3-15-1567/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1567 Kohtuasi S.F. kaebus Maksuja Tolliameti 10.03.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/027089-6 ja 13.05.2015 vaideotsuse nr 6-1/2767-2 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: S.F. Vastustaja: Maksuja Tolliamet, esindaja Reeli Proode Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta S.F. kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 30.11.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.12.2012 kriminaalasjas nr 1-12-10403 koostatud kohtuotsusega (tl 43-45) on Viru Maakohus tunnistanud S.F. (edaspidi kaebaja) ja V.J. (edaspidi kolmas isik) karistusseadustiku § 375 lg 1 järgi süüdi suures koguses maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmises, ladustamises ja edasitoimetamises. Kohtuotsusest nähtuvalt süüdistati kaebajat selles, et 10.03.2011 omandas ta Tallinnas tuvastamata isikutelt kauplemise eesmärgil suures koguses alkoholi, toimetas selle sõidukiga BMW reg nr XXX Kohtla-Järve linna kolmanda isiku garaažiboksi ja ladustas seal

2

koos temaga. 26.11.2014 teatati kaebajale, et alustatakse maksumenetlust kriminaalmenetluse raames 10.03.2011 ära võetud Eesti maksumärkidega märgistamata alkoholilt tasumisele kuuluvate impordimaksude osas (tl 4-6). 10.03.2015 koostas Maksuja Tolliamet (edaspidi MTA) maksuotsuse nr 12.2-3/027089-6 (tl 13-17), millega kohustati kaebajat ja kolmandat isikut tasuma solidaarselt 3116,91 euro suurust aktsiisimaksu võlgnevust. Otsust põhjendati väitega, et 10.03.2011 tuvastati nende valduses 228,29 liitrit Eesti Vabariigi maksumärkidega märgistamata alkoholi. 13.05.2015 vaideotsusega nr 6-1/2767-2 (tl 20-23) jäeti maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks kaebaja poolt esitatud vaie (tl 18-19) rahuldamata.

Veel on kohtuasja toimikusse esitatud 06.02.2015 koostatud kontrollakt nr 12.2-3/027089-3 (tl 7- 10) ja kaebaja vastuväide sellele (tl 11-12) ning kriminaalasja nr 11930000120 materjalidena Viru Ringkonnaprokuratuuris vormistatud kokkulepped (tl 47-54), kohtueelse menetluse kokkuvõte (tl 55-57), kahtlustatava ülekuulamise protokollid (tl 58-69), ekspertiisimäärus ja ekspertiisiakt (tl 70- 72), asitõendi vaatlusprotokoll (tl 73-75) ja läbiotsimise protokoll (tl 76-88).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 17.06.2015 koostatud kaebuses (tl 2-3) palus kaebaja MTA 10.03.2015 maksuotsus nr 12.2- 3/027089-6 ja 13.05.2015 vaideotsus nr 6-1/2767-2 tühistada. Ta väitis, et polnud alkoholi valdaja ega ole seetõttu kohustatud aktsiisimaksu maksma ning lisaks oli maksuotsuse tegemise ajaks möödunud maksusumma määramise ühe aastane aegumistähtaeg. Veel väitis kaebaja, et kontrolli alustamine ligikaudu kahe aasta möödumisel pärast kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist rikub õiguspärase ootuse põhimõtet ega kujuta endast lihtsat, efektiivset ja kiiret maksumenetlust, et maksumenetluse käigus kasutati jälitustegevuse käigus tehniliste seadmetega ebaseaduslikult kogutud tõendeid ning pole tõendatud, et tegemist oli just etanoolpiiritusega.

3. MTA kirjalikus vastuses (tl 38-39) paluti kaebus rahuldamata jätta ning leiti, et selle esitaja ei saa ette heita aegumistähtaja möödumist ega maksumenetlusele kehtestatud põhimõtete rikkumist, sest maksukohustuslasele seadusega pandud kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg neli aastat ja maksumenetlus on kestnud vähem kui neli kuud. Vastuseks kaebaja väidetele märgiti, et kuna tema ja kolmas isik tabati hetkel, kui nad laadisid piirituse kanistreid kaebaja sõidukist kolmanda isiku garaaži, annab see aluse väita, et nad teostasid piirituse üle tegelikku võimu ja see oli nende ühises valduses. Veel märgiti, et maksuotsuse koostamisel ei ole tuginetud jälitustegevuse käigus kogutud tõenditele ning lisati, et OÜ Eesti Keskkonnauuringute keskuse 31.03.2011 ekspertiisiakt ja Viru Maakohtu 05.12.2012 kohtuotsus tõendavad, et tegemist oli just etanooliga.

4. Kolmas isik vaatamata kohtu nõudele kaebuse kohta seisukohti ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Vaidlustatud maksuotsuse kohaselt on täiendavate maksusummade määramise põhjuseks olnud kriminaalmenetluses kogutud tõendite alusel kujundatud seisukoht, et kaebaja rikkus alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduses (ATKEAS) sätestatut, kuna võttis oma valdusesse, hoidis ja toimetas edasi 228,29 liitrit maksustamata alkoholi. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kaebaja sõidukist ja kolmandale isikule kuuluvast garaažist leiti suures koguses alkoholi, millel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgid. Kriminaalasjas 05.12.2012 tehtud otsusega on neid mõlemaid sellega seoses karistatud, alkohol on konfiskeeritud ning vastav kohtuotsus on jõustunud. Seega on halduskohtul vaja otsustada vaid selle üle, kas kaebajal on kohustus tasuda maksuotsuses määratud suurusega aktsiisimaksu.

3

6. Alkoholi käitlemist reguleerib alkoholiseadus (AS). Selle § 3 lg 1 p 6 kohaselt loetakse alkoholi käitlemiseks ka selle hoidmist, ladustamist ja edasitoimetamist kaubanduslikul eesmärgil. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt on nimetatud toimingutel kaubanduslik eesmärk muuhulgas siis, kui need on suunatud isiku käsutuses oleva alkoholi müügile. AS § 4 lg 1 p-st 6 tulenevalt peab käideldav alkohol lisaks muudele õigusaktidega kehtestatud nõuetele olema ATKEAS-s sätestatud juhtudel maksumärgistatud. Nimetatud seaduse § 12 lg 6 p 1 kohaselt loetakse aktsiisiga maksustatavaks alkoholiks üle 1,2 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KN esimesed neli numbrit on 2207 või 2208. ATKEAS § 11’ ja § 49’ lg 1 kohaselt tõendab aktsiisi tasumist selle müügipakendile kinnitatud maksumärk. ATKEAS 22 lg 1 p 4 kohaselt peab aktsiisi maksma isik, kes on rikkunud selle seaduse nõudeid aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel, valdamisel ja võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta. ATKEAS § 24 lg 12 näeb ette, et vastav maksukohustus tekib rikkumise päeval või kui seda pole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval. Kui eelnimetatud isikut pole võimalik kindlaks teha, tekib maksukohustus isikul, kes valdab rikkumise objektiks olevat aktsiisikaupa. Asjaõigusseaduse § 32 ja § 33 lg 1 kohaselt tähendab asja valdus tegelikku võimu selle üle ning asja valdajaks loetakse isik, kelle tegeliku võimu all see on. Maksukorralduse seaduse § 59 lg 1 kohaselt on maksumenetluses tõenditeks kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas ka teistelt riigiasutustelt saadud teave ja dokumendid.

7. MKS § 59 lg 1 sätestatu kohaselt on maksumenetluses tõenditeks kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt endalt, kolmandalt isikult, riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuselt saadud teave ja dokumendid. Seaduse § 11 lg-st 2 tulenevalt saab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel otsustada, milliseid tõendeid on tal konkreetses asjas vajalik koguda ning otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et kaebaja omandas suure koguse Eesti maksumärgiga märgistamata alkoholi, toimetas selle Tallinnast Kohtla-Järvele ja hakkas seda seal koos kolmanda isikuga viimasele kuuluvasse garaaži ladustama. Kahtlustatavana 11.03.2011 ja 01.06.2012 antud ütlustes ning 19.07.2012 ja 28.11.2012 sõlmitud kokkulepetele alla kirjutades on ta selle ise selgelt ka omaks võtnud. Seda, et ära võetud vedeliku puhul oli tegemist oli üle 96 % etanoolisisaldusega alkoholiga, kinnitab üheselt OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuses 31.03.2011 koostatud ekspertiisiakt nr 1-3/42. Seega ei saa ta nüüd enam kuidagi alkoholi edasi toimetamist ja hoidmist eitada ega väita, et tegemist polnudki etanoolpiiritusega või, et tema ei olnud alkoholi valdaja. Samuti pole tal võimalik väita, et viimati nimetatud asjaolu ei ole nõuetekohaselt tõendatud. Kaebuse vastav väide jääb täielikult arusaamatuks, sest maksuotsuse punktis 5 loetletud tõendite hulgas ei ole nimetatud ühtegi jälitustegevuse käigus tehniliste seadmetega kogutud tõendit. Niisuguste tõendite kasutamisele ei viita ka mistahes muu maksuotsuses sisalduv.

8. Maksude määramisega seotud aegumistähtajad sisalduvad maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 98. Selle lõikes kaks kehtestatu näeb ette, et kui maksusumma jäi määramata või määrati valesti maksukohustuslase poolt talle seadusega pandud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu, on maksusumma määramise aegumistähtaeg neli aastat arvates maksukohustuse tekkimise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Eelnevalt juba käsitletu kohaselt puudusid vaidluse põhjuseks oleval alkoholil Eesti Vabariigi maksumärgid, mis tähendab, et sellelt oli jäänud aktsiis määramata. Sellist alkoholi omandades ja edasi toimetades tekkis kaebajal kui alkoholi vallanud isikul ATKEAS § 22 lõike 1 p 4 ja § 24 lg 12 kohaselt kohustus maksta aktsiisi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt avastati rikkumine 10.03.2011 kui tema ja kolmas isik Eesti Vabariigi maksumärkideta alkoholi ladustamisel kinni peeti. MKS § 99 lg 1 p-st 5 tulenevalt oli aegumine kuni Viru Maakohtu kohtuotsuse jõustumiseni 21.12.2012 peatunud. MKS § 98 lg-st 2 tulenev aegumistähtaeg algas seega 01.01.2013. Kuna

4

maksuotsus on koostatud 10.03.2015, kui maksu määramise nelja aastane tähtaeg ei olnud veel möödunud ning seaduseandja ei ole kehtestanud mingeid tähtaegu selle kohta, millal täpselt peab maksumenetluse algatama, ei saanud kaebajal kuidagi tekkida lootust, et maksu ei määratagi.

9. Vaidlusalune maksuotsus lähtub alkoholile kohalduva aktsiisi kohta kehtestatud tingimustest ning on igati kooskõlas ka kõigi MKS §-s 46 maksuhalduri haldusaktidele kehtestatud nõuetega. Selles ära toodud faktilised ja õiguslikud alused ning maksusumma arvutamise metoodika kirjeldus, mis võimaldavad mõista otsustatu sisu ja seda ka kohtulikult kontrollida. Maksukorralduse seaduse § 150 lg-s 1 ja 2 on kehtestatud, et maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma on määratud valesti. Kaebaja ei ole seda teinud.

10. Halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2 sätestatu kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamata jätmisel lähtuda vaidlustatud haldusakti või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuse põhjendustest, kui ta nõustub neis esitatuga. Nii on põhjust toimida ka käesolevas asjas, sest alused maksuotsuse põhjenduste ja järeldustega mittenõustumiseks puuduvad. Seetõttu puudub vajadus korrata neid kõiki üle ning on võimalik piirduda ainult sellega, mis on eelnevalt juba esitatud.

11. Eeltoodud järeldustel pole Tartu Halduskohtul alust pidada vaidlustatud maksuotsust ega selle kohta esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsust õigusvastaseks. Seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna MTA ei ole oma menetluskulude kohta taotlust ja kuludokumente esitanud, jäävad võimalikud kulutused sama seadustiku § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane