3-15-295/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-295 Haldusasi A.B. kaebus Tallinna Vangla toimingu (28.05.2014 kadunud riiete ja olemasolevate kõlbmatuks muutunud riiete asemel uute riiete väljastamisega viivitamise) õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja –A.B. Vastustaja – Tallinna Vangla Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (so hiljemalt 30.11.2015) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.B. esitas 25.08.2014 Tallinna Vanglale venekeelse avalduse kadunud riiete ja olemasolevate kõlbmatuks muutunud riiete asemel uute riiete väljastamiseks. Tallinna Vangla 28.08.2014 kirjaga nr 5-8/14/22965-2 tagastati kaebajale avaldus tõlkimiseks. 25.09.2014 esitas kaebaja Tallinna Vangla 28.08.2014 kirja nr 5-8/14/22965-2 peale venekeelse vaide, kuid võttis selle 30.09.2014 tagasi. 22.10.2014 esitas kaebaja uue venekeelse taotluse, mis Tallinna Vangla 05.11.2014 kirjaga nr 5-8/14/29078-2 kaebajale tõlkimiseks tagastati. 17.11.2014 esitas kaebaja Tallinna Vangla 05.11.2014 kirja nr 5-8/14/29078-2 peale venekeelse vaide. Tallinna Vangla 18.11.2014 kirjaga nr 5-15/14/31595-2 edastati vaie koos 22.10.2014 venekeelse taotlusega tõlkimiseks tõlkebüroole. 17.12.2014 laekus Tallinna Vanglale kaebuse esitaja 17.11.2014 vaide ja 22.10.2014 taotluse tõlge. 14.01.2015 vaideotsusega nr 5-15/14/31595-4 jättis Tallinna Vangla vaide rahuldamata, kuna vangla oli kaebajale juba 13.01.2015 soovitud riided väljastanud.

2. Tallinna Halduskohtule saabus 20.01.2015 A.B. kaebus Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja kaebajale vales suuruses väljastatud riideesemete väljavahetamiseks kohustamiseks. 16.02.2015 tagastas kohus kaebuse läbivaatamatult osas, milles kaebaja taotles vales suuruses väljastatud riideesemete väljavahetamiseks kohustamist. Ülejäänud osas võttis kohus 30.04.2015 määrusega kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Kaebaja taotleb vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist, kuna soovib hiljem esitada kahju hüvitamise taotluse. Tallinna Vangla Kodukorra (edaspidi Kodukord) p 3.6 kohaselt antakse kinnipeetavale välja vanglariietus, milleks on neli spordisärki, kaks paari pikki pükse, kaks jakki, kaks paari lühikesi pükse, jope, talvemüts, kootud sall, labakindad. 2009.aasta lõpus Murru vanglasse saabumisel olid kaebajale välja antud uued talveriided, v.a kootud sall ja labakindad. Kaks aastat hiljem, 2011.aasta lõpus olles juba Tallinna Vanglas olid Murru Vanglas kaebajale väljaantud vanglariided asendatud uute vastu põhjusel, et need olid läbi kulunud. 29.05.2014 pöördus kaebaja kontaktisiku poole ja selgitas, et 28.05.2014 avastas ta, et kadunud on kaks spordisärki ja paar pükse, mille ta riputas kuivama päev varem.

Kontaktisik selgitas, et uute riiete saamiseks tuleb kaebajal kirjutada taotlus. Kaebaja pöördus 02.06.2014 avaldusega vangla poole, et saada kaks spordisärki ja paar pükse. Samuti taotles kaebaja vanade riiete väljavahetamist ning puuduvate riiete väljaandmist. Kuna kaebaja ei valda riigi keelt siis esitas ta 02.06.2014 taotluse vene keeles, kuid vangla keeldus seda vastu võtmast. Kaebajale selgitati, et taotlus tuleb kirjutada eesti keeles, muidu taotlust läbi ei vaadata. 04.06.2014 püüdis kaebaja pöörduda halduskohtu poole, kuid siis kaebust menetlusse ei võetud. 25.08.2014 pöördus kaebaja uuesti vangla poole, aga kaebaja venekeelset taotlust ei tahetud uuesti läbi vaadata.

Kaebaja nõudis, et taotlus võetaks vastu või antaks kirjalik vastus, mis põhjusel keeldutakse puuduvaid riideesemeid välja andmast ja kulunud riideid vahetamast uute vastu. 28.08.2014 tagastati kaebaja taotlus. 22.10.2014 esitas kaebaja uue taotluse, milles palus lõpetada enda mõnitamine ja anda välja riided ja asendada kõlbmatud, kuid vangla tagastas 05.11.2014 jälle taotluse. 17.11.2014 esitas kaebaja vaide. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg 1-st tuleneb, et vangla saadab tõlgile, kellega on sõlmitud vastav leping Justiitsministeeriumile adresseeritud võõrkeeles koostatud vaided haldusaktidele või vangla direktori tegevuse peale, ning vangla direktorile adresseeritud võõrkeeles koostatud vaided haldusaktidele või muu vanglaametnike tegevusele aga samuti võõrkeeles koostatud taotlused kahju hüvitamise kohta koos lisadega (edaspidi dokument), mis on adresseeritud Justiitsministeeriumile või vanglale enne nende menetlusse võtmist.

Sama sätte lõige 4 sätestab, et kui vanglasisesel isikukontol puuduvad rahalised vahendid, siis vangla saadab kinnipeetava dokumendi, mis on koostatud võõrkeeles tõlgile ja vangla kannab tõlgi teenuse kulud. Euroopa vanglareeglistiku punkt 1 kohaselt suhtlemisel kõigi isikutega, kellelt on võetud vabadus, tuleb nende inimõigusi säilitada. Punkt 4 kohaselt kinnipeetavate hoidmine tingimustes, mis kahjustavad nende inimõigusi ei saa olla õigustatud ressursside puudumistega. Punkt 20.1 kohaselt kinnipeetavad saavad riided, mis vastavad kliimale.

Punkt

20.2 kohaselt see riietus ei tohi olla häbistav või alandav. Punkt 20.3 kohaselt kõik riided peavad olema heas korras ja vajadusel tuleb neid vahetada. Kaebaja leiab, et on rikutud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-i 14, § 18 lg-t 1, § 3 lg-t 1 ja § 123 lg-t 2, § 9 lg-t 1. Samuti on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni §-i 3 ning vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-t 1.

Kodukorra 5.4 kohaselt saab minna jalutuskäigule ja vahetada pesu ainult graafiku alusel. Sektsioonis 4-2, kus kaebaja kaebuse hetkel kandis karistust, võimaldatakse värskes õhus jalutamist kaks korda ööpäevas, üks tund iga jalutuskäik. Sigarette tohib võtta ainult ühel jalutuskäigul. Kodukorra p 4.8. kohaselt värskes õhus jalutuskäigule tohib minna ainult riietes, mis vastavad hooajale. Samuti on lubatud kaasa võtta kuni viis sigaretti ilma pakita. Kuna kaebaja on suitsetav inimene, peab ta minema õue. Samas kui vangla võtab riided pesusse näiteks 30.05.14, siis tagastab puhtad alles 06.06.14. Sellest samast päevast, kui kaebaja riided kaduma läksid, hakkasid tal tekkima probleemid jalutamisega, kuna ta ei saanud jalutada lühikestes pükstes, siis kui kaebaja ainsad püksid olid pesus, kuna oli väga külm. Seega jäi kaebaja nädalaid ilma jalutuskäiguta ja tal ei olnud võimalust suitsetada, mis tekitas tal hingelist erutust, läbielamisi, stressi ja tuju langust. Kaebaja leiab, et see on piinamine ja alandav kohtlemine, kuna vangla ei reageerinud õigeaegselt ja operatiivselt kaebaja teatele ning palvele anda välja uued riided. Eeltoodu alusel palub kaebaja HKMS § 37 lg 2 alusel tuvastada vangla tegevuse õigusvastasuse ning PS §-i 18 ja Euroopa Inimõiguste konventsiooni §-i 3 rikkumise. Kaebaja palub kohtukulud jätta vangla kanda.

4. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

4.1 Tallinna Vangla ei vaadanu kaebuse esitaja taotluseid läbi, kuna need olid esitatud võõrkeeles. PS preambula kohaselt on riigi üheks eesmärgiks eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Eesti keel on rahvuse ja kultuuri võõrandamatu osa, milleta ei ole eesti rahvuse ja kultuuri säilimine võimalik. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestab PS § 6, et eesti riigikeel on eesti keel. PS § 52 lg 1 kohaselt toimub riigiasutustes ja kohalikes omavalistustes asjaajamine eesti keeles. Eesti keele tähtsust on rõhutanud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma 05.02.1998 otsuses nr 3-4-1-4-98, märkides, et eesti keele kaitse ja kasutus on sätestatud põhiseadusliku eesmärgina ja riigivõim peab kindlustama selle eesmärgi saavutamise. Seega on eesti keele kasutust tagavate sammude astumine põhiseaduslikult õigustatud.

4.2 Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg-st 1 tulenevalt on haldusmenetluse keel eesti keel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et haldusmenetluses kasutatakse võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Keeleseaduse § 8 lg 1 sätestab üldpõhimõtte, et kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus või muu dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde. Tõlgi kaasamist haldusmenetluses reguleerib HMS § 21 lõige 1, mille kohaselt kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk.

Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Tallinna Vangla töökorralduse kohaselt peavad kinnipeetavad esitama vanglale adresseeritud pöördumised eesti keeles. Eelnimetatud nõue on sätestatud ka Kodukorra p-s 11.1.3, mille kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi riigikeeles ja ainult enda nimel. Nõude eesmärgiks on ühelt poolt kaitsta eesti keelt kui väärtust iseenesest ja teisalt aidata kaasa kinnipeetavate taasühiskonnastamisele.

Põhjendatud juhul võimaldatakse erandi tegemine st vene keeles taotluse esitamine kinnipeetavale, kelle osas esinevad üheaegselt järgmised tingimused: puudub reaalselt keeleoskus; puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks; vangla ei ole võimaldanud eesti keele õpet ning pöördumine on esitatud isiku oluliste õiguste ja vabaduste kaitseks. Antud juhul on kaebuse esitajale tagastatud vene keeles esitatud taotlused, kuna tema suhtes erandi tegemiseks ettenähtud tingimused ei olnud täidetud. Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri andmetel on kaebuse esitajale vanglas võimaldatud riigikeele õpet ning kaebuse esitaja on läbinud A2-taseme keeleõppe kursused ja sooritanud keeleeksami tulemusega 83% võimalikust punktisummast;

B1-taseme keeleõppe kursused kaebuse esitaja katkestas. Keeleseaduse lisa 1 kohaselt eesti keele oskus A2-tasemel tähendab, et isik mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega, nagu info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht ja töö. Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi. Seega on kaebuse esitajal omandatud teatud sõnavara ning ta ei saa väita, et ta üldse eesti keelt ei oska.

4.3 Dokumendihaldusprogrammi „Delta“ andmetel on kaebuse esitaja perioodil 09.06.- 19.08.2014, s.o ajal kui kaebuse esitaja riided olid juba väidetavalt kadunud, esitanud Tallinna Vanglale kaheksa erinevasisulist eestikeelset pöördumist, mis tõendab üheselt, et kaebuse esitajal oli võimalus esitada taotlus riiete väljastamiseks eesti keeles ning annab kinnitust sellest, et kaebuse esitaja on mõistnud, et taotlused tuleb vanglale esitada eesti keeles ja selles ei ole midagi õigusvastast.

4.4 Samuti on alates kaebuse esitaja väidetavast riiete kadumise hetkest ajavahemikul 28.05.201-31.12.2014 kaebuse esitaja isikuarvele toimunud rahalisi laekumisi kokku summas

130 eurot. Seega oli kaebuse esitajal soovi korral võimalus lasta vastav taotlus enda kulul ära tõlkida.

4.5 Eeltoodust tulenevalt ei olnud kaebuse esitajal takistusi taotluse eesti keeles esitamiseks. Kuivõrd kaebuse esitaja ise ei ole võtnud tarvitusele vajalikke meetmeid temale vajalike riietusesemete väljastamiseks, ei saa ka vangla tegevus kaebuse esitajale riiete väljastamisel olla õigusvastane.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja taotleb vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist põhjusel, et esitada hiljem kahjunõue. Kohus on seisukohal, et kahjunõuet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, kui leiab tuvastamist, et vangla õigusvastase tegevuse tõttu kaebaja taotluse menetlemisel ei saanud kaebaja kasutada talle vangistuses ettenähtud õigusi ja pidi nõuetekohaste riiete puudumise tõttu taluma jahedust.

6. Asjas ei ole vaidlust selles, et vangla on Kodukorra p 3.6 kohaselt kohustatud kinnipeetavale väljastama vanglavormi (4 T-särki, 2 paari pikki pükse, 2 jakki, 2 paari lühikesi pükse, 1 jope, 1 talvemüts). Kaebajale olid eelnimetatud riideesemed väljastatud 11.05.2012 (tlk 97). Sealhulgas vormijakid (kokku 2 tk); T-särgid (kokku 4 tk), lühikesed püksid (kokku 2 paari), vormipüksid (kokku 2 tk), vormijope. 13.01.2015 väljastati kaebajale uued vormiriided, sh T-särgid, lühikesed püksid ja vormipüksid, vormijakk ja lühikesed püksid (tlk 98 pöördel). Kaebaja 22.10.2014 avalduse kohaselt kadusid tal 28.05.2014 kaks T-särki ja üks paar pikki pükse (tlk 88). Asjas ei ole vaidlust, et ülejäänud vormiriided olid kaebajal alles. Kaebaja väidab, et riided olid kulunud ning vastustaja ei ole seda väidet vaidlustanud.

7. Vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul esmalt hinnata, kas vangla tagastas kaebaja venekeelsed avaldused uute riiete saamiseks õigusvastaselt. Kui vangla tagastas avaldused õiguspäraselt, siis ei viivitanud vangla kaebajale uute riiete väljastamisel õigusvastaselt.

Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal tuli taotlused vanglale esitada eesti keeles või lasta need tõlkida eesti keelde. PS § 6 kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel. Riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes toimub asjaajamine eesti keeles (PS § 52 lg 1). HMS § 20 lg-st 1 tulenevalt on haldusmenetluse keel eesti keel. Vangla kodukorra p 11.1.3 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi riigikeeles. Uute riiete saamine ei ole olmeküsimus, mille peaks lahendama suulise pöördumise alusel, kuna uute riiete väljastamine toimub laost ja väljastamine peab olema põhjendatud (vt ka kehtiv kodukorra p 11.2.8). Põhjendatust saab hinnata esitatud taotluse alusel. HMS § 21 lg 2 kohaselt kannab tõlkekulud menetlusosaline ehk antud juhul, kui kaebaja riigikeelt ei vallanud, tuli tal kanda taotluse tõlkimise kulud. Keeleseaduse § 12 reguleerib võõrkeelset asjaajamist ning näeb ette (lg 1) õiguse nõuda tõlget eesti keelde. Vangla vastustes (tlk 7, 9) on õigesti viidatud märgukirjadele ja selgitustaotlustele ning kollektiivsele pöördumisele vastamise seaduse § 5 lg 9 p-le 5, mis võimaldab jätta võõrkeelsele pöördumisele vastamata.

Kaebaja on 25.08.2014, 25.09.2014 ja 22.10.2014 taotlused esitanud vene keeles. Vastustaja on kohtule esitanud riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri väljavõtte (tlk 89 ja pöördel), millest nähtub, et 01.08.2012-30.11.2012 on kaebaja läbinud eesti keele A2 taseme koolituse ning sooritanud keele eksami tulemusega 83% võimalikust. Kaebaja on edasi läinud ka B1 taseme koolitusele, kuid on selle ise katkestanud. Seega kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on omandanud teatud keeletaseme ning kaebaja väide, et ta ei valda lihtsa taotluse kirjutamiseks vajalikul määral eesti keelt ei ole usutav. Kaebaja eesti keele oskust tõendab ka see, et ta on vangla poole eelnevalt pöördunud eestikeelsete taotlustega. Nimelt on vastustaja vastuse juurde lisanud kaebaja poolt 09.06.2014, 07.07.2014. 09.07.2014, 16.07.2014, 04.08.2014, 05.08.2014, 18.08.2014 vanglale esitatud taotlused ja vaided (tlk 90-94 ja pöördel), mis on kirjutatud eesti keeles. Seega oli eestikeelsete taotluste nõudmine põhjendatud ja õiguspärane.

Ka juhul kui kaebaja väitega eesti keele oskuse osas nõustuda, nähtub 28.05.2014-31.12.2014 kaebuse esitaja isikuarvele (tlk 95 ja pöördel) toimunud rahalistest laekumistest (summas 130 eurot), et tal oli vajaduse korral võimalik lasta ise taotlus eesti keelde tõlkida.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla tegevus kaebaja venekeelsete avalduste tagastamisel oli õiguspärane. Seega ei ole vangla kaebajale riiete väljastamisel õigusvastaselt viivitanud, vaid viivitus tekkis kaebaja enda tegevuse (venekeelsete avalduste esitamise) tõttu. 17.12.2014, kui vanglale laekus kaebuse esitaja 17.11.2014 vaide tõlkega koos ka 22.10.2014 taotluse tõlge ning vanglale oli taotluse sisu arusaadav, väljastati kuu aja jooksul kaebajale uued riided.

8. Kaebaja etteheide vanglale, et ta pidi kandma kulunud riideid, ei ole samuti põhjendatud. Kaebajal endal oli võimalik esitada väidetavalt kulunud riiete väljavahetamiseks avaldus eesti keeles ja õigeaegselt. Vanglal puudub kohustus kontrollida omaalgatuslikult, kas kinnipeetava riided on kulunud. Lisaks ei ole kaebaja 22.10.2014 avalduses (tlk 88, mis seoses vaide menetlemisega tõlgiti eesti keelde) kaevanud kulunud riiete üle.

9. Kohus leiab, et vangla ei ole õigusvastaselt viivitanud kaebajale uute riiete väljastamisega ja vanade ümbervahetamisega. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Vastustaja menetluskulude nõuet esitanud ei ole. Kaebaja menetluskulu (kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot) jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik