseks ja kahju tekitava tegevuse

keelamiseks rahuldada

2. Välja mõista XXX 2807,55 Korteriühistu XXXkasuks

3. Keelata XXXtehingute tegemine Korteriühistu XXXnimel kuni mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse tema esindusõiguse lõppemise kohta kande tegemiseni

4. Keelduda kostja 02.10.2015 esitatud taotluse ja tõendite vastuvõtmisest

5. Jätta kostja 02.10.2015 esitatud taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagimenetluse kulud XXXkanda

2. Välja mõista XXXmenetluskulud – riigilõiv 450 eurot ja Korteriühistu XXXesindaja

osutatud õigusabikulud 1512 eurot (käibemaksuga), kokku 1962 eurot Korteriühistu

XXXkasuks

3. Välja mõista XXXKorteriühistule XXXhüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt on XXX(edaspidi kostja) üks Korteriühistu XXX(edaspidi hageja või

ühistu) üheksast juhatuse liikmest. Ühistu põhikirja p-st 4.17 tulenevalt on ühistu liikmete

esindusõigus reguleeritud vastavalt kohustuste jaotusele juhatuse liikmete vahel. Pärast

juhatuse koosseisu valimist määrati 06.03.2012 juhatuse koosolekul juhatuse liikmete

tööjaotus nendevahelises sisesuhtes selliselt, et kostja kohustuseks sai teostada kontrolli

garaažikompleksi tuleohutuse reeglite täitmise üle ja vastava töö teostamine. Sellega piirati

kostja esindusõigust vastavalt põhikirjale.

2. Ühistul on 922 liiget ja liikmete suur arv on moodustunud kahe samas hoones asunud

garaažiühistu baasil. Ühistute tegevuste ühendamisel on väike osa liikmetest üldkoosolekul

enamuse otsusega valitud juhtkonna vastu. Initsiatiivgrupp taotles kevadel 2012 juhatuselt

erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist, mille suhtes ühistu juhatus asus 18.04.2012

otsusega seisukohale, et vastav taotlus ei ole põhjendatud. Seetõttu teavitas ühistu juhatus

initsiatiivrühmale nende taotluse puudulikkusest ja vastavat ühistu seisukohta jagas ka kostja,

kes on hääletanud juhatuse otsuse poolt ja allkirjastanud initsiatiivgrupile antud vastuse.

3. Kuivõrd initsiatiivgrupp siiski viis koosoleku seadusvastaselt läbi, esitas ühistu liige otsuse

tühisuse tuvastamiseks hagi ühistu vastu. Tulenevalt ühistu juhatuse seisukohast, mida oli

väljendanud ka kostja, otsustati hagi õigeks võtta. Kostja aga hakkas tegutsema oponeeriva

initsiatiivrühma huvides. Eirates juhatuse kui kollektiivse organi otsust, tegi kostja kulutusi

õigusabile, vaieldes menetluses eelnimetatud hagiavaldusele vastu. Kostja teostas alates

16.08.2012 ühistu varadest rahalisi makseid tsiviilasjas nr 2-12-25418 õigusabiteenust

osutavale IMG Konsultant AS-le kogusummas 1532 eurot ja OÜ-le Advokaadibüroo Tamar

kogusummas 1250 eurot. 06.03.2012 juhatuse otsuse kohaselt võis pangatoiminguid teostada

üksnes XXX.

4. Vastavalt põhikirjale ja juhatuse otsusele ei kuulunud kostja vastutusalasse ühistu

seisukohtade kujundamine õigusvaidlustes ega rahaliste kohustuste võtmine, seega ei

ulatunud kostja esindusõigus ka õigusteenuste lepingute sõlmimisele. Ühistu varade

käsutamisega on kostja ületanud oma esindusõiguse piire. Samuti on kostja tegutsenud

vastuolus ühistu juhatuse otsusega, mitte vaielda vastu hagiavaldusele. Käesolevaks ajaks on

Tallinna Ringkonnakohus teinud otsuse, millega hagi ühistu vastu rahuldati täies ulatuses ja

vastuvaidlemine oli perspektiivitu. Nii oli hagile vastanud ka juhatus, mille liikmeks kostja

on. Seega rikkus kostja hagile vastuvaidlemisega ühistu juhatuse otsust ja tegutses ühistu

liikmete huvide vastaselt, millega tekitas ühistule kahju 2782 eurot.

5. Lisaks eelnevale tellis kostja esindusõiguse piire ületades SEB Pangast mittevajaliku konto

väljavõtte, tekitades sellega ühistule varalist kahju teenustasu arvel 16,32 eurot. Arusaamatul

põhjusel sulges kostja seitsmel korral SEB Pangas konto, millele paljud ühistu liikmed

teostavad makseid. Konto taastamiseks kulus kokku 7,63 eurot, 1,09 eurot kord.

Kontrollimaks, kes pani ülalkirjeldatud tehingud toime, tuli hagejal võtta SEB Pangast tõend,

mille teenustasu oli 1,60 eurot. Kogumis tekistas kostja ühistule kahju 2807,55 eurot.

6. Hageja on seisukohal, et kostja rikkus ühistu sisesuhtes seadusest tulenevat kohustust täita

juhatuse liikmena ainult talle pandud ülesandeid ning kohustust mitte ületada oma volituse

piire ja esindada ühistut teistele juhatuse liikmetele pandud kohustuste ulatuses tavaliselt

oodatava hoolsusega. Kostja on oma vastutusala piirest väljudes käsutanud õigustamatult

ühistu vara, otsustades lepingute sõlmimise kolmandate isikutega ning teostades

väljamakseid ühistule ebavajalike teenuste ostmiseks. Tekkinud kulude ulatuses on kostja

põhjustanud ühistule otsese varalise kahju. Kostja vastutab tekkinud kahju eest

ainuisikuliselt, kuna tema poolt teostatud maksed on tehtud juhatuse otsuse vastaselt ega ole

ühistu enamuse liikmete huvides, seega ei ole ühistul põhjust kiita tehingud heaks.

7. 22.05.2013 kohtule esitatud täiendava nõude aluseks on alljärgnevad asjaolud: 16.05.2013

toimunud ühistu volinike koosolekul kutsuti kostja ühistu juhatuse liikme kohalt tagasi.

Tagasikutsumisega lõppes kostja esindusõigus hageja nimel tehingute teostamiseks. Kostja

on teadlik tagasikutsumise otsusest, mis nähtub volinike koosolekule esitatud seisukohast.

Sellest hoolimata on kostja pärast esindusõiguse lõppemist käsutanud ühistu liikmete vara.

Seega isegi juhul, kui kostja leiab õigustusi juhatuse otsuste vastasele tegevusele ajal, kui ta

veel oli juhatuse liige, on tema tegevus pärast esindusõiguse lõppemist igal juhul

õigusvastane. Järjekordse ülekande summas 350 eurot ühistu SEB Panga arvelduskontolt

sooritas kostja Advokaadibüroole Tamar 17.05.2013, see on päev pärast tema

tagasikutsumist. Järelikult on kostja tegevuses tahtliku ja jätkuva kahju tekitamise tunnused.

8. Kostjapoolset ühistu varade omavolilist käsutamist ja esindusõiguse puudumist ignoreerivat

tegevust saab VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel lugeda kahju õigusvastaseks tekitamiseks, kuna see

tekitati kannatanu omandi või sellesarnase õiguse rikkumisega ja sama sätte punkti 7 järgi

seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. Kuivõrd õigusvastane kahju tekitamine on

kestev, võib kannatanu nõuda VÕS § 1055 lg 1 alusel kahju tekitava käitumise lõpetamist ja

sellest hoidumist. Arvestades, et kostja ületas juba juhatuse liikmeks oleku ajal ühistu

sisesuhetes piiratud esindusõigust tehes lubamatuid ülekandeid pea 3000 euro ulatuses ja

kasutab ka pärast tagasikutsumist ära registri ebaõiget kannet juhatuse liikmeks oleku kohta,

on hagejal põhjendatud kahtlus, et kostja jätkab hagejale õigusvastaselt kahju tekitamist.

Seda eriti olukorras, kus kostja võib soovida oma tagasikutsumist vaidlustada ühistu vara

arvel, tehes ülekande kohe pärast oma tagasikutsumist advokaadibüroole, kes on seni

tegutsenud tegevjuhatusele oponeeriva rühma nõustajana. Kuivõrd registrikaardi muudatuse

tegemine võib võtta aega, on hageja seni kaitsetu kostja õigusvastase tegevuse suhtes.

Kostja vastuväited

9. Kostja hagi ei tunnista ning palub selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei ole ühistu

juhatuse liikmel XXXl õigust volitada Kaili Siilakut esindama ühistut lepingulise esindajana

kohtus, kuna üldkoosolek ei ole sellist otsust vastu võtnud. Volinike koosoleku päevakorra

punktis 4 oli märgitud XXX poolt ühistule tekitatud kahju hüvitamise sissenõudmine ning

tema juhatuse koosseisust väljaarvamine. KÜ volinike 16.05.2013 otsus on aga pädevuse

puudumise tõttu tühine ning selle tuvastamiseks on Harju Maakohtule esitatud hagi (tsiviilasi

nr 2-13- 35581).

10. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagis märgitud esinduspiirang ei kehti

kolmandate isikute suhtes, seega oli kostja juhatuse liikmena õigustatud sõlmima õigusabi

lepingud olukorras, kus vaidlustati üldkoosoleku 11.06.2012 otsus, millega valiti uus juhatus

ja millega senine juhatus ei olnud rahul. Nii Harju Maakohus kui Tallinna Ringkonnakohus

tsiviilasjas nr 2-12-25418 aktsepteerisid kostja volitusi ja senine juhatus ei takistanud

nimetatud asja menetluses kostja poolt sõlmitud õigusabilepingute täitmist. Seega kostjal oli

ja on ka täna esindusõigus ühistu esindamiseks kolmandate isikute suhtes, kuna kostja on

jätkuvalt registris juhatuse liige, kostja esindusõigust ei ole kehtivalt piiratud (ühistu volinike

otsus on tühine) ning kohustuste jaotus juhatuse liikmete vahel ei kehti kolmandate isikute

suhtes. Kostja tehtud väljamaksed õigusabi eest puudutasid kohtumenetlust tsiviilasjas nr 2-

12-25418, kus kostjal olid lepingulised esindajad. Asjas ei tuvastatud, et õigusabikulud

oleksid ülemäära suured (kolmes kohtuastmes kokku 2782 eurot). Hagiavaldusest ei selgu,

kas võimalik kahju on tekkinud kostja esindusõiguse puudumise või kostja kui juhatuse

liikme kohustuse rikkumise tõttu.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja oli ühistu juhatuse liige perioodil 26.11.1997 kuni

18.03.2010, et kostja tegutses vastuolus juhatuse kollektiivse otsusega võtta kohtusse esitatud

hagi üldkoosoleku otsuste tühistamiseks õigeks ja tegi kulutusi õigusabile, et vaielda esitatud

hagile vastu, kostja teostas alates 16.08.2012 hageja pangaarvelt rahalisi makseid ühistule

tsiviilasjas nr 2-12-25418 õigusabiteenust osutavale IMG Konsultant AS-le ja OÜ-le

Advokaadibüroo Tamar, et kostja sulges seitsmel korral hageja pangakonto ja võttis

pangakonto väljavõtte.

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on õigusabiteenust osutavatele isikutele maksete

teostamise ja korduvate pangakonto sulgemistega hagejale kahju tekitanud.

13. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses

sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite

eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu

liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse korteriühistuseaduses

reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.

Mittetulundusühingute

seaduse

(edaspidi

MTÜS)

§

lg

järgi

esindab

mittetulundusühingut juhatus ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 115 lg

1 esimese lause kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu.

14. TsÜS § 120 lg 2 kohaselt määrab esindusõiguse ulatuse esindatav ja MTÜS § 27 lg 3 järgi on

juhatuse

liikmed

kohustatud

mittetulundusühingu

nimel

tehingute

tegemisel

mittetulundusühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku või juhatuse

kehtestatud piiranguid. TsÜS § 35 lõike 1 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed

oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt

oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. MTÜS § 32 lg 1 kohaselt peab

juhatuse liige täitma oma kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

15. Ühistu põhikirja (lk 14-19) p-st 4.17 tulenevalt on ühistu liikmete esindusõigus reguleeritud

vastavalt kohustuste jaotusele juhatuse liikmete vahel. 06.03.2012 juhatuse koosoleku

protokolliga on tõendatud, et juhatuse liikmete töö jaotati selliselt, et kostja kohustuseks sai

teostada kontrolli garaažikompleksi tuleohutuse reeglite täitmise üle ja vastava töö

teostamine ning pangatoiminguid võib teostada üksnes XXX. Sellega piirati kooskõlas

põhikirjaga sisesuhtes kostja esindusõigust.

16. Juhatuse vastusega initsiatiivgrupile (lk 22) on tõendatud, et ühistu juhatus teavitas

initsiatiivgruppi

koosoleku

kokkukutsumise

puudustest

ja

koosoleku

läbiviimise

mittetoetamisest. Vastuse initsiatiivgrupile allkirjastas ka kostja. Vastusega Harju

Maakohtule tsiviilasjas 2-12-25418 (lk 31) on tõendatud, et hageja võttis hagi õigeks.

Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2013 kohtuotsusega (lk 34-40) on tõendatud, et kohus jättis

muutmata Harju Maakohtu 17.12.2012 otsuse ühistu 11.06.2012 üldkoosoleku päevakorra

otsuste ja jooksvate küsimuste tühisuse. Järelikult oli juhatuse liikmete ühise otsusena

vastuvõetud seisukoht, et initsiatiivgrupi algatusel koosoleku läbiviimine ei ole seadusega

kooskõlas ja hagile vastuvaidlemine on perspektiivitu, põhjendatud.

17. Vaidlust ei ole, et kostja tellis SEB Pangast ühistu konto väljavõtte ja sulges seitsmel korral

pangakonto, tekitades sellega ja ühistu vajadusega pangakonto taasavada teenustasu arvel

ühistule kulutusi. Kostjal ei olnud 06.03.2012 juhatuse koosoleku otsusest tulenevalt volitusi

pangakonto käsutamiseks.

18. Hageja volinike koosoleku otsusega 16.05.2013 (lk 41-42, 62) on tõendatud, et koosolekul

otsustati kostja juhatuse liikmete kohustuste jaotusest tuleneva esindusõiguse rikkumise ja

ilma volitusteta ühistu pangakonto kasutamise ja rahaliste ülekannete tegemisega põhjustatud

kahju tekitamise eest, juhatuse koosseisust välja arvata ja ühistule tema poolt põhjustatud

kahju sisse nõuda.

19. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kostja ületas oma esindusõiguse piire, sest vastavalt

põhikirjale ja 06.03.2012 juhatuse koosoleku otsusele ei kuulunud tema kui juhatuse liikme

vastutusalasse pangakonto käsutamine, ühistu õigusvaidlustes seisukohtade kujundamine,

rahaliste kohustuste võtmine ega õigusteenuste osutamiseks lepingute sõlmimine. Kostjale ei

ole antud ka sellekohast volitust, vaid kostja tegutses vastuolus hageja otsustega mitte toetada

initsiatiivgruppi ja võtta kohtule esitatud hagi õigeks. Seega rikkus kostja hagile

perspektiivitu vastuvaidlemisega ja selleks õigusabi tellimisega ühistu juhatuse otsust ja

tegutses vastuolus ühistu liikmete huvidega. Järelikult ei täitnud kostja juhatuse liikmena

oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava

hoolega ega olnud ühistule lojaalne TsÜS § 35 lõike 1 ja MTÜS § 32 lg 1 mõttes.

20. MTÜS § 32 lg 2 järgi vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega

tekitanud mittetulundusühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse

liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt

tavaliselt oodatava hoolsusega. Kostja vastutab tekkinud kahju eest ainuisikuliselt, kuna tema

poolt teostatud maksed on tehtud juhatuse liikmete ühiselt vastuvõetud otsuse vastaselt ja

ühistu ei ole neid heaks kiitnud.

21. Kostja ei ole tõendanud, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava

hoolsusega. Kostja vastuväited, et juhatuse liige XXX kahjustas ühistut, on paljasõnalised

ning kostja väited, et ta tegutses ühistu huvides on kohtu poolt uuritud tõenditega kogumis

ümber lükatud.

22. Kahju hüvitamise eesmärk on võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt

peab isik kahju hüvitama juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Põhjusliku seoses kindlakstegemiseks tuleb kontrollida, kas kahju oleks tekkinud ka siis, kui

kostja ei oleks talle etteheidetaval viisil käitunud. Eitava vastuse korral sellele küsimusele

peab kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahju oleks tekkinud ka ilma temapoolse

kohustuse rikkumiseta (RK 3-2-1-149-05). Kui selgub, et kahju oleks tekkinud ka ilma

kostjate tegudeta, siis ei saa neid tegusid lugeda kahju vajalikuks põhjuseks ning kostjate

vastutus on välistatud. Kohus on seisukohal, et kostja tegevus on põhjuslikus seoses ühistule

kahju tekkimisega, sest kui kostja ei oleks oma volitusi ületades kolmandatele isikutele

maksete tegemise näol tehinguid teostanud, pangakonto väljavõtet tellinud ja pangakontot

korduvalt sulgenud, siis ei oleks ühistule kahju tekkinud.

23. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks

24. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele.

25. Kohtule esitatud SEB Panga konto väljavõtetega (lk 23-29) on tõendatud, et õigusabiteenust

osutavale IMG Konsultant AS-le ja OÜ-le Advokaadibüroo Tamar kandis kostja ühistu arvelt

üle kokku 2782 eurot, millega tekitas ühistule samasuure kahju. SEB Panga teenuse lepingu

lõpetamise avaldusega, maksekorraldusega ja asjaolude omaksvõtuga on tõendatud, et kostja

tellis pangakonto väljavõtte ja sulges seitsmel korral pangakonto, tekitades sellega ja ühistu

vajadusega pangakonto taasavada ühistule kulutusi teenustasu arvel kokku 25,55 eurot (lk 32,

33). SEB Panga teenuste hinnakiri on avalikult kättesaadav panga kodulehelt. Kuna kostjal ei

olnud volitusi pangakonto käsutamiseks ja need tegevused olid vastuolus ühistu huvidega,

siis tekitas ta ühistule varalist kahju 25,55 eurot. Seega on tõendatud, et kostja tekitas

hagejale kahju kokku 2807,55 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

26. Juriidilise isiku seadusliku esindamise õigus on vastavalt TsÜS §-le 34 üksnes juhatusel.

Lähtudes MTÜS § 25 lg-st 1 võib mittetulundusühingu põhikirjaga ette näha, et

üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses volinike koosolek. Ühistu

põhikirja p-st 4.15 tuleneb volinike koosoleku pädevus. Juhatuse liikme võib vastavalt

MTÜS § 28 lg-le 2 igal ajal tagasi kutsuda. Ühistu volinike 16.05.2013 koosolek (lk 41, 42,

62) otsusega on kostja juhatuse liikmest tagasi kutsutud. Seega on kostja esindusõigus hageja

nimel tehingute teostamiseks lõppenud.

27. Kostja on 16.05.2015 otsusest teadlik, mis nähtub protokolli lõppu lisatud märkusest, selle

kohta, et ta esitas avalduse, milles ei nõustu koosoleku otsusega. 17.05.2013

maksekorraldusega summas 350 eurot Advokaadibüroole Tamar (lk 30) on tõendatud, et

kostja jätkas pärast juhatuse liikme volituste lõppemist ühistu pangakonto ja sellel olevate

rahaliste vahendite käsutamist. Sellist tegevust saab VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel lugeda kahju

õigusvastaseks tekitamiseks, kuna see tekitati kannatanu omandi või sellesarnase õiguse

rikkumisega ja sama sätte punkti 7 järgi seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega.

Hageja kirjaga kostjale (lk 43) on tõendatud, et hageja palus kostjal lõpetada ühistu arvel

oleva raha käsutamise ja tagastada ühistu arvelt kuritarvitatud raha. Arvestades asjaolu, et

käesoleva ajani ei ole tehtud mittetulundusühingute registris kannet kostja juhatuse liikme

volituste lõppemise kohta, et kostja ületas juhatuse liikmeks oleku ajal ühistu sisesuhetes

piiratud esindusõigust tehes lubamatuid ülekandeid rohkem kui 2000 euro ulatuses ja kostja

kahju õigusvastane tekitamine oli kestev, siis võib kannatanu nõuda VÕS § 1055 lg 1 alusel

kahju tekitava käitumise lõpetamist ja sellest hoidumist. Järelikult kuulub hageja nõue -

keelata kostjal tehingute tegemine hageja nimel kuni mittetulundusühingute ja sihtasutuste

registrisse tema esindusõiguse lõppemise kohta kande tegemiseni, rahuldamisele.

28. Kostja vastuväide, et hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või on rikutud muid olulisi

hagiavalduse vorminõudeid, mistõttu ei oleks saanud hagi menetlusse võtta, ei ole

põhjendatud. Hagiavaldusele on alla kirjutanud jurist Kaili Siilak lepingulise esindajana

kooskõlas TsMS §-ga 218 lg 1 p 2. Kaili Siilaku esindusõiguse tõendamiseks on kohtule

esitatud 20.05.2013 volikiri, millele on alla kirjutanud ühistu juhatuse liige XXX. Kooskõlas

MTÜS § 19 lg-ga 1 on õigusvaidluse pidamise kostja vastu otsustanud volinike koosolek

16.mail 2013. Volinike 16.05.2013 otsuse tühisus on tõendamata, kuna esitatud hagi jäeti

kohtu poolt läbi vaatamata.

29. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muuhulgas veel

lahendamata taotlused. Kostja esitas 02.10.2015 täiendused ja seletused kohtuistungi

protokollile ja täiendavad tõendid. Hageja on seisukohal, et kostja taotlus protokolli

parandamiseks ei ole põhjendatud ning tõendid on esitatud hilinemisega.

30. Kohus on seisukohal, et kostja 02.10.2015 taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks ja

täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks on põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohus lõpetas asja sisulise arutamise ja kuulas ära poolte kohtukõned 30.09.2015, seega kaks

päeva enne tõendite esitamist. Kohtuistungi protokoll kajastab menetluse käiku ja istungil

väljendatud seisukohti piisava täpsusega, mistõttu protokolli parandamiseks puudub alus.

Menetluskulude jaotus

31. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

32. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

33. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja

ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes

selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi

lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on

selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide,

kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

34. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

35. Hageja esitas kohtule 05.10.2015 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille

kohaselt on ta hagi esitamisel tasunud riigilõivu 450 eurot ja esindaja kulud kokku

moodustavad 1512 eurot. Esindaja on osutanud hagejale õigusabi kokku 14 h tasumääraga 90

eurot tund, millele lisandub käibemaks, summas 1512 eurot (koos käibemaksuga). Hageja

kinnitab lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 3, et hüvitamiseks esitatud kulud on seotud

kohtumenetlusega ning tulenevalt TsMS 174 lg-st 6, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega

saa seetõttu käibemaksu tagasi arvestada.

36. Kostja ei ole vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja

kulud riigilõivule ja esindaja õigusabile on põhjendatud ja tõendatud ning kuuluvad

rahuldamisele kokku summas 1962 eurot.

37. Hageja taotleb, et menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märgitakse vastavalt TsMS §

177 lg-le 4 ka kohustus tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

38. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotlusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

39. Seega tuleb kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik