3-15-2067/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 29.10.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-2067 Haldusasi Vjatšeslav Romanovi kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 960 eurot väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.08.2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vjatšeslav Romanovi määruskaebus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Kirjalik menetlus Kaebaja Vjatšeslav Romanov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Vjatšeslav Romanovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.08.2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD 1. Kinnipeetav Vjatšeslav Romanov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 960 eurot väljamõistmiseks, kuna perioodil 29.01.2014-17.03.2014 ei võimaldatud tal oma osakonnas liikuda vähemalt neli tundi päevas, piirates igapäevast liikumist umbes kaks tundi. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse enda riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel. 2. Tartu Halduskohus vabastas 25.08.2015. a määrusega V. Romanovi riigilõivu tasumise kohustusest osaliselt, s.o 13,80 euro osas (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta ja andis tähtaja riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks (resolutsiooni p 2). Halduskohus tuvastas, et kaebuse esitamise hetkel oli kaebaja isikuarve lõppjääk 3,81 eurot. Ajavahemikul 16.04.2015-15.08.2015 laekus sissetulekuid eraisikutelt kokku 215,32 eurot, millest on tehtud kinnipidamisi nõuete fondi ja vabanemisfondi ja tasutud elektrienergia eest kokku 167,73 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 23,80 eurot. Käesoleva asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga 28,80 eurot, mis ületab kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku. V. Romanovi täielik vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud. Kinnipeetavana on kaebajale tagatud eluase, toit ja riided. Kaebaja tuleb vabastada riigilõivu 28,80 euro tasumisest osaliselt, s.o 13,80 euro osas. Kaebaja sissetulekuid arvestades ei ole ülejäänud riigilõivu tasumine summas 15 eurot kaebajale ebamõistlikult suur kohustus.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. V. Romanov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 25.08.2015. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega anda menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamise näol. Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud kohus, et vangla ei väljasta kinnipeetavale hügieenitarbeid kui ühe kvartali jooksul on vanglasisesele kontole laekunud üle 9,80 euro. Seega peab kaebaja ise vangla kaupluse vahendusel ostma endale hügieenitarbeid. Kui kaebaja peaks tasuma riigilõivu 15 eurot, ei saa ta endale osta hügieenitarbeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et V. Romanovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.08.2015. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 25.08.2015. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust vaidlustatud halduskohtu määruse ümbervaatamiseks. 5. Vastuseks määruskaebuses esitatule peab ringkonnakohus vajalikuks mainida, et HKMS § 111 lg-s 1 sätestatud menetlusabi andmise tingimuste kohaselt on menetlusabi andmine võimalik ka osaliselt, milliselt halduskohus käesoleval juhul ka toimis. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades ei ole V. Romanovile menetlusabi andmine iseenesest keelatud, kuna tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek oli väiksem kui kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv. Samas järeldus, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ei ole kaebajale menetlusabi andmine keelatud, ei tähenda, et kohus peab V. Romanovi riigilõivu tasumise kohustusest täielikult vabastama. Kohtul on HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel õigus kaaluda, kas isikule on põhjendatud menetlusabi anda või mitte ja millises osas. Kuna kaebaja vanglasisese isikuarve andmetel oli tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 23,80 eurot ja seetõttu tema majanduslik seisund võimaldas tasuda riigilõivu osaliselt, siis ei näinud halduskohus põhjust kaebajale menetlusabi täies ulatuses anda ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Vaidlustatava halduskohtu määruse kohaselt andis halduskohus V. Romanovile menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumisest osaliselt, summas 13,80 eurot. 6. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamise ajal võimalused riigilõivu tasumiseks. Seega on halduskohus õiguspäraselt vabastanud V. Romanovi riigilõivu tasumise kohustusest osaliselt, kuna teda ei saa pidada täielikult maksejõuetuks isikuks. Kohtupraktikas (Riigikohtu 29.11.2011. a otsus nr 3-3-1-22-11, p 24) on tõdetud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata riigilõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud. 7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses esitatud väited, et kaebaja peab ise ostma endale hügieenitarbeid. Tegemist on kulutustega, mille tegemine ei saa kaebaja majanduslikust seisust nähtuvalt olla kuidagi välistatud ning need ei muuda teda maksejõuetuks. Samuti puudub kohtul alus võtta menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel arvesse tulevikku suunatud kulutusi. Riigikohus on 12.03.2012. a määruse nr 371361-12 p-s 9 ja 12 selgitanud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Samuti nentis Riigikohus, et HKMS § 112 lg 2 2

1 p 1 ei võimalda isiku sissetulekutest maha arvata kulutusi hügieenitarvetele, toidule ja riietele. Kaebaja põhivajadused toidule ja hügieenile on tagatud riigi poolt. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi 3 3