3-15-863/45 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-863 Otsuse kuupäev 29. oktoober 2015

Kohtunik Tamara Hristoforova

Kohtuasi Roman Gorodivski kaebus Tartu Vangla täiendavate julgolekuabinõude kohaldamisega seotud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tartu Vangla 20. veebruari 2015 käskkirja nr 6-1/206 tühistamiseks Asja läbivaatamine 9. septembri 2015, 15. septembri 2015 ja 29. septembri 2015 kohtuistungitel Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Roman Gorodivski Vastustaja – Tartu Vangla 1. Rahuldada kaebus osaliselt. 2. Tuvastada Roman Gorodivskile 20.02.2015 sinise vormi väljastamise, 20.02.2015 ja 21.02.2015 vormipükste mittevõimaldamise, 19.02.2015 – 21.02.2015 jalanõude mittevõimaldamise, 20.02.2015 jalutuskäigu mittevõimaldamise, kaebaja voodipesust ilmajätmise ning 19.02.2015 hügieenitarveteta jätmise õigusvastasus. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. november 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla kinnipeetav Roman Gorodivski suhtes kohaldati 19.02.2015 otsusega nr 6- 8/21 täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni 20.02.2015 kell 16.00. 20.02.2015 käskkirjaga nr 6- 1/206 pikendati täiendavate julgeolekuabunõude kohaldamist ja laiendati selle. Ta esitas 20.02.2015 käskkirja peale vaide, mis jäeti 20.03.2015 vaideotsusega nr 1-11/64-2 rahuldamata.

2

2. 30.03.2015 saabus Tartu Halduskohtusse R. Gorodivski kaebus, milles ta nõuab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega seotud toimingute õigusvastasuse tuvastamist ning Tartu Vangla 20.02.2015 käskkirja nr 6-1/206 tühistamist. Ühtlasi taotles ta enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel. 06.04.2015 saabus Tartu Halduskohtusse kaebuse täiendus.

3. Tartu Halduskohus jättis 09.04.2015 kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja tuvastamisnõude ulatuse täpsustamiseks ning selle esitamise eesmärgi selgitamiseks.

4. 20.04.2015 saabus Tartu Halduskohtusse R. Gorodivski kaebuses puuduste kõrvaldamise avaldus.

5. 29.05.2015 rahuldas Tartu Halduskohus kaebaja menetlusabi taotluse, võttis kaebuse menetlusse ning andis Tartu Vanglale tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks.

6. Tartu Vangla palub oma 22.06.2015 kirjalikus vastuses kaebusele see rahuldamata jätta.

7. Tartu Halduskohus määras 01.07.2015 asja läbivaatamisele 01.09.2015 kohtuistungil.

8. 06.08.2015 saabus Tartu Halduskohtusse R. Gorodivski riigi õigusabi taotlus.

9. 07.08.2015 määrusega muutis kohus kohtuistungi aega ning teatas, et see toimub 09.09.2015.

10. Asjas toimus 09.09.2015 kohtuistung, millel osalesid Roman Gorodivski, Tartu Vangla esindaja Liisa Paltsar ning tunnistajatena vanglaametnikud Aleksei Romanov, Ervin Toots, Kait Koppel, Joel Ruubel ja Paul Jermolajev. Kohus määras uue istungi toimumise ajaks 15.09.2015.

11. 15.09.2015 toimus asjas kohtuistung, millel osalesid R. Gorodivski, Tartu Vangla esindaja L. Paltsar ning tunnistaja Viljar Mürk. Kohus määras uue istungi toimumise ajaks 29.09.2015.

12. R. Gorodivski ja Tartu Vangla esitasid 25.09.2015 täiendavaid tõendeid.

13. 29.09.2015 toimus asjas kohtuistung, millel osalesid R. Gorodivski, Tartu Vangla esindaja L. Paltsar ning tunnistaja Ahto Tarkus.

Kaebuse põhjendused

14. R. Gorodivski on seisukohal, et väidetavat valvurite ründamist, mille tõttu täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati, ei ole toimunud. Kui ta keeldus enda ümberpaigutamiseks asju kokku panemast, siis on arusaamatu, miks ta käis valvuri käest selleks kotti küsimas ning tõi külmikust mahla ära. 19.02.2015 kella 19.10 ajal paigutati ta kinnisesse kambrisse ilma isiklike asjadeta ja paljajalu. Samas puudus 19.02.2015 otsuses nr 6-8/21 isiklike asjade ja riiete keeld. 20.02.2015 kella 16.30 paiku toodi talle paberist riided ja viidi käeraudade, jalaraudade ja võrkkotiga teise osakonda. Kaebaja sõnul komistas ta tee peal, mispeale E. Toots lõi talle pähe, misjärel suruti ta vastu seina ja hiljem põrandale. Kambris sikutati teda käeja jalaraudadest ning tehti paberriided katki. 20.02.2015 õhtusel ja 21.02.2015 hommikusel loendusel tuli tal seista aluspükstes. Talle ei antud 20.02.2015 ka voodilinu. Samas puudus ka 20.02.2015 käskkirjas nr 6-1/206 punkt, mis keelas kasutada isiklikke asju, kuid neid talle ei antud. Ka jalutuskäikudest tuli keelduda, kuna paberriietes oli külm.

3

15. Kaebaja hinnangul ei ole ka ohjeldusmeetmete rutiinne kohaldamine õiguspärane. Jalaraudu ei tohi kohaldada igapäevaselt vanglasisesel saatmisel. Kaebaja märgib, et ta paigutati lukustatud kambrisse ilma otsust talle tutvustamata. Tema hinnangul oli õigusvastane tema lukustatud kambrisse paigutamine, 19.02.2015 tema suhtes vägivalla kasutamine, vigastuste fikseerimisest keeldumine, ilma otsust tutvustamata lukustatud kambrisse paigutamine, 19.02.2015 – 21.02.2015 isiklikest asjadest (sh hügieenitarvetest) ilma jätmine, riietuse ära võtmine ja paberriiete andmine, 20.02.2015 füüsilise jõu kasutamine koridoris ning käeja jalaraudade äravõtmisel kambris, tema sundimine endale ise võrkkotti pähe panema, 20.02.2015 jalutuskäigust ilma jätmine ning magamistarvetest ilma jätmine.

Vastustaja vastuväited

16. Tartu Vangla selgitab, et 19.02.2015 hakkas R. Gorodivski karjuma ning E. Tootsi ja A. Romanovit solvama. Pärast seda otsustati ta paigutada lukustatud kambrisse. R. Gorodivskile anti korraldus asjad viie minutiga kokku pakkida ning kui ta seda ei teinud, anti talle korraldus tulla ilma asjadeta kambrist välja. Seejärel kinnipeetav ärritus, võttis WC-st väljudes pastaka kätte ning üritas E. Tootsi sellega torgata. Hoop tabas A. Romanovi kätt. Kuna kinnipeetav üritas jätkuvalt ametnikke rünnata, lõi A. Romanov teleskoopnuiaga vastu tema kätt. Ka E. Toots sooritas löögi R. Gorodivski käe pihta. Valvurid panid kinnipeetava pikali maha, kuid ta osutas jätkuvalt vastupanu. Talle paigaldati käerauad ning viidi kambrisse nr 1066. Täiendavate julgolekuabinõude kohaldamise käskkirjas ei olnud tõepoolest viidet isiklike asjade keelamist võimaldavale sättele. 25.02.2015 käskkirjaga parandati ilmne ebatäpsus 20.02.2015 käskkirja resolutiivosas. Samas oli käskkirja põhjendavas osas toodud välja nimekiri esemetest, mis olid kaebajale lubatud.

17. Vaidlust ei ole selles, et 20.02.2015 anti kaebajale vangla pruuni vormi asemel sinine riietus. Sinine vorm on õhuke ning see puruneb kergelt. Tavapäraselt antakse see suitsiidsetele kinnipeetavatele. Tegemist ei ole eraldiseisva täiendava julgeolekuabinõuga, mistõttu ei pea see kajastuma ka käskkirjas. Riided asendati vanglaametnike kommunikatsioonihäirete tõttu. Vastustaja nõustub, et kaebajale pükste mittevõimaldamine 20.02.2015 õhtusest loendusest kuni järgmise päeva ennelõunani oli õigusvastane. Põhjus, miks kaebaja paigatati 19.02.2015 lukustatud kambrisse ilma isiklike asjadeta, oli see, et ta ei pannud neid ise kokku. Seoses väidetega käskkirjade tutvustamise kohta märgib Tartu Vangla, et kaebaja keeldus käskkirjadele tutvumise kohta allkirju andmast.

18. Seoses ohjeldusmeetmete eemaldamisega 20.02.2015 selgitab Tartu Vangla, et selle ajal ähvardas kaebaja E. Tootsi ning avaldas vastupanu. Seetõttu ei olnud võimalik ohjeldusmeetmete eemaldamine tavapärasel viisil. Tartu Vangla ei pea ka sülitamisvastase koti kasutamist õigusvastaseks. Tegemist ei ole täiendava julgeolekuabinõuga ning see ei pea olema märgitud käskkirjas. R. Gorodivski sülitas vanglaametniku poole ning tabas tema käes olnud kilpi. Kui koti peaks pähe panema ametnikud, ei täidaks see oma eesmärki, kuna selle käigus oleks kinnipeetaval võimalik sülitada. Voodilinade väljastamata jätmist peab vastustaja võimalikuks seoses käskkirja valesti mõistmisega. Seda, kas 20.02.2015 võimaldati kaebajale jalutuskäik või mitte, pole vastustaja suutnud tuvastada.

Kohtu seisukoht

19. Kaebaja suhtes kohaldati 19.02.2015 otsusega nr 6-8/21 täiendavaid julgeolekuabinõusid (vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist; kehakultuuriga tegelemise keelamist;

4

eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist; ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist – kinnipeetava viibimisel väljaspool elukambrit (v.a VangS § 55 lg 2 alusel võimaldatud jalutuskäigul värskes õhus ja vajadusel ametnike sisenemisel kambrisse) kuni 20.02.2015 kell 16.00 (tl 28). 20.02.2015 käskkirjaga nr 6-1/206 pikendati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja valiti täiendavalt ohjeldusmeetmena jalaraudade kasutamist kinnipeetava viibimisel väljaspool kambrit (v.a vangistusseaduse § 55 lg 2 alusel võimaldatud jalutuskäigul värskes õhus) ning isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keelamist. Oli lubatud kambrisse järgmised isiklikud riided ja esemed: aluspesu ja sokid; jalanõud ilma paelteta; pühakiri; tualettpaber kuni 1 rull; seep, teisi hügieenitarbeid väljastatakse kuni kaks korda päevas; habemeajamis tarbeid väljastatakse kuni kord nädalas protseduuride teostamise ajaks. Habemeajamisprotseduuri läbiviimist jälgitakse käskkirja kohaselt vanglateenistuse ametnike poolt; kirjutusvahendeid väljastatakse vastavalt kinnipeetava vajadusele kirjalike pöördumiste koostamise ajaks ning kaebeõiguse tagamiseks (tl 30 pöördel).

20. Kohtu arvates on 19.02.2015 otsuse näol on tegemist VangS § 69 lg 4 teises lauses sätestatud edasilükkamatul juhul täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, mida 20.02.2015 ehk sisuliselt esimesel võimalusel tavapärases menetluskorras pikendati ja täiendati.

21. Kaebaja leiab, et tema ei ole E. Tootsi ja A. Romanovi suhtes solvavaid väljendeid kasutanud ja ei ole ametnikke pastakaga rünnanud ja ähvardanud; tema suhtes on valitud õigusvastaselt koti pähe panemine, isiklike riiete kandmise asemel sinise vanglavormi andmine, mis kergesti puruneb, ilma püksteta ja jalanõudeta olemine, ilma hügieenitarveteta ja voodivarustuseta olemine. Ülejäänud kaebaja seisukohad on märgitud käesoleva otsuse punktis 15. Kaebaja eesmärk õigusvastasuse tuvastamisel on edaspidiseks kahju nõudmine.

22. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on prognoosotsus, mille tegemisel tuleb võtta seisukoht, kas isik on lähitulevikus vangla julgeolekule ohtlik või mitte. Käesoleval juhul asus Tartu Vangla seisukohale, et kaebaja oli ohtlik teiste elule ja tervisele. Kohtu hinnangul on valvurite A. Romanov, V. Mürk, K. Koppel ja E. Toots 19.02.2015 ettekannetega nr 982, 983, 984 ning 998 tõendatud, et kaebaja oli agressiivne; solvas vanglaametnikke; ei allunud korraldustele panna asjad kokku, et minna teise kambrisse; ei allunud korduvalt korraldusele lõpetada ropendamine ning karjumine; keeldus asjade kokkupanemisest ja üritas E. Tootsi pastakaga torgata ja peale seda ei allunud korraldusele mitte segada käeraudade panemist. Intsidendid leidsid aset kell 18.05, 18.40, 19.00 ning 20.35 (tl 78, 80, 82 ning 138). VangS § 67 p 1 kohustab julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetavat alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. Seega on seadusandja sidunud kinnipeetava kohustuse alluda vanglaametnike korraldustele eelduslikult vangla julgeolekuga. Kuna kaebaja ei tunnista, et kasutas vanglaametnike suhtes solvavaid väljendeid, ähvardamist ja ründamist ning allumatust, siis on asjas vaidlus selle üle, kas kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldustele ja kuidas ta käitus.

23. Riigikohus on oma 29.09.2015 otsuse asjas nr 3-3-2-1-15 punktis 17 korranud oma varasemat seisukohta, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Kohtu hinnangul on ilmselge, et kaebajale antud korraldused ei vastanud haldusmenetluse seaduse § 63 lõikes 2 sätestatud tühise haldusakti tingimustele. Eeltoodust tulenevalt oli kaebaja kohustatud vanglaametnike korraldusi täitma. Tunnistajate A. Romanov tl 154), E. Toots (tl 155), K. Koppel tl 156) P. Jermolajev ( tl 157), J. Ruubel (tl 158), V. Mürk (tl 163) ja A. Tarkus (tl 208) ütlustest nähtub, et kaebaja oli 19.02. – 20.02.2015 agressiivselt

5

meelestatud, ei allunud vanglaametnike korduvatele seaduslikele korraldustele, ähvardas ja solvas neid, ründas pastakaga ja kaebaja suhtes tuli kasutada teleskoopnuia, käeja jalaraudasid ning füüsilist jõudu ja lukustatud kambrit. Kõik tunnistajad on väga põhjalikult ja usaldusväärselt kirjeldanud kohtule kaebaja käitumist ja kohtul ei ole kahtlust nende ütluste õigsuses kahelda. Tunnistaja ütlused kinnitavad asjas igakülgselt vastustaja seisukohti, mistõttu kohus nendele iga punkti juures eraldi ei viita. Kaebaja annab juhtunu kohta vastuolulisi ütlusi ega tunnista enda süüd. Kohtu hinnangul kaebaja sellisel viisil kaitseb ennast ja püüab end õigustada. Niisuguses olukorras olid kohtu hinnangul täidetud VangS § 69 lõike 1 kohaldamise nõuded, kuna korraldustele mittealluv ning ähvardavalt käituv kinnipeetav võib tõepoolest vangla kontekstis kujutada ohtu teiste isikute elule ja tervisele ning vangla üldisele julgeolekule. Oluline on silmas pidada, et vangla on oma iseloomust tulenevalt asutus, mille julgeoleku tagamiseks on vältimatult vajalik reageerida väljakutsuvale allumatusele ning vägivallale. Seetõttu peab kohus kohaldatud meetmeid proportsionaalseteks. Seega 19.02.2015 otsus nr 6- 8/21 ning 20.02.2015 käskkiri nr 6-1/206 on õiguspärased ja ei kuulu tühistamisele. Kuna asjas on tuvastatud, et kinnipeetav ründas vanglaametnikke, oli VangS § 71 lõike 1 kohaselt õigustatud ka tema suhtes teleskoopnuia kasutamine.

24. Kuna kaebaja jätkas 20.02.2015 allumatust ja muutus väga agressiivseks, seetõttu kohaldati kaebaja 20.02.2015 käskkirjas nr 6-1/206 märgitud lisaabinõud (tl 30 pöördel). Samas käskkirjas oli märgitud, missugused isiklikud riided ja esemed olid kambrisse lubatud. Vastustaja nõustus kaebaja väitega, et nii 19.02.2015 korrapidaja otsuses kui ka 20.02.2015 üksuse juhi otsuses nr 6-1/206 ei olnud viidet VangS § 69 lg 2 punktile 2, mille alusel keelatakse isiklike riiete kandmine või esemete kasutamine. Pädev vanglaametnik parandas 25.02.2015 käskkirjas nr 6-1/206 esinenud ilmse ebatäpsuse ja vastustaja seisukoht on, et see ei muuda vaidlusalust käskkirja õigusvastaseks. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, sest käskkirja nr 6-1/206 põhjendavas osas on välja toodud, et isiklike esemete kasutamise keelu seadmine on vaja selleks, et kinnipeetav ei saaks erinevate esemetega rünnata ametnikke. Samuti vaidlustatava käskkirja resolutsioonis on märgitud sõnaselgelt „isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keelamist“ ja on toodud nimekiri isiklikest riietest ja esemetest, mis on kinnipeetavale kambrisse keelatud ja lubatud (tl 30 pöördel). Sellest kohus järeldab, et vaidlustatav haldusakt ei kaotanud õiguspärasust kaebaja poolt nimetatud põhjusel ja sellel põhjusel ei kuulu tühistamisele.

25. Vastustaja oma vastuses kaebusele ja kohtuistungil tunnistas, et kaebajale anti 20.02.2015 vangla poolt pruuni tavalise vormi asemele sinine õhuke ja kergesti purunev vangla riietus, mis tavapärase praktika kohaselt antakse kinnipeetavatele, kes on suitsiidsed ning kes võivad ennast vanglavormi kasutades vigastada. Vastustaja on seisukohal, et sinise vormi kasutamine ei pidanud olema vormistatud käskkirjaga, sest sinise vanglavormi andmise näol ei ole tegemist VangS § 69 lõikes 2 toodud täiendava julgeolekuabinõuga. Tartu Vangla selgitas, et tegemist on vangla enese initsiatiivil kasutusele võetava meetmega, mille kohaldamiseks peab olema konkreetne põhjus, kuid eraldi käskkirjas seda välja tooma ei pea. Kohus nõustub Tartu Vanglaga, et tegemist ei ole täiendava julgeolekuabinõuga. Samas ei tähenda see, et niisuguse, tavapärasest eristuva, õhema ning kergesti puruneva vangla vormi andmine oleks õigustatud ilma põhjendusteta. Käesoleval juhul ei olnud R. Gorodivski suitsiidne ning seega oli R. Gorodivski tavapärase vormi asendamine sellega õigusvastane.

26. Vastustaja ei vaidle, et kaebajale vormipükste mittevõimaldamine 20.02.2015 – 21.02.2015 oli õigusvastane (isikul olid ainult aluspüksid, pesu), sest 20.02.2015 käskkirja nr 6-1/206 kohaselt talle ei olnud lubatud isiklike riiete kandmine, kuid mitte vangla vormi püksid (tl 30 pöördel ning tl 66 p 2.6). VangS § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust. Seoses

6

sellega, et vastustaja tunnistas õigusevastast toimingut, kohus ei pea vajalikuks analüüsida tõendeid selles osas. Kohus tuvastab vormipükste mittevõimaldamise õigusvastasuse.

27. Vastustaja kinnitas, et vastab tõele, et kaebaja pidi 19.02.2015 – 21.02.2015 käima kambris ilma jalanõudeta. Kohus on seisukohal, et selles osas toimis vastustaja õigusvastaselt, sest 20.02.2015 käskkirja nr 6-1/206 kohaselt olid talle lubatud jalanõud ilma paelteta (tl 30 pöördel p 2.10).Vastustaja tunnistas, et kaebaja oli eraldatud lukustatud kambris sokkides ja sussid tal olid ilma paelteta ehk seega lubatud ja susside kambrisse mitte lubamine oli õigusvastane toiming. Seega tuvastab kohus jalanõude kasutamise mittevõimaldamise õigusvastasuse.

28. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebajal ei olnud 20.02.2015 – 21.02.2015 vangla vormi pükse ja 19.02.2015 – 21.02.2015 jalanõusid ning seetõttu ei saanud kaebaja enda sõnul 20.02.2015 jalutada. Seda ei ole ka Tartu Vangla ümber lükanud. Kuna tegemist on VangS § 55 lõikes 2 sätestatud õigusega, mis tuleb kinnipeetavale tagada, tuvastab kohus jalutuskäikude mittevõimaldamise õigusvastasuse.

29. On tuvastatud, et kaebajale 20.02.2015 oli antud madrats ilma katteta. Kaebuse kohaselt ei olnud kaebajal võimalik kasutada voodipesu. Üksuse juht J. Ruubeli 19.06.2015 e-kirjast nähtub, et see oli tingitud vanglaametnike ekslikust järeldusest, et sinise vormi tõttu tuleb anda ka katteta madrats (tl 67). Kaebaja selgitas kaebuses (tl 16 pöördel), et tal oli tekk ja katkine padi. Kuna Tartu Vangla kodukorra p 3.5 kohaselt väljastatakse kinnipeetavale voodipesu ning käesoleval juhul puudus seaduslik alus sellest üldisest kohustusest irduda, tuvastab kohus kaebaja voodipesuta jätmise õigusvastasuse.

30. Vastustaja teatas, et kaebaja sai hügieenitarbed, seebi, hambapasta ja hambaharja mõningase hilinemisega – 19.02.2015 need tal puudusid, kuid 20.02.2015 väljastati talle eraldatud lukustatud kambrisse hügieenitarbed. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei nõudnud vanglaametnikelt hügieenitarbed ja ise ei pannud asju kokku enne eraldi lukustatud kambrisse paigutamist ja seega on ise selles süüdi. VangS § 50 lg 1 kohustab kinnipeetavat hoolitsema oma isikliku hügieeni eest ja vanglaametnikel oli teada, et kaebaja asjad jäid kambrisse, kus ta oli enne lukustatud kambrisse paigutamist. Seega oli vanglaametnikel võimalus hügieenitarbed kaebajale anda. Kohus tuvastab kaebaja 19.02.2015 hügieenitarveteta jätmise õigusvastasuse.

31. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et ta paigutati õigusvastaselt eraldatud lukustatud kambrisse ilma, et talle oleks tutvustatud sellekohast otsust. VangS § 69 lg 4 kohaselt edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohal viibiv vanglateenistuse ametnik. On tuvastatud, et kaebaja keeldus otsusega tutvumise kohta allkirja andmast (tl 75). Kaebajale anti üle ka 20.02.2015 käskkirja nr 6-1/206 koopia, kuid ta keeldus seda allkirjastamast (tl 77 pöördel).

32. 20.02.2015 käskkirja nr 6-1/206 kohaselt oli kaebajale keelatud isiklike riiete ja esemete kasutamine. Käskkirja kohaselt väljastatakse kirjutusvahendeid kaebajale vastavalt kaebaja vajadusele kirjalike pöördumiste koostamise ajaks ning kaebeõiguse tagamiseks. Vastustaja teatas kohtule ( tl 66 pöördel, p. 2.9), et kaebaja ei avaldanud soovi lugemiseks prille, samuti ta ei ole taotlenud kirjutusvahendit. Seega ei ole selles osas kaebaja õiguste rikkumine tõendatud.

33. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et korraldus endale sülitamisvastase kott ise pähe panna on õigusvastane. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et 20.02.2015 toimunud hommikusel loendusel kaebaja sülitas vanglaametniku peale ja selleks, et vältida analoogseid

7

intsidente, anti korraldus kaebaja suhtes kasutada võrgust kotti, mida kaebaja peab endale ise pähe panema enne, kui vanglaametnikud sisenevad tema kambrisse. Kohus nõustub vastustajaga, et võrgust koti näol ei ole tegemist täiendava julgeolekuabinõuga ning seega ei pea see olema märgitud käskkirjas. Tegemist on kehtivas õiguses otsesõnu märkimata meetmega, kuid see ei muuda selle kasutamist veel iseenesest õigusvastaseks. VangS § 41 lg 2 lubab niisuguses olukorras piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlusel, kuid piirangud peavad vastama vangistuse täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kohus leiab, et tegemist ei ole ebamõistliku ja inimväärikust alandava piiranguga. Sülitamisvastase koti peab kinnipeetav endale ise pähe panema ning ta teeb seda enne ametnike kambrisse sisenemist. Kui koti peaks kinnipeetavale pähe panema ametnikud, ei täidaks abinõu oma eesmärki, sest koti kinnipeetavale pähe panemise käigus oleks kinnipeetaval võimalik uusi rünnakuid ( sülitamine) sooritada. Käesoleval juhul piirang vastas täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ning ei moonutanud seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Seetõttu on kohus seisukohal, et see oli õiguspärane.

34. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et 20.02.2015 kella 16.40 ajal kaebaja sooritas ümberpaigutamise käigus peaga löögi vanemvalvuri suunas, mis tabas ametniku käes olnud kilpi. Ümberpaigutamist teostanud valvurid surusid kaebaja füüsilist jõuda kasutades pikali maha, ning viisid teda kambrisse nr 1029, kus hakati eemaldama käeja jalaraudu. Eemaldamise ajal ähvardas kaebaja vanemvalvurit ja ohjeldusmeetmete eemaldamine tuli teostada läbi trelluste, mille käigus kaebaja sai vigastada (otsmikul juuste piiril marrastus) ja valveõde kell 17.10 tegi kaebaja näole haava korrastuse. On tuvastatud, et kaebaja tegi ametnike suunas pealöögi, ametnikud reageerisid ja panid ette kilbi, mille tõttu kaebaja sai vigastada. Kolmanda üksuse juht J. Ruubel 17.03.2015 e-kirjas kinnitas, et läbi trelluste käeja jalaraudade eemaldamine toimus nõuetekohaselt; kaebajalt ei olnud võimalik käe-ja jalaraudu eemaldada kasutades tavapärast praktikat, kuna ta oli agressiivne, avaldas vastupanu ja sooritas ametnike vastu korduvalt rünnakuid (pastakaga ja peaga). Tavaliselt eemaldatakse käeja jalarauad läbi toiduluugi ja läbi vahetrelli, kuid erakorralises situatsioonis kasutati parimat võimalikku viisi . Kohus ei ole tuvastanud, et kaebaja suhtes oli kasutatud liigset füüsilist jõudu; füüsilise jõu ja ohjeldusmeetmete kasutamine on tingitud kaebaja enda käitumisest. Seega kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja tegutses õigusvastaselt. Kohtuistungil kaebaja täpsustas vastustaja tegevust (toimingud), mida kasutati tema suhtes, tema hinnangul õigusvastaselt ja otsuse tegemisel kohus lähtus ka sellest.

35. Kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldades asus Tartu Vangla seisukohale, et kaebaja oli ohtlik vangla üldisele julgeolekule. Mitme valvuri ettekannetest nähtuvalt ei allunud kaebaja korraldusele minna määratud kambrisse, ähvardas, solvas ja kasutas vägivalda. Eelviidatud kannetega on kohtu hinnangul tõendatud seegi, et kaebaja vägivalda kasutas ja seega on täidetud VangS § 69 lõike 1 kohaldamise eeldused, kuna korraldustele mittealluv ning ähvardavalt ja vägivaldselt käituv kinnipeetav võib vangla kontekstis kujutada ohtu teiste isikute elule ja tervisele ning vangla üldisele julgeolekule.

36. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õiguspärane. Seda seisukohta ei muuda ka kaebaja viide sellele, et ta sai julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud tegude eest karistada. Täiendavate julgeolekuabinõude eesmärk ei ole mitte karistamine, vaid tekkinud ohu kõrvaldamine. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kinnipeetava suhtes ei ole karistamine VangS § 63 mõttes ja seega kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ta on karistatud mitu korda ühe ja sama teo eest. Seetõttu jätab kohus kaebuse selles osas rahuldamata.

8

37. Järelikult rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning tuvastab kaebajale 20.02.2015 sinise vormi väljastamise, 20.02.2015 ja 21.02.2015 vormipükste mittevõimaldamise, 19.02.2015 – 21.02.2015 jalanõude mittevõimaldamise, 20.02.2015 jalutuskäigu mittevõimaldamise, kaebaja voodipesust ilmajätmise ning 19.02.2015 hügieenitarveteta jätmise õigusvastasuse. Ülejäänud osas jätab kohus kaebuse rahuldamata, lähtudes toimikus olevates materjalist, sealhulgas tunnistajate E. Toots, A. Romanov, K. Koppel, P. Jermolajev, J. Ruubel ja V. Mürk ütlustest ( tl 154, 155,156,157,158, 163).

38. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik