3-15-1773/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-15-1773

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2015, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

’i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

400 euro hüvitamise nõudes

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja-

Vastustaja-Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Resolutsioon

1. Jätta ’i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avali-

kult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse

esitamise viimane päev on 30. november 2015. Apella-

tsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. esitas 24.05.2015 Viru Vanglale kahjunõude, vanglas registreeritud 26.05.2015

nr 6-16/74-1 (tl 6), seoses talle 22.05.2015 jalatuskäigu mittevõimaldamisega.

2. Viru Vangla 09.07.2015 vastusega kahju hüvitamise taotlusele nr 6-16/74-5 (tl 4-5) jäeti

’i kahju hüvitamise taotlus nr 6-16/74-1 rahuldamata.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

3. 14.07.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja ’i 09.07.2015

allkirjastatud kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju summas 400 euro hüvitamise

nõudes. Kaebuse kohaselt ei võimaldatud 22.05.2015 kaebajale ühetunnilist jalutuskäiku.

Kaebaja ei nõustu Viru Vangla vastusega kahju hüvitamise taotlusele ning leiab, et Viru

Vangla seisukoht on absurdne ja selgitused on valed. Kaebaja väitel meditsiiniosakond ja

kartser asuvad ühes majas ja kord on üks ja sama jalutuskäigu kohta. Kaebaja viibis

kambris PM07 üksinda ning korra järgi peab olema valveraamat, kus peab olema kirjas

kaebaja soov jalutada. Kaebaja käib iga päev jalutamas. Kaebaja palus mitu korda viia

teda jalutuskäigule. 05.06.2015 pakuti kaebajale täiendavat jalutuskäiku, millest kaebaja

keeldus, kuna oli juba jalutanud. Seaduse järgi vangla peab andma päevas üks tund

jalutuskäiku, mille ajal kaebaja saab suitsetada. Vangla ametnikud olid teadlikud kaebaja

soovist jalutada, aga selleks ei võetud midagi ette. 22.05.2015 jalatuskäigu

mittevõimaldamisega tekitati kaebajale piinliku ja ebameeldiva olukorra, mistõttu kaebaja

palub Viru Vanglalt välja mõista kaebajale tekitatud mittevaralise kahju 400 eurot.

Vastustaja vastuväited

4. 10.09.2015 esitas Viru Vangla kohtule vastuse kaebusele (tl 18-19), mille kohaselt leiab

vastustaja, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja

hinnangul on põhjendamatud kaebaja väited valveraamatu mitteuurimise kohta

kohtueelses menetluses. Vastustaja on algusest peale möönnud võimalust, et kaebajal jäi

22.05.2015 jalutuskäik vanglast tulenevatel põhjustel toimumata, seega vastustaja on

möönnud rikkumist. Vastustaja rõhutab, et ühest toimumata jäänud jalutuskäigust ei

saanud tekkida kinnipeetavale sellist kahju, mida tuleks kompenseerida rahalise

hüvitisena. Kaebaja ei ole välja toonud enda võimalikku tervisekahju, mis oleks ka

väheusutav. Vastustaja on seisukohal, et mõni üksik ära jäänud jalutuskäik ei alanda

kinnipeetava väärikust. Kaebaja poolt viidatud suitsetamise kui üldteadaolevalt tervist

kahjustava tegevuse mittevõimaldamine sellega seonduvalt ei alanda samuti kinnipeetava

väärikust. Samuti puudub vaidlus selles, et 05.06.2015 pakuti kaebajale lisaks

tavapärasele jalutuskäigule teist jalutuskäiku, kompenseerimaks 22.05.2015 ära jäänud

jalutust. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja ise ei soovinud värskes õhus viibida ja

jalutada. Vastustaja hinnangul ajaliselt suhteliselt lähestikku asuv täiendav jalutuskäik

oleks igati kohane kompenseerima kinnipeetava 22.05.2015 ära jäänud jalutust, sellise

võimaluse mittekasutamine oli kaebaja vaba tahe. Vastustaja palub jätta ’i

menetluskulud tema enda kanda ja kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht

5. Käesolevas haldusasjas on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 400 eurot seoses talle 22.05.2015

ühetunnise jalutuskäigu mittevõimaldamisega.

6. Kohus märgib, et Viru Vangla 09.07.2015 vastusega kahju hüvitamise taotlusele nr 6-

16/74-5 (tl 4-5) jäeti muuhulgas rahuldamata ka ’i kahju hüvitamise taotlus nr 6-

16/74-2 seoses talle 23.05.2015 jalutuskäigu mittevõimaldamisega. Kohtule esitatud

kaebuses kaebaja ei vaidlusta 23.05.2015 jalutuskäigu mittevõimaldamisega seonduvat.

7. HKMS § 38 lg 1 p 5 kohaselt kaebuses märgitakse kaebuse nõue vastavalt käesoleva

seadustiku §-le 37. HKMS § 41 lg 1 kohaselt vaidluse eseme määravad

halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37 ja

kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses

esitatud, ega ületada nõude piire.

8. Kaebaja hinnangul tekitati talle seoses 22.05.2015 jalutuskäigu mittevõimaldamisega

piinlik ja ebameeldiv olukord. Kaebaja leiab, et Viru Vangla poolt on tegemist raske

rikkumisega, kuna seadusega on ettenähtud üks tund jalutuskäiku ning mille ajal kaebaja

saab suitsetada.

9. VangS § 55 lg 2 kohaselt kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt

üks tund päevas.

10.VangS § 4¹ lg 1 kohaselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis

austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei

põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad

vanglas või arestimajas kinnipidamisega.

11. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist,

kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des

3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt

füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või

sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega, mittevaralise kahju

hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et haldusorgan on süülise

tegevusega kahjustanud kaebajat. RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve. RVastS § 9 lg 2

kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega

ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise

nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga

põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani

õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja

õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni RVastS § 9 lg-

s 1 nimetatud kahju hüvitamise alus.

12.Kohus märgib, et nii vastusest kahju hüvitamise taotlusele kui ka vastuses kaebusele on

vastustaja möönnud kaebaja 22.05.2015 jalutuskäigule mitteviimise võimalikkust.

Kohtule esitatud valvur Aivar Kupp’i ütlustest 03.06.2015 (tl 25) nähtub, et 22.05.2015

kui toodi kinnipeetav , küsis ta kinnipeetava toonud valvurilt Tanel Purgats’ilt,

kas kinnipeetav on jalutanud või ei ole. Valvuri vastuse kohaselt oli kinnipeetavale jalutust

pakutud. Kinnipeetav ei avaldanud ka valvur Aivar Kupp’ile soovi jalutada ning ei öelnud,

et ei ole saanud jalutuskäigule.

Valvur Tanel Purgats’i ütluste väljatrükist (tl 26) selgub, et kõikidelt kinnipeetavatelt

küsitakse hommikusel loendusel, kas nad soovivad jalutama minna. Valvuri ütluste

kohaselt ta on enam kui kindel, et kinnipeetav ei jäänud vahele. Valvur ei

mäleta, kas soovis jalutama minna või mitte. Valvuri väidete kohaselt võis ta

olla sel päeval üksinda osakonnas, peale lõunat mindi jalutama kahe ja poole kolme vahel

ning ülejäänud enne kella nelja. Viimased läksid jalutama pärast õhtusööki. Kinnipeetava

ümberpaigutus toimus enne tema jalutuskäiku. Samuti kui toimub ümberpaigutus annavad

valvurid informatsiooni edasi, kas kinnipeetav on jalutamas käinud ja kas ta seda

hommikuse loenduse ajal üldse soovis.

13.Kohtule esitatud vanemvalvurite Andrei Luberg’i ja Meino Varusk’i õienditest 05.06.2015

(tl 27 ja 28) nähtub, et olles teenistuses 05.06.2015 pakkusid vanemvalvurid ’ile

täiendavat jalutust, mis väidetavalt jäi ära 22.05.2015, kui kinnipeetav viibis Viru Vangla

meditsiiniosakonnas. Pakkudes kinnipeetavale jalutuskäiku, kinnipeetav keeldus sellest.

Seega poolte vahel puudub vaidlus selles, et 05.06.2015 pakuti kaebajale lisaks

tavapärasele jalutuskäigule teist jalutuskäiku, kompenseerimaks 22.05.2015 ära jäänud

jalutust ning et kaebaja keeldus täiendavast jalutuskäigust.

14.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei ole kaebuses välja toonud enda

võimalikku tervisekahju, kaebaja on üksnes märkinud, et jalutuskäigu mittevõimaldamine

pani teda piinlikku ja ebameeldivasse olukorda. Kohtu hinnangul ühel päeval jalutuskäigu

mittevõimaldamine ei alanda kinnipeetava inimväärikust.

Lähtudes eeltoodust kohus jätab ’i kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud

15.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 11. augusti 2015

määrusega (tl 11-12). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude

väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et

kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema

kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb

riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks

kohtunik