2-15-8040/35 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2015. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-15-8040

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi osaühingu XXX (likvideerimisel) vastu

51 260,63 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

76 169,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Pille Pettai

Kostja: osaühing XXX (likvideerimisel, registrikood

XXX), lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja 5. oktoobri 2015 taotlused täiendavate dokumentaalsete

tõendite vastuvõtmiseks ja võtta viidatud kuupäeva menetlusdokumendi lisad

toimikusse.

2. Hagi rahuldada.

3. Mõista kostjalt osaühing XXX (likvideerimisel, registrikood XXX) hageja

XXXOÜ (registrikood XXX) kasuks välja 65 552,90 eurot ja viivis põhivõla

osasumma 51 023,03 eurot tasumata osalt määraga 0,1% päevas alates

31. oktoobrist 2015 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

4. Jätta hagi tagamise taotluse menetluskulud hageja kanda ja kõik ülejäänud

menetluskulud kostja kanda ning määrata need kindlaks rahaliselt.

5. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt ja mõista kostjalt osaühing XXX (likvideerimisel) hageja XXXOÜ

kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 5 270 eurot (sh riigilõiv 1 200 eurot

ning

vajalik

ja

põhjendatud

õigusabikulu

4 070 eurot).

Kostjal

tuleb

hüvitatavatelt menetluskuludelt summas 5 270 eurot maksta hagejale viivist

alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

2-15-8040

2 (7)

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XXXOÜ

(hageja)

esitas

28. mail 2015

kohtule

hagiavalduse

osaühing

XXX

(likvideerimisel, kostja) vastu üürilepingust tuleneva võla ja viivise saamiseks. Hageja

täpsustas viivise nõuet 2. juunil 2015.

2. Kohus võttis hagiavalduse 5. juuni 2015. aasta määrusega menetlusse ja toimetas kostjale

kätte. Kostja esitas 30. juunil 2015 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Hageja esitas

16. juulil 2015 arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde. Kostja esitas

17. augustil 2015 täiendava vastuse.

3. Kohus määras 21. septembri 2015. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus

menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Hageja esitas kohtu määratud

tähtajaks täiendavad seisukohad ja taotlused, samuti menetluskulude nimekirja. Kostja enam

seisukohti ega vastuseid ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja nõue ja väited

4. Hageja palub mõista hageja kasuks kostjalt välja 57 545,90 eurot (sh viivis 6 285,27 eurot)

ja lisanduv viivis põhivõlalt 51 023,03 eurot määraga 0,1% päevas (st 51 eurot päevas) alates

27. maist 2015 kuni põhivõla täieliku täitmiseni. Hageja põhiväited on järgmised:

− hageja üüris Magistrali kaubanduskeskuses (edaspidi „kaubanduskeskus”) kostjale

äripinna ja reklaamipinna, mille mõlema eest kostja kohustus tasuma üüri,

kõrvalkulusid ja turundustasu;

− alates 2014. aasta augustist oli kostja viivituses oma rahaliste kohustuste täitmisega,

mistõttu hageja andis kostjale 16. märtsi 2015 (hagis ekslikult aasta 2016) kirjaga

täiendava tähtaja ja ütles üürilepingu selle tähtaja järgimata jätmise korral üles;

− kostja andis üüritud äripinna hagejale üle 14. aprillil 2015, millega ühtlasi aktsepteeris

üürilepingu lõppemist;

− kostja

võlgneb

hagejale

äripinna

üürina

40 388,24 eurot,

kõrvalkuludena

6 377,01 eurot, turundustasuna 3 627,12 eurot ja reklaamipinna üürina 630,66 eurot;

− hageja kandis enne kohtusse pöördumist nõude esitamisel kulusid summas

237,60 eurot, mille palub kostjal hüvitada kahjuna;

− viivist nõuab hageja pooltevahelise lepinguga kokku lepitud määras 0,1% päevas.

2-15-8040

3 (7)

5. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja

kohaselt

on

hageja

menetluskulude

suuruseks

5 390 eurot

(riigilõiv

1 250 eurot,

õigusabikulud 4 138 eurot hinnaga 110 eurot tunnis 37,6 h eest ja registripäringud 2 eurot).

Hageja ei nõua kulude koos käibemaksuga hüvitamist ja kinnitab, et kõik kulud on kantud

käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub märkida otsuses, et kostjal on kohustus tasuda

hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja sisulised vastuväited on järgmised:

− kõrvalkulude nõue on tõendamata;

− turundustasus leppisid pooled küll kokku, aga hageja ei ole kostjale osutanud

turundusteenuseid;

− hageja ei saa kostjalt nõuda üürilepingus ette nähtud tagatise maksmist ja vastav nõue

on aegunud.

7. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja ei esitanud menetluskulude

nimekirja ega vastuväiteid hageja nimekirjale.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulud jätab kohus valdavalt kostja kanda ja määrab need kindlaks ka rahaliselt.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib

kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada

avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

10. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata

hageja 5. oktoobri 2015 täiendavate dokumentaalsete tõendite esitamise taotlus. Kohus

rahuldab hageja taotluse, sest hageja tõendid on asjakohased ja kostja ei ole neile ka vastu

vaielnud.

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 231 lg 2 esimene lause sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Vastavalt TsMS § 231

lg-le 4 omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte

avaldustest ja eeltoodust tuleneb, et käesolevas asjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle,

mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− hageja üürileandjana ja kostja üürnikuna sõlmisid 21. veebruaril 2012 üürilepingu,

mille alusel hageja andis kostjale üürile äripinna (täpsustatud suurusega 431,8 m²) ja

reklaamipinna kaubanduskeskuses (I kd tl 12–39, 42, eespool ja edaspidi „üürileping”);

− kostja kasutuses olnud äripind moodustas 3,68% kaubanduskeskuse kogupinnast

( = 431,80 × 100 : 11723; I kd tl 42, 109);

− üürilepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale üüri, kõrvalkulusid ja turundustasu

alates kaubanduskeskuse avamisest, st 3. maist 2012;

− kostjale üüritud äripind oli tema kasutuses kuni 14. aprillini 2015, mil kostja andis

äripinna üle hagejale ja lubas vabastada reklaamipinna hiljemalt 20. aprillil 2015 (I kd

tl 50);

2-15-8040

4 (7)

− kostja võlgneb hagejale üürilepingus kokku lepitud äripinna üüri 2014. aasta augusti

eest 3 393,64 eurot; oktoobri, novembri ja detsembri eest igas kuus 5 699,76 eurot;

2015. aasta jaanuari, veebruari ja märtsi eest igas kuus 5 870,75 eurot ning

ajavahemiku 1. – 14. aprill 2015 eest 2 283,07 eurot – kokku 40 388,24 eurot, samuti

reklaamipinna üüri samade kuude eest – kokku 630,66 eurot ( = 4 × 88,20 + 3 × 92,62;

vastavad arved I kd tl 53–65);

− kostja ei ole tasunud hageja arvetel märgitud kõrvalkulusid 2015. aasta jaanuari eest

2 354,90 eurot, veebruari eest 1 054,51 eurot, märtsi eest 2 141,46 eurot ja

ajavahemiku 1. –14. aprill 2015 eest 826,14 eurot (vastavad arved I kd tl 67–73);

− kostja ei ole maksnud üürilepingus kokku lepitud turundustasu 2014. aastaaugusti,

oktoobri, novembri ja detsembri ning 2015. aasta jaanuari, veebruari ega märtsi eest

(7 kuud) kogusummas 3 627,12 eurot (518,16 eurot kuus).

12. Põhinõude osasumma 40 388,24 eurot (äripinna üür) õiguslik alus on võlaõigusseaduse

(VÕS) § 108 lg 1 koosmõjus VÕS §-ga 271 ja pooltevahelise üürilepingu tingimustega (sh

p 4). Pooled leppisid üürilepingus kokku üüri tasumise tingimustes ja hageja nõuab tasumist

vastavalt ajas muutunud üürimääradele. Sellele nõudele ega vastava osasumma arvutusele

kostja ühtegi sisulist vastuväidet ei esitanud. Vastavalt eelmises punktis tuvastatule saab

kohus äripinna üüri nõude tervikuna rahuldada.

13. Osasumma 6 377,01 eurot (kõrvalkulud) õiguslik alus VÕS § 292 lg 1, mis sätestab, et

lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud)

üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda

isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Hageja tugineb üürilepingu

p-le 5 ja üldtingimuste p-le 7. Kostja vaidleb sellele nõudeosale vastu väitega, et nõutavatele

kõrvalkuludele vastavate teenuste osutamine või vahendamine ei ole tõendatud. Lähtudes

kostja vastuväiteist ja kohtu selgitustest tõendamiskoormise jaotuse kohta esitas hageja

arvestused (I kd tl 109–112, 130, II kd tl 56) ning tõendid kõrvalkuludele vastavate teenuste

osutamise ja vahendamise kohta (I kd tl 131 – II kd tl 55), samuti mõõdikute näitude

andmestiku (II kd tl 57 ja 58). Neile tõenditele ega nende esitamisel täpsustatud väidetele

kulude suuruse ja arvutuse kohta kostja enam vastuväiteid ei esitanud. Vastavalt lepingu lisale

nr 5 tuli kostjal kõrvalkulud hüvitada proportsionaalselt kaubanduskeskuse kogukuludest

vastavalt tema kasutuses olnud äriruumi pinnale või mõõdikunäitude alusel (I kd tl 31). Kohus

tuvastab kõrvalkuludena hüvitatavate teenuste kostjale osutamise ja vahendamise eelviidatud

tõendite põhjal järgmiselt:

− jaanuari kuu eest summas 2 354,90 eurot, mis koosneb ilma käibemaksuta summast

1 962,42 eurot ja käibemaksust 392,48 eurot (arve nr 1500179). Hagejale teenuste

osutajate poolt esitatud kõrvalkuludena vahendatavate teenuste arvete kogusumma on

63 465,47 eurot, millest muud kulud peale mõõdetava elektrienergia ja veekulu

moodustavad 46 973,59 eurot (sh üldkuluna arvestatav elektrienergia ja veekulu).

Viimati saadud summast tuleb kostjal tasuda tema kasutuses olnud äripinnale vastav

osa, st 3,68% ehk 1 728,63 eurot ( = 46973,59× 3,68%). Mõõdikute näitude alusel

arvutatud summad elektrienergia ja vee eest samas kuus on 233,81 eurot. Kokku on

kõrvalkulude netosumma 1 962,44 eurot ( = 1728,63 + 233,81), millele lisandub 20%

käibemaks 392,48 eurot ( = 1962,44 × 20%);

− veebruari kuu eest summas 2 223,71 eurot, mis koosneb ilma käibemaksuta summast

1 853,09 eurot ja käibemaksust 370,62 eurot (arve nr 1500349). Hagejale teenuste

osutajate poolt esitatud kõrvalkuludena vahendatavate teenuste arvete kogusumma on

60 586,73 eurot, millest muud kulud peale mõõdetava elektrienergia ja veekulu

moodustavad 44 731,57 eurot (sh üldkuluna arvestatav elektrienergia ja veekulu).

2-15-8040

5 (7)

Viimati saadud summast tuleb kostjal tasuda tema kasutuses olnud äripinnale vastav

osa, st 3,68% ehk 1 646,12 eurot ( = 44731,57 × 3,68%). Mõõdikute näitude alusel

arvutatud summad elektrienergia ja vee eest samas kuus on 206,97 eurot. Kokku on

kõrvalkulude netosumma 1 853,09 eurot ( = 1646,12 + 206,97), millele lisandub 20%

käibemaks 370,62 eurot ( = 1853,09 × 20%). Nimetatud summast nõuab hageja

1 054,51 euro maksmist;

− märtsi kuu eest summas 2 141,46 eurot, mis koosneb ilma käibemaksuta summast

1 784,55 eurot ja käibemaksust 356,91 eurot (arve nr 1500479). Hagejale teenuste

osutajate poolt esitatud kõrvalkuludena vahendatavate teenuste arvete kogusumma on

59 770,03 eurot, millest muud kulud peale mõõdetava elektrienergia ja veekulu

moodustavad 44 731,57 eurot (sh üldkuluna arvestatav elektrienergia ja veekulu).

Viimati saadud summast tuleb kostjal tasuda tema kasutuses olnud äripinnale vastav

osa, st 3,68% ehk 1 646,12 eurot ( = 44731,57 × 3,68%). Mõõdikute näitude alusel

arvutatud summad elektrienergia ja vee eest samas kuus on 208,87 eurot. Kokku on

kõrvalkulude netosumma 1 784,55 eurot ( = 1646,12 + 208,87), millele lisandub 20%

käibemaks 356,91 eurot ( = 1784,55 × 20%);

− ajavahemiku 1. – 14. aprill 2015 eest summas 826,14 eurot mis koosneb ilma

käibemaksuta summast 688,45 eurot ja käibemaksust 137,69 eurot (arve nr 1500527).

Kohus nõustub hagejaga, et äripinna üleandmise ajaks ei pidanud olema täpselt teada

aprillikuu kõrvalkulude tasu ja hageja võis lähtuda eelmise kuu arvestusest ning

möödunud päevade arvust. Hagejale teenuste osutajate poolt esitatud kõrvalkuludena

vahendatavate teenuste summana saab seega võtta arvesse 44 731,57 eurot, millest

kostja peaks hüvitama 768,19 eurot ( ≈ 44731,57 × 3,68% × 14 : 30). Hageja nõuab

sellest väiksema summa 668,12 eurot maksmist. Mõõdikute näitude alusel arvutatud

summad elektrienergia ja vee eest samal perioodil on 20,33 eurot. Kokku on

kõrvalkulude netosumma 688,45eurot ( = 668,12 + 20,33), millele lisandub 20%

käibemaks 137,69 eurot ( = 688,45 × 20%);

− kokku on tõendatud ja põhjendatud kõrvalkulude maksmise nõue summas

6 377,01 eurot ( = 2354,90 + 1054,51 + 2141,46 + 826,14).

14. Osasumma 3 627,12 eurot (turundustasu) õiguslik alus on kohtu hinnangul VÕS § 619

koosmõjus § 628 lg-ga 1. Nimelt ei ole turundustasu vahetult üüripinna kasutamisega seonduv

teenus, sest kaubanduskeskuse kui terviku turundustegevus ei oma konkreetse üüripinna

kasutamisega piisavat seost. Neil kaalutlustel kvalifitseerib kohus üürilepingu p 6 koosmõjus

üldtingimuste p-ga 8.1 käsunduslepinguks. Sel juhul tuli kostjal maksta poolte kokkuleppe

järgi hagejale kui käsundisaajale perioodilist tasu VÕS § 628 lg-s 1 kirjeldatud korras,

kusjuures kokkuleppe sisust tulenevalt hõlmas see samas teises lõikes viidatud kulud.

Tulenevalt poolte kokkuleppe sisust (eelkõige üldtingimuste p 8.1 alapunkt 8.1.4) oli hagejal

piisav tõendada, et üürilepingu kehtivuse perioodil kulutas ta turundustasuna tervikuna

vähemalt kostja makstud ja lisaks kostjalt praegu nõutava turundustasu summa. Üürilepingu

p-de 6 ja 8.1.1 ning hageja väite järgi tuli kostjal igakuiselt tasuda turundustasu 518,16 eurot,

st kokku kuni äripinna üleandmiseni ca 18 395 eurot ( ≈ 35,5 × 518,16). Hageja tõendas, et

2015. aasta jaanuarist veebruarini esitas reklaamibüroo talle kaubanduskeskuse reklaamiga

seonduvaid arveid kogusummas 54 518,96 eurot (II kd tl 77–79), samuti korraldas hageja

kaubanduskeskuse turundustegevust (II kd tl 56–76). Kuna hageja kulu turundustegevusele

ületab kostjalt kogu üüriperioodilt nõutud turundustasu, siis saab kohus turundustasu

nõudeosa rahuldada.

15. Osasumma 630,66 eurot (reklaamipinna üür) õiguslik alus on samasugune nagu käsitletud

eespool p-s 12, sest tegemist on üürilepinguga teise eseme (reklaamipind) kohta. Ka selle

2-15-8040

6 (7)

osasumma puhul ei esitanud kostja sisulisi vastuväiteid, st kohus saab vastavas summas nõude

rahuldada.

16. Osasumma 237,60 eurot (kahju hüvitamine) õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1, mis sätestab,

et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud

isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust

rikkunud lepingupool peab VÕS § 127 lg 3 järgi hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi

rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja

arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vastavalt VÕS § 127

lg-le 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 128 lg 3 näeb ette, et otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega

seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Neil alustel tuleb kostjal

käesoleval hüvitada hageja kulud, mis tekkisid kostja lepingurikkumise tõttu nõuete

esitamisel, sh õigusabikulud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kulude suurusele summas

237,60 eurot (I kd tl 75) ega nende seosele pooltevahelisest lepingust tulenevate kostja

kohustuste rikkumisega (I kd tl 45–47). Järelikult saab kohus nõude ka kahju hüvitamise

osasummas rahuldada.

17. Viivise nõude (hageja arvutuste järgi kuni 26. maini 2015 sissenõutavaks muutunud

6 285,27 eurot ja edasi 51 eurot päevas ehk 0,1% põhinõude osasummast 51 260,63 eurot)

õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 koosmõjus üürilepingu üldtingimuste p-ga 18.4. Viivise

määra ja arvutuse üle pooled ei vaidle. Samuti ei esitanud kostja vastuväiteid hageja

osasummade sissenõutavaks muutumise aegadele. Hageja nõuab viivist eespool p-des 12–15

käsitletud põhinõude osasummalt, st ei nõua viivist kahju hüvitise summalt 237,60 eurot.

Kuna kohus rahuldas hageja põhinõuded tervikuna, siis kuulub rahuldamisele ka viivise nõue.

Alates 27. maist 2015 otsuse tegemise päevani (mõlemad kaasa arvatud) möödus 157 päeva,

nende eest tuleb kostjal tasuda viivist 8 007 eurot ( = 157 × 51). Juhindudes TsMS §-st 367

mõistab kohus viivise otsusele järgnev aja eest välja määraga 0,1% päevas.

18. Kostja on lisaks esitanud vastuväiteid tagatisraha maksmise nõudele, aga sellist nõuet ei

ole hageja esitanud. Kostja vastavale kohustusele viitamine üürilepingu erakorralise

ülesütlemise avalduses ei tähenda veel nõude esitamist käesolevas kohtuasjas. Seetõttu jätab

kohus kostja vastuse aegumise vastuväite ja muud tagatisraha maksmist käsitlevad

vastuväited tähelepanuta.

19. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi summas 65 552,90 eurot ( = 40388,24 + 6377,01 +

3627,12 + 630,66 + 237,60 + 6285,27 + 8007), millele lisandub tulevikus sissenõutavaks

muutuv viivis vastavalt hageja taotlusele.

20. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 ning § 133 lg-te 1 ja 2 alusel 76 169,31 eurot

( = 57545,9 + 51023,03 × 0,1% × 365).

21. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel valdavalt

kostja kanda. Siiski ei tule kostjal kanda hagi tagamise taotlusega seonduvaid menetluskulusid,

vaid need jäävad taotluse ebaedu tõttu TsMS § 169 lg 3 alusel hageja kanda.

2-15-8040

7 (7)

22. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks kohtutoimiku materjalide ja hageja menetluskulude nimekirja põhjal. Hageja tasus

hagi esitamisel riigilõivu summas 1 200 eurot (I kd tl 77), mis vastab riigilõivuseaduse lisas 1

ette nähtud määrale hagi esitamise ajal. Seega on kõnealuses osas riigilõivu kulu põhjendatud

ja vajalik ning kostjal tuleb vastav summa hagejale hüvitada. Hageja esindaja tasumäär on

põhjendatud. Hagejal on hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamisele 6,6 h (sh hagi

tagamise taotluse koostamise). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud hagiavalduse

koostamisele kuuluvad vähendamisele, kuna hagi tagamisega seotud kulud jäävad hageja

enda kanda. Seega on hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamise põhjendatud ajakulu 6 h.

Tulenevalt eeltoodust on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 37 h ulatuses.

Hageja tasus hagi tagamise taotluselt riigilõivu 50 eurot, mis jääb samuti hageja kanda.

Hageja on märkinud registripäringu kuluks 2 eurot. Kohtu hinnangul nimetatud kulu ei kuulu

kostjalt väljamõistmisele, kuivõrd hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi registriväljavõtet ning

samuti on ebaselge, kas nimetatud kulu seondub hagiga või hagi tagamise taotlusega.

Kokkuvõtvalt tuleb kostjal hüvitada hagejale maakohtu menetluskuludest 5 270 eurot

(riigilõiv 1 200 eurot ning põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu 4 070 eurot 37 h

eest hinnaga 110 eurot tunnis). Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 ja hageja taotlusest märgib

kohus otsuse resolutsioonis, et kostjal tuleb tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik